Kas 10 aastat paigal tammunud Eesti majandust ootab lähiajal uus krahh?

"Me saime eelmisegi kriisiga halvasti hakkama, sisuliselt kestab see edasi ja ega sellest pole midagi õpitud," kommenteeris Tartu Ülikooli majandusteooria dotsent Viktor Trasberg Eesti teise kvartali kõigest 0,6% suurust majanduskasvu. Eesti majandus on kümme aastat ehk masust saadik paigal tammunud – sisuliselt pole me sellest seniajani välja tulnud. Nüüd aga ennustavad eksperdid juba uut suurt kriisi.

Pilt: Scanpix

Kas 10 aastat paigal tammunud Eesti majandust ootab lähiajal uus krahh? (1)

Virkko Lepassalu

"Me saime eelmisegi kriisiga halvasti hakkama, sisuliselt kestab see edasi ja ega sellest pole midagi õpitud," kommenteeris Tartu Ülikooli majandusteooria dotsent Viktor Trasberg Eesti teise kvartali kõigest 0,6% suurust majanduskasvu. Eesti majandus on kümme aastat ehk masust saadik paigal tammunud – sisuliselt pole me sellest seniajani välja tulnud. Nüüd aga ennustavad eksperdid juba uut suurt kriisi.

Isegi tavapäraselt optimistlik peaminister Taavi Rõivas ei näinud põhjust niivõrd väikese numbriga rahul olla. "0,6 protsenti aastakasv kindlasti on alla ootuste, põhjuste hulgas on kindlasti väliskeskkond," ütles Rõivas valitsuse pressikonverentsil. Eri finantsasutused on varem olnud optimistlikumad, ennustades tänavuseks aastaks paari-kolmeprotsendilist majanduskasvu.

Pealinna küsitletud eksperdid arvavad siiski, et ennustustest allapoole jääva tulemuse põhjused peituvad mitte niivõrd Rõivase osutatud väliskeskkonnas, kuivõrd Eesti enda ajast maha jäänud majanduspoliitikas. Omaette teema, et Eesti majandus nuumab järjest enam lätlasi – see ei käi ainult alko- ja kütuseralli kohta, vaid ka tööjõudu värvatakse maksude kokkuhoidmiseks Lätist.  
 
Küsitletud asjatundjad, üks teoreetik ja kaks praktikut, ei ole seotud opositsioonierakondadega. Seega ei maksa nende arvamustest mingit poliitilist kallutatust otsida.
 
Suur vaikus enne tormi?
 
Mis puutub majanduskeskkonda kogu maailmas ehk globaalses finantskülas, siis valitseb olukord, mida inglise keeles iseloomustatakse sõnaga standstill ehk vaikelu. See pole päris stagnatsioon, aga nagu eestlane ütleks, et ei idane ega mädane.

Õhus on päris suured riskid. Hulk välismaiseid teoreetikuid ennustab mornilt peatset veelgi suuremat ja globaalsemat kriisi finantsturgudel.

Hullemat tormi kui 2007-2008. Selle põhjustab ennekõike liiga suur reaalse katteta ringlusse lastud rahamass ennekõike dollarite, aga ka eurode näol. Ühel hetkel võib see reaalse varalise katteta trükitud raha hulk, mida on lastud piiramatult ringlusse senise finantssüsteemi ja pankade päästmiseks 2008. a kriisist, ikkagi kaasa tuua hirmsa tormi ja globaalse kaose. Samuti rahvarahutused.

Oma säästud kaotanud ja meeleheitele viidud inimesed hakkavad märatsema. Nõnda ennustavad seega karmimad analüütikud, keda Eestis esindab kas või Tavidi omanik Alar Tamming. Seetõttu on kõik – vähemalt Euroopas – õnnelikud, kui kaost veel ei ole ja mõneprotsendiline majanduskasv ja standstill tunduvadki tõelise taevamannana. 

Eesti puhul lisandub veel asjaolu, et oleme teatavasti rinderiik USA-Venemaa konfliktis, kusjuures suur osa meie nn establismentist pole huvitatud selle konflikti lahenemisest või suhete paranemisest. Külma sõja või vastasseisuga kaasnevad nende isiklikud hüved ja rikastumine. Järjest enam vaesuv Eesti neid mõistagi ei huvita.
 
