Linn paneb Paul Kerese mälestusmärgi taas särama

Kuigi Jaak Juske ja Tarmo Kruusimäe tahtsid Paul Kerese monumendi ära viia, otsustas linn kultuurirahva soovidele vastu tulla ja selle praeguses kohas korda teha. Linnavolikogu otsustas teha hiljemalt tuleva aasta 7. jaanuariks korda Paul Kerese mälestusmärgi Tõnismäel. Siis möödub sada aastat kuulsa maletaja sünnist.

Pilt: Scanpix

Linn paneb Paul Kerese mälestusmärgi taas särama

Urmas Kaldmaa

Kuigi Jaak Juske ja Tarmo Kruusimäe tahtsid Paul Kerese monumendi ära viia, otsustas linn kultuurirahva soovidele vastu tulla ja selle praeguses kohas korda teha. Linnavolikogu otsustas teha hiljemalt tuleva aasta 7. jaanuariks korda Paul Kerese mälestusmärgi Tõnismäel. Siis möödub sada aastat kuulsa maletaja sünnist.

Kuigi sotsist volikogu liige Jaak Juske tahtis mälestusmärgi Tallinnas kuhugi mujale viia ja IRL-i liige Tarmo Kruusimäe selle koguni Narvale anda, otsustas volikogu enamus, et mälestusmärk jääb oma kohale.

"Loomulikult tuleb Kerese mälestusmärk korda teha, ja mida varem, seda parem," ütles linnavolikogu esimees Toomas Vitsut. "Võib-olla on ka jaanuar 2016 liiga hilja, kordategemist tuleks alustada kohe, kui ilm seda lubab."

Kultuurirahva soov saab teoks

Kerese mälestusmärk asub eramaal. Keskerakondlasest linnavoliniku Daisy Järva sõnul on kultuurirahvas juba tosin aastat tagasi öelnud, et mälestusmärk tuleks jätta praegusesse asukohta. Linn on saavutanud maaomanikuga kokkuleppe, et lisaks mälestusmärgile endale laseb linn korda teha ka maalapi, kus mälestusmärk asub.

Läinud aastal otsustas linnavolikogu püstitada mälestusmärgi ka teisele meie suurmehele, Eesti Vabariigi sünni juures olulist rolli mänginud riigimehele ja esimesele eestlasest Tallinna volikogu esimehele Jaan Poskale.

See mälestusmärk on kavas avada mõni nädal pärast Kerese mälestusmärgi kordategemist, 2016. aasta 24. jaanuaril – Poska 150. sünniaastapäeval.

Poska mälestusmärk tuleb Kadrioru parki Poska tänava ja Luigetiigi vahel asuvale poolringikujulisele väljakule.

Loomulik osa pargist

Linn kuulutas Poska mälestusmärgi ideekonkursi välja mullu ja sellele laekus kokku 47 võistlustööd. Žürii hindas esikoha ja 10 000 euro vääriliseks võistlustöö «Hetk», mille autoriteks on Pille Noole, Üllar Ambos ja Joannis Lykouras.

"Võtsime sõnast kinni ja tahtsime teha rohkem mälestusmärgi kui skulptuuri," rääkis Noole. "Meie põhiidee nägi ette, et kuju oleks inimsuuruses, mitte postamendi otsas ja inimestest kaugel, et see saaks osaks Kadrioru pargist."

Linna antud 10 000-eurose võidusumma eest asutasid võitjad oma firma.

Kõigi aegade parim Eesti maletaja

Paul Keres sai rahvusvaheliseks suurmeistriks 1937. aastal ning pälvis 1938. aastal maailmameistri matši õiguse tollase maailmameistri Aleksandr Alehhiniga. Sestpeale oli ta aastakümneid maailmameistritiitli peamisi pretendente. 1939. aastal võitis Eesti võistkond, kuhu kuulus ka Keres, Buenos Airese maleolümpial pronksmedalid.

1948. aastal Haagis ja Moskvas peetud turniiril, mis selgitas maailmameistri pärast Aleksandr Alehhini surma (1946), jagas Keres kolmandat-neljandat kohta. Pretendentide turniiril, mille võitja sai MM-tiitlimatšile, oli Keres 1950. aastal neljas, 1953 jagas teist kuni neljandat kohta ning 1956., 1959. ja 1962. aastal oli teine. 

Laadimine...Laadimine...