Lapsendamise nädal julgustab kodu pakkuma ka erivajadusega lapsele

"Kõige suurem roll otsustamisel, kas pere lapsele sobib, on kodukülastusel, kus psühholoog küsib kuus tundi perelt nende mineviku, suhete ja ka tööprobleemide kohta," ütles MTÜ Oma pere tegevjuht Aire Nurm. "Tuleb veenduda, et lapsendamise põhjused on õiged."

Pilt: Scanpix/ Psühhoterapeut Anne Kleinbergi sõnul tunneb laps end kõige turvalisemalt etteaimatavas ja rütmiliselt korduvas keskkonnas, ülehooldamine aga võib pigem kahju tuua.

Lapsendamise nädal julgustab kodu pakkuma ka erivajadusega lapsele

Kai Maran

"Kõige suurem roll otsustamisel, kas pere lapsele sobib, on kodukülastusel, kus psühholoog küsib kuus tundi perelt nende mineviku, suhete ja ka tööprobleemide kohta," ütles MTÜ Oma pere tegevjuht Aire Nurm. "Tuleb veenduda, et lapsendamise põhjused on õiged."

MTÜ Oma pere nõustab igal aastal ligi tuhandet lapsendada soovivat perekonda, olgu siis telefoni ja interneti teel, mentori kaudu või grupinõustamisena. "Soovime, et peredel oleks vähem hirme," lausus Nurm. "Esimene hirm tekib ikkagi siis, kui lapse taust on tundmatu. Kui näiteks ema tarvitas raseduse ajal narkootikume ja laps sünnib sõltuvusnähtudega, on tegu teatud mõttes erivajadusega lapsega. Kuidas ma temaga hakkama saan? Kuidas ma saan tugiteenuseid, leian tugivõrgustiku? Hirm on murega üksi jääda."

Eestis elab praegu lapsendaja peredes ligikaudu tuhat last, lapsendada soovijaid on aga mitusada. "Lapsendamine ei ole Eestis keeruline, kuid järjekorrad on pikad," nentis Nurm. "Praegu on ootel ligi 250 peret, kes oleksid valmis kohe lapse perre võtma. Aastas lapsendatakse ligi 50 last, nii et järjekord võib ulatuda viie aastani."

Bürokraatiat talutaval hulgal

Nurme sõnul on lapsendamisotsuse langetamisel suur roll kodusel intervjuul. "Kõige suurem roll on pereuuringul, kus psühholoog tuleb koju ja kuue tundi vältel tehakse perega väga põhjalik intervjuu nende minevikust ja suhetest tööprobleemideni välja," rääkis Nurm. "Tuleb veenduda, et lapsendada soovijate motivatsioon on õige ja pere sobib. Samuti aitab põhjalik vestlus aru saada, milline laps neile sobib."

Esmalt tuleb oma lapsendamissooviga pöörduda maavalitsusse lapsendamisega tegeleva ametniku poole. "Suurt bürokraatiat siin ei ole," ütles Nurm. "Nõutav on potentsiaalse vanema arstitõend, karistusregistri tõend kriminaalkaristuse puudumise kohta jm dokumendid. Lapsendamise nädal julgustab perre võtma ka erivajadustega last – nendegi puhul toimub asjaajamine samal viisil. Ametniku juurde minnes on blanketile võimalik märkida nii lapse soovitud vanus kui ka see, kas ollakse valmis füüsilise või vaimse erivajadusega lapse kasvatamiseks. Pere saab otsustamiseks teada ka lapse diagnoosi, mis jätab neile aega oma soovi kaaluda ja ettevalmistusi teha."

Vajadusel aitab vaimse tervise keskus

Täpselt sama protseduur tehakse läbi Eestist lapsi välismaale lapsendades. "Kahe viimase aasta jooksul on lapsendatud viis last Rootsi, kus samuti on tehtud perele sarnane taustakontroll ja põhjalikud küsitlused," rääkis Nurm.

"Praegu lapsendabki Eesti ainult Rootsi, välja arvatud erandjuhtumid, näiteks sugulase lapse lapsendamine. Põhjamaad on valitud kui meile nii geograafiliselt kui ka kultuuriliselt lähedased riigid. Kuid Eestist välismaale võib lapsendada ainult siis, kui Eestis lapsendajat ei leidu. Üle maailma suureneb nende inimeste arv, kes ise lapsi ei saa, ja riigid ei taha oma lapsi enam välja anda. Nii meiegi – mida paremaks meie sotsiaalsüsteem saab, seda paremini suudame lapsed ise üles kasvatada."

Tallinna laste vaimse tervise keskuses asuvad koos kõik spetsialistid, kellest lapsendajatel võib lapse kasvatamisel tuge olla. Keskuse juht Anne Kleinberg räägib lapsendamise nädala seminaril sellest, kui oluline on tugev tagala näiteks erivajadusega lapse lapsendanud perele. Tema sõnul vajavad pered enamasti psühholoogi või psühhoterapeuti, kes suudab neid erivajadusega lapse kasvatamisel toetada.

