Marju Lauristin: Merkel lasi põgenike Saksamaale lubamisega senised pagulaste vastuvõtmise reeglid õhku

"Kui meil Eestis öeldakse, et me kaitseme Dublinit kuni viimse veretilgani – siis ma tahaks tead, kuidas küll – see süsteem ju enam Euroopa liidus ei tööta. Mulle väga meeldis meedias läbikäinud ütlus, et Merkel unustas kaardile vaadata ja unustas ära, et  Saksamaa ja Türgi pole otse ühendatud vaid nende vahel on ka veel muid riike," rääkis Euroopa Parlamendi liige Marju Lauristin. Dublini konventsiooni põhimõte oli see, et põgenikud peavad taotlema varupaika just selles riigis, kus nende jalg esimesena Euroopa pinnale astus.

Pilt: Scanpix

Marju Lauristin: Merkel lasi põgenike Saksamaale lubamisega senised pagulaste vastuvõtmise reeglid õhku (8)

Ragne Jõerand

"Kui meil Eestis öeldakse, et me kaitseme Dublinit kuni viimse veretilgani – siis ma tahaks tead, kuidas küll – see süsteem ju enam Euroopa liidus ei tööta. Mulle väga meeldis meedias läbikäinud ütlus, et Merkel unustas kaardile vaadata ja unustas ära, et  Saksamaa ja Türgi pole otse ühendatud vaid nende vahel on ka veel muid riike," rääkis Euroopa Parlamendi liige Marju Lauristin. Dublini konventsiooni põhimõte oli see, et põgenikud peavad taotlema varupaika just selles riigis, kus nende jalg esimesena Euroopa pinnale astus.

"Ma ootan päeva,  millal meie peaminister ütleks, et meie digiriigina oleme võimelised pakkuma põgenike registreerimiseks tehnoloogilisi lahendusi ja nad ei peaks olema põgenikelaagris kuude kaupa, vaid kahe nädala jooksul oleks inimene registreeritud ja sõrmejäljed võetud. Praegu on  pudelikael  põgenike registreerimises ja hetkel on see võimekus pea olematu – viimase poole aasta jooksul on ümberpaigutatud loodetud 400 000 inimese asemel vaid 400," ütles Euroopa Parlamendi liige Marju Lauristin, kes tegeleb EU parlamendis just pagulasküsimustega.

Täna toimub Tallinnas konverents "Kodanike hääl Euroopa põgenikekriisi- kes meid kuulab ja kes meid esindab?".

Lauristini sõnul  on Euroopa ees suur probleem, kuidas muuta Euroopa põgenikealast seadusandlust kaasaja olukorrale vastavaks ning Euroopa komisjon peab tegema oma ettepanekud, kuidas muuta praegu kehtivat Dublini süsteemi, mille alused enam ei kehti.  Dublini konventsiooni põhimõte oli see, et põgenikud peavad taotlema varupaika just selles riigis, kus nende jalg esimesena Euroopa pinnale astus, kui nad proovivad paluda asüüli mõnes teises riigis, saadetakse nad tagasi siiski riiki, kus nad esmalt Euroopasse tulid.  
"Sellest hetkest peale, mil Merkel lasi lapsukestel Saksmaale tulla, lasi ta sisuliselt Dublini süsteemi õhku. Ja kui meil Eestis öeldakse, et me kaitseme Dublinit kuni viimse veretilgani – siis ma tahaks tead, kuidas küll – see süsteem ju enam Euroopa liidus ei tööta. Mulle väga meeldis meedias läbikäinud ütlus, et Merkel unustas kaardile vaadata ja unustas ära, et  Saksamaa ja Türgi pole otse ühendatud vaid nende vahel on ka veel muid riike," rääkis Lauristin.

Lauristin nentis, et põgenike jaoks on Euroopa vaid mõned riigid.

"Olukord on absurdne, sest paljude põgenike jaoks on Euroopaks vaid Rootsi  ja Saksamaa.  Näiteks  Hispaania ja Portugal on  valmis põgenikke vastu võtma, aga keegi ei taha sinna tulla , nii nagu ka Eestisse," ütles Lauristin.

Lauristini arvates tuleb jõuda nii kaugele, et põgenike probleem poleks vaid mõne Euroopa riigi probleem vaid EL- probleem tervikuna. "Kuidas peaks  Kreeka ja Itaalia hakkama saama 70 000 inimesega, kui nende administratiivne võimekus on keskpärane ja arvutioskusi vähe. Lisaks on Kreeka ise ka riigina kriisis ja tal on raskusi, et oma nina veepeal hoida ja nüüd on neil veel ka põgenike koorem kaelas," rääkis Lauristin.  

Lauristini sõnul tuleb mõista, et paljud põgenikud põgenevad sõja eest, milles nad ei soovi oma kodumaal osaleda. "Kohati võib võrrelda seda meie kunagise küüditamisega, kui küsiti, et aga miks te siis politseid ei kutsunud,"  nentis Lauristin.

Lauristin lisas, et Euroopa liidu ees seisvaid tähtsamaid küsimusi, mis vajavad kohe lahendamist, on kolm.  

"Vaja on luua ühine piirivalve süsteem ja leida,  kuidas päästa Schengen, kuidas muuta süsteemi nii, et lõppeks kuritegelik smugeldamine ja kuidas saavutada legaalne võimalus, mis lubaks EU tööturule legaalselt siseneda, seda olukorras, kus Euroopa vajab 7, 5 miljonit uut töökätt ja neid siit meilt endalt ei sünni. Kolmandaks on oluline tekitada olukord, et Türgi ja Liibüa suudaksid immigrantide voolu kinni pidada," rääkis Lauristin.

8 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...