Maainimene postkontori sulgemisest: kas kasumi nimel tuleks maakohad ilma jätta ka elektrist?

"Kuni veel Eestis mõni metsaküla on elus, peab Eesti Post seal ikka edasi käima," väidab Virumaa poetess Virve Osila. Nii tema kui ka paljude omavalitsusjuhtide meelest on postiteenus viimase viie aastaga viletsaks muutunud. Kirjad lihtsalt ei jõua kohale! Reformisotside valitsust huvitab aga maainimeste käekäigust hoopis enam küsimus, kellele Eesti Post maha müüa.

Pilt: Scanpix/ Äsjane postkontorite sulgemise laine tabas teiste asulate hulgas ka Jänedat, mille elanikud pidid harjuma postipunktiga. Paraku tähendas postkontorite asendumine postipunktidega valdavalt ka sularaha kättesaamise halvenemist, samuti peab rah

Maainimene postkontori sulgemisest: kas kasumi nimel tuleks maakohad ilma jätta ka elektrist? (1)

Virkko Lepassalu

"Kuni veel Eestis mõni metsaküla on elus, peab Eesti Post seal ikka edasi käima," väidab Virumaa poetess Virve Osila. Nii tema kui ka paljude omavalitsusjuhtide meelest on postiteenus viimase viie aastaga viletsaks muutunud. Kirjad lihtsalt ei jõua kohale! Reformisotside valitsust huvitab aga maainimeste käekäigust hoopis enam küsimus, kellele Eesti Post maha müüa.

"Muljetavaldav kohanemine muutunud keskkonnaga." Nõnda on Eesti Posti ehk Omniva kohta kiitvalt lausunud selle nõukogu ohjav endine rahandus- ja praegune haridusminister Jürgen Ligi. Ettevõte liikuvat tema sõnul "majandustulemuste parandamise suunas".

Juba 2013. a teenis Eesti Post 2,3 mln eurot puhaskasumit. Kuigi ettevõte ei koorma seega riigieelarvet, vaid vastupidi, teenib tulu, tahetakse Eesti Posti ometi erastada. Sellest on pidevalt räägitud juba 2008. aastast. Pikalt Eesti Posti nõukogu juhtinud reformierakondlane Meelis Atonen ütles konkurentsiameti konverentsil 2013. a lõpul, et Eesti Post tuleks erastada, ja ettevõte olevat selleks ka valmis. Atoneni sõnul on erastamist vaja, et ettevõte saaks edasi Skandinaaviasse laieneda.

"Ettevõtte peaks kas erastama või peaks riik Eesti Posti kapitali süstima, sest Skandinaaviasse minemiseks on lihtsalt rohkem kapitali vaja," rääkis Atonen. Samas vaimus on sõna võtnud ka praegused valitsustegelased.

Maalt ära – Skandinaaviasse

Tavainimesi ei pane aga muretsema Eesti Posti minek Skandinaaviasse, vaid lahkumine Eesti maakohtadest. Sünge huumoriga võiks öelda, et eesti

inimesed kolivad Soome poole ja Eesti Post liigub lihtsalt neile järele. Kõik see meenutab juttu meie liikumisest Põhjamaade hulka. Otsustajad räägivad tähtsalt turgudest, kvaliteetsemast teenindamisest, kohanemisest keskkonnaga, mastaabiefektist jne jne. Tavainimesi aga huvitab, kuidas oma igapäevased toimetused sidejaoskonnas aetud saaksid.

"Minu tutvusringkonnas pole kedagi, kes Eesti Posti töö kvaliteedi heaks kiidaks!" Virumaa kuulus poetess Virve Osila elab maal, ja saaks oma järgmise raamatu välja anda täiesti poeetikavabast ja ülimalt proosalisest suhtlusest Eesti Posti töötajatega. Täpsemalt öeldes räägiks raamat kadunud saadetiste jälitamisest, milles poetess on aastatega omandanud suure vilumuse.

Osila ei süüdista kedagi konkreetselt. Pigem logiseb alamakstud töötajatega süsteem tema meelest tervikuna. "Mingil ajal oli Eesti Post kindel asi, kuid näiteks ühte kirja ja raamatut saadan ma kultuurkapitalile juba kolm aastat, ja kohale see ei jõuagi," rääkis Osila.

