Nõmme turu üheks menukamas kaubaks on saanud nn meeste moos, mida armas 87-aastane vanaproua Asta Lusik oma koduköögis kokku vaaritab. Nõmme turul on Asta kokku müünud juba enam kui 20 aastat.
Meeste moosi toormaterjali kasvatab Asta talunikust poeg ja emal jääb see vaid sobivasse vormi panna. “Mul jäi kord kodus palju küüslauke üle ja ma hakkasin mõtlema, et mis ma küll nendega teen ja siis tegin kokku sellise miksi. Rahvale hakkas see meeldima ja möödunud aastal pandi sellele nimeks meeste moos.
Meeste moos toob pisarad silma
Legendaarse meeste moosi koostisse kuulvad mädarõigas, küüslauk ja tomat, mis on aetud äbi hakklihamasina hästi peeneks pudruks. “Meeste moosi nime on ta saanud seetõttu, et ta on ikka kohe nii tugeva maitsega, et keskmine naisterahvas seda kuuma tunnet oma suus naljalt välja ei kannata,” selgitab moosimeister Asta.
Keskmiselt segab Asta oma koduköögis kokku nädalas umbes 15 väikest purki meeste moosi, mis siis nädalaga enam-vähem müüdud saavad. “See on tõsiselt hea gripirohi, aga ise ma seda valmistamise ajal enam ei proovi, see on ikka liiga teravamaitseline minu jaoks ja just seepärast seda karmide meest moosiks kutsutaksegi,” selgitab Asta.
“Mulle piisab sellestki, kui sibulaga ja küüslauguga mässamise ajal mul silmad vett jooksevad nii, et pole enam hoo ega hoobi vahet.”
Raske elu sundis kõike tegema
Kuigi õues on külm talveilm, on Asta Nõmme turul üks vähestest müüjatest, kes ikka oma kaupa rahvale välilettidelt pakub. “Ma olen külmaga harjunud juba. Vanarahvas ütleb, et kui sa maja ehitad tugeva vundamendi peale, siis see seisab kaua,” nendib Asta. “Minu vundament on tugev, sest mina olen kasvanud üles vaeslapsena. Mu ema suri noorelt ja nii ma pidin varakult hakkama ise enda eest hoolt kandma,” meenutab Asta.
“Karastanud on mind see, et me lastega jooksime talvel igal õhtul palju jalu lume sees ringi ümber maja. Võtijaks tuli see, kes suutis kõige rohkem ringe palja jalu ümber maja ära joosta,” rääkis Asta.
“Aga tänapäeva laps ei tohi paljast jalga mitte põrandalegi panna, kohe on külmetus majas. Lapsi tuleb aegsasti karastada, siis tuleb ka tervis. Sama asi on tööle panemisega – juba maast madalast on vaja lapsele võimalus anda jõukohast tööd teha,” arvab Asta.
“Just seepärast meil on nii suured probleemid tööpuudusega, et lapsi poputatakse lausa sinna maani, et nad ei tohi kohe mitte midagi teha,” lisas Asta.
Asta sõnul pole tal ühtegi asja, mida ta ei oska teha. Kui vaja, saab hakkama niplispitsi kudumisega, maja ehitamine pole ka mingi ületamatu raskus. Veel aasta tagasi tõstis Asta siinsamas turul mängeldes 25 kilost kartulikotti. “Nadi on vaadata küll, kui mõni täies elujõus mehepojad sellega siin turul hakkama ei saa,” nendib Asta.
Tahtejõuga halvatusest priiks
Asta oskused elus iga asjaga hakkama saada pärinevad tema karmist lapsepõlvest, kus ta üsna varakult vaeslapseks jäi ja pidi ise oma ellujäämise eest võitlema.
“Ma olin pool aastat halvatud ja ei saanud rääkida. Ma sain infarkti või insuldi või mis see kõik oli nii, et ma vajusin kokku ja oligi kõik kohe pool keha halvatud,” meenutab Asta.
“Ma ei saanud isegi rääkida. Haiglas olin vaid lühikest aega ja koju jõudes hakkasin kohe liikuma, ma võtsin kogu oma tahtejõu kokku ja siis oligi nii läksin poja juurde maale ja hakkasin seal maatööd tegema ja sellest siis tuligi see jõud tagasi,” arvab Asta.
Samas tõdeb Asta, et tol perioodil oli tema elu ikka hirmus küll. “56-aastaselt pärast infarkti pidin hakkama lisaks veel kasvatama üheksa-aastast lapselast, kelle ema vägivaldne mees tappis ta suurest armukadedusest, kuna mu tütar ei nõustunud temaga abielluma. Mu tütar andis veel miilitsale teada, et too mees on ähvardanud teada tappa, aga sellest polnud mingit kasu. Ta lihtsalt peksis ta poolsurnuks. Õhtul see peksmine algas ja hommikul oli tal veel hing sees. Kui aga kiirabi kutsuti, siis tütrel enam hinge sees ei olnudki. Sellele tapjale määrati 12 aastat karistust, aga tuli uus valitus ja lasi ta vabadusse. Õnneks pole me enam selle mehega kohtuma pidanud. Selliseid asju ei suuda ükski ema andeks anda,” räägib Asta pisaraid helesinistes silmades tagasi hoides.
Hoolimata selles, et saatuselöögid on Asta räsinud hoolega, on Asta suutnud säilitad oma hea tuju, kelmika ellusuhtumise ja rõõmsa meele. “Elu on raske küll, ta surub sind maadligi, aga sa pead ikka püsti tõusma ja taas edasi elama,” jagab Asta elutarkust, mida meil kõigil tasub kõrva taha panna.
Ja loomulikult tasub enne eluraskustega rinda pistmist võtta amps krehvtist meeste moos nii naistel kui meestel – siis on garanteeritud, et kütet ja energiat eluvõitluseks ikka jätkub.
