"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Mati Hint: Eesti on korruptiivsuse meistriklassis (8)
08. märts 2016
Scanpix

"Isegi riigiettevõtetes, kuhu iganes sõrm pista, selguvad hiiglaslikud korruptsioonijuhud, ülalpeetavad inimesed, varitöötajad ja mis kõik veel," rääkis emeriitprofessor Mati Hint, kelle sõnul väljaspoolt vaadates tundub, nagu Eestis oleks kõik korras. "Tegelikult see nii ei ole. Eesti on korruptiivsuse meistriklassis."

“Eesti on riik, kes oskab väga hästi simuleerida.” Hint selgitas oma seisukohta Tallinna TV saates “Räägivad” järgmiselt: “Isegi riigiettevõtetes, kuhu iganes sõrm pista, selguvad hiiglaslikud korruptsioonijuhud, ülalpeetavad inimesed, varitöötajad ja mis kõik veel. See kõik tuleb sellest, et Eesti õigussüsteem pole ülesehitatud õigluse taotlemisele, vaid juriidiliste paragrahvide ja protseduuride järgmisele. Kohe alguses ehitati üles ränkade tunnihindadega advokatuurisüsteem, Eesti kohtusüsteem võtab inimese elust 5-15 aastat.”

Hint lisas, et seega on valitsejad äärmiselt rahul, kuna mõistusega inimesed loobuvad õiguse ja õigluse otsimisest.

Ka möönis Mati Hint, et Euroopa viie rikkaima riigi hulka ei jõua Eesti mitte kunagi. “See eesmärk on küüniliselt valesti püstitatud. Eesti võinuks jõuda Euroopa viie õiglaseima või harituima riigi hulka. Viimane olnuks isegi teostatav, kui poleks vahepeal kõike käest ära lastud.” 

Hindi hinnangul on küsimus ka selles, kuidas rikkus või jõukus jaguneb. “Kui ühiskonnas pole mitte mingisugune võrdsus eesmärgiks, on selliste lausete hõiskamine küüniline manipuleerimine ja väga hästi omandatud PR-tehnika.”

Hint lisas, et ajakirjandus vastutab väga suurel määral selle eest, mida rahvast uskuma pannakse, selle eest, kuidas rahvaga manipuleeritakse, et inimesed valimiste ajal valivad taas taoliste loosungite hüüdjad ja lasevad end hirmutada. “Ma ei ole enam nii heal arvamusel Eesti valija tarkusest, kui olin näiteks Laulva revolutsiooni järel või Iseseisvusreferendumi ajal,” tõdes Hint.

Poliitik Mailis Reps nõustus eelkõnelejaga, et viie jõukama riigi hulka jõudmine on üks poliitilistest pakenditest, millega müüakse näivust. “Juba toona, 2006. aastal, mil see põnev lubadus välja mõeldi, ütlesid majandust analüüsida oskavad inimesed, et sisetarbimine ja laen ei saa viia riiki jõuaks. Nad saavad moodustada hetkelise süsteemi. Jõukuseks on vaja struktuurset lähenemist,” nentis Reps.

Reps lisas, et Eesti ühiskonnas ei aktsepteeri ta mitte mingil juhul edukultust.” Edu kõikehülgavas, teisi mittearvestavas, nn üle laipade minemises on mulle täiesti vastuvõetamatu,” ütles Reps.

Kommentaarid (8)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Velts
11. märts 2018 16:17
Linnatransport ja tiksujad.
korruptsioonimaiguline
10. märts 2017 21:48
Meenutame ka aegu ammuseid! http://epl.delfi.ee/news/eesti/august-koppel-lahkus-ametist?id=50737443 http://www.transparency.ee/cm/korruptsiooni-olemus-0
lugeja
12. märts 2016 10:28
http://www.rahvaraamat.ee/p/korruptiivne-eesti/755335/et?isbn=9789949551286 Õigusteadlane ja poliitik Ando Leps tõestab oma raamatus, et Eestis on korruptsiooni küll ja rohkem. Seadusandlus pole riigijuhtidele kohustuslik ning kuritegevusega võideldakse valikuliselt. Korruptsioon algab Kadriorust ja Toompealt, ent levib väga paljudesse erinevatesse eluvaldkondadesse, mille toimimist tegelikult peaksid reguleerima seadused. Aga seadused ei toimi – või kasutatakse neid valikuliselt. http://uueduudised.ee/mart-helme-eesti-energia-seiklusprojektid-on-raisanud-kumneid-miljoneid-maksumaksja-raha/
allar_
12. märts 2016 09:03
Poliitikud, kes on mõistnud, et neist niikuinii midagi ei sõltu, püüavad oma ametis-olekut enesele kuidagi õigustada. Ainuke õigustus on omakasu. See on nii üle kogu maailma, kuna riigid ja nende poliitikud nõrgenevad kõikjal. Kui ülemaailmsed organisatsioonid nagu IMF ja WTO on viinud juba äärmiselt närusesse seisu (tuletagem meelde, IMF alustab alati reforme sotsiaalkulutuste kärpimisest), siis ehk julgeb keegi iitsatada, et aitab juba sellest hukatuslikust "liberalismist". Siis ehk taastuvad jälle riigid ja poliitikud, kes tõesti ka midagi teevad ja millegi eest vastutavad. Seniks aga on püünel lihtsalt kamp sullereid, keda huvitab vaid isiklik rikastumine. Moraali lugemisest pole siinjuhul kasu. Ka demokraatlikud valimised ei päästa. Rahvas on lihtsalt liiga rumal. Ainuke tee inimese jaoks on õppimine käbi isikliku häda. Enne empaatiat ei tekki, kui on elult oma koosa käte saadud.
Andres.skytte
9. märts 2016 22:02
Jahh-nii on see olnud koguaeg: Inimene satub hätta-abi saab 1% kuid maksab 81-90% makse-ehk pea pool aastat rügb tööd ja sentigi ei saa raha-ehk juristide-riik kus rahvast tuleb koorida praktika toimib läbi poliitika mis ostab valitud peaprokurörilt seaduse muudatuse et pesta oma sigadusi-ja just poliitikud oma annetajaid niimodi puhtks pesevadgi-kahju kuid-ma ei leia et-on kaalu riigi ühtse paranemise suunas
lugeja
9. märts 2016 16:26
Austan Mati Hinti väga; paraku ilmub see mõttearendus ühe-partei-ajalehes, ja see partei on paraku ka ühe-mehe partei, nagu sügisestel valimistel kõik jälgida võisime. Mitte et teiste parteidega oleks kõik korras, aga siiski - lihtsalt ääremärkusena.
Oleg
10. märts 2016 18:42
Kahjuks jah ainult selle partei lehes. Teiste parteide lehtedes ju seda juttu ei avaldataks.
Jaan
9. märts 2016 01:28
See on arusaamatu, miks inimesed valivad ikka ja jälle neid, kes ei suuda kindlustada kõikidele eestimaalastele inimväärset elu. Kuidas küll võib olla nii kergeusklik ja hoolimatu. Töötulemuste asemel usutakse valitsuse ja valitsusmeelsete laimu Eestimaa parimate inimeste suhtes, hirmutamist, ehkki keegi ei kavatse meid rünnata ja lausa valetamist. Eks eurosaadikud aitavad veel välist klantspilti ilustada ja ei teavita seal paljudest vigadest, mida meil tehakse valitsuse tasemel. Ei anta ülevaadet sellest, mis tegelikult toimub.