"Selleks, et integratsioon oleks edukas ja ettevalmistus tulevikuks parem, peame vaatama, kui suurt ja millist rännet meie ühiskond suudab vastu võtta. Selline analüüs on väga vajalik ka tuleviku rände- ja integratsioonipoliitikate kavandamisel," ütles rahvastikuminister Riina Solman.

Solman ütles Pariisis OECD kohtumisel, et Eestis tuleb rahvaarvu vähenemise peatamiseks tegelda järelkasvu ja tagasipöördujatega, vahendas BNS. 

“Selleks et kohaneda ja tegeleda demograafilise langusega, peame tegelema meie madala sündimuse ning Eesti kodanike tagasimeelitamisega. Alates 2015. aastast on netomigratsioon Eestis olnud uussisserände tõttu pisut positiivne – sisseränne Eestisse ületab väljarännet. Suur osa sisserändajatest on ka tagasitulevad Eesti kodanikud,” vahendas siseministeerium Solmani sõnu.

“Samas peame tähele panema, et meie elanike arv püsib praegu stabiilne ennekõike uussisserände tulemusel. Hetkel puudub 2019. aasta kohta ülevaade sisse- ja väljarändajate kodakondsuse lõikes. 2018. aasta põhjal võib eeldada, et suurema osa rändesaldost moodustasid ka mullu mitte Eesti kodanikud, vaid teiste riikide kodanikud,” selgitas Solman.

“Selleks, et integratsioon oleks edukas ja ettevalmistus tulevikuks parem, peame vaatama, kui suurt ja millist rännet meie ühiskond suudab vastu võtta. Selline analüüs on väga vajalik ka tuleviku rände- ja integratsioonipoliitikate kavandamisel. Need on asjaolud, millest ei saa mööda vaadata ja mille kaalu ei tohi alahinnata,” rõhutas Solman.

Eesti on tunnistajaks massilisele sissevoolule

“Eesti on olnud massilise sisserände eesliinil. Me oleme olnud tunnistajaks immigrantide massilisele sissevoolule nõukogude okupatsiooni ajal. Selle tulemusena langes etniliste eestlaste osakaal rahvastikust 1989. aastaks 61,5 protsendini, võrrelduna 88 protsendiga enne nõukogude perioodi. Tänapäeval on Eesti üks suurima välispäritolu rahvastiku osakaaluga riike Euroopa Liidus – nimelt 33 protsenti meie tööealisest rahvastikust on välismaal sündinud ja nende järeltulijad. Kuigi me oleme näinud edasiminekut, tegeleme me ikka veel nende integreerimisega meie ühiskonda,” selgitas Solman.

“Eesti usub, et uuenduslikud digitaalsed lahendused suurendavad erinevatele tulevikuprobleemidele reageerimise tõhusust. Eesti on valmis IT- ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmisse panustama,” rääkis Solman ministeriaalil osalenud kolleegidele.

Solman osales Pariisis Euroopa Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ministrite rände- ja integratsiooniteemalisel kohtumisel, kus arutati viimaste aastate rändetrende ja integratsioonipoliitikaid, mis aitaksid tuleviku rände- ja lõimumisküsimusi lahendada.

Eile toimunud kohtumisel osalenud ministrid võtsid vastu ühisavalduse, mis rõhutas tõhusa piirihaldamise jõustamist ja smugeldamisega võitlust ning tagasisaatmiste tõhustamist, aga ka keeleõppe, rahvusvahelise koostöö ning kvaliteetse andmekogumise olulisust.