Kooseluseadus jätab vabaabielus naised ja nende lapsed kaitseta

Uue kooseluseaduse järgi võib lapsega naise elukaaslanepärida naise kodu, kuid lapse kuuse alla saata ja kasvatamata jätta. «Kooseluseadus muudab abielud ebatähtsaks ja formaalseks,» leidis naisjuristide liidu juht Maarika Pähklemäe

Kooseluseadus jätab vabaabielus naised ja nende lapsed kaitseta

Uue kooseluseaduse järgi võib lapsega naise elukaaslanepärida naise kodu, kuid lapse kuuse alla saata ja kasvatamata jätta. «Kooseluseadus muudab abielud ebatähtsaks ja formaalseks,» leidis naisjuristide liidu juht Maarika Pähklemäe

Tema hinnangul ei kaitse uue kooselu reguleerimise süsteemi loomine peret ega lapsi.  pärida naise kodu, kuid lapse kuuse alla saata ja kasvatamata jätta. «Kooseluseadus muudab abielud ebatähtsaks ja formaalseks,» leidis naisjuristide liidu juht Maarika Pähklemäe, kelle hinnangul ei kaitse uue kooselu reguleerimise süsteemi loomine peret ega lapsi. Valitsus toetas kooseluseadust, mis kava kohaselt jõustub 1. jaanuaril 2015. Seadust lugedes tekib küsimus, et kelle huve see kaitseb. Pähklemäe sõnul muudab seaduses pakutav võimalus lõpetada partnerlussuhe ülesütlemisega lapse ja last kasvatava vanema olukorra veelgi haavatavamaks.

Emad on haavatavamad

«Muu hulgas toob see kaasa ka endisele partnerile kuuluva elukoha kasutamise õiguse,» lausus Pähklemäe. «Samuti ei arvestata lapse huve vanema surma puhul. Näiteks kui naisel on laps ja korter ja ta elab oma uue partneriga  vabaabielus, pärib ema ootamatu surma korral korteri laps. Kui ema kooselu registreerib, pärib peamise osa ema uus partner. Huvitaval kombel ei teki aga partnerile ühtegi kohustust last ülal pidada või majutada.»

Pähklemäe on seisukohal, et inimõigused ja võrdne kohtlemine tuleb ühiskonnas tagada igas sfääris, ka perekondlikes suhetes. «Last kandvad emad, imikut ja väikelast hooldavad vanemad on oma seisundilt haavatavamad kui nende kooselupartnerid, kes on laste bioloogilised vanemad. Suur osa sõltub neist nii moraalselt kui ka materiaalselt,» ütles jurist ja lisas, et antud fakti toetavad näiteks elatise väljamõistmise vaidlused, kus vaatamata kohtulahendile ja täitemenetlusele ei maksta lastele elatist ning ei täideta kohustust laste ees. Seaduse jõustudes oleks ka samasoolistel paaridel edaspidi õigus minna notari juurde ja registreerida oma kooselu, ja sellest hargnevad edasi mitmesugused varalised ja muud õigused.

Pähklemäe selgitas, et perekonnaseaduse ja kooseluseaduse erinevus seisneb selles, et perekonnaseaduse järgi saab sõlmida abielu kooseluks ainult mehe ja naise vahel, kooseluseaduse korral aga nii samasooliste kui ka vastassooliste vahel. «Milleks peab minema notari juurde ja maksma notaritasusid?» küsis jurist. «Kooseluseaduseskasutatakse perekonnaseaduses olevaid sätteid selliselt, et tekib küsimus, milleks üldse abielluda.» Nii kooselu kui ka abielu puhul kohaldataks kooselude registreerimist rahvastikuregistris.

Mõlemal puhul oleks tegemist registreeritud elukaaslastega. Kooseluseaduse alusel on võimalik rahvastikuregistris registreerida välismaal sõlmitud samasooliste isikute abielusid. «Väidetav samasooliste paaride õiguste rikkumine sellepärast, et nende abielusid ei registreerita, on Eestis ilmselgelt ülereageeritud ja mitteadekvaatne,» leidis Pähklemäe. «Samasooliste olukord on sarnane hetero vabaabieluliste paaridega, kes soovi korral saavad sõlmida tsiviilõiguslikke lepinguid, mida kooseluseadus dubleerivalt pakub.»

