"Rahva on viinud vastuseisule ja massidena liikuma rahulolematus, ka liberaalsuse ja sallivuse rõhutamine valitsevate organite poolt. Rahvas ei soovi seda enam antud mahus taluda ja on hakanud vaikselt vastu," ütles ühiskonnaliikumise aktivist Maria Kaljuste.
Kaljuste märkis Tallinna TV saates “Mõtleme taas”, et rahulolematu rahvahulk suureneb sellise kiiruse ja vääramatu jõuga, et ühel hetkel tuleb hakata temaga arvestama. “See mass hakkab jääma pildile ja jalgu või hakkab häält tegema ning valima inimesi, kes teda rahuldavalt esindavad.”
Rahvaliikumine väljendub Kaljuste selgitusel erinevates maades väga erineval moel. “Mõnel pool on kasutuses tehnoloogilised lahendused, teises kohas on rahvas tänavatel. Näiteks 6. detsembril oli Soomes tänaval 3000 inimest, 11. novembril Poolas 240 000 inimest. Rahvaliikumistest aga ei räägita ega näidata neid, kuna see pole populaarne teema. See näitab talupoja mõistuse puudumist, kui ei saada aru, et rahvale vastuvõetamatu agenda pealepressimine viib lõpuks selleni, et rahvas tõuseb n-ö tagajalgadele.”
Kaljuste sõnul peaksime saama Eestis oma asjade üle ise otsustada. “Kui täna ei kuulata viisakat ja sõbralikku rahvuslast, kes tahab, et vundamenti ei hävitataks, tulevad n-ö roheliste lippudega mehikesed ja neid vundament, keel ja rahvuslus ei huvita. Nemad nõuavad juba piirideüliseid asju ja see on diktatuur.”
Mõtleja Kaupo Vipp märkis, et Euroopas on tegemist protsessiga, kus ühiskond on jõudnud teatud arengutasemele, milles on tekkinud energeetilised või ressursside probleemid. Need sunnivad ühiskonna aga teatud tasemele tagasi langema. “Euroopas on see protsess tiksunud 1980ndast aastast ja sai eriti suure hoo sisse 2008. aastast. Seda põhjusel, et keskklass on kadumas. Kui keskklass kaob, kaob tugev tsenter, mille ümber on saanud rahustada neid, kes on kaldu parem- või vasakpoolsusele.”
Vipp lisas, et näeme praegu seda, kuidas inimesed tunnevad, et nende vastu ollakse ebaõiglased ja neile tehakse ülekohut, keegi “saatan” on neilt ka majanduskasvu varastanud. “Inimesed nõuavad õiglust. Ei ole ju mõeldav, et Eesti rahvas ja kultuur säilib, kui meil pole oma elukeskkonda,” lausus Vipp.