"Esitasin kultuurkapitalile aruande toetusraha kasutamise kohta, aga kuna see aruanne kirja teel kohale ei jõudnudki, tembeldati mind vahepeal võlgnikuks. Nii tulebki harjuda, et kui vahel midagi postiga saadad, ei pruugi see pärale jõuda. Minu arust läks see kord neil seal siis käest ära, kui firma Omnivaks muutus, ehk siis viimasel viiel aastal. Ega samas teenindajad pole süüdi, eks neid hoitakse seal madala palga peal ja nad püüavad isegi selle raha eest endast parimat anda."

Osila räägib, et kui vanasti olid maal Eesti Posti kirjakastid, siis nüüd peavad maainimesed seisma tee ääres "valvelseisangus", et kokkulepitud ajal mõni Eesti Posti töötaja seal kirja käest ära võtaks.

Pakk oli teel kauem kui kuu

Kindlustamaks oma saadetiste kindlam kohalejõudmine, otsustas Osila vahepeal üle minna tähtsaadetistele. Seegi kindlustunne sai tema sõnul aga surmahoobi, kui vahel juhtus, et näiteks Läänemaale reisis saadetis rohkem kui kuu aega ja adressaat sai selle lõpuks alles pärast seda, kui Osila oli teinud kümneid kõnesid, arupärimisi ja skandaale. Vahel jäi maasidejaoskonda saadetud pakk maakonnakeskusesse või linna postijaoskonda pikemale "hoiule".

"Maal on sidejaoskonnad siiski ka suhtlemiskohad, nagu külapoed," räägib Osila. "Inimestel on koht, kus kokku saada, omavahel uudiseid vahetada. Kuni veel Eestis mõni metsaküla elus on, peab Eesti Post seal ikka edasi käima. Aga vähemalt nii palju oli minu kraaksumisest kasu, et nüüd hakati jälle posti hommikuti tooma, vahepeal toodi õhtupoole."

"Meie kirjakandjad ja klienditeenindajad ning ettevõte tervikuna saab inimestelt nii kiitust kui kriitikat," kommenteeris Eesti Posti/Omniva pressiesindaja Erki Varma. "Me oleme igasuguse tagasiside eest tänulikud ning pingutame selle nimel, et kiitust oleks rohkem kui kriitikat."

Postkontorite bürokraatlikult öeldes optimeerimine ja «võrgu kaasajastamine» ehk maakeeli sulgemine pole seega möödunud valutult. Vastu on hakanud nii kohalikud elanikud laiemalt kui ka nii mõnigi omavalitsusjuht. Näiteks Vändras tahtis Eesti Post ennast välja kolida alles hiljuti, selle sajandi hakul spetsiaalselt postiteenuse osutamiseks rajatud kõikide töiste mugavustega postimajast.

Vändra alevivanem Toomas Sonts rääkis Pealinnale, et Omniva ideeks oli kolimine Konsumi kauplusesse, et seal teeninduslett avada. Samas on Vändra alev piisavalt suur ja seal on ikkagi tarvis posti käitlemiseks ja postitöötajate olmeks korralikke tingimusi.

Võsu rahva ülestõus

Ühtedest viisakatest ruumidest välja kolida, et sealsamas, mõnisada meetrit eemal, teisi samasuguseid ruume asemele otsida, oleks Sontsi meelest mõttetu. Taustaks on siin Eesti Posti selgitused, et nad ei taha olla kinnisvaraomanikud. Edaspidi ainult renditakse pindu.

Seesama, mis Vändras juhtumas, on mõnes teises asulas juba ära juhtunud: vallavalitsuse protestile vaatamata sulges Eesti Post Tori alevis postkontori ja viis postipunkti mullu 17. Novembrist erapoodi, mida kohalikud lillepoeks kutsuvad. Majandusminister Kristen Michali hiljuti kinnitatud määrusest selguvad aga järjekordsed kiretud arvud: Eesti Post on saanud loa eemaldada muudatuse tulemusena üle Eesti 250 väidetavalt vähe kasutatud kirjakasti.