Praegune majandusmudel vastab 90ndatele
 
Kuid leidub hulk vaatlejaid, kelle arvates ei peaks Eesti sellise standstill olukorraga leppima. Dotsent Viktor Trasbergi sõnul toimis praeguse ülesehitusega majandus Eestis väga hästi veel 90ndatel, kuid juba 2000ndateks oli see end selgelt ammendanud.

"Me saime eelmisegi kriisiga halvasti hakkama, sisuliselt kestab see edasi ja ega sellest pole midagi õpitud," viitas majandusteadlane 2008. a majanduslangusele. "Eesti majanduses oleks vaja läbi viia struktuurseid muudatusi, aga käibivad dogmad seda kahjuks ei võimalda."
Esimese asjana tuleks Trasbergi sõnul majanduse juhtimine poliitikast lahti siduda.

Näiteks on küsimused, kas riik peaks laenu võtma või kas peaks rakendama progresseeruvat tulumaksu muudetud meil rangelt maailmavaatelisteks ja poliitilisteks, ehkki tegelikult on tegemist pigem majanduskorralduslike tehnilist laadi teemadega.

Nõnda on küsimused maksusüsteemist või riigilaenust meil juba eos muudetud millekski selliseks, mille üle ei tohi vaielda, kuna valitsusel on kindlad seisukohad välja kujunenud. Sisuliselt on tekitatud ühiskonna jaoks selged dogmad. Ent kuni ei teki nende teemade üle vähemalt diskussioonigi, seni Eesti end ka praegusest majanduslikust seisakust välja ei raputa.

"Eesti probleem on üsna selgelt see, et me ei ole suutnud  kohaneda ega maailmamajanduse vooluga kaasa ujuda," tõdes Trasberg.
 
Mõis: rikastumist takistab meie endi tölplus
 
Ka ettevõtja Jüri Mõis oli sama meelt: Eesti kesine majanduskasv ei tulene niivõrd välismõjudest, kui just meie enda viletsusest.
"Kuuldavasti oli 2000ndate alguses ülikoolides õpetatud, et tänapäeva maailmas enam kunagi ühtegi globaalset majanduskriisi ei tule, kuid nagu hiljem selgus polnud see tõsi," muigas Mõis.

Eesti majanduskasv või kasvamatus oleneb tema sõnul aga üsna selgelt siinsetest poliitilistest otsustest. Mõisa arvates aitaks majanduskasvule kaasa immigratsiooni suurendamine ja mõningane maksureform.  Tema sõnul tühjenevad Eesti maapiirkonnad inimestest hirmsa kiirusega, ainult et seda isegi ei osata märgata. "Keskkond on iseenesest siin võrdlemisi viljakas," ütles Mõis, kelle sõnul takistab rikkaks saamist ainult meie enda tölplus.

Mõis on palju kordi küsinud, mis tundega peaks maksuameti peadirektor pealt vaatama ja pungestama siit ja sealt mõne miljoni juurdepigistamise nimel, kui 80 pluss 80 mln pumbatakse riiklikesse lennuprojektidesse, rääkimata paljudest muudest ulmelistest, näiteks energiaga seotud kaheldava väärtusega üritustest, kus raha laialt vasakule ja paremale lendab.

Mõisa sõnul poleks mingi traagika 1-2% majanduskasv, sest see näitaks, et asjad lähevad siiski tasapisi paremuse poole. "Tavaliselt on ehitajad need, kes kriisist esimesena teatavad ja appi hakkavad hüüdma, aga vaadake pisut kesklinnas ringi, see on kraanasid täis," mainis Mõis. "Seega ei ole otseselt põhjust rääkida kriisist, pigem vaiksest vindumisest, kus mõneprotsendine majanduskasv juba suurena tundub."

Ettevõtja Mati Väärtnõu on samuti seda meelt nagu Viktor Trasberg, et Eesti majandus on langenud dogmade küüsi. Väärtnõu on n-ö praktiseeriv ettevõtja, tundes seetõttu majandust ka rohujuuretasandilt.

