Riigikogus läbis esimese lugemise seaduse eelnõu, mis annab kohalike omavalitsuste valimistel hääletamisõiguse ka 16-aastastele.  "Nii loodetakse  saada oma vasallipoliitikale, mis kõiges järgib mujalt tehtud ettekirjutusi, noorte suuremat toetust," kommenteeris riigikogu liige ja EKRE esimees Mart Helme, kelle hinnangul petab valitsus noori, püüdes kätte saada lihtsalt nende hääli, mitte aga reaalselt kuulata noorte probleeme ja muresid.

“Küsimus on, miks seda iga hinna eest koalitsioonierakondade poolt läbi surutakse. On väga selge see, et koalitsioonierakonnad loodavad, et uus põlvkond, kes ei ole maitsta saanud nõukogude perioodi ja on juba kasvatatud siin uue ajupesu tingimustes, et see põlvkond on rohkem nõus koalitsiooni poliitikaga,” märkis EKRE esimees ja riigikogu liige Mart Helme Tallinna TV uudistesaates. Helme sõnul üritavad koalitsioonierakonnad vastanduda nn vanameelsetele erakondadele, kes panustavad maarahvale ja küpsemas eas inimestele. “Nii loodetakse  saada oma vasallipoliitikale, mis kõiges järgib mujalt tehtud ettekirjutusi, noorte suuremat toetust,” nentis Helme, kelle hinnangul petab valitsus noori, püüdes kätte saada lihtsalt nende hääli, mitte aga reaalselt kuulata noorte probleeme ja muresid.

Eesti Keskerakonna fraktsioon ei toeta Eesti vabariigi põhiseaduse muutmise seadust kohaliku omavalitsuse valimistel valimisea langetamiseks. Riigikogu liige Siret Kotka leiab, et valimisõigus ei tähenda veel otsustamisõigust ja nii jäetakse noored reaalsest poliitikast kõrvale.

“Keskerakond on seisukohal, et inimene ei peaks saama ainult hääletada, vaid peaks siis saama ka ise kandideerida. Täna vaatame meie seda ikkagi väga selgelt, et eelnõu eesmärgiks on noorte inimeste hääli püüda ja mitte tegelikult nende probleeme lahendada,” nentis riigikogu liige Siret Kotka. “Keskerakond ei toeta seda seaduseelnõud”

Vabaerakondlasest riigikogu liige Jüri Adams meenutab, et eile riigikogus esimese lugemise läbinud 16-aastastele omavalitsuste valimistel hääletamisõigust andev eelnõu on samal kujul juba eelnevalt kolm lugemisastet läbinud, kuid vastuvõtmiseni häälte puuduse tõttu see ei jõudnud. “Ta kukkus tookord sellega välja, sest vastuvõtmiseks oli vajalik 51-häälne häälteenamus, aga valitsuskoalitsioon ei taganud 51 poolthääle saalis olemist. Vist oli tookord 49. Sama eelnõu läheb nüüd teisele ringile,” märkis Adams.