Mihkel Kangur: teadlastel on tekkinud pretraumaatilise stressi sündroom - nad näevad tulevat katastroofi, aga midagi teha ei saa

"Inimese mõju siinsele taimestikule on kuni viimase 100-150 aastani olnud valdavalt positiivne ja mitmekesisus on tänu sellele kasvanud," märkis Tallinna Ülikooli ökoloogiakeskuse juhataja Mihkel Kangur. "Kui mõtleme, milliseid tehnoloogiaid saame kasutada tänapäeval - paari puu asemel võtame maha liisingmaksete katteks terveid metsi. See ei ole enam mitmekesisust suurendav protsess."

Pilt: Ekraanitõmmis/ Youtube

Mihkel Kangur: teadlastel on tekkinud pretraumaatilise stressi sündroom - nad näevad tulevat katastroofi, aga midagi teha ei saa

Triin Oja

"Inimese mõju siinsele taimestikule on kuni viimase 100-150 aastani olnud valdavalt positiivne ja mitmekesisus on tänu sellele kasvanud," märkis Tallinna Ülikooli ökoloogiakeskuse juhataja Mihkel Kangur. "Kui mõtleme, milliseid tehnoloogiaid saame kasutada tänapäeval - paari puu asemel võtame maha liisingmaksete katteks terveid metsi. See ei ole enam mitmekesisust suurendav protsess."

Tallinna Ülikooli ökoloogiakeskuse juhataja Mihkel Kangur märkis Eesti Looduskaitse Seltsi jõulukonverentsil, et teadlased on nii Eesti kui ka kogu maailma looduse pärast väga mures. "Kolleegide seas on hakatud kirjeldama sellist fenomeni nagu pretraumaatilise stressi sündroom," tõdes ta."Seda saab kirjeldada kui tunnet, mis tekib, kui näed oma last rippumas kõrge maja katuse räästa küljes, ta on kohe alla kukkumas, aga sa ei saa midagi tema aitamiseks teha."
 
Kangur kuulub ka teadlaste rühma, kes on uurinud Eesti taimekattearenguid viimasest jääajast tänapäevani. "Viimased 3-4 tuhat aastat on inimtegevuse mõju olnud taimkatte koosseisule ja -jaotusele olnud suure, kui kliimal," märkis ta. "Iga liik kujundab oma keskkonda ümber. Inimese mõju siinsele taimestikule on kuni viimase 100-150 aastani olnud valdavalt positiivne ja mitmekesisus on tänu sellele kasvanud."
 
Murelikuks teeb teadlaseid aga just viimased 100-150 aastat kestnud periood, mil inimtegevuse mõju on olnud negatiivne. "Hirmutav mõte on selle juures see, et 3-4 tuhat aastat tagasi olime rauaajas, meid endid oli vähem, meil oli tehnoloogiat vähem, kuid juba siis suutsime end ümbritsevat loodust nähtavalt mõjutada," selgitas Kangur. "Kui mõtleme, milliseid tehnoloogiaid saame kasutada tänapäeval - paari puu asemel võtame maha liisingmaksete katteks ja riigieelarve lappimiseks vajalikul määral metsi. See ei ole enam mitmekesisust suurendav protsess."
 
Kangur tõdes, et ükski riik ei ole maailmas üksi. "Ka keskkonnakaitses peame vaatama, missugused on kogu maailma trendid - oleme väga unikaalses situatsioonis, et meil on niigi palju loodust alles - see ei tohi meid uinutada," rõhutas ta. "Meie kohustus ja roll on hoolitseda, et Eesti kui tervikökosüsteem toimiks edasi, et inimese, kui liigi eksisteerimine saaks jätkata, et senise heaolu hoidmine saaks kesta ka tulevikus."
"Loodan, et mure tuleviku pärast ja kuklasse hingav külm hingus on see, mis kannustab meid tegutsema," lõpetas ta.
Laadimine...Laadimine...