Üleilmse linnade liidu juht: Tallinn on üks maailma uuenduslikumaid linnu

"Uuenduslikkuse sümboliks linnas on park," ütles maailma üks mõjukam linnauurija Michel Sudarskis, kellele meeldivad inimlähedased ehk mitte liiga suured linnad. Kui lisada siia rohelisus, saamegi kokku põhjused, miks korraldab mõjukas rahvusvaheline linnade arengu organisatsioon oma konverentsi jaanuaris just Tallinnas.

Üleilmse linnade liidu juht: Tallinn on üks maailma uuenduslikumaid linnu (7)

Virkko Lepassalu

"Uuenduslikkuse sümboliks linnas on park," ütles maailma üks mõjukam linnauurija Michel Sudarskis, kellele meeldivad inimlähedased ehk mitte liiga suured linnad. Kui lisada siia rohelisus, saamegi kokku põhjused, miks korraldab mõjukas rahvusvaheline linnade arengu organisatsioon oma konverentsi jaanuaris just Tallinnas.

Michel Sudarskist võib pidada maailma üheks tunnustatumaks linnauurijaks. Ta on avala naeratusega, teadlaslikult põhjaliku süvenemisega, pühendunud ning ebastandardsete mõttekäikudega, talle meeldib jalutada parkides ja tal on selja taga pikk karjäär Strasbourgi, Nice'i, Lille'i ja Pariisi ülikoolide professorina.

Hariduselt on Sudarskis pigem politoloog, kuid üle kõige meeldib talle rääkida oma põhilisest kirest ehk linnadest. Tuntud urbanisti juttu kuulates jääb mulje, nagu oleksid linnad justkui inimesed.

Mõned on introvertsemad, mõned avatumad, mõned arenevad, mõned känguvad, ja mõni linn ka sureb nagu tööta jäänud inimene – tuntumaks näiteks siinkohal Detroit. Kuid igal juhul on iga linn sügavalt kordumatu, nagu on ka inimese DNA, väidab Sudarskis. INTA-ga on Sudarskis seotud 1987. aastast.

"Kongress annab meile võimaluse analüüsida innovatsiooni eri linnades," rääkis Sudarskis jaanuaris Tallinnas toimuvast INTA kongressist. "See annab INTA liikmetele suurepärase võimaluse näha oma silmaga seda innovatsiooniprotsessi, mis toimub nii Tallinnas kui ka terves Eestis."

Sudarskis lisas Tallinna külastades, et tegu on maailmas ühe innovatiivsema linnaga, mis asub reitingutabelis esimese kümne hulgas. See ongi üks peapõhjustest, miks Tallinnale langes osaks au korraldada järgmine INTA kongress.

Milliseid paiku te igas linnas kindlasti külastate?

Käin kindlasti linnamuuseumis. Mitte kõige suuremas muuseumis, mis käsitleb riigi ajalugu, vaid selles, mis puudutab inimeste kui kogukonna ajalugu. Nende eluviisi, kombeid, käitumislaadi. Ühesõnaga, elamislaadi.

Näiteks hotellis, kus ma Tallinnas peatun, on üks rahvuslik värviline käsitöövaip väikesest külast Lõuna-Eestis. Iga värvi-triip sellel vaibal tähendab midagi, kas või perekonna positsiooni ühiskonnas.

Inimtsivilisatsioon on üldiselt materialistlik. Sellistest detailidest tahaksin ma aru saada, neid paremini mõista. Sellised muuseumid kõnelevad väga palju mitte ainult ajaloost, vaid ka olevikust. Minevik räägib meile või teile seega olevikust, ja ilmselt ka tulevikust.

Kui oleksite linnapea, siis millist linna tahaksite juhtida?

(Naerab pisut üllatunult.) Sooviksin olla sellise linna pea, kus oleks võimalik tunnetada lähedust inimestega, elanikkonnaga. Linnapea vastutus tähendab minu arvates inimeste vajaduste tunnetamist. Nende vajadustele vastamist. Inimeste vajadustele vastamine tähendab tunnetust olla nende lähedal. Inimestel peab olema ligipääs võimule.

See ei tähenda muidugi liiga madalat läve või tihedat läbikäimist, sest linnavõim ei juhi üksikuid perekondi või isikuid eraldi, vaid tervet kogukonda. Ent just läheduse võimalus oleks see, mis sunniks mind ütlema, et ma sooviksin olla mõne linna pea.

