"Tänasel päeval on islamiga seotud negatiivne ja kuritegelik pool nii valdav, et meie riigi ja rahva, eriti meie naiste ja laste julgeoleku ennetavaks kaitsmiseks peame sellist sammu vajalikuks," teatas Kristiina Ojuland.

Rahva Ühtsuse Erakonna (RÜE) esimees Kristiina Ojuland on seisukohal, et islami püha raamat koraan tuleks Eestis avalikes kohtades keelata.

“Tänasel päeval on islamiga seotud negatiivne ja kuritegelik pool nii valdav, et meie riigi ja rahva, eriti meie naiste ja laste julgeoleku ennetavaks kaitsmiseks peame sellist sammu vajalikuks,” teatas Ojuland BNS-ile.

RÜE tunneb muret pagulaste toomise pärast Eestisse ning on nördinud Euroopas kiiresti leviva ahistamiste ja kuritegelike rünnakute laine üle, mille taga on sisserändajad. Samuti ei ole RÜE rahul islamiusu pealetungiga Euroopa kultuuriruumile ja hindab väljakujunevat olukorda kriitiliseks. Seega tegi RÜE ettepaneku keelustada Eestis avalikes kohtades koraani õpetuste ja selle mis iganes vormis järgimine ja propageerimine.

“Oleme otsustanud alustada rahva seast informatsiooni kogumist ahistamis- ja väärkohtlemisjuhtumite kohta, millest muidu peavoolumeedia vaikiks,” märkis RÜE Pärnumaa ringkonna juht Triin Raidmets, kes on selle algatuse initsiaator. “Reaalsete olukordade kaardistamine annab aluse edaspidisteks sammudeks.”

Koraani panid araabia keeles kirja prohvet Muhamedi lähikondlased, sest islami pärimuse järgi oli prohvet ise kirjaoskamatu. Pärast Muhamedi surma kogusid ta kaaslased ja järgijad prohveti ilmutused kokku ning liitsid need raamatuks.

Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks, mille pikkus on väga erinev. Pikim, teine peatükk sisaldab 286 värssi, lühim aga ainult kolm värssi, kirjutab vikipeedia. Koraani struktuur ei ole kronoloogiline, nagu näiteks piiblil. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi – lugusid seevastu on vähem.

Kuna koraanis sisalduvad vihjed on tavainimesele sageli mõistetamatud, on koraani lugemisel vajalikud selle sisu tõlgendused. Peamiselt loodi tõlgendused islami esimestel sajanditel, aga mõned õpetlased tegelevad sellega ka tänapäeval. Vikipeedia andmeil on olemas küll erinevaid tõlgendusi, aga neid kõiki loetakse võrdselt õigeks. Teaduslikust vaatenurgast on tänapäeval olemas seitse tõlgendust, millest igaühte on võimalik lugeda kahte moodi. See annab moslemeile võimaluse koraani mõista 14 eri moel.

Tänapäeval on koraan tõlgitud kõigisse suurematesse keeltesse. Eestikeelse tõlke andis 2007. aasta lõpus välja kirjastus Avita. Samas valitseb islamimaailmas seisukoht, et koraani ei olegi võimalik täiesti õigesti tõlkida – ainult araabiakeelne originaal on õige ja usklikule sobiv. Seetõttu loevad ka araabia keelt mitteoskavad moslemid koraani tavaliselt araabia keeles.