PIIRIVALVE ERUOHVITSER KASKPEIT: Kas piirivalvekool äritakse lihtsalt maha? TÄIENDATUD!

Piirivalve erukolonel, riigikogu liige Uno Kaskpeit (EKRE) peab valitsuse otsust Muraste piirivalvekool kinni panna järjekordseks sammuks Eesti siseturvalisuse lammutamisel. Tema sõnul on alust väita, et hinnaline kinnistu, kuhu on maetud hulk euroraha, tahetakse lihtlabase kinnisvarana maha müüa.

Pilt: Scanpix

PIIRIVALVE ERUOHVITSER KASKPEIT: Kas piirivalvekool äritakse lihtsalt maha? TÄIENDATUD! (3)

Virkko Lepassalu

Piirivalve erukolonel, riigikogu liige Uno Kaskpeit (EKRE) peab valitsuse otsust Muraste piirivalvekool kinni panna järjekordseks sammuks Eesti siseturvalisuse lammutamisel. Tema sõnul on alust väita, et hinnaline kinnistu, kuhu on maetud hulk euroraha, tahetakse lihtlabase kinnisvarana maha müüa.

Paljud Euroopa riigid tugevdavad seoses põgenikevooluga, millele nüüd on lisandunud terrorismioht, endi riigipiiride kaitset, ja sisejulgeolekutöötajate hulka pigem suurendatakse, kui vähendatakse. Eesti valitsuse esindajad, täpsemalt öeldes siseministeerium on oktoobri keskel teatanud Muraste piirivalvekooli sulgemisest. Sellega kirjutatakse ühtlasi korstnasse neli miljonit eurot euroliidu maksumaksja raha, mis eraldati Muraste õppekompleksi kaasajastamiseks, et Eesti piiride valvamine ikka vastaks Schengeni leppe nõuetele.

Muraste kool sai neli miljonit euroraha

Eesti ühines Schengeni leppega teatavasti 2007. a lõpus. Sellele eelnes massiivne euroraha pumpamine Eesti piirivalverajatistesse ning -seadmetesse. Schengen Facility nime kandvast toetusprogrammist oli aastateks 2004-2006 mõeldud toonases vääringus 1,19 miljardit krooni ühekordset abi. Sellega pidi Eesti kindlustama ära enda, ja ühtlasi siis ka Euroopa Liidu välispiiri ning koolitama välja ametnikke, et Eesti poolelt oleks Schengeni vaba liikumise ruum  ikka kaitstud ja turvaline. Kuna summa oli vaja kiirelt ära kulutada, jäi vaeslapse ossa idapiir, kus võimutsev võsa alles kapo ametniku Eston Kohveri juhtumiga seoses avalikkuse vaatevälja tõusis.

Neli miljonit eurot abiraha aga kulutati Muraste piirivalvekooli kaasajastamiseks, et meil jätkuks ikka inimesi Schengeni välispiiri valvamiseks ja kaitsmiseks. Tänavu oktoobri keskel teavitas siseministeerium aga enda arusaamast, et Muraste kool tuleb lähiaastate jooksul kinni panna. Edaspidi peaks andma piirivalveõpet Paikuse politseikoolis, sest halduskulusid olevat vaja kokku hoida. 

Endine Muraste piirivalvekolledzi direktor ja praegune Riigikogu liige Uno Kaskpeit peab otsust Muraste kool sulgeda järjekordseks sammuks piirivalve nõrgendamisel. Teatavasti on meil alates 2010. a piirivalve ja politsei löödud kokku ühendametiks, millega kaasnes paljude piirivalvurite ja ohvitseride lahkumine teenistusest. Kui oleks vaja euroliidu või Schengeni ala sisepiire sulgeda, nagu paljud Euroopa riigid seda rohkem või vähem ajutiselt teevad, ei jätkuks Eestil selleks koolitatud inimesi.

Siseministeerium kooli ei sulge, ja siis sulgeb

Uno Kaskpeit märkis Pealinnale, et esitas alles tänavu 8. septembril siseministrile kirjaliku arupärimise, kas kuuldused Muraste piirivalvekooli sulgemisest vastavad tõele. "Soovin saada võrdleva analüüsi tulemusi, millest selline otsus et planeeritakse müüa eeskujulikult väljaehitatud väljaõppe kompleks," ütles Kaskpeit.

