Tarmo Tamm: puidu masspõletamise asemel tuleks luua sellele lisaväärtust

"Puidusektoris tähendavad nutikamad lahendused puidu väärtustamist, mitte ahju kütmist. Kuidagi ei saa lugeda nutikaks lahenduseks otsust põletada puitu massiliselt jaamas, mille kasutegur on vaid 40 protsenti," lausus riigikogulane Tarmo Tamm, kelle sõnul eelmisel korral puidu põletamine tõstis hinda 15% ja praegu käib jutt 10 korda suuremast põletamismahust.

Pilt: Scanpix

Tarmo Tamm: puidu masspõletamise asemel tuleks luua sellele lisaväärtust

"Puidusektoris tähendavad nutikamad lahendused puidu väärtustamist, mitte ahju kütmist. Kuidagi ei saa lugeda nutikaks lahenduseks otsust põletada puitu massiliselt jaamas, mille kasutegur on vaid 40 protsenti," lausus riigikogulane Tarmo Tamm, kelle sõnul eelmisel korral puidu põletamine tõstis hinda 15% ja praegu käib jutt 10 korda suuremast põletamismahust.

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon edastas täna majandus- ja taristuminister Kristen Michalile arupärimise, millega nõutakse vastuseid küsimustele, mis puudutavad valitsuse otsust lubada Narva elektrijaamades kasutada toorainena ka suurtes kogustes puidumassi. Arupärijate esindaja Tarmo Tamme sõnul on valitsus sõnades toetanud nutikaid lahendusi, kuid seesugune puidu masspõletamine küll tarkade otsuste hulka ei kuulu.

Puidu arutu ahju loopimine ei ole pikaajaline lahendus ning see toob endaga kaasa mitmeid potentsiaalseid probleeme," sõnas Riigikogu liige Tarmo Tamm, "nimelt tõstab puidu suurtes kogustes kokkuostmine paratamatult puidu hinda üle Eesti, eriti Ida- ja Lääne-Virumaal. Kannatajaks on nii puiduga kütjad kui ka ettevõtted, kes kasutavad puitu toorainena."

Saadik lisas, et mõne aasta tagune puidu masspõletamine Narva jaamades tõstis puidu hinda üle Eesti 15 protsenti ja Ida-Virumaal 40 protsenti. Täna räägitakse puidu põletamisest kümme korda suuremas mahus, mille peale on osa ettevõtjaid juba peatanud investeeringuid. Tamm lisas, et puidu põletamine elektrijaama ahjudes ei ole 21. sajandi taastuvenergeetika.

"Praegu on Auvere jaama puhul spekuleeritud 3-5 miljoni tihumeetri puidu põletamisega aastas. Arvestada tuleb seejuures, et senine raiemaht on 10 miljonit ja Eesti metsade juurdekasv on erinevatel hinnangutel 12-15 miljonit tihumeetrit puitu aastas. Sellest kasutatava osa moodustab 8,4 miljonit tihumeetrit, mis tähendab, et metsaraie võib hakata peagi ületama metsa juurdekasvu. Selline poliitika ei ole aga kuidagi keskkonnasõbralik. Soovime ministrilt kuulda, kui suures mahus hakkab Eesti Energia Auvere elektrijaamas puitu põletama ning kui suur on puidu põletamise korral jaama kasutegur? Antud otsusest on jäänud mulje, et see on tehtud kiirustades ning suurema analüüsita. Loodan, et minister suudab taolised kahtlused ümber lükata," lõpetas Tarmo Tamm.

Laadimine...Laadimine...