Seega ei sooviks ma juhtida suurt, viie või kümne miljoni elanikuga linna. Need on ka üldiselt valitsematud. Keegi ei suuda tänapäeval valitseda Kairot, ka New Mexicot enam mitte, ning Tokyo on samuti üsna valitsematu. Globaalsete teemade ja läheduse vaheline suhe on seega üsna oluline. Nagu on olulised ka suhted üksikindiviidide ja valitsemissüsteemi vahel.

Küsimus on seega tasakaalus globaalsete, kaugele arenevate trendide ja visioonide ning kohalike huvide vahel. See ongi just see, mida INTA proovib teha: püüab leida linnade valitsemisel õige skaala.

Innovatsioon on muide üks meetoditest, millega saavutada suuremat lähedust inimestega, laskmata samal ajal silmist laiemat visiooni.

Mis on teie missioon INTA presidendina?

Juhtida organisatsiooni liikmeid suurema uuenduslikkuse suunas. Eesmärk on aidata teha linnade juhtkondadel õigemaid otsuseid. Tuleb suuta olla viis minutit sündmustest eespool. Ma arvan, et ka ülikooliprofessori jaoks on oluline olla alati viis minutit tudengitest eespool, olen varem olnud professor. On hea, kui me suudame linnajuhte aidata muudatuste või muutuste ette nägemisel.

Rääkides innovatiivsusest, siis Tallinnal on ette näidata mitmeid algatusi, näiteks piletitasuta ühistransport.

Selle kommenteerimiseks tuleks kõigepealt rääkida laiemalt mõiste nutikas linn (smart city) arengust. See projekt ulatub juba kümne aasta taha, mil selle asutasid suurkompaniid nagu IBM. Idee oli algselt puhas turundus. Põhiline on aga see, et suurfirmad mõistsid, et nad ei saa tuhkagi aru, kuidas linnad tegelikkuses toimivad, kuidas need töötavad. Ja mis see linn üldse on. Seega vajasime selle mõiste ümber raame, et hoiduda vääriti mõistmisest.

Tegelikkuses on nutika linna mõiste seega midagi hoopis laiemat kui oskusteabe müük. Ma ise eelistaksin rääkida nutika linna asemel innovatsioonist, sest innovatsioon on protsess. Nii sotsiaalne kui ka inimlik. Nii kultuuriline, majanduslik kui ka valitsuslik. Seega on innovatsioon minu jaoks nii protsessis osalemine kui ka valmistumine tulevikuks.

Erasektori, omavalitsuse, inimeste, vanade ja noorte omavahel sobitamine.

Rääkides tasuta transpordist targas linnas, siis võtmekoht on siin muidugi inimeste mobiilsus. Ja kahtlemata on mobiilsus ääretult oluline linna kujundaja. Linnade elus on igasugune mobiilsus väga oluline. Ja seega on küsimus inimeste liikuma saamisest tõepoolest ka kogu euroliidus väga oluline.

Pealinnad ja suured linnad muutuvad järjest tähtsamaks – isegi tähtsamaks kui riiklik keskvõim. Nagu oli keskajal, kui võtmerolli mängis kas või Hansa Liit eesotsas Lübeckiga. Mida te sellest arvate?

Me oleme sügavalt huvitunud selle nähtuse uurimisest. Meil on selle analüüsimiseks eraldi programm, mida me kutsume "Arenevaks metropoliks". Tegemist on tõsise probleemiga, mis varem oli Euroopa Liidus täheldatav pigem põlisrahvaste ja riigi keskvõimu vastuseisuna.

Keegi ei teagi täpselt, kuidas eri võimutasandite suhtlust inimestega edasi korraldada, sest lähedus inimesega, millest enne rääkisin, läheb kaduma järjest kõrgemaks kuhjuvates valitsussüsteemide kihtides. Prantsusmaal käib selle üle päris kõva debatt.

On kuus või seitse astet, nagu kogukond, munitsipaalvõim, provints, maakond, riik, euroliit... Küsimus on tõesti, et kuidas korraldada suhteid kohalike võimude ja keskvõimu vahel, ning ühest ja selget vastust siin pole. Me tahame seda küsimust muidugi ka eelseisval kongressil arutada.

Milline on see paik, kus teile isiklikult meeldib kodus kõige enam jalutada?

See koht on park, eriti kui seal on veel juhtmevaba internet, kus sünnib huvitavaid ideid. Just pargid võiksid tulevikus olla üheks innovatiivsuse sümboliks.

 

 

7 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...