Analüüsi siseministeeriumist ei laekunud, küll aga vastus: "Täname pöördumise eest, milles tunnete huvi Sisekaitseakadeemia Murastes asuva politsei-ja piirivalvekolledži üksuse vastu. Annan teada, et Siseministeeriumil ei ole kavas Muraste õppeüksuse kinnistut müüa."

Möödusid veel mõned nädalad, kuni siseministeerium siiski avalikult kinnitas, et Muraste õppekompleks kavatsetakse siiski sulgeda. Üheks argumendiks on asjaolu, et  Paikusel olevat rohkem ruumi õppetegevuseks vajalike rajatiste jaoks. Mis Muraste kompleksist pärast sulgemist edasi saab, on seni veel lahtine. Tegemist on igal juhul kinnisvaralises mõttes hinnalise kinnistuga, sest asub looduskaunis kohas, Tallinna külje all.

"Ma ei saa tõepoolest aru sellistes otsustest," ütles Kaskpeit, kelle sõnul  on tegemist järjekordse matsuga Eesti isegi viimseni ära nuditud piirivalvele, sest ilmselgelt ei pruugi praegused piiripolitseinikud toime tulla rändekriisi ja terrorismiohu tõttu esinevatele uute väljakutsetega.

Kaskpeiti sõnul jätkub Eesti siseturvalisuse lammutamine üha hoogsamas tempos. "Aastas lõpetas Murastes umbes 30-40 reapiirivalvurit ja umbes 25 inimeseline ohvitseride grupp," lisas Kaskpeit.

Müüakse tavakinnisvarana maha?

Tema sõnul, kui varem spekuleeriti võimaluse üle rajada Murastesse kooliõpilaste riigikaitsekeskus, siis praegune detailplaneeringu käik annab märku pigem soovist kompleks tavalise kinnisvarana n-ö maha ärida.

Harku vallavalitsuse 16. novembri kirjas sisekaitseakadeemiale seisavad nimelt read, et "vallavalitsuse hinnangul võiks kruntidele määrata täiendavalt kas äri ja/või ühiskondlike hoonete maa sihtotstarbed..."  

Kirjast nähtub seega, et riik on sisuliselt kompleksile käega löönud, sest riigimaana seda enam tulevikus ei nähta. Edasi jääb üle oodata, kes on see õnnelik kinnisvarahai, kes Schengeni rahaga ülespumbatud kinnistu ära ostab.

Kaskpeit lisas, et täna ei ole Eestis olemas organisatsiooni, kellel leiduks võimekust taastada piirikontroll näiteks lõunapiiril, kui seda praktikas vaja oleks. Kaskpeiti sõnul oli ajutise piirikontrolli kehtestamine naljanumber juba USA presidendi Eesti visiidi ajal, kui appi võeti Kaitseliit. Arvatakse, et dokumentide kontroll on niisama lihtne, kuid tegelikkuses see niimoodi ei ole, sest on vaja seadmeid, võrke andmebaasidega jne jne. Rääkimata, et kaitseliit on vabatahtlike organisatsioon.

"Meie riigijuhid vahivad kogu aeg USA poole, selle asemel võiksid pigem õppida ja koostööd teha Soomega, kellel on pikk piir vastu Venemaad," tõdes Kaskpeit. "See oli ikka puhas kuritegu, mis valitsus sooritas meie varasema sõjaväestatud piirivalve ära likvideerimisega."
Tema sõnul on uue piirivalvekaadri väljaõpetamine, et olemasolevat piiripolitseinikke koosseisu turgutada, pikk protsess. Lihtpatrullija-kontrollija õpetaks välja poole aastaga. "Vaevalt et keegi omal ajal ära koondatutest, kui piirivalve politseiga ühendati, tahab enam tööle tagasi tulla," märkis ta. "Väike see summa igal juhul ei tuleks, kui oleks vajadust uuesti piirivalve iseseisva suure organisatsioonina taastada." 

Siseminister Pomerants nägi Murastes suurt tulevikku

Kaskpeiti sõnul on vaja tõsiselt mõelda, kuidas näiteks tagada Eesti-Läti piiril alaline kontroll, kui selleks peaks vajadus tekkima, ja mitte hõljuda pilvedes. 

