"Tallinna ühistransport läheb järgmisel aastal üha paremaks," lausub linnapea ülesandeid täitev abilinnapea Taavi Aas. "Kogu trammipark saab uueks ning ostame uusi keskkonnasõbralikke hübriidbusse. Tasuta ühistransport tähendab seda, et investeerime sellesse üha rohkem."

Mis on uue aasta linnaeelarve trump?

Uue linnaeelarve trump on investeeringud. Eelarve on 50 miljoni euro võrra suurem kui eelmise aasta oma, see on seotud kasvavate investeeringutega. Me soovime muuta inimeste elu Tallinnas veel paremaks, arendada majandust. Seetõttu investeerime kõvasti rohkem, kui seda on tavaliselt tehtud. Meil on käsil mitmed väga suured teeprojektid – Haabersti ristmik, Reidi tee, Gonsiori tänav jne. Väga suur osa investeeringutest läheb ka ühistransporti, kavas on uute busside, hübriidbusside ostmine, uueneb kogu Tallinna trammipark, rekonstrueeritakse kõik trammid. Lisaks sellele rajatakse trammiteed lennuväljale ja Kopli trammidepoo. Kavandame mitmete koolide ja lasteaedade remonti, valmivad mitmed uued spordiobjektid ja elamud, korrastame parke, lisaks on 5 miljonit eurot ette nähtud majadevaheliste teede remondiks.

Kuuldavasti on veel mõned Euroopa linnad tasuta ühistransporti ellu viimas?

Tegelikult on see huvi päris suur ja meil tuleb Tallinnas varsti üks seminar, kus osalevad Euroopa linnade esindajad kuulevad, kuidas meil tasuta ühistranspordiga läheb.

Kui Tallinn lükkas tasuta ühistranspordi käima, ütlesid kriitikud, et meil ei jätku raha ühistransporti investeerimiseks. Tegelikult tähendab tasuta ühistransport Tallinnas seda, et ühistransporti investeeritakse üha rohkem.

Kuhu veel on plaanis senisest rohkem raha paigutada?

Oleme planeerinud palkade kasvu nii haridus- kui ka sotsiaalvaldkonnas. Samuti on väga tähtis koolide ja lasteaedade rekonstrueerimine ja ehitamine. Lasteaiakohtade probleem Tallinnas tervikuna on lõppemas. Uued lasteaiad tulevad kohtadesse, kus kohti jäi vajaka, et ka seal oleks kõik hästi.

Järgmisel aastal valmib ka Õpetajate maja, kuhu õpetajad saavad soodsad eluasemed. Lisaks saavad uue kodu jääkarud, kui loomaaias valmib polaarium.

Kavas on ka Linnateatri Hobuveski ja Mustpeade maja restaureerimine, 770 000 eurot anname lauluväljaku investeeringuteks.

Kristiines alustame Kullo huvikeskus juurde suure saali ehitamist, linnaosa inimesed on läbi aastate tahtnud oma kultuurikeskust. Mustamäel alstame Kaja kultuurikeskuse kordategemist, nõmmekad aga saavad endale Nõmme maja – mitte ainult esindushoone, vaid koha, kus hakkab olema palju huvitegevust jms.

Lisaks oleme andnud suhteliselt palju toetust pühakodadele, toetame Mustamäe kiriku rajamist, Kaasani kirikut, Nõmme Rahu kirikut ja Kaarli kirikut.

Minu meelest on parim uudis tervikuna see, et linna tulud on head ja sellepärast on võimalik tallinlaste heaks uusi projekte ellu viia.

Kuidas Tallinn muutub rohelisemaks ja jalakäijatel on tulevikus olema parem liikuda?

Meil on kavas mitmeid pargiprojekte alustades Tammsaare pargist ja lõpetades näiteks Löwenruh pargiga, mida rekonstrueerime ka järgmisel aastal.

Järgmisel aastal läheb kindlasti edasi peatänava projekt, mis muudab tervet linnasüdant, peatänavaga on omakorda seotud  Reidi tee. Ühelt poolt pakub Reidi tee autoliikluse tarvis   alternatiivi praegusele võimalusele sõita läbi Pärnu maantee,  teisalt on Reidi tee suur rannapromenaadi projekt. Teeosa on selles projektis väiksem kui see, mis luuakse autovabaks liikumiseks. Rajatakse kergliiklustee, jalakäijate tee, rannapromenaad, mänguväljakud – ja see kõik on ka omakorda seotud peatänavaga.  See loob võimaluse, et kesklinnas oleks rohkem jalakäijaid. Järgmise aasta eelarves on sees ka viis kergliiklusteed, mille abil soovime siduda linnaäärseid alasid omavahel ning rajada terve hulga kõnniteesid ja kvatalisiseseid tänavaid.

Kas tekib ka rohkem sportimispaiku?

Kõigepealt saab valmis Kalevi spordihall, teine väga suur spordiobjekt on Põhja-Tallinna spordikeskus. Lasnamäel valmib üks staadion, mida ehitame koostöös erasektoriga, ning Mustamäel ujulakompleks koos palliväljakuga. Meil on järgmiseks aastaks ka projekt viide linnaosasse ekstreemspordiväljakute ehitamiseks.

Ka spordi pearaha kasv on päris märgatav, see peaks võimaldama lastel rohkem spordiga tegeleda. Linn annab spordiklubidele päris märkimisväärset raha juurde.

Järgmisel aastal on kohalike omavalitsuste valimised. Millega plaanite tallinlasi üllatada?

