Loone Ots: laps hakkab kiusama vanemate eeskujul

"Laps, kes kodus on kogenud armastust ja headust, ei tuleks selle pealegi, et kedagi kiusata," leiab lastekaitse liidu juht Loone Ots, rõhutades, et probleem asub just kiusaja kodus. Kui kool kiusamist ei tauni, õpetab see kõigile lastele julmi ja sadislikke käitumisviise, mis viiakse edasi ka tööellu ja kogu ühiskonda.

Loone Ots: laps hakkab kiusama vanemate eeskujul

Greta Kaupmees

"Laps, kes kodus on kogenud armastust ja headust, ei tuleks selle pealegi, et kedagi kiusata," leiab lastekaitse liidu juht Loone Ots, rõhutades, et probleem asub just kiusaja kodus. Kui kool kiusamist ei tauni, õpetab see kõigile lastele julmi ja sadislikke käitumisviise, mis viiakse edasi ka tööellu ja kogu ühiskonda.

Vanem on oma lapsele eeskuju. "Mõelge, kas teete kunagi teiste kulul oma lapse ees pahatahtlikku nalja?" küsib Ots. "Olete kunagi restoranis teenindajaga ebaviisakalt rääkinud või sõimanud mõnda kassapidajat? Isegi kui arvate, et laps selliseid asju ei märka, õpib ta alateadlikult vanema eeskujul käituma."

Koolikiusamise ohvriks võib langeda igaüks, sest probleem pole kiusatavas, vaid kiusajas. Just teda taotleb vägivallaga ja sadismiga võimu ja tähelepanu.

Ka kaunis lauljatar Helen Adamson on pidanud valama kiusamise pärast kibedaid pisaraid. Teda narriti algklassides iga päev tema nöbinina pärast.

Lapsi tuleb õpetada kiusamist taunima

Parim koolikiusamise vastane rohi oleks see, kui enamik lapsi kiusamist tauniks ja kohe appi tuleks, kui kedagi kiusataks. "Kui lapsed ise kiusu vastu astuks ja ütleks kiusajale, mis õige või vale, siis saaks kiusamisele hõlpsalt piiri panna," kinnitab Ots.

Paraku on lastekaitsja sõnul tänapäeval liiga palju ignorantsust ja kiusule aidatakse kaasa sellega, et vaadatakse seda lihtsalt pealt, tegemata ühtki sammu.

"Seepärast on hea, kui koolikiusamise probleemiga tegeletakse laiemalt. Ainult pikaajalistel programmidel on mõju," nendib Ots. Mitmed Eestimaa koolid on seadnud eesmärgiks saada oma kool kiusuvabaks, osaledes koolikiusamise vastastes programmides. Lastekaitseliidul on programm kiusamisvaba kool ehk Kiwa, mis on Soomes häid tulemusi andnud.

Kiusamisvastast tööd tuleb teha aasta ringi

Ka lastekaitse liidu projekti "Ei vägivallale!" juht Merit Lage ütleb, et koolikiusamise ennetamine on kindlasti süstemaatiline töö, mis kestab kogu kooliaasta vältel.

"Õpetajad peaksid iga kooliaasta alguses pöörama teadlikult tähelepanu rühmaprotsessidele näiteks meeskonnamängude ja vestluste kaudu," leiab Lage.

"Isegi kui klassi koosseis pole muutunud, algavad pärast pikka vaheaega grupiprotsessid mingil määral uuesti. Klassis on hea olla, kui valitseb usaldus klassikaaslaste vahel ja õpilaste ning õpetaja vahel. Usalduse tekkimiseks on vaja pühendada aega."

Usalduslik õhkkond võimaldab tema sõnul lastel õpetaja eestvedamisel kokkuleppida koosolemise reeglites, neid järgida, uuesti läbi rääkida ja vajadusel muuta. Samuti on vajalik usaldusliku kontakti loomine klassijuhataja ja lapsevanemate vahel.

Kius on grupinähtus

"Kiusamine on grupinähtus, ning sellest teab tavaliselt kogu klass. Kiusamisel on alati kolm osapoolt: kiusajad, kiusatav ja pealtvaatajad," selgitab Lagle.

Pealtvaatajad jagunevad veel omakorda mitmeks: kiusajatele kaasaelajad, kiusatava poolele hoidjad ja need, kes (tavaliselt hirmust ja teadmatusest mida teha) eemale hoiavad.

