Oudekki Loone: miks Hardo Aasmäe surma asemel uurib politsei ilukirjandust?

"Kuidas on võimalik, et kriminaalmenetluse mittealustamise otsus härra Hardo Aasmäe surmajuhtumi suhtes langetati veel enne surnukeha kohtuarstliku ekspertiisi tulemuste selgumist, seega pidamata vajalikuks kõiki asjaolusid välja selgitada?" küsis Oudekki Loone siseminister Hanno Pevkurilt, kes vastas, et usub sündmuskohal käinud kohtuarsti seisukohta, et surm ei olnud vägivaldne. Samas on kummaline, et kohtuarstide hinnangud Aasmäe surma kohta on niivõrd erinevad. Kohtumeditsiini ühe aktiosaga tutvunud staažika kohtuarsti ja õppejõu Heino Mirmeli sõnul oli Aasmäel rohkem eri liiki vigastusi, kui 8 meetri kõrguselt kukkudes oleks võinud tekkida. "Justnagu oleks inimene tanki alt läbi käinud."

Pilt: Scanpix

Oudekki Loone: miks Hardo Aasmäe surma asemel uurib politsei ilukirjandust? (8)

"Kuidas on võimalik, et kriminaalmenetluse mittealustamise otsus härra Hardo Aasmäe surmajuhtumi suhtes langetati veel enne surnukeha kohtuarstliku ekspertiisi tulemuste selgumist, seega pidamata vajalikuks kõiki asjaolusid välja selgitada?" küsis Oudekki Loone siseminister Hanno Pevkurilt, kes vastas, et usub sündmuskohal käinud kohtuarsti seisukohta, et surm ei olnud vägivaldne. Samas on kummaline, et kohtuarstide hinnangud Aasmäe surma kohta on niivõrd erinevad. Kohtumeditsiini ühe aktiosaga tutvunud staažika kohtuarsti ja õppejõu Heino Mirmeli sõnul oli Aasmäel rohkem eri liiki vigastusi, kui 8 meetri kõrguselt kukkudes oleks võinud tekkida. "Justnagu oleks inimene tanki alt läbi käinud."

Eilsel arupärimisel tõi riigikogu liige Oudekki Loone valitsuse ette avalikkuses palju küsimusi tõstatanud Eesti õiguskaitse süsteemi vildakad prioriteedid. "Miks Eestis uuritakse inimeste surmade ja kadumiste asemel hoopis ilukirjandust?" meenutas Loone Delfi rubriigis "Rahva hääl" kõlama jäänud küsimust. Loone sõnul viidati artiklis kahele konkreetsele näitele, mille suhtes politsei ja prokuratuur arusaamatutel motiividel on keeldunud alustamast kriminaalmenetlust.

"Artiklis väljendati seisukohta, et ühiskonna õiglustundega ei ole kooskõlas, et õiguskaitseorganid menetlevad reaalse inimese surma asemel ilukirjandusteost, välja mõeldud tegelastega ilukirjandusteost "Untitled 12", mis muu hulgas on praeguseks ka avalikkusele kättesaadav Amazoni müügikeskkonnas. Jääb mulje, et me peame kohtuprotsessi sõnavabaduse vastu ja inimeste surmaga ei tegele," nentis Loone. 

Miks ei uuritud Aasmäe surma, kuigi vigastused tekitasid küsimusi?

"Kuidas on võimalik, et kriminaalmenetluse mittealustamise otsus härra Hardo Aasmäe surmajuhtumi suhtes langetati veel enne surnukeha kohtuarstliku ekspertiisi tulemuste selgumist, seega pidamata vajalikuks kõiki asjaolusid välja selgitada?" küsis Loone. "Kriminaalmenetluse seadustiku § 6 sätestab kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõtte. Millistele tõenditele tuginedes otsustasid õiguskaitseorganid loobuda käesoleva juhtumi suhtes, Hardo Aasmäe juhtumi suhtes, kriminaalmenetluse alustamisest? 2015. aasta 31. detsembril avaldati Hardo Aasmäe surmakuulutus Postimehes. Kuidas sai kaitsepolitsei enda valdusse selleks hetkeks veel avaldamata info Hardo Aasmäe surma kohta? Kas ehk võiks olla põhjendatud sisekontrolli algatamine õiguskaitseorganite kummalise tegevusetuse osas seoses avaliku elu tegelase surmaga lõppenud võimaliku kuriteo uurimisega? Ja viimaseks: miks pööratakse suuremat tähelepanu arvamuste võimalikule kriminaalsusele kui avaliku elu tegelase surmajuhtumi võimalikule kriminaalsusele?" jätkas Loone.

"Ajakirjanduses on tsiteeritud eksperte, kes peavad Hardo Aasmäe vigastuste laadi ja ulatuse põhjal tõenäoliseks, et Aasmäe kukkumisele üle oma kontori trepi käsipuu serva eelnesid tüli ja võimalik vägivaldne intsident. Samuti on viidatud võimalikule väljapressimisele ning asjaolule, et lahkunu kontoris olid väidetavalt hiljem asjad valedesse kohtadesse asetatud ning kontori uks lukustatud viisil, nagu lahkunu ei oleks seda kunagi  teinud, ja muudel seda laadi küsimustele. Õiguskaitseorganid ei ole sellele infole ajakirjanduse andmetel mingisugust tähelepanu osutanud," nentis Loone.  "Kas need ajakirjanduse andmed on õiged, ja kui need on õiged, kas sellest ei piisa, et algatada põhjendatud sisekontroll? Nagu me Harku juhtumist näeme, on Eesti politsei- ja jõuorganisatsioonides küsitavaid tegutsemisi."

