Professor Tanel Tenson: antibiootikumid jõuavad meieni ka läbi toidu ja loomade

"Antibiootikumid jõuavad meieni ka läbi lihatööstuse, farmiloomade ravimite kaudu, aga ka lemmikloomadega, koerte-kassidega, kellega oleme tihedas kontaktis," selgitas Tartu Ülikooli professor Tanel Tenson ja lisas, et isegi taimetoitlased puutuvad antibiootikumidega kokku väetatud köögiviljade kaudu.

Pilt: Scanpix

Professor Tanel Tenson: antibiootikumid jõuavad meieni ka läbi toidu ja loomade

Triin Oja

"Antibiootikumid jõuavad meieni ka läbi lihatööstuse, farmiloomade ravimite kaudu, aga ka lemmikloomadega, koerte-kassidega, kellega oleme tihedas kontaktis," selgitas Tartu Ülikooli professor Tanel Tenson ja lisas, et isegi taimetoitlased puutuvad antibiootikumidega kokku väetatud köögiviljade kaudu.

Rahvusvahelises meditsiinimaailmas üha enam kõneainet tekitanud antibiootikumide liigne kasutamine ja selle mõjul üha visamate haigusttekitavate batkerite arenemine on Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul ka Eestis üha suuremaks probleemiks muutumas.

Antibiootikumid jõuavad meieni ka läbi liha ja köögiviljade

Täna toimuval Eesti Teadusagentuuri konverentsil "Kuidas teadus TerVEt rahvast teenib?" selgitas professor Tenson, et antibiootikumid ei jõua inimesteni ning ühtlasi ka haigusetekitajateni ainult retseptiravimite teel. "Antibiootikumid jõuavad meieni ka läbi lihatööstuse, farmiloomade ravimite kaudu, aga ka lemmikloomadega, koerte-kassidega, kellega oleme tihedas kontaktis," selgitas professor, kelle sõnul ei ole ka taimetoitlased passiivsest antibiootikumide võtmisest priid, kuna ravimid jõuavad farmidest toodava sõnnikuväetisega ka köögiviljadeni.

"Lõpuks jõuavad antibiootikumid ka reovette. Meie reoveesüsteemid ei ole kohandatud selleks, et eraldada veest ravimijääke," nentis professor Tenson, ning pakkus välja, et ehk peaksime riigi tasemel oma reoveepuhastussüsteemi üle vaatama ja selle ka ravimijääkide puhul efektiivsemaks muutma.

Mõne antibiootikumi tarbimises oleme Euroopa tipus

Esmapilgul on Eesti antibiootikumide tarvitamises Euroopa Liidu riikidest tagasihoidlikumate seas, asudes inimmeditsiinis antibiootikumide kasutamises uhkel eelviimasel kohal. "Meditsiinis on probleemiks pigem Lõuna-Euroopa riigid,nagu Prantsusmaa ja Kreeka," osutas professor Tenson graafikule, kus mainitud riike illustreerivad tulbad Eesti omast kordades kõrgemad olid.

Ka loomakasvatuses jääme esmapilgul ravimikoguste poolest keskmiste hulka. "Ajas muutuseid vaadates on olukord aga selgelt murettekitav, eriti murelikuks teevad teatud antibiootikumide grupid, mille kasutamine on veterinaarias väga kiirelt tõusnud," nentis professor Tenson, "Eesti mitmete kriitiliste antibiootikumide puhul, mida kasutatakse ka inimeste nakkuste, Euroopa suurim kasutaja."

Erilist muret tekitab nii Eesti, kui kogu maailma teadlastele soolekepike Escherichia coli ehk e. coli, mille levikut uuriti projekti raames siinsetes meditsiiniasutustes aga ka seafarmides.

Teadlaste uurimustööst selgus, et kuigi tavapopulatsioonis esineb e.coli bakterit vaid 6 protsendil, kes haiglatesse sattudes teistest patsientidest ka alati isoleeritakse, siis seafarmide töötajate hulgas oli kahjuliku bakteri kandjaid tervelt 27 protsenti. "Selgelt on näha leviku teed, et loomadega kontaktis olles võivad nad levida töötajatele ja nende peredele," nentis professor. "Kuna maailmas nii palju kasutatakse antibiootikume on e. coli vastu tõhus ainult üks antibiootikum, mille kohta tuli ka hiljuti uudis Hiinast, et ka sellele on leitud juba resistentsuse geen," nentis professor, "see on meditsiinimaailmas hetkel üks suurimaid probleeme."

Antibiootikumide resistentsusega võitlemiseks kavatsevad Tartu Ülikooli teadlased jätkata koostööd meditsiiniasutuste aga ka toiduainetööstusega, et kaardistada antibiootikumide kasutamist. Plaanitakse ka ühtlustada andmed veterinaar- ja inimmeditsiini andmebaasides.

Laadimine...Laadimine...