"Tuge on vaja eriti siis, kui kannatus ja jõud hakkavad otsa saama. Sellist abi vajavad pered regulaarselt," nentis Kleinberg.

"Turvaline keskkond on lapse jaoks etteaimatav, rütmiline, paraja stimulatsiooniga, aga mitte ülehooldamine. Pidev enda külge klammerdamine ja ülemäärane tähelepanu ei ole tegelikult lastele vajalik. Lapsele on oluline, et ema ja isa oleks talle emotsionaalselt ja füüsiliselt kättesaadavad. Nad peavad aru saama, millal lapsel on vaja süüa-juua, aga täpselt sama palju arvestama tema läheduse ja rahustamise vajadusi. Ainuüksi laste aju normaalseks arenguks on vaja, et nad oleksid kasvamise ajal suure inimese turvalises läheduses."

Suuremates linnades on lapsendatud lastega tunduvalt lihtsam hakkama saada, sest abi ja tuge pakuvad mitmed spetsialistid, väiksemates kohtades on elu aga märksa keerulisem. "Kõike ei määra keskuse tugispetsialistide kättesaadavus, palju loeb seegi, kas kõrval on vanaemad-vanaisad," mainis Nurm.

---------------------------

Lapsendamise nädal toob kontserdid ja kirjandushommiku

Teisipäevast laupäevani saab osaleda seminaril ja infotundides, külastada kontserte ja kirjandushommikut.

27. sept kl 10-15 toimub tasuta seminar "Ükski erivajadus ei välista lapsendamist" laste vaimse tervise keskuses (Tervise 28). Päeva juhib Hannes Hermaküla, huvilised saavad registreeruda e-postil katriin@omapere.ee või tel 5620 0298, kuni kohti jätkub.

28. sept kl 12-13 ootavad maavalitsused üle Eesti huvilisi lapsendamise infotunnile. Iga huviline võib sel ajal maavalitsusse sisse põigata ja küsida haridus- või sotsiaalosakonna ametnikelt lapsendamise kohta. Külaskäiku ette registreerima ei pea.

30. sept kl 18 kontsert "Pesapuu" Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus (Rüütli 9).

1. okt kl 12 kontsert "Lootus" Tallinna Metodisti kirikus (Narva mnt 51).

1. okt kl 12-14 loetakse laste kirjandushommikul Eesti lastekirjanduse keskuses (Pikk 73) üheskoos lapsendamisteemalisi raamatuid ja arutatakse sel teemal koos lastega.

---


Nõustajad aitavad vanematel lapsi paremini kasvatada


"Lapse kasvatamine olgu elu põnevaim väljakutse, avastusretk, kus iga käänaku taga on mingi uus asi," ütles lastepsühhiaater Anne Kleinberg.

Kleinbergi sõnul võib lapse kasvatamist võrrelda põneva teekonnaga. "See ongi ju avastusretk, kus iga käänaku taga on mingi uus asi," lausus ta. "Koos lapsega kasvamisse peaks suhtuma teatava eksistentsialistliku huviga ja võtma seda kui üht elu põnevamat väljakutset. Kui perre sünnib bioloogiline laps, siis me ju ka ei juurdle kogu aeg selle üle, kui hästi kõik välja kukub. Pigem peaks tegelema igasuguste selliste enesetehnikatega, mis õpetavad enda keha ja meele lõdvaks laskmist ja uute väljakutsete üle rõõmustamist."

Lapsevanemaks ei sünnita, vaid kasvatakse, ja psühholoogiline toetus saab vanemaid palju aidata. Vanemad võiks spetsialistide abil märgata, kas laps areneb korralikult. "Kui me tahame lapse võimalikult ettevalmistatuna kooli saata, siis enne viiendat eluaastat võiks selge olla, milline lasteaed talle sobib ja kas ta vajab logopeedi või eripedagoogi. Samuti tuleks kontrollida, kas laps näeb ja kuuleb normaalselt või kas ta keha ei vaja rohkem füsioteraapiat," rääkis dr Kleinberg.

Optimaalne aeg arsti külastuseks on kolmanda ja viienda eluaasta vahel. Samas ei tasu unustada, et inimese areng on väga erinev ning kõik lapsed ei arene ühesuguse kiirusega. "Tavaliselt märgatakse seda, kui lapsed on püsimatud ja rahutud, aga tähele tuleks panna ka loidust, äärmist endasse sulgumist või hirmu võõraste ees," lisas Kleinberg, kelle sõnul tuleb lapse arengut kindlasti uurida siis, kui tema kõne ei arene eakohaselt või ta märgab voodit. Kõne kõrval on tähtsaim arengunäitaja mäng. Tähele tuleks panna olukordi, kus laps ei mängi, teeb seda väga monotoonselt või ilma rõõmu ja suhtluseta. Eriti oluline on spetsialistide toetus siis, kui peres kasvab erivajadustega laps.

 

Laadimine...Laadimine...