Siseminister Hanno Pevkur kinnitas, et usub sündmuskohale saabunud õiguskaitseorganite esindajate olukorrale antud hinnanguid. "Lisaks politseiametnikele oli sündmuskohal prokurör ja kohe ka kohtuarst. Mul on väga raske ükskõik millist spekulatsiooni kinnitada, kui kohtuarst, olles sündmuskohal, vahetult pärast sündmust ütleb, et need vigastused, mis isikul olid, ei viita mingil moel vägivaldsele surmale," sõnas Pevkur. "Mina usaldan antud juhul väga selgelt kohtuarsti, kes oli kohapeal, kiirabi meedikuid, kes olid kohapeal, prokuröri, kes vaatas sündmuskoha kohe üle koos politseiga."

Riik kasutab võimu kodanike suhtes kiuslikult ja üleolevalt

"Tõepoolest, me saime teada, et uskuge valitsust, uskuge prokuröri, nad teavad, mis teile hea on. Ja samal ajal me teame, et meil on üleliigne võimukasutus Harkus, samal ajal meil peetakse ebamugavaks muutunud kirjanike üle kohtuprotsesse, samal ajal ütlevad kõrged riigiametnikud, et alla 45-aastased inimesed ei ole üldse õpivõimelised. Sellega seoses tekib mul tõsine küsimus, kelle eest meie riik ikkagi seisab, kui me uurime asju suvaliselt," nentis Loone. "Ja tõepoolest, nagu mu erakonnakaaslased ütlesid, meil on olukord, kus riik kasutab võimu kodanike suhtes kiuslikult, üleolevalt, ega arva heaks isegi seletada."

"Loomulikult peab iga surmajuhtumit uurima, aga avaliku elu tegelase väga kahtlastel asjaoludel toimunud surma kohta on avalikkusel õigus teada fakte, õigus teada tõde. Kui Hardo Aasmäe traagiline surm oli õnnetus ja seal ei olnud seost ei VEB Fondi, ei väidetavalt tema valduses olnud KGB toimikutega, mis kaitsepolitseile huvi pakkusid, ei tema ega Hardo Aasmäe MTÜ Entsüklopeedia organiseeritud ja Aserbaidžaani riikliku fondi finantseeritud projektidega. Kui sellel kõigel ei olnud mingisugust seost ja tegemist oli õnnetusjuhtumiga, siis peab avalikkus sellest teada saama. Ja teada saama peab faktide alusel, mitte sellena, et uskuge ministrit. Ei usu! Ei peagi uskuma," sõnas Loone.

"Demokraatlik riik ei saa põhineda sellel, et ma pean uskuma eksperte. Demokraatlik riik tähendab, et avalikkusele tuleb selgitada.Avalikkusele tuleb kõiki probleeme selgitada. Ja praegu tuleb selgitada seda, kuidas me oleme nii kaugele jõudnud, et meie jõuorganisatsioonid – needsamad institutsioonid, millele kodanikud on usaldanud riigi jõu monopoli, riigi vägivalla monopoli, selleks et see meid kõiki kaitseks – on hakanud käituma rahva suhtes meelevaldselt, valimatult, alandavalt, kiuslikult ja ka ülbelt, öeldes, et ei ole teil vaja midagi teada," lõpetas Loone.

Valitsus ütleb vaid, et "ärge küsige"

" See, et perekond ei taha, et sellest räägitakse, jätab sellise mulje, et perekonnalt on võetud vaikimisvanne. Perekonnale on öeldud, et ärge te midagi küsige. Umbes sama, kui me hakkame vaatama tagasi ajalukku, on Eestis toimunud 25 aastat, muide. Ja enne, kui ma lähen ajalukku tagasi, ma tahan öelda, nagu täna siin saalis öeldi, et me oleme kuulnud täna peaministrit ja mitut ministrit, aga öelge mulle, kallid kolleegid, kas me oleme saanud mingisugust uut informatsiooni rahvasaadikuna, milleks me siin istume, riigilt palka saame ja neid tunde siin saalis veedame," märkis Lenk.  "Meile pole mitte midagi täna räägitud, me pole mitte midagi uut kuulnud. Me kuuleme seda, et ärge küsige."

"Ja nüüd ma tulen veel ühe ajaloosündmuse juurde, see on Estonia katastroof. Mida meile on räägitud Estonia katastroofi kohta? Siis oli üks minister, kes tuli teleekraanile ja nuttis, et kuidas te julgete küsida. Need inimesed on külmas hauas. Täna kuulsime seda härra Pevkuri käest – kuidas te julgete küsida, seda haavale soola raputada, perekond on mures," lõpetas Lenk.  "Aga me pole saanud teada, mis Estoniaga juhtus, me teame ainult, et ainulaadne juhus maailma ajaloos, üks laev valati tsementsarkofaagi, et mitte keegi enam mitte kunagi sinna juurde ei saa."

LOE KA: ÕNNETUS VÕI MÕRV? Kohtuarsti sõnul oleks Aasmäe nagu tanki alla jäänud

8 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...