"Korrakaitseseaduse vastav muudatus annab seadusliku aluse kaasata ilma aega kaotamata lisajõud hübriidohtude korral, siis enne kui nende haldamine kasvaks ülepea," ütles Rene Toomse Pealinnale.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon koostöös julgeolekuekspert Rene Toomsega esitasid arutluse all olevasse Riigikaitseseaduse eelnõusse kaheksa muudatusettepanekut, millest peamine täiendab sõjaseisukorra lõpetamise punkti tingimusega, et ei president ega parlament ei saa sõjaseiskorda enne lõppenuks kuulutada, kui on tagatud riigi iseseisvuse, sõltumatuse aegumatuse ja võõrandumise põhimõte.
Uude riigikaitseseadusesse (772 SE) on esitatud mitmeid muudatusi, mis peavad seaduses sees olema, selgitas Keskerakonna fraktsioon.
“Need muudatusettepanekud on väga olulised Eesti julgeolekule ja kestmajäämisele,” nentis Toomse.
Ta lisas, et esiteks, piirang Presidendile ja Riigikogule sõjaseisukorda lõpetada enne kui viimasedki vaenuväed pole riigist lahkunud välistab otseselt võimaluse 1939. aasta kordumiseks, kus Kaitsejõud said korralduse relvad maha panna.
“Teiseks, kõigi Kaitseliitlaste ja mobilisatsioonis väljajäänud reservväelaste õigus vormi kanda, annab neile seadusliku võitleja staatuse. Need mõlemad muudatusesätted toetavad ja seadustavad otseselt meie julgeolekupoliitikas kehtestatud totaalkaitse printsiibi, mis ilma seadusesäteteta on vaid deklaratsioon.”
Kaitseliit ja Kaitsevägi on Toomse sõnul selleks valmis, ning ei ole põhjust arvata, et nad ei osaleks sellises situatsioonis vastutustundlikult, mis on läbikumav kartus senises sõnastuses.
“Loodan väga, et riigikaitsekomisjon ja Riigikogu hääletavad nende ja teiste niivõrd oluliste muudatuste poolt seadust vastuvõttes,” lõpetas Toomse.
Jaak
9. veebr. 2015 20:16