KARDIOLOOG: Ülekaal ja karastusjoogid käivad tihti käsikäes

Ülekaalulisus jätkab tõusutrendi kogu maailmas, kus rasvunud inimeste arv on jõudnud 600 miljonini. Eestis on ülekaalulisi ligi 52% elanikest. Kardioloog Margus Viigimaa hinnangul on üheks arvestatavaks ülekaalulisuse põhjuseks lisatud suhkrute liigne tarbimine. "Liigne saadud energia ja vähene liikumine koos viivad varem või hiljem kehakaalu tõusuni," tõdes ta.

Pilt: Scanpix

KARDIOLOOG: Ülekaal ja karastusjoogid käivad tihti käsikäes

Kai Maran

Ülekaalulisus jätkab tõusutrendi kogu maailmas, kus rasvunud inimeste arv on jõudnud 600 miljonini. Eestis on ülekaalulisi ligi 52% elanikest. Kardioloog Margus Viigimaa hinnangul on üheks arvestatavaks ülekaalulisuse põhjuseks lisatud suhkrute liigne tarbimine. "Liigne saadud energia ja vähene liikumine koos viivad varem või hiljem kehakaalu tõusuni," tõdes ta.

"Liigne saadud energia ja vähene liikumine koos viivad varem või hiljem kehakaalu tõusuni," ütles Viigimaa. "Arvukad uuringud on näidanud, et
kehakaalu tõus tõstab vererõhu väärtusi, suurendab nn halva kolesterooli ja vähendab hea kolesterooli sisaldust veres."

Terviseteadlase Liisa Veerla väitekiri näitab, et ülekaalulised naised sõid normaalkaalulistest naistest vähem kala ning puuvilju ja marju ning tarbisid sagedamini suhkrurikkaid karastusjooke. Eriti ohtlik on selline kombinatsioon ainevahetuse häire korral.

"Kui suhkru ainevahetus on mingil põhjusel häiritud, näiteks organism ei suuda enam toota piisavalt insuliini ja glükoosi tase veres on ka söögi
vaheaegadel soovitusest kõrgem, siis see omakorda hakkab kahjustama veresoonte seinu ja mitmeid elutähtsaid elundeid," ütles Viigimaa.

Lisatud suhkrutest saadav energia ei tohiks ületada kümmet protsenti kogu päevasest soovituslikust toiduenergiast. Näiteks keskmine täiskasvanud
naine, kelle energiavajadus on 2000 kcal, ei tohiks lisatud suhkruid tarbida rohkem kui 50 grammi päevas. Kuid täiskasvanud söövad päevas keskmiselt kaks ning lapsed ja teismelised 3-4 korda rohkem magusat kui soovituslik.

Mida suurem kehaline aktiivsus, seda paremad toitumisharjumused on, näitavad USA täiskasvanute seas tehtud uuringud. Kehaliselt aktiivsemad täiskasvanud tarbisid 0,4 portsjonit puu- ja köögivilju ning piimatooteid rohkem kui kehaliselt vähem aktiivsed vastajad. Samuti tarbisid nad vähem rasvarikkaid toiduaineid ja said oma päevase energiavajaduse pigem puu- ja köögiviljadest ning piimatoodetest kui rasvarikastest toitudest.  Ka Saudi-Araabias tehtud uuringust avaldub, et rasvunud inimesed sõid harvem hommikusööki ning tarbisid vähem puuvilju ja piimatooteid kui normaalkaalulised.

Laadimine...Laadimine...