Norra riigi toetusega välja arendatud naiste tugikeskuste teenused on osutunud edukaks. Nii juriidilise ja psühholoogilise nõustamise kui majutusteenuse kättesaadavus on parem kui kunagi varem.
Teenuste head kvaliteeti peegeldab Tartu Ülikooli lektori Kadri Soo läbiviidud uuring. Soo intervjueeris 20 abivajanud naist, kes tugikeskuste teenuseid kasutasid. Naisi üllatas teenuse mitmekülgsus. Sealjuures aitasid tugikeskused parandada nii naiste kui nende laste vaimset tervist, tõstes ühtlasi motivatsiooni radikaalsete muutuste algatuseks. Viimaste all peetakse silmas lahutust, elu- ja töökohavahetust ning kohtusse pöördumist.
Eesti Naiste Varjupaikade Liidu (ENVL) esinaine Eha Reitelmann on tehtud tööga rahul.
“Väga oluline on see, et tänu Norra toetusele suudame täna pakkuda ühtlaselt kõrge tasemega abi praktiliselt kõigis maakondades üle Eesti,” selgitas ta.
Laialdane tervishoiuprobleem
Norra Tervisedirektoraadi spetsialist Freja Ulvestad Kärki juhtis tähelepanu lähisuhte vägivallale kui raskele inimõiguste rikkumisele ja suurele tervishoiuprobleemile. “Kui suudame lähisuhtevägivalla nõiaringi peatada, parandame tulevikuväljavaateid väga paljude ühiskonnaliikmete jaoks,” ütles Kärki.
Norra kogemused antud valdkonnas näitavad, et lähisuhtevägivalla probleemiga võitlemiseks on tarvis laiapõhjalisi ning koordineeritud lahenduskäike. “See probleem mõjutab ju kõiki maid ja sotsiaalseid gruppe,” selgitas Norra suursaadik Dagfinn Sørli.
Sørli sõnul on naiste- ja lastevastane vägivald laialdaseks probleemiks nii Eestis kui Norras. “Meil on hea meel, et Norra sai panustada ohvite abistamisse Eestis ning et eesti ja norra ekspertide koostöö aitab leida parimaid võimalusi vägivalla tõkestamiseks,” lisas ta. Alates 2009. aastast on Norra riik toetanud koduse ja soolise vägivalla vastast tegevust Eestis 2 miljoni euroga Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste raames.
Täna toimub naistevastase vägivalla teemaline konverents
Soo uuringust tuleb välja, et naiste tugikeskuseid võiks olla rohkem ning naiste teadlikkus tugikeskuste olemasolust ja teenuste kvaliteedist on madal. Näiteks üks naine mainis, et tema sõbranna laitis tugikeskusse pöördumise mõtte maha, kuna see olla mõeldud vaid kodututule või sellistele, kes ei saa kuskil mujal ööbida. Naine neelas valehäbi alla, võttis tugikeskusega ühendust ja oli üllatunud teenuse kõrgest kvaliteedist.
Uuringu tulemusi tutvustatakse täna Riigikogu konverentsisaalis. Konverentsi “Abi naistevastase vägivalla ohvritele. KUIDAS EDASI?” organiseerib ENVL ning selle korraldamist toetab Norra riik.
Üritusel võtavad sõna riigi peaprokurör Lavly Perling, Tartu Ülikooli lektor Kadri Soo, ENVLi esinaine Eha Reitelmann, Riigikogu Põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet, Riigikogu lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühma esimees Liina Kersna, Riigikogu liige Andres Anvelt, justiitsminister Urmas Reinsalu, politsei ja piirivalvekolledži direktor Priit Heinsoo, Norra suursaadik Dagfinn Sørli, tervise ja tööminister Jevgeni Ossinovski, justiitsminister Urmas Reinsalu, sotsiaalminister Margus Tsahkna ning Norra naistevastase vägivalla eksperdid Solveig Bergman ja Anna Birgitta Mørck.
