"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Norra keelas esimese riigina maailmas raadamise (10)
09. juuni 2016
Scanpix

Norras otsustas esimese riigina maailmas metsade raadamise ebaseaduslikuks kuulutada. Koos raadamise keelustamisega alustas Norra valitsus ka tegevusplaani, et  kaitsta riigi looduse mitmekesisust.

Äsja jõustus Norra valitsuses 26. mail kinnitatud seadusemuudatus, mis keelustab riigis metsade raadamise. Lisaks raadamise keelustamisega on seadusemuudatuses seatud eesmärgiks ka laiatarbetoodetele nagu palmiõli, soja, loomaliha ning puit, loodussõbralikud allikad leida, mis ei kahjustaks ökosüsteeme, kirjutab CNN.

ÜRO andmetel on viimatimainitud laiatarbekaupade tootmine peasüüdlaseks ligi pooles vihmametsade lageraides, mis omakorda, peale raiesmike põletamist on üheks peamiseks kasvuhoonegaaside allikaks maailmas.

Lisaks on Norra algatanud ka tegevusplaani riigi enda liikide mitmekesisuse kaitseks ja tagamiseks.

Norra plaanib 2025. aastaks oluliselt piirata ka bensiini-autode müüki.

Seega aitab Norra praegune seadusemuudatus mitmel moel planeedi kliima ja ökosüsteemide kaitsele kaasa.

“See on oluline võit vihmametsade kaitseks võitlemises,” märkis Norra Vihmametsade Fondi juht Nils Hermann Ranum. “Viimase paari aasta jooksul on mitmed ettevõtted lõpetanud ka toodete sissetoomise, mille tootmine kahjustab vihmametsi.”

“Siiani ei ole valitsused eraettevõtete püüdlustega kaasa läinud, nüüd aga on Norra riik teinud otsuse nõuda ka riiklikelt ettevõtetelt ja hangetelt samasugust pühendumist keskkonna,” rääkis Ranum.

“Ka teised riigid peaksid käima Norra jälgedes ning keelustama raadamise,” sõnas Ranum. “Eriti ootaksin seda Saksamaalt ja Suurbritannialt.”

Kommentaarid (10)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Metsakaitse Liit
9. apr. 2018 21:43
ILus Areng!
jaanus 1
31. märts 2018 10:31
Pigem on Norras olnud probleeme kala- või vaalapüügiga.
arno
25. jaan. 2020 16:33
Küllap jõutakse ka nende tegevuste keelustamiseni ... ka nendega tegelevad eelkõige mitte niivõrd RIIK kui suurettevõtted ...
jaanus 1
31. märts 2018 10:28
Kui riik-rahvas nii otsustab, siis miks mitte. Palmiõli - huvitav, kui palju seda tarbitakse Norras ja kui palju meil? Samuti mingit Argentiinas toodetud loomaliha? Tom-i-le: 95% Eesti noorendikest küll puupõllud ei ole. On linde-loomi-putukaid, mitmekesisust. Roudnupiga hooldatavaid puupeenraid on väga vähe ja neid ei peakski eriti olema. Näiteks sõralistele väga populaarsed alad. Võib-olla sa pole Eestis lihtsalt metsas käinud ja teoretiseerid. Samuti on meil lageraielankide suurusele piirangud, seemnepuid, mosaiiksust.
Olev Ait
30. märts 2018 17:32
Muidugi on seal 5 aasta pärast üldjuhul 5 meetri kõrgune võsa. Ma arvan küll, et iga riik peaks jälgima oma metsa dünaamilist ehk liikuvat tasakaalu, aga muu on kõik posimine. Tuli jääaeg ja kus olid need miljardid metsaraiujad või mitteraiujad. Kui Norra nii soovib, siis tehku. Ongi kõik. Ah jah, dünaamiline tasakaal tähendab seda, millist kogust metsa riik soovib endal hoida. Ja mets on nii ehitusmaterjal, küttepuit, silmailu, lindude ja metsloomade varjumispaik.
Toomas Kadarpik
10. nov. 2019 10:34
Siin on näha, et inimene pole metsa ääres üldse kasvanud, lageraiega võib metsa ökosüsteemi struktuur täiesti muutuda, 5a ei tähenda võsa, kõik sõltub asukohast. Metsa on mitmekihiline ökosüsteem ja lageraie lõhub kõigepealt kogu alustataimestiku või muudab seda oluliselt, sest eale tungivad teised liigid, samuti pole enam loomadel varju. Küsimus on ju valdavalt süsiniku kogusest mida metsa seob ja see pole Eestis jaoks näiliselt probleem, sest eestlane oma rumaluses vastandab metsaarutelul töötuse sotsiaalprobleemi versus looduskaitsjad. See on samasugune skisoidne konstruktktsioon nagu moosikelder ja arvutiviirus, neid on raske kõrvutada. Miks enamus riigid tegutsevad, sest neil on majanduslik võimalus, Eesti on aga vaene arengumaa, mis siis, et Tallinn näeb osaliselt välja juba tänapäevane, on inimeste sissetulekud ikka väga väikesed. Samuti on probleemiks proletaarsete riigi pärand, otuseid teevad töölised ja suured palgad on töölistel. Inimesed, kellest sõltub teiste tulevik, arstid, õpetajad, on siin väikse palgaga, erinevus 4-6 korda põhjamaadega. Aga teadmine peaks tulema koolist ja alles siis saame koolitada ajakirjaniku ja poliitiku, kes teeb otsuseid selliselt, et nälga ei jää ja loodust ka ei hävita, see nõuab kompromisse, konsensust ja loovust ka innovatsiooni. Aga eelkõige pädevus mõista, mis tegelikult toimub. Seda viimast on meil vajaka, inimesed ei saa aru verbaalsetest tekstidest, teadusartiklitest, nende refereeringutest isegi. Seega otsutamine on pigem praegu Estis inimeste kokreetsete huvide vahel kokku leppimine ja huvide tasakaal on ikka raha poole kaldu. Inimene ei oska isegi ilma konkurentsita päevagi elada. Aga asi pole metas, eestlane muudab metsa definitsiooni, et statistikas parem näida, ta töötab täpselt nii, nagu koolis õpetati ja seda viimast pole reformitud.Kool peab õpetama inimse õppima, mitte kusagilt läbi vingerdama või abstraktseid ülesandeid lahendama. Reaalselt pole meil riigiaparaadis pädevust seetõttu kuigi palju.
Peeter
29. märts 2018 18:10
Norras pole ühtegi vihmametsa btw.
matsu
1. apr. 2018 20:53
Norras on vihmametsad täiesti olemas. https://ilm.ee/?44332
Margus
29. märts 2018 01:28
Pildil pole mitte halvim näide vaid tavapärane näide. Samatoimub ka Eesti metsades 90%-l juhtudest.
tom
27. märts 2017 15:26
Illustreerival pildil oleva monokultuurse puupõllu - sisuliselt kõrbe - puhtaks raiumine või osatine raiumata jätmine küll midagi ei päästa. Pildil on halvim näide sest, milliseks võib mets lageraiete tõttu muutuda.