"Kahjuks ei saa me tõdeda, et ülekaaluliste laste arv oleks peatunud. Vastupidi. Numbrid näitavad ülekaaluliste laste arvu jätkuvat tõusu," sõnas Tallinna Lastehaigla lastearst ja Lastearstide Seltsi president Ülle Einberg, kelle sõnul on ülekaalu tõttu hakatud lastel diagnoosima teise tüübi diabeeti, mida 25 aastat tagasi Eesti lastel veel ei olnud. Kui 5-aastaste hulgas on ülekaalulisi 15%, siis 10-aastaste hulgas on ülekaaluline juba iga kolmas laps.

Einberg rääkis Vikerraadio saates “Uudis+”, et ülekaalulisust ja rasvumist ei hinnata silma järgi. “Laps tuleb panna ikkagi kaalule ja pikkusemõõtjasse, seejärel arvutame lapse kehamassiindeksi. Kui lapsel hakkab väike kõhuke ette kasvama, võiks minna arsti juurde kontrolli. Nii on kõige kindlam viis saamaks teada, kas laps on ülekaaluline või mitte.”

Einberg märkis, et Tervise Arengu Instituut on aastaid jälginud kooliõpilaste ülekaalulisust, ent andmeid ülekaaluliste väikelaste kohta on väga vähe. “Ühest hiljutisest uuringust selgus, et kuni 5. eluaastani on ülekaalulisi lapsi 5-7% ja rasvunuid nende seas ei ole. Peale 5. eluaastat algab küllaltki kiire ülekaaluliste laste arvu kasv. 5-aastaste hulgas on ülekaalulisi 15%, 10-aastaste hulgas on ülekaaluline juba iga kolmas laps.”

Lastearsti sõnul toob ülekaalulisus ka lastele kaasa kõrge vererõhu ja kolesterooli taseme. “Kui 25 aastat tagasi sain rääkida, et lastel ei esine teist tüüpi diabeeti, siis täna seda enam rääkida ei saa. Esimesed teated teist tüüpi diabeedi esinemisest, mis on ülekaalulistel ja rasvunud inimestel, tulid möödunud sajandi lõpust Ameerikast. Ka meie peame Eesti lastel teist tüüpi diabeeti diagnoosima.”

Ülekaalulisuseni viivate põhjuste taust Einbergi märkel mitmekülge. “Selge on see, et see on toidust liigsete kalorite saamine ja nende mitte-kulutamine. Drastiliselt on vähenenud liikumise aeg, istumise ning teleri- ja arvutiekraani taga olemise aeg on aga pikenenud. Kulutamata energia talletubki rasva.”

Einberg usub aga Eesti rahva tarkusesse ja inimeste teadlikumaks saamisesse. “Võib-olla võime viie aasta pärast tõdeda sama, mida Inglismaal, et ülekaaluliste laste juurdekasv on peatunud. Sellesse peavad aga panustama kõik. Juba lasteaiaeast alates tuleb õpetada lapsi õigesti toituma ja panna nad liikuma. Lapsel peaks olema vähemalt üks liikumisega seotud huvitegevus. Nii palju kui võimalik olla õues.”

Einbergi hinnangul on suhkur saanud liigselt pahandada, kuna kalorid tulevad ka mujalt. “Suhkur pole mürk. Pole aine, mis tapab inimese. Küsimus on inimese ja laste puhul nende vanemate teadlikkuses. Kui vanemad teaksid, kui palju saab laps suhkrut karastusjoogist või magustatud joogist, ei lubaks vanem tal seda ilmselt juua. Kui laps joob pool liitrit karastusjooki, saab ta 10 teelusikatäit suhkrut. Seda on palju. Põhjus on ikka kogustes. Kui terve ja normaalkaaluline laps joob nädalas 200 ml limonaadi, ta paksuks ei lähe. Ta kulutab selle energia ära. Ülekaalulisi lapsi on samuti nende seas, kes maiustusi ei söö.”

Einberg leiab, et kõrgema hariduse ja teadlikkusega vanemate peres on ülekaalulisi lapsi vähem. Paraku on ka nn rämpstoit odavam kui tervislik toit, mistõttu madalama sissetulekuga vanemate pere laste seas on ülekaalulisi enam. “Suvel saab tervisliku toidu muidugi odavamalt kätte, tuleb vaid pea tööle panna. Kala ja väärtuslik liha on küll natukene liiga kallis, ent köögivilja peaks ikka osta jaksama.”

Suhkrumaksule on Einberg siiani öelnud ei. “Suhkrut ei lisata ainult karastusjookidele, vaid ka muudele toiduainetele. Seega suhkrumaksu puhul tõusevad ka teiste toiduainete hinnad. See pole aga hea madalama sissetulekuga peredele. Teine küsimus, millega suhkur sel juhul asendatakse? Me ju ei taha, et karastusjookides oleksid suhkruasendajad.”

Einberg soovitas suvel juua vett ning mahladest ja siirupidest valmistatud morssi.