KAUL NURM: Vabakaubanduslepe EL-i ja USA vahel avab ukse kloonitud ja hormoone sisaldavale lihale ja suleb väiketootmised

Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektori Kaul Nurme sõnul tuleks meie turule USA-EL vabakaubanduslepete (TTIP) sõlmimisel geneetiliselt muundatud toiduained ning kloonitud ja hormoonpreparaatidega kasvatatud loomade liha. Selle tulemusel peavad väiketootjad oma uksed sulgema.

Pilt: Scanpix

KAUL NURM: Vabakaubanduslepe EL-i ja USA vahel avab ukse kloonitud ja hormoone sisaldavale lihale ja suleb väiketootmised (3)

Virkko Lepassalu

Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektori Kaul Nurme sõnul tuleks meie turule USA-EL vabakaubanduslepete (TTIP) sõlmimisel geneetiliselt muundatud toiduained ning kloonitud ja hormoonpreparaatidega kasvatatud loomade liha. Selle tulemusel peavad väiketootjad oma uksed sulgema.

8. ja 9. mail toimus Eesti Rohelise Liikumise korraldatud meeleavaldus, milles TTIPd võrreldi Trooja hobusega. See kujund, millega TTIP vastased sümboliseerivad TTIP-s peituvaid ohte, on tuntud juba paljudes maades, rännates ühest Euroopa riigist teise.

Kui aga TTIP problemaatika lühidalt kokku võtta Eesti talupidajate vaatevinklist, siis Kaul Nurme sõnul võib tarbija küll euroliidu riikide turgudele tungivast odavamast USA toidukaubast kokkuhoiu kaudu võita. Kuid kaotuse poolele jääb teadmata arvu Euroopa kohalike, sealhulgas Eesti väiksemate toidutootjate-talunike väljatõrjumine turult.

Mis saab toiduohutuspaketist?

Kaul Nurm kommenteeris Pealinnale, et kõige enam tekitab TTIP puhul küsimusi toiduohutuspakett.

"Kui jääb peale USA versioon, on oht, et Euroopa turule jõuavad GMOd ehk geneetiliselt muundatud tooted, samuti kloonitud ning hormoonpreparaatidega kasvatatud loomade liha. See ongi oluline erinevus USA ja Euroopa turu loogika vahel, et kui USAs lähtutakse põhimõttest, et kõik, mille kahjulikkus pole otseselt teaduslikult tõestatud, on lubatud, siis Euroopas öeldakse, et parem karta kui kahetseda."

Näiteks on USAs lubatud loomakasvatuses mitmed hormoonpreparaadid, mis euroliidus keelatud.

Nurme sõnul on Euroopa Komisjon muidugi kinnitanud, et toiduohutuse paketis järele ei anta, kuid üldiselt on raske ette kujutada, et ilma järeleandmisteta üldse võiks mingit lepet sündida, sest erimeelsused oleks muidu liiga suured.

"Samal ajal on tarbijal hindadega võimalik võita," selgitas Nurm, "sest Euroopa ja Ameerika vahel kaovad tollid ära ja see viibki hinnad alla." Kuna USAs on lubatud põllumajanduses paljudki nn innovatiivsed meetodid, GMOd, hormoonid jne, mis Euroopas keelatud, võimaldab see veel omakorda odavamat tootmist.  

USA-s kulutas 2012. aastal keskmine tarbija toidukorvile 12,8%, Euroopa Liidus 16,4% ja Eestis koguni 28,9% oma netosissetulekust. Hindade langus on seda mõistetavam, kui teada, et euroliidus on piimasaaduste keskmine tollitariif praegu piimatoodetel 57,6%, suhkrul ja suhkrutoodetel 28,3%, loomakasvatussaadustel 24,3% jne.

Väiksemad toidutootjad kaovad

Samal ajal kaasneb TTIP jõustumisega aga tõsine oht, et teatav osa Eesti toidutootjaid peavad oma pillid kotti panema ning töötus maapiirkondades suureneb, mis kokkuvõtteks muudab tarbija  hinnavõidust saadava kasu küsitavaks.

"Kui kokku saavad ühel turul kaks niivõrd erinevat põllumajanduspoliitikat, nagu USA ja euroliidu omad, siis tekib siit oht eelkõige Euroopa ja Eesti väiksematele peretaludele," selgitas Nurm. Uuel nn ühisturul muutuks USA pool ilmselt kohe hinnakujundajaks, sest seal on tootmine odavam.

Praeguse seisuga muutuksid euroliidus üleliigseteks suurusjärgus 10 mln tootjat. Juba 1960ndate lõpus flirtis Euroopa Komisjon mõttega viia turult välja 5 mln tootjat, kuid siis hääletasid poliitikud selle maha. Mäletatavasti mõjutas euroliidu-eelsel ajal juba üksainus partii Eesti turule tulnud Ameerika toidukaupa või sadamasse seilanud viljalaev siseturu hindu suurel määral.

Nurme sõnul tasuks ka meenutada, et enne nn ühisturgu ehk euroliidu turu ühtsustamist USA omaga tuleks ühtsed reeglid ehk ühtsed toetuse määrad kehtestada kõigepealt euroliidu enda siseselt.

Nurme sõnul on aga Eesti puhul kahetsusväärne, et meil puudub TTIP küsimustes igasugune avalik debatt, sest mõnesid ministrite valveloosungeid ei saa ju debatiks pidada.

"Mina näiteks ei tea, mida kujutab endast Eesti valitsuse positsioon nendes küsimustes," lisas talupidajate keskliidu peadirektor. "Eesti on küll väike ja meil väga suurt mõjujõudu ei ole ning euroliidu kaubanduspoliitika on muidugi ühtne, kuid selge, et mandaadi tegutsemiseks annavad Euroopa Komisjonile erinevad liikmesriigid. Praegu me üldse ei teagi, milles siis kokku lepitakse, ja lisaks ei tohiks Eesti ka olla leppeprotsessis lihtsalt sabassörkija."

Üle Euroopa kogutakse vastuallkirju

Nurm lisas, et kindlasti leidub vabakaubandusleppe puhul ka vähem probleemseid valdkondi kui põllumajandus. Kuid just põllumajandustoodangu ja põllumajanduse tuleviku kohal tervikuna on küsimärgid kõige suuremad.

Meedias avaldatud uudistest selgub, et Euroopas on paljud keskkonnaühendused, ametiühingud, tervisekaitsjad, loomade õiguste eest seisjad ja tarbijakaitseorganisatsioonid astunud vastu lepingu sõlmimisele. Üle Euroopa on kogutud juba üle 1,7 miljoni allkirja nõudmaks läbirääkimiste peatamist. Vastased süüdistavad, et läbirääkimiste mandaat ja teised dokumendid hoitakse avaliku uurimise eest varjus.

USA-s on läbirääkimiste dokumentidele juurdepääs karmi salastuse nõudega ainult piiratud osal kaubandusnõunikel, kes ise suures osas ärilise taustaga.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...