Kahtlemata on meil plaanid, mis aga ei pea olema kõik selles põhieelarves. Üheks aluseks, mille pealt me plaane teeme, on kindlasti mõtted, mis tulevad linnaosade inimestelt. Suur ja silmaga hästi nähtav muutus on kindlasti see, mis Tallinnas toimub ühistranspordiga, see kindlasti paistab välja. Paralleelselt liigub ka Ühistupanga tegevusloa taotlemine, ja need projektid, mis Ühistupangast võiksid tulla, on kindlasti on ettevõtmised, mis Tallinnas elu paremaks muudavad.

Kas Ühistupank pole mitte kitsam nišiprojekt, mis laiu masse nii väga ei puuduta?

Need on sellised projektid, mis inimesi vägagi puudutavad, nagu eluasemelaenud jms. Kindlasti ei ole need seotud kohalike valimistega, küll aga sellega, et eestimaalaste elu paraneks.

Kuidas plaanite tõmmata elanikke kaasa linna juhtimisse, et nad saaksid ka oma ideid välja käia?  

Meil oli selleks valimisperioodiks projekt «Positiivne Tallinn», mille käigus küsisime elanikelt arvamust, mis nende linnaosas ära teha võiks, usun, et see projekt toimis väga hästi.  Kindlasti alustame kevadel selle projekti kokkuvõtteid kõikides linnaosades, võin väita, et peaaegu kõik linlaste ettepanekud on teoks tehtud. Need olid väikesed kohalikud praktilised asjad, mis inimesed oma elupiirkonnas tahtsid korda teha. Tahame kindlasti järgmisel aastal täpselt samamoodi küsida linnosadest arvamust. Võib-olla järgmisel aastal on selle projekti nimi «Kaasav Tallinn».

Kas uue valitsusega on lootust, et riik hakkab Tallinna kui Eesti arengumootorit lõpuks ometi toetama, mitte enam jalga taha panema? Ja kas Tallinna päeval saavad Tallinna linnapea ja peaminister Lühikese jala juures lõpuks sõbralikult teineteist kaisutada?

Kui valitsus saab moodustatud nii, nagu see on plaanis, siis selle kohtumise osas peaministriga olen küll väga optimistlik. Ja et see ei saa olema ainult tseremoniaalne kohtumine kord aastas Lühikese jala juures, vaid et neid kohtumisi saab olema palju ja Tallinna sõnum jõuab valitsusele palju paremini kohale.

Vabariigi valitsusel on alati mõistlik kuulata Tallinna seisukohti. Kui me saame peaministri, kes on olnud ka Tallinna linnapea, kes mõistab hästi Tallinna positsiooni ja tajub probleeme hoopis teistmoodi kui senised peaministrid, siis hakkavad ka Tallinna asjad paremini liikuma. Aga loomulikult peab peaminister  vaatama Eestit tervikuna, mitte ainult Tallinna.

Samas asuvad Tallinnas objektid, mis on olulised tervele riigile, seetõttu sooviksime valitsusega palju tihedamat koostööd teha. Konverentsikeskust linnahallis ei ole vaja ainult Tallinnale, vaid kogu Eestile, samamoodi on kogu Eesti tähtsusega objektid  laululava, loomaaed jne.

Ilmselt langeb nüüd ära ka see kurjakuulutav Tallinna tükeldamise kava, mida eelmine valitsus plaanis? 

Ma ei ole sellesse mitte kunagi väga tõsiselt suhtunud. See tundub nii uskumatult rumal poliittehnoloogia, et ma ei taha uskuda, et mis tahes valitsuses tuleks see üldse kõne alla. Kui vaatame seda, mis Euroopas toimub, siis kõikides riikides mängivad pealinnad juhtrolli, ja hakata seda majandusvedurit kuidagi lõhkuma või tapma oleks äärmine rumalus. Pigem peame mõtlema, kuidas me saame oma Eesti majanduse kasvama vedada.

Tallinna volikogu paisutati poliittehnoloogiliselt suuremaks lootuses, et Keskerakond kaotaks võimu, samas kui riigi tasandil räägiti riigikogu suuruse vähendamisest. Kas Tallinna volikogu võiks taas väiksemaks teha?

Volikogu on korduvalt pöördunud valitsuse poole, et saaks selle tagasi endisesse suurusesse. (Volikogu oli 63-liikmeline, aga   valitsus muutis ta 79-liikmeliseks – toim.) Loomulikult on see  mõistlik. See oli jälle puhas poliittehnoloogia, mingit loogikat siin küll ei olnud.

Kas uue valitsusega on lootust, et Tallinn ja teised omavalitsused saavad suurema tulubaasi ja õiguse makse rakendada? Tallinn võidaks palju näiteks turistide pealt, kui võtaks neilt nn majutusmakse, nagu teevad paljud Euroopa linnad.

Omavalitsuste tulubaasi suurendamine on üks teemadest, mida arutatakse, ja kindlasti on laual ka see pakett, mis puudutab kohalikke maksusid. See on euroopalik lähenemine ja ainuõige, et omavalitsustel peaks olema õigus otsustada, milliseid makse nad rakendavad – see valikuvabadus peaks omavalitsustel olema. Nimekiri maksudest võiks olla avatud ja pikk.  Seda ei tohi absoluutselt karta, sest see on omavalitsuse juhtide vastutuse  küsimus. Kui tehti rumalus, korjati valesid makse, siis kajastub see ju valimistulemustes.

Aga samas, kas Tallinn suudab olla vajadusel ka uue valitsusega eriarvamusel, kui on vaja oma elanike huve kaitsta?

Ei taha riigiga kakelda, ja ma arvan, et uue valitsusega see vajadus väheneb.  Aga all-linna ja Toompea vastasseis on keskajast saati olnud ja arvata, et see lihtsalt üle läheb, on väga naiivne. Teiselt poolt ma arvan, et väike vastasseis aitab Tallinnal ka värske püsida ja ennast n-ö vormis hoida, et oma õiguste ja võimaluste eest seista.