Tallinna noored robotiässad võtavad mõõtu maailma parimatega

Eesti ühed parimad noored robotiehitajad- Kristiine gümnaasiumi õpilased- soovivad minna Austraaliasse maailmameistrivõistlustele, et näidata, kuidas nad on suutnud panna hunniku legoklotse end liigutama ning kahe ja poole minuti jooksul keerulisi ülesandeid lahendama.

Pilt: Albert Truuväärt
Haridus

Tallinna noored robotiässad võtavad mõõtu maailma parimatega

Sirje Rattus

Eesti ühed parimad noored robotiehitajad- Kristiine gümnaasiumi õpilased- soovivad minna Austraaliasse maailmameistrivõistlustele, et näidata, kuidas nad on suutnud panna hunniku legoklotse end liigutama ning kahe ja poole minuti jooksul keerulisi ülesandeid lahendama.

Kaheksa Kristiine gümnaasiumi 6.-9. klassi tehnikahuvilist noort on nii heal tasemel, et nad on kutsutud võistlema Austraaliasse ülemaailmsele legorobootika võistlusele. Sinna pääsemiseks on omavahel mõõtu võtnud ligi 27 000 meeskonda kõikjalt maailmast.

Juulikuus toimuvale Austraalia MM-ile on oodatud parimad võistkonnad umbes sajast riigist, nende hulgas meie Öökullid – nii on Kristiine gümnaasiumi robootikaringi esindusmeeskonna nimi. Eestis võttis First Lego Lea-gue sarja poolfinaalist osa 65 meeskonda, kellest veidi vähem kui pooled pääsesid finaali. Võiduloorberid lõikas sel aastal Öökullide tiim, kes tuli Eesti meistriks ka kaks aastat tagasi. 

Kõrgema järgu inseneritöö

«Meil on sel aastal täiesti erilaadne robot,» lausus Öökullide tiimi ainuke tüdruk Madli. «Tegemist on n-ö ajuplokiga, mis ei näe tavamõistes küll eriti roboti moodi välja, kuid mida on mugav teiste seadmetega ühildada.»

Võistlustel peab iga võistkond looma roboti, mis lahendab kahe ja poole minuti jooksul ette antud ülesanded. Milline täpselt iga robot välja näeb ja mil viisil ta ülesandeid lahendab, sõltub iga tiimi nutikusest ja loomingulisusest. Ühe roboti ehitamiseks on miljoneid võimalusi, ja tõenäosus, et ehitatakse kaks ühesugust robotit, on nullilähedane.

«Et ülesanded pole sugugi lihtsad, siis on sama hästi kui võimatu valmistada robotit, mis kõigi nendega hakkama saab,» selgitas robootikaringi juhendaja Lauri Vilibert. «Sellepärast on lubatud ehitada lisaseadmeid, mis aitavad robotil eri ülesandeid lahendada.»

Nii käib Öökullide ajuplokk-robotiga kaasas kolm lisaseadet, millest üks – pneumomootoriga veerem – on Viliberti sõnul kõrgema kategooria inseneritöö. 

Selle inseneritöö autor Kristo on Öökullide tiimis juba mitmendat aastat ning legoklotsidest robotite kokkupanek ei ole temas veel tüdimust tekitanud. «Seda tunnet on küll tihti, et ei saa hakkama, et mõnda asja on võimatu teha,» tõdes ta. «Aga püsivust peab olema, küll siis lõpuks kõik välja tuleb.» 

Roboti ehitamine võib võtta mitu kuud, nagu ka mõne keerukama lisaseadme ehitus. Et matemaatikateadmistest jääb  põhikooliõpilastel teinekord vajaka, käib töö sageli katse-eksituse meetodil. «Kui koolitunnis tuubime fakte, siis siin õpime seoseid looma ja neid praktikas kasutama,» mainis Kristo.

Eriliselt leidlikud õpilased

Kuid ainuüksi meisterlikult ehitatud robotist võistluse võitmiseks ei piisa – seda on tarvis žüriile ka asjakohaselt esitleda. Vähe sellest, noored peavad olema sotsiaalselt erksa närviga, leidma mõne lahendamist vajava ühiskonnaprobleemi ning välja pakkuma, milline see lahendus võiks olla. 

«Noored on ikka eriliselt leidlikud,» nentis Vilibert, tuues näite kolme aasta taguselt USA võistluselt. «Ameerika õpilased pakkusid välja hajuva triipkoodi idee ja see läkski tootmisesse. Toiduained kipuvad teadupärast riknema ning lapsed mõtlesid tetrapakkidel kasutamiseks välja triipkoodi, mis säilivusaja lõppemisel hakkab hajuma. See tähendab, et kui piima või mahla «parim enne» on lõppenud, siis toode kassast läbi ei lähe, sest triipkoodilugeja ei suuda ähmaseks muutunud triipkoodi lugeda.»

Öökullide meeskonna tänavuaastane projekt on vägagi aja- ja asjakohane. Kuna lapsi on üha raskem eemale kiskuda meelelahtuste juurest, mida nende nutiseadmed pakuvad, mõtlesid Öökullid välja nn screen-lock lahenduse.  See on programm, mis lülitab nutiseadme ekraani mingi aja tagant välja ning peatab taustal töötavad protsessid seniks, kui laps on sisestanud ekraanile kuvatud küsimusele õige vastusevariandi. Pärast seda ekraan taas aktiveerub.

Lisaks robotile-ettekandele-projektile tuleb kohapeal osaleda ka võistluses, millel pole küll otsest seost robootikaga, kuid kus hinnatakse noorte meeskonnatööoskusi. 

«Mis mulle selle võistluse juures kõige rohkem meeldib, ongi selle sotsiaalsus,» ütles Vilibert. «Ei ole nii, et nokitsed nurgas asja valmis ja ongi kõik. Sa pead oskama asja ka esitleda, meeskonnatööd teha ning suutma ka ühiskonnas toimuvat mõtestada. Kusjuures võistluse üks põhisõnumeid on, et avastused on tähtsamad kui võit.»

----------------------------

Toeta Öökullide Austraalia-lendu!

Tublid noored vajavad Austraaliasse võistlema sõitmiseks veel umbes 5000 eurot.
Noored on ära teinud tõesti suure töö ning kindlasti väärt Eestit Austraalia MM-il esindama. Paraku pole teisele poole maakera sõit sugugi odav ning osa reisirahast on veel puudu. 

Mõnevõrra üllatav on, et haridumisteerium pole noorte Austraaliasse-sõitu toetanud. Niisamuti ei ole ettevõtmisele taha tulnud ühtki suurettevõtet, kellelt samuti on tuge palutud. Küll aga on toetust saadud TTÜ-lt, Škoda Tallinnalt, Robomiku.ee-lt, Hasartmängumaksunõukogult ning Vaata Maailma SA-lt.

Praegu koguvad Öökullid raha Hooandja keskkonnas, kuid  vajalikust 20 000 eurost puudub veel umbes 5000. Kui keegi soovib noori toetada, siis saab seda teha Hooandja (www.hooandja.ee) kaudu, ettevõtted aga võiksid ühendust võtta ringi juhendajaga lauri.vilibert@kristiine.edu.ee. «Meie robot on maailmatasemel ja meie võistkond on maailmatasemel!» on Vilibert kindel. Järelikult on investeering neisse noortesse kindla peale väärt tehing.

Laadimine...Laadimine...