Minister Tsahkna: Eesti eelistab kristlastest põgenikke

"Kristlased on need, keda on kriisipiirkondades väga tõsiselt taga kiusatud," rääkis Isamaa ja Res Publica Liidu esimehest sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, lisades, et neid oleks ka tunduvalt lihtsam Eesti ühiskonda integreerida.

Pilt: Scanpix

Minister Tsahkna: Eesti eelistab kristlastest põgenikke (3)

"Kristlased on need, keda on kriisipiirkondades väga tõsiselt taga kiusatud," rääkis Isamaa ja Res Publica Liidu esimehest sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, lisades, et neid oleks ka tunduvalt lihtsam Eesti ühiskonda integreerida.

Tsahkna sõnul on ta juba kokku saanud kirikute esindajatega ning ta näeb just kirikul väga suurt rolli põgenike aitamisel. "On ju meie eesmärk põgenikke integreerida, et nad saaksid hariduse, õpiksid ära keele," rääkis Tsahkna.

Reformierakondlasest peaministri Taavi Rõivase sõnul on Eestil olemas võimekus sõeluda põgenike hulgast välja need, kes sobivad kõige paremini Eestisse paigutamiseks.

Rõivase sõnul loodavad Euroopa riigid juuli jooksul jõuda kokkuleppele konkreetses jaotuskavas. Samal ajal tuleb Rõivase sõnul tegeleda ka siseriiklikult oma võimekuste arendamisega ning muuhulgas leida need omavalitsused, kes on põgenike küsimustes veidi avatuma suhtumisega.

Rõivase arvates pole sadakond põgenikku aastas massimmigratsioon

Peaminister Taavi Rõivas märkis teisipäeval, et võimalikud sadakond pagulast aastas, mille Eesti on võimeline vastu võtma, pole kindlasti põhjus rääkida massimmigratsioonist ning võõrviha külvamine on taunimisväärt.

"Eesti valitsus arvab, et ka meie peame olema avatud ja aitama kaasa probleemi lahendamisele, kuid seda meie võimaluste piires ja riikidevahelise kokkuleppe alusel," rõhutas Rõivas.

Tema sõnul on reede hilisõhtul Euroopa Ülemkogul vastu võetud otsus jaotada Euroopas ära kokku 60 000 põgenikku, kuid seda vabatahtlikuse alusel, kooskõlas valitsusele antud mandaadiga. "Nüüd seisab ees see, et leppida kokku, kui palju on iga riik valmis vabatahtlikult panustama. Ka Eestil on põhjust panustada vastavalt oma suurusele," rääkis Rõivas.

Ta ei soovinud keskenduda konkreetsetele numbritele, mainides siiski, et Eesti võimekus jääb 100 põgeniku kanti aastas kahe aasta jooksul. "Samas numbreid lukku panna on veel ennatlik," märkis Rõivas.

Samal ajal on Rõivase sõnul vaja tegeleda sellega, et meie siseriiklik võimekus põgenike vastuvõtmiseks oleks piisav. "Et kõik inimesed teaksid, mida nad peavad tegema, kuidas toimub Eestisse saabuvatele pagulastele keeleõpe, kuidas garanteerime tööhõive ja nii edasi," ütles Rõivas.

Tema sõnul soovib valitsus lähema kuu jooksul saada vastused kõikidele detailsetele küsimustele ja valitus leppis teisipäeval kokku vastava töögrupi loomises.

Samal ajal on Rõivase sõnul vastutustundetu rääkida massimmigratsioonist. Rõivas tõi välja, et praegu taotleb aastas Eestis elamisluba ligi 4000 inimest, seega moodustab vastuvõetavate põgenike arv sellest väikese protsendi.

"Meil ei teki seda olukorda, et kõikidesse omavalitsustesse jaguks isegi üks pagulane, isegi kahe aasta perspektiivis mitte. Kui omavalitsused teevad avaldusi, et nemad pagulasi ei taha, siis sellised tõrjuvad ja ühiskonnas viha tekitavad avaldused on põhjendamatud," ütles Rõivas.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...