Hoiatavaks näiteks on kasvõi Leedu, kus politsei ja piirivalve liideti 1994 – seesama toimus Eestis 2009/2010 - ning kuus aastat hiljem oldi sunnitud nad taas lahutama.

Mis veel Muraste kompleksi puutub, siis 1. septembril 2009 peetud kõnes sisekaitseakadeemia avaaktusel kuulutas toonane siseminister Marko Pomerants hoopis Muraste kompleksi laiendamise vajadust, kavatsedes sinna suures osas üle kolida suure osa Tallinnas Kase t asuvast sisekaitseakadeemiast.

"Siseministeeriumi nägemust mööda võiks Sisekaitseakadeemia kaasaegne õpilinnak paikneda Muraste õppekompleksi juures kaunis Harku vallas," rääkis Pomerants. "2007. a jõudis lõpule Schengen Facility rahadest (3 järjestikust projekti, kokku ca 61 miljonit krooni Euroopa Liidu raha) tehtud Sisekaitseakadeemia Muraste õppekompleksi laiendamine. Raha puudusel jäi välja ehitamata ca 30% planeeringus ettenähtud mahust, mis oleks võimaldanud suure osa Kase 61 kompleksist Murastesse kolida."

Siseministeerium piirivalvekooli sulgemisest: Paikusel on tingimused paremad

Ministeerium teatas vastuseks kriitikale Muraste piirivalvekooli sulgemise kohta, et kooli koondamine Paikuse politseikooli juurde aitab hoida kokku halduskulusid, samuti ehitada on plaanis ehitada Paikusele korralik taktikalinnak.

Ministeeriumi personalipoliitika osakonna nõunik Reelika Ein väitis Pealinnale, et arvestades õppeprotsessi sisu, olemasolevat ruumiprogrammi jms, oli ministeerium nõus sisekaitseakadeemia arusaamisega, et mõistlik oleks koondada piirivalve- ja politseikadettide õpe senise kahe õppeüksuse asemel ühte õppeüksusesse ehk Paikusele.

"See võimaldab kokku hoida hoonete halduskulusid ja panustada selle arvelt õppekvaliteeti ning väljaõppe tingimustesse," märkis Ein. Samuti võimaldab see tema sõnul paremini omavahel lõimida politsei- ja piirivalveõpet.

"Paikuse kinnistu võimaldab edasiarendusi autodroomi, välilasketiiru ja taktikamaja osas," märkis Ein. "Samuti on võimalik Paikuse õppeüksuse juurde üle tuua rajatised, mis on vajalikud piirivalvurite väljaõppeks."

Peamiste Paikuse plussidena Muraste ees tõstiski Ein esile autodroomi olemasolu Paikusel ning võimaluse laiendada seal taktikamaja. Paikusel kuulub sisekaitseakadeemiale 30 hektarit maad, millest on praegu kasutusel vaid pool. Seega on Paikusel olemas märkimisväärsed laienemise võimalused. Muraste kinnistul on võimalused vastavateks laiendusteks piiratud. Muraste kinnistu puhul on tegemist ehituskeeluvööndi ja Natura 2000 alaga, mis seab selged piirangud ka sealse kompleksi edasiarendamisele.

"Piirivalvurid peavad saama parima tänapäeva võimalustele vastava õppe," ütles Ein. "Piirivalvurite õppe ületoomisega Paikusele mitmekesistuvad piirivalvekadettide õppetingimused. Olemasolevad klassid ja õppesimulatsioonid tuuakse Murastest Paikusele üle. Nii piirivalvele oluline piiririba kui ka õppeklassid ehitatakse välja Paikusel. Paikusele rajatavat välilasketiiru hakatakse kasutama ka piirivalveõppes."

Praegu oodatakse Eini sõnul Sisekaitseakadeemia hoonete arendamiseks rahastamise otsust Euroopa Liidu struktuurifondidest. Murastes jätkub õppetegevus vähemalt 2017. aasta lõpuni. Õppejõudude kohti koondada siseministeeriumi esindaja väitel kavas ei ole, ehk siis nad leiavad tööd Paikusel.

Mis Muraste kompleksist pärast piirivalvekooli sulgemist edasi saab, pole ministeeriumi esindaja sõnul veel teada.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...