ROHELINE TEGU: New York keelab vahtplasti kasutamise

New York keelas ära korduvkasutatavad vahtplastist pakendid, nagu erinevad kohvitopsid, taldrikud ja kiirtoidukarbid. Vahtplast on küll odav, ent selle jäätmed satuvad merre, kahjustavad loomi ning selle ümbertöötlemine on keeruline.

Pilt: Scanpix

ROHELINE TEGU: New York keelab vahtplasti kasutamise

New York keelas ära korduvkasutatavad vahtplastist pakendid, nagu erinevad kohvitopsid, taldrikud ja kiirtoidukarbid. Vahtplast on küll odav, ent selle jäätmed satuvad merre, kahjustavad loomi ning selle ümbertöötlemine on keeruline.

Hiljuti ühines ka New York üha suureneva linnadegrupiga, mis on otsustanud ära keelata vahtplasti (tuntud ka kui vahtpolüstüreen või EPS) kasutamise. Ettevõtetele on antud kuus kuud vajalike ümberkorralduste tegemiseks, peale mida hakatakse rikkumise avastamisel neid trahvima, kirjutas BBC uudisteportaal.

"Need tooted põhjustavad tõsist keskkondlikku kahju ning neil ei ole New Yorgi linnas kohta. Meil on paremaid alternatiive," seletas New Yorki linnapea Bill de Blasio sellel nädalal jõustunud keeldu.

Kriitikatule alla sattunud vahtplasti, mida müüakse USA-s ka Styrofoami nime all, leiutas 1941. aastal ettevõtte Dow Chemical alluvuses töötanud teadlane Otis Ray McIntire.

Materjali valmistamiseks aurutatakse väikseid polüstüreenipolümeeri kuulikesi erinevate kemikaalidega, kuni nad on paisunud esialgsest viiskümmend korda suuremaks. Peale selle jahtumist puhutakse eelpaisutatud materjal erinevate vormide sisse, nagu kohvitops või toidukarp, ning aurutatakse uuesti, kuni vorm on täielikult materjaliga täitunud ja kuulikesed ühte sulanud.

Valmis vahtplastist toode on väga kerge ning odav ja koosneb 95% ulatuses õhust. Selle soojusthoidvad omadused ja odav tootmiskulu on peamisteks põhjusteks, miks see erinevate ettevõtete seas nii populaarseks saanud on.

Arvutuste kohaselt viskavad ameeriklased ära üle 25 miljardi vahtplastist kohvitopsi aastas. Ainuüksi 2006. aastal paisati Hong Kongi jäätmeväljadele 135 tonni vahtplastijäänuseid.

Keskkonnakaitsjatele teeb kõige rohkem muret vahtplastijäätmete sattumine merekeskkondadesse ja veevarudesse. California ülikooli merebioloogia professori Douglas McCauley sõnul põhjustab vahtplast mereloomadele nii keemilist kui ka mehaanilist kahju.

"Mehaaniline kahju väljendub näiteks vahtplastiosakestes, mille loom on muu toidu seas alla neelanud ja mis võivad põhjustada tema seedetraktis surmavaks kujunevaid ummistusi," seletas McCauley oma muret.

"Peale selle on vahtplast nagu reostusenuustik, imades endale ka kõik ümbruses leiduvad kemikaalid ja muutudes nii loomadele veel mürgisemaks. Kujutage näiteks ette kui kilpkonn sellise mürgipalli millimallikapähe alla neelab."

"Muret tekitab ka fakt, et need plastik-dieedil kalad võivad jõuda ringiga tagasi meie endi toidulaudadele," sõnas professor McCauley.

Vahtplasti on ka väga keeruline ümbertöödelda, kuna protsess, mille abil polüstüreenist pakendeid vormitakse, töötab vaid eelnevalt kasutamata toormaterjaliga.

"Ei saa võtta lihtsalt vana kohvitopsi ja teha sellest toidukarpi, sest materjal on üks kord juba paisunud," seletas Tennessee Tehnikaülikooli professor Joe Biernacki. "Vaja on värskeid polüstüreenikuulikesi."

Ainsaks vahtplasti ümbertöötlemisviisiks on selle kütteks kasutamine. Viimase teeb aga keeruliseks kerge, kuid palju ruumi võtva materjali piisavas koguses ümbertöötlemiskeskustesse transportimise ebamugavus.

Paljud ettevõtted on võtnud polüstüreeni asemel kasutusele polüpropüleenist pakendid, mille ümbertöötlemisvõimalused on küll suuremad, aga mille hind on ka kõrgem.

!Mida rohkem linnu üle riigi ühineb meie ettevõtmisega, seda levinumaks ja ühtlasi ka odavamaks muutuvad alternatiivsed pakkematerjalid,! loodab New Yorki linnapea Bill de Blasio.

Laadimine...Laadimine...