Lastevanemate Liidu juhatuse liige: laste väärkohtlemise juhtumeid hoitakse tihti saladuses

"Loomulikult on olnud ka juhuseid, kus õpetaja abi ütleb, et ma võtsin lapsel kõvemini kinni ja sakutasin teda ja tõstsin häält ja ma olen nõus töölt lahkuma," ütles Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse liige Kristiine Vahtramäe, aga seda ei juhtu tihti. Pedagoogikaekspertide sõnul on kasvatajad, kes ei suuda probleeme teisiti lahendada kui lapse füüsilise või suulise karistamisega, ebaprofessionaalsed.

Pilt: Scanpix

Lastevanemate Liidu juhatuse liige: laste väärkohtlemise juhtumeid hoitakse tihti saladuses (1)

Kairi Ervald

"Loomulikult on olnud ka juhuseid, kus õpetaja abi ütleb, et ma võtsin lapsel kõvemini kinni ja sakutasin teda ja tõstsin häält ja ma olen nõus töölt lahkuma," ütles Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse liige Kristiine Vahtramäe, aga seda ei juhtu tihti. Pedagoogikaekspertide sõnul on kasvatajad, kes ei suuda probleeme teisiti lahendada kui lapse füüsilise või suulise karistamisega, ebaprofessionaalsed.

Paljud lapsevanemad tunnevad muret selle üle, mis toimub nende lastega lasteaias. Aeg-ajalt saab ajakirjanduse vahendusel lugeda juhtumitest, kus laste peal on lasteaias kasutatud füüsilist vägivalda.

Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse liikme ja koolitusjuhi Kristiine Vahtramäe sõnul on palju tekkinud olukordi, kus lapsevanem ei usalda kasvatajat ja see on tavaliselt tunnete tasandil. Kui lapsevanemale ei tundu, et tema lapsega käitutakse õigesti, siis on juhuseid, kus kära tekitatakse enne, kui uuritakse, mis tegelikult juhtus.

Vahtramäe sõnul on praeguses haridussüsteemis tekkinud probleem, mida on ka koostöös ülikoolidega arutatud, et lapsed õpetatakse kogu süsteemi poolt käituma ühel viisil.

"Kui minna lasteaeda ja vaadata joonistatud lumememme, siis on need kõik ühesugused ja ühte värvi," selgitas Vahtramäe, kuidas lapsed kaotavad loovust.

Samuti uurivad vanemad, kas tema last õpetatakse lasteaias piisavalt palju, et ta näiteks eliitkoolis hakkama saaks. "See on ilmselt rohkem hoiakute teema, sest lapsevanemad mõtlevad tihti, et tema laps peab saama sisse eliitkooli," lausus Vahtramäe.

Probleeme lastevanemate vahel tekitavad Vahtramäe sõnul haiged lapsed, kes on rühma toodud.

Konkreetseid väärkohtlemisjuhtumeid hoitakse Vahtramäe sõnul aga pigem saladuses, sest tihti on need sõna-sõna vastu. Näiteks üks laps rääkis vanematele, et õpetaja lööb või sakutab teda. Kuna õpetaja aga eita seda, otsustas lapse isa minna lasteaia juhatajaga rääkima. "Juhatajaga rääkides selgus, et laps oli omakorda lasteaias rääkinud, et kodus teda pekstakse ja visatakse läbi akna õue," ütles Vahtramäe.

Vahtramäe selgitas, et kogu juhtum tekitas ebakindlust nii lasteaia kasvatajates kui lapsevanemas.

"Tegelikult ehitasid lapsed rühmas papist maja ja laps oli üritanud korduvaid keelde eirates sinna otsa ronida," rääkis Vahtramäe. "Ühel hetkel astuski kasvataja abi rühma sisse ja vaatas, et poiss oligi papist maja katusele roninud. Kasvataja jõudis ta sealt viimasel minutil kukkumise pealt kinni püüda," jätkas Vahtramäe.

Vahtramäe sõnul toimus kõnealune sakutamine pärast seda, kuilaps oli peaaegu papist maja otsast kukkunud.

"Lapsevanemad lubasid kindlasti kohtusse pöörduda, aga minu teada nad lõpuks seda ikkagi ei teinud," lisas ta.

Vahtramäe sõnul on konfliktide lahendamine koolis lihtsam, sest lapsed on adekvaatsemad. Väikelapsed ei pruugi tegelikult toimunud konfliktist üldse aru saada. Tihti on ka olnud juhuseid, kus laps ütleb, et õpetaja karjub, kuigi ta räägib ainult natukene kõvema häälega.

"Muidugi on ka koolis on olnud õpetajatega juhuseid, kus on selgunud, et õpetaja on lapsele laksu andnud ja hiljem tunnistanud ennast süüdi ja vabandanud, et käitus tunnete ajendil," jätkas Vahtramäe.

Tihti süüdistavad lapsevanemad kasvatajaid ringkaitses ning Vahtramäe sõnul ei saagi alati väita, et kokkumängu ei ole ning asjad on korras.

Üks põhjus, mis väärkohtlemisi tule ette, võib olla see, et kasvatajad töötavad mitme kohapeal. "Seda tehakse raha pärast, sest lihtsalt ei elata ära, mitte sellepärast, et nii väga meeldib olla päevast-päeva lastega," ütles Vahtramäe.

Vahtramäe lisas, et vanemale kasvatajate põlvkonnale on olnud ka normaalne käitumisviis, et last tutistatakse ja antakse laksu ja pannakse nurka seisma.

"Meie tegevusmälu ei allu nii palju mõistusele. Kuna sellist käitumist ei ole ka väga teadvustatud, siis antaksegi laks kirja ja alles siis mõeldakse, et ma tegelikult ei tahtnud seda teha," jätkas Vahtramäe.

Vahtramäe sõnul on ka paljud lapsevanemad ikka veel arvamusel, et lapsi võib füüsiliselt karistada.

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi eelkoolipedagoogika dotsendi Tiia Õuna hinnangul peaks ideaalne õpetaja olema professionaal, kes oskab toetada iga lapse arengut nii, et on tagatud lapse maksimaalne arengupotentsiaal.

"Professionaalne õpetaja oskab kujundada lastele parima õpikeskkonna ja valida sobivaimad meetodid. Kahtlemata on eelkoolieas äärmiselt oluline mängu kaudu õppimine, kuna see on lapsele kõige loomulikum õppimisviis," lisas Õun.

Õuna sõnul on äärmiselt kahetsusväärne, et väärkohtlemise juhtumeid esineb. Lasteaia rühmad on üsna suured - kuni 24 last. Selleks, hästi hakkama saada, on vajalik õpetajale väga hea erialane ettevalmistus, mis hõlmab ka seda, kuidas lahendada probleeme suhtlemisel laste ja lastevanematega.

"Julgen väita, et kui õpetaja ei saa probleemide lahendamisega hakkama ja lapsi füüsiliselt või verbaalselt karistab, siis on tegemist mitteprofessionaalse õpetajaga, kellel on puudulik ettevalmistus koolieelses lasteasutuses töötamiseks," ütles Õun.

Õuna sõnul peab olema inimene, kes seda tööd soovib teha, motiveeritud töötama eelkooliealiste lastega.

"Kindlasti peab ta olema avatud ja paindliku suhtumisega, kriitilise mõtlemisega, väga heade suhtlemis- ja enesekehtestamisoskusega, hea meeskonnatöötaja, loov ja füüsiliselt aktiivne ning hea võõrkeeleoskusega, sest üha enam on lasteasutuses lapsi ja vanemaid, kelle kodune keel ei ole eesti keel," lisas Õun.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...