"Kui inimesed vaid teaksid, kui lihtne on nende veebikaameratesse häkkida – üks kuu ligipääsu ühe naise veebikaamerale maksab 1 dollar ja sama raha eest saab kuuks ajaks osta ka juurdepääsu 100 mehe veebikaamerale – seega naised on kallim kaup, kui mehed," ütles Kaitseliidu küberkaitsekeskuse vabatahtlik väljaõppepealik Sille Laks.

Laks rääkis tänasel veebiturvalisuse konverentsil sellest, kui lihtne on veebis varastada inimeste isikuandmeid, saada juurdepääsu nende krediitkaardinfole, kodustele aadressidele ja lausa jälgida nende igapäevaelu stseene läbi veebikaamerate. Eriti haavatav on isiklik info siis, kui seda jagatakse läbi tasuta wifi võrkude.

USA süsteem on aldis vargustele

Kui Eesti tuleb inimesele teade postipaki saabumisest tavaliselt kas telefonile, e-mailile või postkasti, siis USA-s pannakse tellitud pakid postiteenuste poolt varahommikul  kella 5-6 paiku ukse taha. “Ja just seda kasutavad ära krediitkaardiinfo vargad – nad on kuidagi õngitsenud endale internetis inimese elukoha aadressi ja krediitkaardi andmed ja tellinud endale nende arvelt internetist kaupa. Siis lähevad nad varahommikul, kui inimesed veel magavad oma “ringile”, kuhu nad võõra kaardiga kaupa tellisid ja korjavad selle kauba kokku ning müüvad edasi – ja alles hiljem inimene avastab, et tema kaardiga on midagi netist ostetud, mida ta pole ise tellinud ja ka seda kaupa pole ta saanud,” tutvustas Laks ühe küberkuritegevuse vormi, mis on USA-s levinud.

Paroolid olgu vähemalt 8 tähemärki

Inimesed peavad internetis suhtlemiseks sageli looma erinevaid kontosid, mida tuleb turvata paroolidega. “Mõistlik on parool teha vähemalt 8 tähemärgi pikkune, kasutada suuri-väikeseid tähti ja numbreid ja miks mitte ka tühikuid, kui teie teenuse pakkuja tühikut erimärgina arvestab,” ütles Laks.

Eelmise aasta lõpus avaldati nimistu TOP 25 paroolist, mis pole turvalised, aga mida inimesed laiskusest või hooletusest ikka oma kontodele panevad.

“TOP 25 paroolid 2015 aastal olid  parool “123456” , jätkuvalt olid menukad paroolid  “password” ja “12345678” ning  “qwerty”, samuti pole mõistlik panna parooliks oma sünniaega,” rääkis  Laks.

Lapsed ja vanurid jagagu paroole

Laksi sõnul on tugevast paroolis kasu ainult siis, kui see ka inimesel meeles on. Oma parooli meeldejätmiseks tasub luua süsteem. “Pole mõistlik kõik oma paroolid panna kokku ühte wordi faili, sest kui see fail läheb jalutama, saab sellest suur probleem,” ütles Laks.
Samas soovitab Laks lastel ja vanuritel siiski jagada oma parooli usaldusisikuga, et see meelest mineku korral oleks ikka saadaval. “Lapsel võiks usaldusisikuks olla vanem, vanainimesel lähedane inimene, kui just see 80 ja pluss vanainimene ei istu ise päevad läbi facebookis, rateis või skypes,” nentis Laks.

Rohkem infot turvalisuse kohta internetis leiab www.arvutikaitse.ee.