"Istusin paar nädalat tagasi esimest korda koos töö-ja tervishoiuminister Rannar Vassiljeviga ja küsisin temalt: kas Eestis on ikka HIV prioriteet nagu lubas peaminister Taavi Rõivas aastal 2008, sain vastuseks: "HIV pole enam Eestis prioriteet!"," ütles tänasel teaduskonverentsil E-HIV 10 TÜ sisekliiniku meditsiinidoktor Matti Maimets.

“Eestis suremus aastatel 2000-2013 HI-viiruse tõttu on tõusnud 11% aastas, samal ajal, kui mujal maailmas langeb HI-viiruse tõttu suremus 1,5% aastas – see on traagiline näitaja Eesti kohta,” täpsustas tänasel teaduskonverentsil E-HIV 10 Tartu ülikooli mikrobioloogia instituudi professor Irja Lutsar.

Lutsari sõnul surevad inimesed maailmas kõige enam  nakkushaigustesse, mille esirinda kuulub kahtlemata AIDS, neile järgnevad respiratoorsed ja kõhulahtisused.

“Arvatakse ekslikult, et suremuse esikohal on vähk ja kardio-vaskulaarsed haigused või liiklusõnnetused, aga nendesse suremus on väiksem. Maailma andmed näitavad, et kõigi rohkem kaotatakse elusid HIV-nakkuse ja teiste nakkushaiguste tagajärjel. Paraku Eesti kohta neid andmeid veel pole,” nentis Lutsar.

Kuna HI-viirusel on erinevas maailmapaigus kohati ka erinevad alatüübid, siis on väga oluline, et iga riik panustaks vastavasse teadustöösse.” Eesti on EL-is esimesel kohal oma kõrge nakatumisega HIV-infektsiooni. Me peame teadma, mis meie oma piirkonnas toimub. Me ei saa rakendada teiste riikide mudeleid Eestis. Eesti riik on meditsiiniteadusse suhtelise vähe panustanud, enamus raha on tulnud Euroopast. Mis aga saab meist siis, kui Euroopa raha ära langeb? Eestis saavad riigilt raha loodus-ja tehnikateadused ja meditsiiniteadustele  langeb osaks vaid väike 13%,” selgitas Lutsar, miks on ülioluline, et Eesti riik panustaks ja rahastaks HIV-alast uurimustööd Eestis.

Eestis 9122 HIV-viirusekandjat

Matti Maimets tutvustas Terviseameti andmeid, mille kohaselt on 22.mai 2015 aasta seisuga on Eestis diagnoositud 129 HIV-nakatunud isikut. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 9122 inimesel, sealhulgas AIDS 443 inimesel.

“Kui HIV positiivsete kasv jätkub nii nagu on olnud siiani 2015 aasta esimese nelja  kuuga, siis ma prognoosin, et HIV juhtude arv Eestis mitte ei vähene vaid neid tuleb hoopis juurde,” arvas Maimets.

Meditsiinidoktor Maimetsa sõnul teeb muret see, et inimesed ei teadvusta endale, et HIV on “meie” mitte “nende” probleem. “Vaatamata  tõsisele  olukorrale Eesti on elanikkonna seas levinud mõtteviis, et HIV on “nende”, mitte “meie” probleem. Kui võrdleme end Soomega, siis meil on uute HIV juhtude määr 100 000 elaniku kohta Soomest 8,5% kõrgem ja kõrgem ka Euroopa Liidu keskmisest näitajast,” ütles Maimets.

Selleks, et olukord riigis muutuks peaks pöörama olulist tähelepanu just nendele piirkondadele Eestis, kus HIV – viirusega nakatumine on suurim – neiks on jätkuvalt Tallinn ja Harjuma ning Ida-Virumaa.  “Põhiliselt  tulevad uued juhtumid Kirde-Eestist,  seega peaks just see koht olema meie tegevuse tallermaa, kui me tahame olukorda muuta,” arvas Maimets.

Raske on välja selgitada, kuidas siiski toimub HIV- viirusega nakatumine “Keegi meist pole pealt  näinud ega kättpidi juures olnud, kuidas HIV-levis. Meil on vaid info, mida saame patsientide küsitlemisel – aga paraku mõnda riskifaktorit patsiendid tunnistavad ja mõnda üldse mitte,”  ütles Maimets .

Eestis enam HIV- viirusega mehi kui naisi

Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudi doktor Heli Rajasaare sõnul koondab Eestis   HIV- viirusega nakatanud inimeste andmeid  Eesti HIV-andmekogu, mis loodi 2005 aastal.  Hetkel on andmekogusse sisestatud   4242 patsiendi andmed, kelleks tänaseks on teadaolevalt  surnud  255  inimest . 

Mehi on nende hulgas 2706 ehk 63, 4 %. Eesti keelt räägib emakeelena 385 inimest ehk 9,1 % ja vene keelt 90, 4 %. HIV- vastast ravi on alustanud 3471 inimest, aga ravi saab hetkel 1919  inimest. Aids on diagnoositud 97 patsiendil.

Biopanka on kogutud 1319 inimese verd, kellest 681 inimest on testitud korduvalt. Kuni 2008 aastani olid kõik andmed anonüümsed, kuid alates 2009 on kogutud andmed seotud inimese isikukoodiga. “Inimene ei pea kartma, et isikukoodi olemasoluga saab igaüks tema isikut tuvastada – nii see pole, info on turvatud ja isikukoodid on vajalikud vaid paremaks koostööks teiste andmekogudega nagu rahvastikuregister, vähiregister, surmaregister, tuberkuloosiregister ja laobriandmebaasid.”

Vanemaealiste nakatumine on sagenenud

“Kui algusaastail  domineerisid nakatanute hulgas noored mehed  ja naised, siis praegu on uute juhtumite seas noori vähem . Ei teagi, miks see on nii – ehk on noored nüüd haritumad ja hoolivad oma tervisest rohkem.  Praeguseks on HIV  liikunud kõrgemasse vanusesse  ja esmadiagnoosimine jääb nüüd vanusesse 31-40 aastat, suurenenud on ka üle 50-aastaste esmanakatunute hulk. Kõige enam võtab HIV- siiski meilt parimas tööeas inimesi, kes on 31-35 aastased,” rääkis Rajasaar.

HIV – viiruse teadvustamise ajalugu on ligi 44 aastat ja perioodil 1970 -2014 on maailmas HIV- viirusega nakatunud 78 miljonit inimest, kellest tänaseks on ligi pooled ehk 40 miljonit ka surnud.  Elus on maailmas hetkel 78 miljonist HIV-iga diagnoositust 35 miljonit.

“Seda numbrit võib võrrelda musta katkuga või II maailmasõja ohvrite arvuga – kuid sellest hoolimata Eestis seda probleemi alahinnatakse,” nentis meditsiinidoktor Maimets.