290 inimelu nõudnud Türgi riigipöördekatse kukkus küll läbi, kuid paljud sellega seotud segased asjaolud on teistes riikides tekitanud küsimusi ja umbusaldust. Prantsusmaa välisministri sõnul ei pruugi Türgi olla enam sobiv liitlane ISISevastases võitluses, seda nii riigi ebastabiilse sisepoliitilise kliima tõttu, kui ka seetõttu, et Süüria riigimeedia väidab, et riigipööre oli Erdogani poolt lavastatud, et sõjaväe mainet kahjustada.

Prantsusmaa välisministri Jean-Marc Ayrault sõnul ei pruugi Türgi enam olla sobilik partner ISISe vastases võitluses Süürias, kuna Süüria riigimeedia väitel oli Türgis läbikukkunud riigipöördekatse president Erdogani lavastus, et riigi sõjaväe mainet kahjustada, kirjutab The Independent.

Ayrault kahtleb Türgi võimes võidelda ISISega, kuna riigi enda sisepoliitiline olukord muutub üha ebastabiilsemaks. “On palju küsimusi, mida me peame küsima ja seda me ka teeme. Türgi on osaliselt elujõuline, aga meil on omad kahtlused. Olgem ausad,” sõnas Ayrault, kus lubas järgmisel nädalal Islamiriigiteemalisel kohtumisel Washingtonis ka selle teema üles tuua.

Süüria riigimeedia sõnul oli riigipööre president Erdogani lavastus, mille eesmärgiks oli “sõjaväele kättemaksmine ja sellelt rahvatoetuse äravõtmine”. Erdogan on avaldanud toetust Süüria mässulistele, kes proovivad kukutada president Bashar Assadi.

Riigipööre on tekitanud pingeid ka Türgi ja USA vahel, kuna Türgi sulges oma õhuruumi ja takistas nii USA sõjalennukeid, kes sihivad Islamiriigi vägesid naaberriikides Iraagis ja Süürias.

Mõned Türgi vanempoliitikud on süüdistanud riigipöördes ka USAd, kuigi Obama valitsus on kategooriliselt eitanud oma seost nädalavahetusel toimunuga. USA välisminister John Kerry ütles avalikus telefonikõnes Türgi välisministrile: “Avalikud süüdistused või väited, et USAl oli roll läbikukkunud riigipöördekatses on täielikult valed ja kahjulikud kahe riigi vahelistele suhetele.”

Meedias on küsimusi tekitanud ka endise Türgi sõjaväeametniku Reutersile antud kommentaar, kus viimane väidab, et mässuliste juhitud sõjaväelennukid olid võtnud sihikule ka Erdogani lennuki, kuid lasid tal rahulikult mööda lennata. “Vähemalt kaks F-16 tüüpi hävitajat võtsid Erdogani lennuki sihikule, kui viimane Istanbuli poole teel oli. Nad lukustasid oma radarid tema lennukile ja kahele seda kaitsnud F-16le,” ütles sõjaväeametnik. “Miks nad teda aga ei tulistanud on minu jaoks täielik müsteerium.”

Kaheksa Türgi sõjaväe liiget, keda kahtlustatakse riigipöörde korraldamises, põgenesid peale katse nurjumist Kreekasse, kus nad arreteeriti ja kus nad asüüli taotlesid, kirjutab SMH.

Türgi on võtnud kasutusele ulatuslikud meetmed riigipöörde toetajate tabamiseks, praegu on arreteeritud ligi 6 tuhat inimest.

Türgi välisministeeriumi andmetel hukkus riigipöördekatses 290 inimest, kelles 100 olid mässulised ning vigastada sai 1400 inimest.

Istanbuli politseile on antud korraldus tulistada alla kõik tuvastamata helikopterid ning CNN Turki andmetel on hetkel veel teadmata kadunud 42 sõjaväehelikopterit.

“On raske ennustada, kuidas riigipöördekatse Türgit muudab. Selge on aga see, et riigi suured poliitilised jõud hakkavad seda tulevikus enda defineerimiseks kasutama,” kirjutasb poliitanalüüti Selim Koru meediablogis War on the Rocks. “Opositsioon tunneb uhkust, et ütles sellest lahti juba enne, kui selle tulemus teada oli. Sekulaarsed meediaorganisatsioonid, nagu Dogan News, kellele nüüd kuulub CNN Turk, hakkab rahvale meelde tuletama, et nad ei allunud juntale isegi siis, kui selle väed nende hoonesse tungisid.”

“Aga kõige enam hakatakse 15. juulit mäletama, kui parempoolsele poliitikale märgilise tähtsusega sündmust. Erdogan ja tema kaaskond on end selleks riigipöördeks vaimselt ettevalmistanud sellest ajas, kui nad 2002. aastal võimule said,” märgib Koru.

Kuigi seekordne riigipööre ei õnnestunud ja oli kehvasti planeeritud ning läbiviidud, ei ole see Koru sõnul oluline. “AK partei ligi 15 aasta pikkune võitlus opositsiooni taltsutamiseks on nüüd võiduka lõpuni jõudnud. Partei konservatiivne tuumik tunneb nüüd tugevamalt, kui kunagi varem, et riik kuulub neile,” kirjutab poliitanalüütik. “Kõige hullemal juhul võimendab riigipöördekatse AK partei kõige hullemaid omadusi, mis muudavad  riigi elamiskõlbmatuks neile, kelle poliitilised vaated on teistsugused. Parimal juhul aga on see ühendavaks võimuks riigi poliitikas, mis viib uue konsensuseni. Eks aeg näitab.”