Riigikaitsele eraldatakse nelja aasta jooksul 2,4 miljardit eurot

Riigikaitsele eraldatakse järgmisel neljal aastal kokku 2,4 miljardit eurot, kaitseminister Jüri Luige sõnul annab riigieelarvestrateegia kaitsevaldkonna arendamisele kindla aluse.

Pilt: Scanpix
Eesti

Riigikaitsele eraldatakse nelja aasta jooksul 2,4 miljardit eurot

Riigikaitsele eraldatakse järgmisel neljal aastal kokku 2,4 miljardit eurot, kaitseminister Jüri Luige sõnul annab riigieelarvestrateegia kaitsevaldkonna arendamisele kindla aluse.

Riigieelarve strateegia näeb ette, et riigikaitsele eraldatakse järgmisel neljal aastal kokku 2,4 miljardit eurot, mis võimaldab hoida kaitsekulu püsivalt üle kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangust ning valdkonda stabiilselt arendada, edastas kaitseministeerium

"Kui vaatame enda ümber toimuvat, Süüriat ja Ukrainat, ja eriti õppusi Zapad, siis pole kahtlust, et iga riigikaitseks kasutatav euro on ülioluline," ütles kaitseminister Jüri Luik ja lisas, et valitsuses kokku lepitud riigieelarvestrateegia annab kaitsevaldkonna arendamisele kindla aluse.

Lisaks kahele protsendile rahastab valitsus eraldi täies mahus liitlaste vastuvõtuga seotud kulutusi.

Valitsus alustab ka 2021. aastal uut kaitseinvesteeringute programmi laskemoona soetamiseks. Praeguse ja tulevase programmiga hangitakse aastatel 2018-2022 kokku täiendavalt 100 miljoni euro eest suurekaliibrilist laskemoona tankitõrjesüsteemidele, õhutõrjesüsteemidele, suurtükkidele ning miinipildujatele.

Luik tõstis esile otsust tõsta kaitseväelaste töötasu selliselt, et tegevväelaste keskmine palk ületaks 30 protsendi võrra Eesti keskmist palka ning samuti kaitseväe käsirelvade uuendamise, 1. jalaväebrigaadi relvastamise lahingumasinatega ning liikursuurtükkide programmi alustamise.

Ka nimetas ta tähelepanuväärseteks Lõuna-Eestis paikneva 2. jalaväebrigaadi ja maakaitsestruktuuri transpordivahendite soetamine ning investeeringud mereseiresse ja miinilaevade moderniseerimisse.

"Nelja aasta pärast asub ajateenistusse 4000 ajateenijat, mis eeldab ühelt poolt investeeringuid väljaõppesse ja majutusse, teisalt noorte teadlikkuse kasvatamist isamaalise hariduse programmi abil," rääkis Luik.

 

Laadimine...Laadimine...