Uuring: Eesti mehed soovivad omale enam kui kahe lapsega perekonda

Eesti mehed peavad parimaks enam kui kahe lapsega perekonda ja soovivad ka endale sellist peret, selgub Eesti säästva arengu komisjoni tellitud uuringust.

Pilt: Scanpix

Uuring: Eesti mehed soovivad omale enam kui kahe lapsega perekonda

Eesti mehed peavad parimaks enam kui kahe lapsega perekonda ja soovivad ka endale sellist peret, selgub Eesti säästva arengu komisjoni tellitud uuringust.

Kahte last soovib 48 protsenti meestest ja kolme last 34 protsenti meestest. Rohkem lapsi soovivad endale vanemad, tervemad, maapiirkonnas elavad ja välismaal elamise kogemusega mehed, vahendas BNS.

Rohkem lapsi soovivad mehed peavad tähtsaks kindlat partnerlussuhet, armastust, lapsi, neile on tähtis ka enesetäiendamine ja elukestev õpe, ühiskondlik aktiivsus, laste kasvatamine, isikliku elamispinna olemasolu, avaliku elu tegelaseks olemine ja tervislikud eluviisid. Parim vanus esimese lapse saamiseks on meeste arvates naistel 24–25 eluaastat ning meestel 26–27 eluaastat, selgub uuringust.

Vaid 3 protsenti meestest ei soovinud üldse isaks saada. Meeste otsust lapsi saada või adopteerida mõjutavad kõige enam majanduslik toimetulek, töökoha säilimine, elupaik ja lastehoiu võimalused. Kõige enam nimetati laste puudumise põhjuseks muret kindla töökoha, elukoha või elamistingimuste ja majandusliku toimetuleku pärast, samuti sobiva partneri puudumist.

Pooltel Eesti 16–54-aastastest meestest on olemas bioloogilised lapsed. Viiendik meestest on isa ühele ja viiendik meestest kahele lapsele. Kolme ja enama bioloogilise lapsega mehi on vähe. Enam on bioloogilisi lapsi vanematel meestel, neil, kes elavad maapiirkonnas, ja neil, kellel on parem tervis. Samas hindasid enamate lastega mehed oma majanduslikku olukorda kehvemaks.

Laste kasvatamise kogemus saabub enamasti pärast 24. eluaastat, kõige sagedamini saadakse isaks 25. ja 44. eluaasta vahel. Laste sünd on üldjuhul isade jaoks soovitud sündmus. Ligikaudu igal kümnendal mehel on elus olnud perioode, mil ta on soovinud last, kuid see pole regulaarse seksuaalelu korral õnnestunud ühe aasta jooksul. Viljatuse probleeme kogenud meestest on ligikaudu pooled abi saamiseks pöördunud arsti poole.

Uuringu tellis Eesti säästva arengu komisjon koostöös riigikantseleiga ja selle eesmärk oli läbi viia laiaulatuslik küsitlus Eesti 16–54-aastaste meeste hulgas, nii et tulemused on üldistatavad kõigile Eesti meestele. Esmakordne Eesti meeste uuringu küsitlus toimus möödunud aasta septembrist detsembrini. Uuringu valimisse kuulus 4800 16–54-aastast Eestis elavat meest, kasutuskõlblikke vastuseid laekus 2056.

Uuring on valminud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamisel ja selle viisid läbi Tartu ülikooli teadlased ning TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE.

Laadimine...Laadimine...