"Kui kaitsjate, kiusamise katkestajate hääli on vähe ja kiusamine jätkub, käib kogu grupi moraal alla," räägib Lagle.

"Kiusamine muutub harjumuspäraseks, ebaturvaliseks ja negatiivseks fooniks grupis. Varsti ei püüagi keegi enam midagi teha. Selline hoiak ja käitumismuster võetakse peale kooli töökohtadele ja ka ellu kaasa – meeskonnad on tavaliselt ebaturvalised, kellelegi haiget tegemine on normaalne ja mittesekkumine on loomulik."

Lagle sõnul peab ühiskond pingutama, et kiusamine ei leviks takistamatult edasi. "Kui tahame hoolivamat ühiskonda, tuleb hoolimise õpetamisega alustada peres, lasteaiarühmades ja klassides," räägib ta.

"Õpetajad on nii lapsevanemad kui ka õpetajad oma hoiakutega, suhtumistega, kuulamisoskusega, tegude ja tegemata jätmistega."

Parim lahendus on spetsialistide sõnul klassis sallivate käitumismustrite õppimine. Selleks on vaja kooli professionaalset sekkumist, süstemaatilist tööd kogu klassiga ning tihedat kodu ja kooli koostööd.

Koolivahetus ei aita

Pelgalt kooli- ja klassivahetus ei pruugi kiusamisele lõppu teha. Kiusajad võivad endale klassis suvalise uue ohvri valida, sest tähtis on kiusata ükskõik keda – saavutada kellegi suhtes  üleolekutunne.

Lastekaitsja tahab vanematele ja ka õpetajatele südamele panna, et lapsi tuleks õppida märkama ja kuulama. "Kallid isad ja emad, tundke huvi oma lapse elu, tema huvide ja eelistuste vastu!" ütleb Lagle. Nii on võimalik aru saada, kas lapsega on kõik korras või ehk on ta kiusaja või hoopis sattunud kiusamise ohvriks.

Kui vanem on oma lapsest siiralt huvitatud, leiab lapse jaoks regulaarselt aega, mitte ainult probleemide korral, siis tavaliselt räägib laps ise. Tähtis on ka aktsepteerida lapse isiksust, mitte püüda tema olemust muuta.  Vanemal on vaja pühendada lapsega kontakti hoidmisele aega!

Ka tõrjumine on kiusamine

Pikaajalise ja varjatud kiusamise, näiteks tõrjumise korral vajab sekkumine korralikku läbimõtlemist. Tõrjumise märkamine vajab vahel kõrvalseisjalt päris terast pilku.

Näiteks võib märgata, et õpilane seisab vahetundide ajal üksi nukralt seina ääres, tunnis jääb rühmatöö kaaslaste valimisel sageli viimaseks või jäetakse ta üldse valimata. Vahel näeme ainult vaikivat möödakäimist või külmi pilke.

"Sellisel juhul tasub mõelda, kuidas kogu klassiga tõrjumise ja sallivuse teemat arutada, sest sel moel kiusamisse on haaratud kogu klass," ütleb Loone Ots. Abi võib olla koolipsühholoogi või sotsiaalpedagoogiga nõu pidamisest, kuidas täpsemalt toimida.

"Esmaabiks on hea, kui klassis leidub kas või üks tubli ja heade suhtlemisoskustega õpilane, kes võiks võtta ohvri kaitsja rolli," lausub Ots. Kaitsja vajab aga kindlasti toetust ja julgustust, sest kaaslaste vastu astumine on väga suurt enesekindlust nõudev samm.

Kogukonna huvide eest seistes ja hooliva hoiaku kujundamisel saavad koolidele appi tulla ka linnaosavalitsused.

Heaks näiteks on kogukonnapõhise lähenemisega Nõmme linnaosavalitsus projektiga "Ühise mure meetodi juurutamine kiusamisjuhtumite lahendamiseks Nõmme linnaosa haridusasutustes", mis käivitub sügisel 2014-2016. Projektis pakutakse õpetajatele kiusamisjuhtumite lahendamise "oskuste kohvrisse" Ühise Mure meetodit, mis põhineb konflikti vahendamisel.

Laadimine...Laadimine...