"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Nõrgad peresidemed viivad lapsed kampadesse ja mõnuaineteni (0)
28. oktoober 2015
Scanpix

"Noortega rääkides tuleb enamasti välja, et nende kodune toetus ei ole piisav, peresuhted on nõrgad. Paljusid kasvatab üks vanem, mõned elavad suisa omapäi," selgitab mobiilse noorsootöö eestvedaja Annegrete Johanson põhjusi, miks noored halvale teele satuvad.

Linnatänavatel ning kaubanduskeskuses hängivad noored on tihti seadusega pahuksis – nad suitsetavad, tarvitavad alkoholi ning tihti muidki sõltuvusaineid, suurel osal päevadest ei jõua nad kooli, vahel ei jõua kojugi ning ka vargus ei ole neile võõras.

“Alles üleeile avastasid meie mobiilse noorsootöö tegijad Lasnamäelt uue umbes kümneliikmelise kamba, lastega vanuses 8-16,” märkis Tallinna spordi- ja noorsooameti noorsootööosakonna peaspetsialist Annegrete Johanson. “Samas ei saa meie mobiilse noorsootöö tegijad väita, et tänavakampade arv oleks viimastel aastatel kasvanud. Küll aga võib öelda, et noorteni on raskem jõuda, kuna tänavatel uitamise asemel käivad nad rohkem üksteisel külas – kogunemised on läinud siseruumidesse.”

Hiljuti Tallinnas läbi viidud uuringu “Noored Euroopas” (“Youth in Europe”) kohaselt elab 5% (ehk iga kahekümnes) 15-16-aastane pealinna noor üksi, ilma vanemateta.

“Ka meie kogemus kinnitab seda fakti,” sõnas Johanson. “Noortega rääkides tuleb enamasti välja, et nende kodune toetus ei ole piisav, peresuhted on nõrgad. Paljusid kasvatab üks vanem, mõned elavad suisa omapäi.”

Johansoni sõnul noored ise ringihängimist hälbena ei näe. “Nende jaoks on see tavaline, normaalne tegevus,” märkis ta. “Probleem on see ümberkaudsete jaoks, keda alkoholi pruukivad ja mõnikord ka agressiivsed noored häirivad.”

Mis puutub noortekampade vahelisse tülidesse ja arveteõiendamistesse, siis neid tuleb Johansoni sõnul ette aina vähem. “Rahvuste tasandil omavahelist vaenutsemist, nagu paarkümmend aastat tagasi, enam ei ole,” kinnitas ta. “Noortekampadesse kuulumine käib küll tihti keele alusel, kuid aina enam suheldakse mõlemas keeles.”

Johanson lisab, et nii mõnelgi ula peale sattunud noorel on olnud vägagi keeruline elu ning süüdistada teda selles, et ta on sattunud halvale teele, on ebaõiglane. “Väga palju sõltub sellest, millised on kodust kaasa saadud väärtused.”

Tallinnas on viis mobiilset noorsootöötajat, kes üritavad noortega nende kogunemiskohtades jutule saada ning pakkuda niisama hängimisele mõistlikumaid alternatiive. Töö käib põhiliselt neljas linnaosas – Lasnamäel, Kesklinnas, Põhja-Tallinnas ja Mustamäel.

Noortel, kes soovivad oma elustiili muuta, on võimalik saada individuaalne mentor. Samuti korraldab spordi- ja noorsooamet oktoobrist alates töötubasid, et aidata parandada erinevas vanuses riskinoorte sotsiaalseid oskusi.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.