Mustpead ehtisid hoopis vastlakuuske

Mustpead ehtisid kunagi vastla-, mitte jõulukuuske, seega ei saa jõulukuuse traditsioon pärineda Tallinnast.

Pilt: Scanpix, arhiiv

Mustpead ehtisid hoopis vastlakuuske (2)

Küllike Kaplinski

Mustpead ehtisid kunagi vastla-, mitte jõulukuuske, seega ei saa jõulukuuse traditsioon pärineda Tallinnast.

Balthasar Russow on oma 1578. aastal ilmunud Liivimaa provintsi kroonika peatükis «Liiwimaa vana hea aeg» kirjutanud liivimaalaste pidudest: "Ja kui kaubasellide (s.t mustpeade – K. K) joomad möödas olid, panid nad suure kõrge kuuse, palju roosisid küljes rippumas, wastla-ajal turu peale püsti ja tulid õhtul sinna hulga naiste ja neidudega, laulsid enne ja tantsisid ja pärast pistsid puu põlema, mis pimedas hästi leekis." Seega pandi kuusk püsti vastla, mitte jõulu ajal. 

Katoliku ajal ei saanud jõulupuu olla kirikupüha sümboliks. Martin Lutheri dokumentides kuusepuud jõulupuu tähenduses ei esine. On osutunud kuulujutuks, justnagu leidnuks tema jõulukuuse. Teadaolevalt mainitakse Saksa kirjanduses jõulukuuske alles 1604. aastal. 
Traditsiooni mõõtmed omandas kuusekaunistamine seal alles 18. sajandil. Saksa keeles puudub jõulupuu või -kuuse vastegi, Selleks on kuusepuu (Tannenbaum – kuusepuu).

Eiseni kinnitusel hakati Eestis jõulupuud kaunistama 19. sajandil ja traditsiooniks sai see siin alles 20. sajandil. Baltimaid pole õige pidada jõulukuuse sünnimaaks ega mustpäid selle traditsiooni loojaks.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...