Haavatavad ikka kaitseta

«Samas jääb nii abielu kui ka kooselulepingu kehtetuks tunnistamine jätkuvalt haavatavatele problemaatiliseks,» lisas Pähklemäe. «On fakt, et samasoolistest koosnevad pered on reaalselt olemas ja neis kasvavad ka lapsed. Fakt on ka see, et rongaisad, kes ei maksa elatist, ei täida niikuinii oma kohustusi laste kasvatamisel. Lapse huvidest lähtuvalt peaks olema võimalikult lihtne ja selge perekonna mõiste.»

Küsitavusi tekitab juristi sõnul näiteks see, millist mõju avaldab soorollide muutmine lapsele. «Muret tekitab, kuidas laps nimetab oma bioloogilist ema ja isa teises rollis ning tema elukaaslast,» selgitas Pähklemäe. «Samuti puuduvad arvamused seadusjärgluse osas, sest sellega kahandatakse lapse õigusi seadusjärgsele pärandile. Lapsele on perekond see, kellega laps elab ja kasvab, sõltumata soo või sugulise partnerlussuhte olemasolust.» Eesti samasooliste isikute laste kasvatamist ei ole kahjuks piisavalt uuritud. «Olukorra muutmiseks on vaja teha põhjalikumaid uuringuid ja tõhusamat teavitustööd,» lausus Pähklemäe. «Vabaabielulistes suhetes ja/või samasoolistel paaridel on ka praegu võimalik reguleerida kehtiva seadusandluse alusel tsiviilõiguslike lepingutega vastastikuseid kohustusi, teha testamente ning tuvastada kohtus kooselulisi suhteid. » Pähklemäe sõnul on väidetav inimõiguste riive ilmselgelt ülereageeritud ja mitteadekvaatne võrreldes muude valdkondade mittereguleerimisega.

«Näiteks seni ei ole kriminaliseeritud inimkaubandusohvritelt seksiostu keelamine, mis ilmselget rikub kannatanute inimõigusi,» selgitas Pähklemäe. «Ei ole piisavalt arusaadav, mille poolest erinevad sõlmitud abielud nn registerabieludest, sest mõlemad kooselud registreeritakse rahvastikuregistris. Peremudeli ümberkujundamine lõhub terveid pereväärtusi ning riivab abielus olevate isikute tundeid, kuna neid koheldakse aegunud peremudeli esindajatena. Kooseluseaduses käsitletakse kooselusid tinglikult «registerabieludena», mis ei ole abielu.»

Õigustega tulgu ka kohustused Pähklemäe kardab, et nn registerabielusse suhtutakse juba eos moraalselt lõdvemalt kui abielusse, ning kui poolte kooselu on juba registreeritud, siis puudub mõte abielu sõlmimiseks. Sõltumata sootunnustest on haavatavamas olukorras see partner, kes on lapsega kodus. Kui tegu on näiteks naistega, siis on haavatavamas olukorras see, kes on rase, sünnitab ja jääb lapsega koju; meestevahelistes suhetes järelikult samuti see pool, kes jääb pisikese lapsega koju. «Seega peaks kaitsma just sedapoolt,» lausus Pähklemäe.

Tema sõnul on negatiivne see, et samasooliste suhete reguleerimine toimub abielu tähtsuse vähendamise hinnaga, mis ilmselgelt on Eesti Vabariigi põhiseaduse printsiipe riivav. Pähklemäe leidis, et oluliselt lihtsam oleks seadustada abielu kahe täiskasvanud ja teovõimelise inimese vahel. See annaks kõigile pereloojatele võrdsed õigused ja ka kohustused, kaasa arvatud kohustus vajadusel nõrgema poole eest hoolt kanda. Viimase rahvaloenduse andmetel on Eestis 170 000 vabalt koos elavat ehk nii-öelda vabaabielus elavat inimest.

Laadimine...Laadimine...