Üldse on neid sel ettevõttel üle Eesti enam kui 2700. Uute nõuete kohaselt on kirjakasti keskmine lubatud kaugus linnades senise 0,5 kilomeetri asemel 3 kilomeetrit postiteenuse kasutajast ning valdades senise 2 kilomeetri asemel 5 kilomeetrit. Paberil kirju ja saadetisi liikuvat nimelt üha vähem, suhtlus kolib internetti, põhjendati neid muutusi. Maapiirkondades, kus postkontor asub saatja elukohast kaugemal kui 5 km, saab kirja üleandmiseks kutsuda koju kirjakandja.

Kas nüüd ollakse Eesti Postis sidevõrgu optimeerimisega ühel pool?

"Eesti Post, nagu Tallinna linngi, ei saa kunagi valmis," kommenteeris Pealinnale ettevõtte pressiesindaja Erki Varma. "Nii, nagu muutuvad inimeste harjumused ja vajadused, peab muutuma ka postivõrk ja teenused."

Riigikogu liige Siret Kotka on uhke selle üle, et Võsu rahvas korjas küla ja valla postkontori allesjäämise nimel südikalt kokkuligi 700 allkirja. Kirjavahetust peeti selles asjas ka toonase majandusministri Urve Paloga.

"On kahetsusväärne, et viimaste aastate Reformierakonna valitsuste poliitika on olnud postkontoreid, apteeke ja koolimaju üksteise järel kinni panna, suretades seeläbi maaelu," ütles Kotka. "Võsu postkontor on viimane, mis Vihula valda on veel alles jäetud."

Kohaliku aktivisti Maire Muruvee sõnul on Omniva esindajad öelnud, et postipunktide süsteem toimib edukalt Soomes, Taanis ja Saksamaal. "Paraku on lõhe meie ja nende riikide elatustasemete, sissetulekute, võimaluste vahel liialt suur, et meid nendega võrrelda," seisab Muruvee eestvõttel koostatud pöördumises, kus postkontori sulgemise vastu seistakse.

"See on tõsi, et traditsiooniliste postiteenuste nõudlus ajas väheneb ja tark on käia ajaga kaasas. Majanduslikult võibki olla postkontori sulgemine põhjendatud, kuid mitte regionaalpoliitiliselt. Mõtlema panev on siinkohal fakt, et Omniva kasum aastaaruande järgi oli 2013. Aastal 2,3 miljonit eurot! Seejuures tasus ettevõte eelmisel aastal riigieelarvesse dividendina 400 000 eurot, millele  lisandus tulumaks dividendidelt 106 000 eurot. Sel aastal on Omniva lubanud maksta dividende veelgi enam – 560 000 eurot!"

Muruvee küsib, kas lisakasumi nimel tuleks maapiirkonnad jätta ilma ka elektrist. Ilmselgelt ei ole ka see teenus kasumlik. Kas järgmise sammuna peetakse majanduslikult mõistlikuks sulgeda Võsul kool? Paraku on iga teenindusliigi kadumine tilk karikasse, mille täitumisel otsustatakse oma kodukohast lahkuda.

Kui Muruveelt pärida, kuidas praegu postkontoriga seis on, kostab too, et hästi. "Seal käib praegu palju külalisi, nii kohalikke turiste kui välismaalasi," rõõmustas Muruvee. "Rahva häälel on seega kaalu! Meiega tegi teiste seas postkontori säilitamise nimel koostööd ka Lääne- Viru maavanem. Vähemalt   selle aasta lõpuni on sulgemine edasi lükatud."

Eesti Posti pressiesindaja sõnul ei ole aga enam üldse kavas seda sulgema hakata.

Tihe rebimine pakiveoturul

Eesti Posti võimaliku, vähemalt osalise erastamise edasilükkamist ei ennusta siiski miski. Suuremas või väiksemas eraomanduses postifirmad pole tänapäeva Euroopas midagi uut, kuid riik peaks endale jätma vähemalt kontrollpaki, et tagada maainimeste ja riigi äärealade teenindamine. Näiteks Saksa Postis omab riik 35% aktsiatest ja ülejäänu on börsil. Saksa Post omandas sajandi algul ka kullerfirma DHL. See annabki märku, kus juba aastaid käib postifirmade seas rebimine: kaubaveo ja kõikvõimalike saadetiste turg.

