Marek Järvik: õpetajad ei suuda sageli andekaid õpilasi eristada

"Õpetajal endal on tükk tegemist, et aru saada, kas õpilane on andekas. See on suur probleem. Andeka lapse äratundmine eeldab seda, et õpetaja on ise väga hea spetsialist," lausus Tartu Ülikooli (TÜ) Teaduskooli teaduse populariseerimise peaspetsialist Marek Järvik. Samuti tuleb leida lahendus küsimusele, mida teha andeka lapsega, kui klassis õpib veel üle 20 teise lapse.

Pilt: Scanpix
Haridus

Marek Järvik: õpetajad ei suuda sageli andekaid õpilasi eristada

"Õpetajal endal on tükk tegemist, et aru saada, kas õpilane on andekas. See on suur probleem. Andeka lapse äratundmine eeldab seda, et õpetaja on ise väga hea spetsialist," lausus Tartu Ülikooli (TÜ) Teaduskooli teaduse populariseerimise peaspetsialist Marek Järvik. Samuti tuleb leida lahendus küsimusele, mida teha andeka lapsega, kui klassis õpib veel üle 20 teise lapse.

Järvik osutas Vikerraadio saates "Vikerhommik" tõsiasjale, et kui ka õpetaja suudab õpilase ande tuvastada, tekib järgmine probleem ehk mida teha andekaga olukorras, kus klassis õpib 20 ja enam õpilast. "Andeka õpilasega tegelemine nõuab teatud metoodikat, ressurssi ja aega. Selles vallas tuleb mõelda laiemalt, on vaja õpetajate hariduse ajakohastamist ja  parendamist."

Andekus pole aga alati suur õnnistus, sageli kaasnevad sellega suured pinged, kohustused ja ühiskonna ootused. Koolidele on õpilaste diferentseerimine ka suur väljakutse. "Andekad õpilased räägivad, et tänases koolis nõutakse neilt liiga palju, nad peavad keskenduma paljudele ainetele," rääkis Järvik. "Andekad tahaksid tegeleda aga oma huvidega ja jätta pigem mõned muud asjad tegemata. Sageli on neil ka surve õppida viitele. See on aga õpilast pärssiv, kuna ta peab väga palju aega pühendama neile ainetele, mis teda otseselt ei huvita. Huvitav osa jääb aga seetõttu tegemata."

Järvik lisas, et võimekad õpilased on ka korduvalt öelnud, et kool võiks tulla neile vastu ja võimaldada neil varem spetsialiseeruda. Nõuda neilt vähem neid mittehuvitavas vallas ja anda enam aega neid huviatavate valdkondade tarvis. "Sel juhul jõuksid nad oma alal ka kiiremini edasi."

Tartu Ülikooli Väitlusklubi asepresident Maria Kull leiab, et andekad õpilased tuleks kodutöödest vabastada. "Andeka õpilase jaoks on kodune ülesanne õppeaine teemas, mida ta juba oskab ja mis on mõeldud täiendavaks kinnistamiseks, aja raiskamine. Andekad õpilased võiksid kodutöödele kuluvat aega kasutada palju otstarbekamalt."

Kull tegi noortefoorumil "Mis takistab andekate noorte kiiret tippujõudmist?" ettepaneku, et gümnaasiumiõpilased, kelle keskmine hinne õppeaines on läbi aastate üle 4,8, võiks kodustest töödest vabastada. "Nii paraneks hariduse kvaliteet ja õpilaste heaolu. Andeka õpilase aeg on oluline. Kui ta on materjali tunnis juba omandanud ei peaks ta sellele kodus enam aega kulutama, vaid saaks tegeleda spetsiifiliste, enda jaoks huvitavaga. Õppida olümpiaadideks, käia teaduskoolis või lihtsalt puhata."

Kull lisas, et andeka õpilase potentsiaal läheb koduste ülesanne täitmisega raisku, kuna samal ajal saaks ta pühenduda valdkonnale, mida plaanib ülikooli õppima minna. "Nii paraneb hariduse kvaliteet,  aeglasema taibuga õpilased saaksid motiveeritumaks ning õpikeskkonna kvaliteet klassis tõuseks."

Koduste tööde pooldajad olid aga seisukohal, et hinne ei saa olla kriteerium ja motivaator, millele õppimisel ja koolis üldiselt keskenduda. Keskmise hinde 4,8 saavutamiseks tuleb väga palju tööd teha ja kui see saab kodutöö vabastamise kriteeriumiks langevat nende motivatsioon, kelle keskmine hinne on näiteks 4,3.

Samuti oli opositsioon seda meelt, et hindamine ja andekale õpilasele lisaülesannete leidmine on eelkõige õpetaja pärusmaa. Kodutöö on aga oluline harjumus, kuna õpetab planeerima aega.  Selle ärajäämisel võib andeka õpilase motivatsioon hoopis langeda. "Andekaid õpilasi on koolis siiski vähe, sealhulgas neid, kes teavad juba gümnaasiumis oma spetsialiteeti. Kodutööd annavad laiapõhjalisema hariduse ning andega tuleb tegeleda aktiivselt. Ainult tunnis heaks hindeks panustamine ei ole piisav ning vähemandekatele tundub kodutöö karistusena," arvas opositsioon.


TÜ Teaduskool on Järviku sõnul ellukutsutud selleks, et leida Eestis andekad lapsed üles ja pakkuda neile arenguvõimalusi. "Meil on neile erinevaid kursusi, teeme olümpiaade ja võistlusi. Need õpilased, kel on jõudu enamaks kui pakub kooliprogramm, saavad meie juures lisarakendust ja end arendada omale huvitapakkuvas valdkonnas."

 

 

Laadimine...Laadimine...