Euroopa ühiskondlikud probleemid on lahendamata olnud juba aastaid, nendib sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid. "Siin ei ole hetkel juhtunud midagi, mis tuleks üllatusena või põhjustaks ehmatust. See oli kõik ette näha ja sellele on sadu kordi tähelepanu juhitud," lausus Vooglaid.

“Kui inimesed on viidud meeleheitele, siis nad käituvad ettearvamatult alati ja igal pool,” ütles emeriitprofessor Ülo Vooglaid, kelle hinnangul on inimeste probleemid aastaid jäetud tähelepanuta, nad pole sulandunud ühiskond ning probleemi lahendus nende jaoks on äärmuslus.

Ta leiab, ühiskonnas on käima lükatud fataalsed protsessid ning need on alles algusjärgus. Erinevate sotsiaalsete küsimuste ettenägemisvõime on hariduse mõõduks, sest kui ümbritsevat keskkonda ei suudeta analüüsida nii palju, et ette näha ja ära tunda erinevaid protsesse, siis võib öelda, et puudub haridus.

“Kunagi küsiti Einsteinilt, kes on loll, ja ta vastas, et loll on see, kes teeb vanu asju vana moodi ja arvab, et siis läheb paremaks,” lausus Vooglaid. “Esimese asjana peab tegema ära sisulise analüütilise töö ja vaatama, millest sõltub elu ja elukeskkond.” Vooglaiu sõnul tegeletakse elukeskkonna enda, mitte selle probleemidega.

“Kui rääkida Eestist, siis sotsiaalne problemaatika ei ole riigikogus selle 25 aastaga tulnud kordagi kõne alla,” jätkas Vooglaid. “Sõna “sotsiaalne” on kasutusel ju kogu aeg, aga see, mis tegelikult on ühiskonnas spetsiifiliselt sotsiaalne, ei ole kõne all,” ütles Vooglaid.

Ka nõukogude ajal peeti sõna “sotsiaalne” all pigem silmas olme ehitamist. Praegusel hetkel on Vooglaiu hinnangul sotsiaalministeeriumis arusaam selline, et sotsiaalsus tähendab vaid nende inimeste toetamist, kes ise ei saa olmega hakkama. Sotsiaalsuse puhul on aga tegelikult  tegemist, nii nagu ka vaimse ja füüsilise puhul, mittemateriaalsete fenomenidega.

Üks põhjus, miks terrorirünnakuid Euroopas toime pannakse, on Vooglaiu sõnul asjaolu, et meil pole piire. “Euroopasse relvade sisse toomine pole ju mingisugune raskus enam.”

Vooglaiu hinnangul on probleeme tekitanud ka Afganistani ja Iraagi konfliktid, kust välisriigid on olnud sunnitud lahkuma “saba jalge vahel” ja mingisugust tulemust islamiriikides pole tegelikult saavutatud. “Inimesi, kes surma ei karda, pole põhimõtteliselt alistatavad vägivallaga,” lisas Vooglaid.

Vooglaiu hinnangul parandaks olukorda Euroopa erinevates riikides põhimõtteliste asjade läbimõtlemine igal sotsiaalsel tasandil. Selgitama peaks seda, kuidas väljast tulnud inimesed saaksid sulanduda ühiskonda nii isiklikul kui ühiskondlikul tasandil. Oluline on see, et kõik oleksid kogukonna esindajad ja liikmed. Inimesed säilitaksid küll oma kultuuri, aga oleksid ka osa sellest kultuurist, kus nad elavad.

“Kui aga teoreetiline eeltöö on tegemata, no siis ei saa ju professionaalsusest juttugi olla. See, mida diletandid tegelikult teevad, ja see, mis välja tuleb, on kaks erinevat asja ja siis tulebki välja see, mida me hetkel näeme,” lisas Vooglaid.

Vooglaiu sõnul satuvad Euroopasse jõudnud migrandid siin absurdsetesse olukordadesse ning nad tunnevad, et neil pole siit väljapääsu. Vooglaiu arvates on väga oluline saavutada sisuline integratsioon.

“Paljud rahvad peaksid väga siiralt ja ausalt teineteise ees vabandama ja lõpetama ära selle praeguse verevalamise ja paluma üksteiselt vabandust kõikide nende sigaduste eest, mis on korda saadetud, muud teed ma tõesti ei näe,” ütles Vooglaid.

Ohtlikuks muutuv tendents Vooglaiu hinnangul on ka see kui ühiskonnateadused ja selle uurimine üldiselt kaob ära, nagu seda juba Eestis on.
“Sotsiaalsete uuringute asemel on hakatud tegema küsitlusi, aga küsitlus ei ole uuring, vaid meetod. Selle meetodiga saab uurida arvamusi, aga mitte tegelikult seda, kuidas olukord on. Arvamused iseloomustavad vastajaid, aga mitte tegelikku seisundit,” lisas Vooglaid.