VAESED LAPSED: Enamik Eesti õpilasi on kogu aeg väsinud

"Eesti õpilaste kõige suurem probleem on väsimus," ütleb suitsidoloogia instituudi vanemteadur Merike Sisask. Enamik Eesti õpilasi on kogu aeg väsinud, see aga mõjutab nende akadeemilisi saavutusi ning emotsionaalset tasakaalu.

Pilt: Scanpix

VAESED LAPSED: Enamik Eesti õpilasi on kogu aeg väsinud

Sirje Rattus

"Eesti õpilaste kõige suurem probleem on väsimus," ütleb suitsidoloogia instituudi vanemteadur Merike Sisask. Enamik Eesti õpilasi on kogu aeg väsinud, see aga mõjutab nende akadeemilisi saavutusi ning emotsionaalset tasakaalu.

Eesti-Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia instituut viis aastatel 2009-2013 läbi kolm projekti, millega uuriti Eesti õpilaste vaimset tervist. 

"Kui inimestelt, kes koolides uuringut tegemas käisid, tagasisidet küsisime, siis esimene reaktsioon oli, et kõik õpilased tunduvad nii väsinud," märkis üks uuringu läbiviijatest, Merike Sisask. 

Uuringust tuli välja päris jahmatav fakt – 2/3 põhikooliõpilastest on kas igal või peaaegu igal argipäeva hommikul väsinud. Ning vaid iga kümnes laps ütles, et ta ei ole üldse väsinud või on seda väga harva.

"See on tohutu probleem," tõdes Sisask. "Kuidas me saame lastelt akadeemilist võimekust oodata, kui nad on väsinud?" Sisaski sõnul on piisav uni hädavajalik hea tervise, optimaalse füüsilise ja kognitiivse toimimise ning akadeemilise edukuse jaoks. Kui noor ei saa pidevalt oma und täis magada, kannatab ka tema psüühika.

"Une pikkus ja väsimustunne on seotud vaimset tervist iseloomustavate tunnustega – subjektiivne psühholoogiline heaolu, depressiivsus ja muud emotsionaalsed probleemid, suitsidaalsus," selgitas Sisask.

"Kui hakkasime väsimuse põhjusi otsima, tuli välja, et see on väga lihtne – õpilased magavad liiga vähe!" ütles Sisask. "Teismelised eelistavad magama minna ning ärgata suhteliselt hilja, kuid nende füsioloogiline vajadus on magada igal ööl vähemalt 8-9 tundi." Tema sõnul tasuks väga tõsiselt mõelda sellele, et tõsta koolipäeva algus tunni võrra hilisemale ajale – see oleks kõige lihtsam moodus laste väsimusega võitlemiseks.

Kuid lisaks vähestele unetundidele on Eesti laste väsimuse põhjuseks veel ka stress, depressiivsus ning eluviis tervikuna – alkoholi tarvitamine, hommikusöök, kehaline aktiivsus.

Sisask ütles, et kuigi suurem osa õpilasi on väsinud, ei tähenda see veel automaatselt, et nad kuuluvad vaimse tervise riskigruppi. Enamus – 58% – Eesti lapsi on vaimse tervise kontekstis riskivabad. Kõrge riskiga lapsi on 12% ning nähtamatu riskiga lapsi 20%.

Sisask selgitas mõistet "nähtamatu riskiga lapsed": "Need on lapsed, kes magavad vähe, istuvad palju ja tarbivad palju meediat – ehk viidavad lõviosa oma vabast ajast arvutis, nutiseadmes või televiisorit vaadates. Sageli on kasutuses kõik kolm korraga."

Tema sõnul on nähtamatu riskiga lapsed psüühiliste kalduvuste poolest samas kategoorias kõrge riskiga (alkoholi, uimasteid tarvitavate) lastega. "Neil on ühevõrra kõrge depressiivsus ja suitsidaalsus," märkis Sisask.

Laadimine...Laadimine...