Õhusaaste kui linnakeskkonna loomulik osa?

Liikluse tõttu teekattest eralduvad mineraalmaterjal ja sideaine kujutavad endast tõsist saasteprobleemi. Kuid on ka muid linnaõhku järjepidevalt reostavaid mõjureid, kirjutab Nõmme linnaosa vanema asetäitja Risto Kask.

Pilt: Erakogu

Õhusaaste kui linnakeskkonna loomulik osa?

Risto Kask

Liikluse tõttu teekattest eralduvad mineraalmaterjal ja sideaine kujutavad endast tõsist saasteprobleemi. Kuid on ka muid linnaõhku järjepidevalt reostavaid mõjureid, kirjutab Nõmme linnaosa vanema asetäitja Risto Kask.

Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu kirjutas hiljuti naastrehvide keskkonda saastavast mõjust. Uuringu kohaselt kasutab neid Tallinnas 74% autojuhtidest. Kui rehvide poolt sõidutee pinnalt lahti rebitud mineraalmaterjal on silmale enamasti nähtamatu, on seda ka autode heitgaasidest tulenevad peenosakesed. Palja silmaga nähtamatu saaste satub organismi hingamisteede kaudu ja on tervisele ohtlik. Tegemist ei ole ainult suurlinnade probleemiga. Heitgaase sisse hingates vähendame me oma eluiga.

Eesti Õhukvaliteedi Juhtimissüsteemi õhusaaste indeksit vaadates võib öelda, et Tallinna õhukvaliteet on valdavalt hea, samas võib linnapildis aeg-ajalt näha pilti, mis paneb selles kahtlema. Näiliselt osaleb liikluses väga palju ajakohaseid sõidukeid, kuid ristmike ja valgusfooride juures jääb tihti silma summutist väljuv tossupilv ja ninna vinguhais. See tõstatab autode tehnilise seisukorra küsimuse.

Tarbijakaitseamet juhtis augustis tähelepanu automüüjale, kelle käest ostetud sõidukitel ilmnesid pärast mõnenädalast kasutamist tehnilised probleemid. Remont on sellistel juhtudel enamasti kulukam kui sõiduki turuväärtus. Iga petta saanud autoomanik ei pruugi omada selleks rahalisi võimalusi. Liiklejana on ta olukorrast teadlik, kuid erinevatel põhjustel ei võta selle parandamiseks midagi ette.

Paljude arvates on autoga liigelda kõige mugavam, kuna istekoht on alati vaba, õhutemperatuuri saab ise reguleerida ning ühest punktist teise saab alati kõige otsemat teed pidi. Kuna lähiaastatel pole autokasutajate vähenemist oodata, tuleb rohkem tähelepanu pöörata sõidukite tehnilisele seisukorrale ja probleemsed masinad liiklusest eemaldada.

Palju on räägitud Tallinna automaksust, tasulise parkimisala laiendamisest ja ühistranspordi süsteemi kvaliteedi parandamisest. Seda kõike selleks, et autosid oleks südalinnas vähem ja õhk puhtam. Probleemi lahendus ei peitu ainult selles, mida saab ette võtta kohalik omavalitsus, vaid kuidas toetavad seda riiklikud mehhanismid – millised on sõidukite tehnilisele seisundile esitatavad nõuded ja kuidas kontrollitakse nende järgimist.

Kuna probleemsed sõidukid torkavad liikluses silma, tekib paratamatult küsimus, kus on olnud tehnoülevaatuspunkti silmad. Vaja on hakata sisulisemalt tegelema probleemsete autode tuvastamise ja liiklusest eemaldamisega.

Maanteeameti statistika kohaselt läbis 2014. aastal tehnilise ülevaatuse 358 484 sõidukit, probleeme heitgaasidega tuvastati 7128 korral. Kui seda u 2% kõikidest sõidukitest liiklusesse ei lubatud, siis kust tulevad kõik need linnapildis tossavad autod? Tehnoülevaatuste vahelisel ajal tuleb järelevalvet teha kohtades, kus probleemid kõige paremini silma hakkavad – eelkõige paikvaatluse kaudu.

Liikluskultuuri kujunemisel mängivad olulist rolli eeskuju, moraalsed tõekspidamised ja väärtushinnangud. Sarnaselt võiks välja kujuneda ka suhtumine kaasliiklejatesse ja meie kõigi elukvaliteeti. Tossavad ja õhku reostavad autod tuleb remontida või garaaži seisma jätta.

Laadimine...Laadimine...