"Kui biokütus saab olema rapsiõli estrite lisamine kütusele, võib seda küll jamaks nimetada. Ent saan aru, et põllumeestel on juba nii kehv olla, et nad on valmis igasuguse näilise abi vastu võtma," ütles tehnoloogiavisionäär ja keemik Marek Strandberg, kelle sõnul kulub rapsiõlist biokütuse tegemiseks fossiilset kütust.

Strandbergil selgitas Tallinna TV uudistesaates, et kui biolisand valmistatakse tavapärasel moel, nii nagu Euroopa Liidus siiani, ei ole sel mingit efekti. “Euroopa Liit kasutatakse selleks biokütuse saamiseks rapsiõli, mis töödeldakse metanooli abil keemiliseks ühendiks. Tõsiasi on paraku selles, et rapsi kasvatamisel, koristamisel ja töötlemisel kulutatakse väga palju fossiilset energiat kas kemikaalide, elektri või kütuste näol. Näiteks tonni biodiisli valmistamiseks kulus umbes tonn fossiilseid kütuseid ja tooraineid.” 

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson ütles valitsuse pressikonverentsil, et vedelkütuse seaduse muudatuse järgi peab mootorikütuse liiter alates maist sisaldama 3,3% biokütust. “Arvutused näitavad, et kui nafta tänased maailmaturu hinnad säilivad, toob vedelkütuse seaduse muudatus kaasa selle, et mootorikütuse iga liiter läheb poole sendi võrra kallimaks.”

Simsoni kinnitusel jääb aga ära 2018. aastasse planeeritud kütuseaktsiisi tõus ning biokütuse pärast ei pea muretsema autoomanikud, kelle sõidukis ei saa biokütust mingil põhjusel kasutada. “Ka EL nõude ülevõtmisel jääb bensiin 98 biolisandita. Nii et neil, kes ei soovi või  saa oma autosse biolisandiga bensiini panna, jääb võimalus kasutada 98t. Oleme kokku leppinud, et maanteeamet avaldab oma kodulehel nimekirja masinatest, milles ei soovitata biolisandiga kütust kasutada.”

Statoili mootorikütuste müügidirektori Meelis Miguri selgitusel on 1. veebruarist tõusva mootoribensiini ja diislikütuse aktsiisi 10% tõusu mõju lõpphindades 5-6 senti. “Kütusehindade erinevused piirkonniti tulevad aga konkurentsist. “Kütuse turg on väga konkurentsitihe ning 1-2 sendised hinnavahed mõjutavad kõiki piirkonnas toimetavaid kütusemüüjaid. Ka Läti mõjutab Eesti kütusehindu, ent pigem rahvusvahelises transpordis tegutsevate klientide kaudu. Kütuse jaehindu Läti hinnamuudatused ei mõjuta.”

Valitsus kiitis heaks vedelkütuse seaduse muudatused, millega peab aastaks 2020 Eestis tarbitud transportkütustest moodustama biokütus 10 protsenti kütuste koguenergiast. Biokütust hakatakse mootorikütusele kütusele lisama järk-järgult alates maist.