"Sotsiaalvõrgustikes võib sageli lugeda üleskutseid, et muudame maksusüsteemi, aga see üksi ei aita, sest vaja on vaadelda suuremat pilti," leidis Väärtnõu. "On on selge, et praeguse majanduspoliitikaga me enam kaugele ei purjeta."

Ressursid voolavad Eestist välja
 
Väärtnõu sõnul küsitakse sageli, miks me N Liidus suutsime oma majandusega olla esimesed, aga euroliidus pigem viimased. Põhjus oli lihtne: meie majandus oli kõrgemal tasemel kui N Liidus keskmiselt, mis omakorda tagas meile ressursside sissevoolu. Me võime ju toonastest migrantidest halvasti rääkida, aga üldiselt oli ju tegemist siiski majandust elavdava, sageli ka kõrgharitud tööjõuga. Nüüd oleme vastupidises olukorras. Ressursid nagu tööjõud ja kapital voolavad Eestist välja euroliidu rikkamatesse piirkondadesse.

"Eesti konkurentsivõime on niivõrd väikene, et turu avatusest saadav kasu jääb meile samuti väga väikeseks," nentis Väärtnõu. "Või teisisõnu, meie majanduse arengutase ei võimalda euroliidu turul konkureerimist. Meie ressursid nagu tööjõud, kahanevad järjest enam."

Väärtnõu sõnul algab iga haiguse ravi diagnoosimisest. "Alles siis, kui oleme endale olukorda ausalt tunnistanud, saame valida abinõud, mis meie majandust kõige vähem kahjustaksid. Kui selleks abinõuks on euroliidust eraldumine, siis tuleb ka seda analüüsida. Igal juhul on selge, et saame olla konkurentsivõimelised vaid turgudel, mis on arengult meie tasemel või meist allpool. Nagu Piirissaare vallavanem on öelnud: kui vanasti oli Piirissaar täis sibulapõlde, siis nüüd on ta täis metssigu."

Seega, mida suletumaks jäävad meile idapoolsed turud, seda väiksemaks kärbub Eesti majanduskasv.

Samal ajal on peaminister Andrus Ansip reipalt takka kiitnud, et näiteks transiit on Eesti jaoks marginaalne majandusharu. Tänaseks on tänu pronksmehe-avantüürile kärbunud kaubaveod viinud riikliku raudteeveoettevõtte EVR Cargo pankroti künnisele. Küsimus pole Väärtnõu sõnul selles, kas pronksmees oleks tulnud eemaldada, vaid et kuidas seda tehti. Kuigi nagu Mati Väärtnõu ütles: ise me oleme need inimesed ennast valitsema valinud. Seega ei maksa ka majanduskasvu numbri üle imestada. Ta tõi ühe paralleeli eelmise vabariigiga. See läks põhja, kui 30% riigieelarvest kulus bürokraatia ülalpidamiseks. Nüüd oleme jõudnud samasse kohta. "Noh ja eks siis tulebki 0,6% majanduskasvu," ütles Väärtnõu.
 

Jaak Valge: praegusaja majanduskriisi suurimaks ohuks on rahva massiline lahkumine
 
Ajaloolane Jaak Valge on ajakirjas Horisont kirjutanud, et käesoleva majanduskriisi kõige suurem oht Eestile seisneb meie kodanike jalgadega hääletamises. 1930ndate majanduskriisis seda võimalust immigratsioonipiirangute tõttu veel ei esinenud.
 
Valge sõnul tekitab majanduskriis võõrandumist ja teisi sotsiaalseid häireid, ja seda mitte isegi vaesumise tõttu, sest me kannataksime välja üsna suure languse, kuivõrd just eesmärgi ja solidaarsuse puudumise tõttu.

Poliitikute ja ametnike kõrged palgad või mõttetud välissõidud ei ärata pahameelt mitte riigieelarve koormamise pärast, vaid põhjusel, et riigi- või ärieliit pole rahvaga solidaarne. Ei tunneta end osana rahvast ega jaga tema raskusi. Seega peaks praegusaja majanduskriisi eduka läbimise mõõdupuuks olema Eestist võimalikult väike hulk lahkunud rahvast. Rohuks lahkumise ja võõrandumise vastu oleks omakorda suurema poliitilise otsustusõiguse andmine rahvale.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...