ROHELINE AKTIVIST: Euroliit tahab USA survel toidu keemilist desinfitseerimist

Eesti rohelise liikumise aktivisti Piret Väinsalu sõnul on seoses USA-euroliidu kaubanduslepetega euroliit teinud järeleandmisi juba enne, kui lepe on allkirjastatud, lubades lihakehade piimhappes pesemist, sest toidu desinfitseerimine on USAs tavapärane. Kanaliha puhul tahetakse aga seadustada peräädikhappes pesemist.

Pilt: Scanpix

ROHELINE AKTIVIST: Euroliit tahab USA survel toidu keemilist desinfitseerimist

Virkko Lepassalu

Eesti rohelise liikumise aktivisti Piret Väinsalu sõnul on seoses USA-euroliidu kaubanduslepetega euroliit teinud järeleandmisi juba enne, kui lepe on allkirjastatud, lubades lihakehade piimhappes pesemist, sest toidu desinfitseerimine on USAs tavapärane. Kanaliha puhul tahetakse aga seadustada peräädikhappes pesemist.

8. ja 9. mail korraldas Eesti roheline liikumine vabaõhuürituse, kutsumaks inimesi arutlema USA-euroliidu vabakaubandusleppe (TTIP) sõlmimise tagajärgede üle. Üritusel sümboliseeris lepet riigist riiki rändav Trooja hobune, mille TTIPsse kriitiliselt suhtujad on leppe sümboliks valinud. Ürituse ühe korraldaja Piret Väinsalu sõnul ei kardeta TTIPd sugugi alusetult, sest juba praegu on euroliit asunud tegema USAle küsitavaid järeleandmisi.

Tagasiminek toiduhügieenis

"Praegu on euroliit järgi andnud põhimõttes, et liha tohib loputada ainult veega," nentis Väinsalu Pealinnale. Hiljuti lubati USA survel lihakehade piimhappes pesemine ja kanalihale tahetakse läbi suruda peräädikhappes pesemist. "Seda tahetakse teha kõikide lihakehal leiduvate bakterite hävitamiseks," ütles Väinsalu. Järeleandmistele asutakse seega juba enne, kui TTIP on vastu võetud.

Põhimõtteliselt tähendab see Väinsalu hinnangul tagasiminekut euroliidu hügieenistandardites, sest euroliidus on alates 1997. a selline liha nn desinfitseerimine keelatud. Seda põhjusel, et keemiat kasutades ei hakataks varjama liha kvaliteedivigu.

Seni on euroliidus lähtutud põhimõttest, et bakterivabaduse peab tagama üleüldine toiduhügieen ning liha peab olema n-ö loomuliku värskusega.

EL on seni ka väitnud, et nad ei anna järele USA survele kaubandusläbirääkimistes ning ei muuda oma toiduohutusstandardeid desinfitseerimisvahendite kasutamise osas. Sellegi poolest on Euroopa Komisjon juba mitmeid kordi varem üritanud läbi suruda desinfitseerimisvahenditega pesemist – seda on takistanud EL liikmesriikide valitsused. Kuid nüüdki minnakse edasi sellega, et tahetakse lubada Euroopas desinfitseerivat pesu kanalihale.

Rahvas teab lepetest vähe

Piret Väinsalu ütles, et Eesti avalikkus teab TTIPga seonduvast problemaatikast siiamaani üsna vähe. Rahva silmaringi laiendamiseks korraldatigi 8. ja 9. mail TTIPd puudutavad teadvustamisüritused.

"See polnud niivõrd protestiaktsioon, kui kutse leppes leiduvaid probleeme teadvustada, ja et sellisel kujul, nagu lepet praegu tahetakse jõustada, seda ei jõustataks," rääkis Väinsalu.

Ta tõdes ühtlasi, et leppe sõlmimise ajakava, nagu ka leppe sõlmimise muude detailide kohta on väga keeruline infot saada.

"Vahepeal kõneldi, et selleks aastaks saab lepe valmis ja allkirjastatud, ent kui kaua see tegelikkuses võib aega võtta, on raske ennustada," lisas Väinsalu.

Kuigi lisaks 8. ja 9. mai aktsioonidele hetkel mingeid suuremaid väljaastumisi rohelisel liikumisel kavas ei ole, kavatsetakse neid tulevikus siiski veel korraldada. Väinsalu sõnul moodustavad TTIPsse kriitiliselt suhtuvad inimesed üleeuroopalise võrgustiku ja üksteisega infot vahetades on üleüldse TTIP kohta niigi palju teada saadud, kui seni, sest tegemist on väga suletud läbirääkimistega.

"Euroopa Komisjon on ühte-teist läbirääkimistest avaldanud, kuid USA pool mitte, ja teada saadud info on lihtsalt lekkinud," lisas Väinsalu.

Vähe tuntud oht: raktopamiin

Lisaks liha desinfitseerimisele, GMOdele jm TTIPga kaasnevatele ohtudele on roheline liikumine hoiatanud ka raktopamiini eest.

Tegemist on ravimiga, mida antakse sigadele, veistele ja kalkunitele kasvuhormoonina, et lihasmassi kasvatada. Väidetavalt saavad seda 80% USAs kasvatatavaid sigu. Euroliit  keelustas raktopamiini 1996. aastal, kuna selle kasutamine „võib olla ohtlik tarbijatele”. Euroopa Toiduohutusamet on otsustanud, et miski ei tohi üle kaaluda riske inimese tervisele: klassikaline näide sellest, et avalikkuse ohutus pannakse esikohale enne agrotööstuste kasumeid.

Raktopamiin on rohelise liikumise andmetel keelatud rohkem kui 160 riigis üle maailma, samuti ka põhjusel, et see võib loomi julmalt mõjutada, põhjustades stressi, hüperaktiivsust, värisemist, murdunud jäsemeid ja mõnikord surma.

Laadimine...Laadimine...