Kummalisel kombel on Eesti riigivalitsused teinud üsna palju selleks, et riigi äriühingute käsi kehvasti käiks. Transiidivaenuliku retoorikaga ja/või vaenuliku idapoliitikaga aidati viia kahjumisse riiklik raudteeveoettevõte EVR Cargo. Nüüd laiutatakse käsi: vaja erastada!

Samamoodi puhuti riigi raha toel tuul tiibadesse Eesti Posti konkurentettevõttele pakiveoturul, SmartPostile, mis kuulus OÜ-le Cleveron. Äripäeva andmetel on sinna valdavalt riigi rahaga opereerivast Arengufondist kui ka EASist antud kokku 1,7 mln euro ulatuses toetusi.

2010. aastal müüs Cleveron oma SmartPosti võrgu ligi pooleteist miljoni eurose kasumiga Soome Itellale maha. SmartPosti kontseptsioon saanud muide alguse sellest, et veebis mööblit müüv kaubamaja On24 polnud rahul Eesti Posti viletsa teenusega.

Kas Eesti Posti erastab konkurent?

Küsimus on siin seega riigi enda raha eest iseendale konkurendi loomises, mis õõnestas riigi äriühingu Eesti Posti/Omniva jalgealust. Ja teeb seda tänini. Niisiis on Eesti Postist koondatud töötajate kaudu kaudselt kinni makstud ühe soomlastele müüdud ettevõtte nn edulugu.

SmartPosti ja Eesti Posti vahel on aastaid tagasi toimunud ka segaseid arveteklaarimisi ja esitatud vastastikku pretensioone, kuid see on omaette teema.

"Pikas perspektiivis on Eesti Posti erastamine ainuvõimalik," väitis vestluses Pealinnaga OÜ Cleveroni juht Arno Kütt. "Kogu maailmas toimub postiettevõtete ühinemine. Väiksematel lihtsalt ei ole jõudu, et läbi lüüa. Mis me siin Eesti-suurusest riigist räägime, ühinevad ka Skandinaavia postiettevõtted. Kas erastada osaliselt või täielikult, need on detailid, aga ma üldiselt pooldan eraomandust. Sotsiaalset rida nagu kontorite pidamine kohapeal – seda saab korraldada ka eraettevõte."

Kõige põnevama küsimuse, kas Eesti Posti rivaal ja tollega aastaid maid jaganud Cleveron mitte ise Eesti Posti omandamise peale hammast ei ihu, jättis Arno Kütt aga esialgu vastuseta: "Selles osas ei soovi ma spekuleerida."

Ametiühingujuht: sidetöötajate palk tõuseb liiga aeglaselt

2010. aastast praeguseni on Eesti Posti töötajate koguarv vähenenud ümmarguselt veerandi võrra.

Eesti side- ja teenindustöötajate ametiühingute liidu esimehe Kadri Kanguri sõnul leidis viimane suur kollektiivne koondamine Eesti Postis aset 2009. a ja hõlmas 132 inimest. 2010. aastast praeguseni on Eesti Posti töötajate arv üldiselt vähenenud umbes 25%. Mis puudutab aga neile makstavat palka, siis Kanguri sõnul peetakse läbirääkimisi palgatõusu kohta üks kord aastas, sügiseti.

"Läbirääkimiste põhirõhk on suunatud esmatasandi töötajate palgatõusule, kes moodustavad Omniva töötajatest umbes 75%," märkis Kangur. "Kuigi 2015 aastaks lepiti kokku esmatasandi töötajate kuueprotsendilises palgatõusus, ei ole ametiühingud nii aeglase palgatõusuga rahul. Esmatasandi töötajate palk on tõusnud ainult pisut kõrgemale kui vabariigi miinimumpalk."

Esmatasandi töötajate, aga neid on Omniva kollektiivist 75%, madal palk on Kanguri kinnitusel kindlasti peamine personali voolavuse põhjus. Madalat palka on püütud kompenseerida kollektiivlepingus kokkulepitud soodustuste kaudu.

Erastamist ei osanud ametiühingu esindaja kommenteerida, sest praegu on veel teadmata, milliseid nõudeid valitsus erastamisel seab.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...