"Eesti põhiseadus ütleb, et valimine peab olema üldine ja ühetaoline. Kui vanainimene hääletab valimisjaoskonnas, pole ettenähtud, et tema noor sugulane tuleb temaga valimiskabiini ja aitab tal hääletada. Samas internetihääletamisel on see täiesti võimalik, kuna igasugune kontroll selle üle, kes keda ID-kaardi kasutamisel abistab, puudub," sõnas riigikogu keskfraktsiooni esimees Kadri Simson.

Simson märkis Tallinna TV uudistesaates, et ameeriklased on e-valmiste puhul olnud eestlastest ettevaatlikumad. “Ka ameeriklased mängisid ideega – minna üle e-valimistele. Enne idee tegelikkuseks saamist, andsid nad aga avalikkusele õiguse kuritegu sooritamata vaadata, kas süsteemidesse saab sissemurda. Ameerikas oli piisavalt tarku internetikasutajaid, kes suutsid süsteemid lahtimurda ja e-valimistele üle ei mindud, kuna need polnud turvalised.”

Simson lisas, et Eesti on jätnud e-valimistel ühe sammu tegemata. “Meil ei olegi antud võimalust kuritegu sooritamata katsetada, kas süsteemid on ikka kindlad. Seda, et internetis kuritegusid tehakse, on fakt. Ma ei ole vabariigi valimiskomisjonilt kuulnud ühtegi infokildu selle kohta, et nad teaksid, et meie valimissüsteemidesse on püütud sissemurda või on murtud.”

Riigikogu liige Henn Põlluaas sõnas, et loomulikult on e-valimistel oma pluss, ta on mugav ja kiire. “Ometi on turvarisk sedavõrd suur, et meie riigikohus leidis teemat vaagides, et selles on väga palju põhiseaduse rikkumise momente ja turvalisuse ohte. Millegi pärast aga riigikohus leidis, et mugavus on olulisem. Ometi on kontrolli alt väljas ID-kaardid ning kodus hääletades on rikutud salastatuse printsiipi.”

Rahvusvahelise tasemega eksperdid on öelnud, et erinevates ohuhinnangutes tuleb hakata arvestama võimalusega, et mõni välisriik püüab aktiivselt mõjutada valijate nimekirju ning e-valimistel antud hääli. Mõjutustegevus ei pea isegi väga tulemuslik olema, piisab sellestki, et tekitada inimestes kahtlus valimistulemuste korrektsuses ning valimistega soetud infosüsteemide ja –võrkude turvalisuses laiemalt.

Küberrünnakud ja infolekked jätkuvad nii USAs kui ka mujal maailmas. Kasvamas on ka nende tempo ning ohtlikkus. See nõuab aga lisaks praktilistele sammudele ka poliitilist valmisolekut seista silmitsi nii oodatavate kui ka ootamatute olukordadega.Valimiste elektrooniliste süsteemide turvalisus on vaid üks medali külg, teine külg on selles, et hääletamisel toimuv elektrooniline isikutuvastus ei taga seda, et keegi pahatahtlik ei kasuta teiste isikute ID-kaarte