VAESUSEST VABAKS: Tasuta trenn igale lapsele aitaks avastada andeid

"Ebavõrdsus rikkaimate ja vaeseimate perede laste huvihariduses osalemises kasvab pidevalt," ütleb politoloog Oudekki Loone. "On viimane aeg panna piir sellele, et huviharidusest saaks ainult jõukate perede privileeg." Lahendusena tahab Keskerakond pakkuda kõigile lastele üle Eesti võimalust käia vähemalt ühes trennis või huviringis tasuta.

Pilt: Albert Truuväärt

VAESUSEST VABAKS: Tasuta trenn igale lapsele aitaks avastada andeid

"Ebavõrdsus rikkaimate ja vaeseimate perede laste huvihariduses osalemises kasvab pidevalt," ütleb politoloog Oudekki Loone. "On viimane aeg panna piir sellele, et huviharidusest saaks ainult jõukate perede privileeg." Lahendusena tahab Keskerakond pakkuda kõigile lastele üle Eesti võimalust käia vähemalt ühes trennis või huviringis tasuta.

"Kõigile lastele tuleb tagada huvitegevuse kättesaamisel võrdsed võimalused," leiab kuueaastase jalgpallipoisi Oliveri ema Katti Keevallik. "Praegu jääb palju talente avastamata, sest peredel pole raha, et trenni- või ringitasu maksta."

Keevallik on aidanud poja jalgpallirühmale võistlustel osalemiseks toetusi välja kaubelda ja sponsoreid leida. Kuigi jalgpall ei ole tema sõnul harrastamiseks kuigi kallis ala – esialgu piisab puutsadest ja pallist –, on kõigi sellega seotud kulutuste katmine paljudele peredele siiski probleem.

"Tean, et kui ühes teises jalgpalliklubis tõsteti trennitasu nelja euro võrra, siis oli nii mõnigi vanem tõsises hädas," rääkis Keevallik. "Kui peres on mitu last ja mõni neist käib veel ka mitmes huviringis, siis on tegelikult iga väikegi trennihinnatõus perele suur löök. Seda enam, et treeningutega kaasnevad tihti ka võistlustel käimised ja laagrid, mis omakorda panevad rahakotile paraja põntsu. Ning kahjuks jagub näiteid, kus andekas laps, kellel on ka huvi, peab raha pärast armastatud trennist kõrvale jääma. Aga milline raiskamine see tegelikult on!"

Ei pea olema rikaste privileeg

"Mitte kõik pered ei saa huviringi lubada – see on fakt," tõdes Lasnamäe sotsiaalkeskuse juhataja Ivika Kärner. "Näiteks selle õppeaasta alguses reklaamiti välja käsi- ja jalgpallitreeningud, mis esimesel kuul olid osalejatele tasuta. Meie laste päevakeskusest hakkas kolm last neis trennides käima. Kui asi maksuliseks läks, siis üks pere leidis lapse treeninguteks raha, teisel perel õnnestus treeneriga kokku leppida, et trennis saab käia kaks last, aga makstakse ühe eest. Kuid üks laps pidi rahalistel põhjustel kahjuks trennist loobuma. See on eriti kurb, kui laps hakkab kusagil käima ning see tõesti meeldib talle, aga siis peab ta asja katki jätma, sest perel lihtsalt ei ole raha."

Kärneri sõnul tahaks enamik päevakeskuses käivaid lapsi tegelikult mingi huvitegevusega tegelda, kuid tihti ei ole perel selleks rahalisi võimalusi ning kui sobivat tasuta ringi ei leita, peavad lapsed huvitegevusest suu puhtaks pühkima, päevakeskuse tegevused aga huviharidust ei asenda.

"Ebavõrdsus rikkaimate ja vaeseimate perede laste huvihariduses osalemises kasvab pidevalt," tõdes politoloog Oudekki Loone. "On viimane aeg panna piir sellele, et huviharidusest saaks ainult jõukate perede privileeg."

Suur osa peab leppima odavaimaga

Loone sõnul on laste huvitegevusest kõrvalejäämine üldiselt pigem maapiirkondade probleem, linnas suure tahtmise korral mingi võimalus ikka leitakse. "Väiksemates paikades ei tasu turumeetodil huviringide pakkumine tihti lihtsalt ära, ainult erasektorile loota ei saa, samuti on omavalitsuste võimalused väga erinevad," lausus Loone. "Statistika ütlebki, et maalapsed käivad ringides pigem vähem ja väiksema sissetulekuga perede lapsed samuti vähem."

Statistikaameti andmetel oli absoluutse vaesuse määr Eestis 2013. aastal 8%, suhtelises vaesuses elas rohkem kui iga viies inimene. Absoluutse vaesuse puhul võib öelda, et lapse osalemine huvitegevuses sõltub sellest, kas leitakse tasuta ring. Suhtelises vaesuses elavad pered saavad saata lapse ühte odavasse huviringi, kuid kindlasti mitte ratsutama, tennisesse või iluuisutamisse, kus lisaks trennitasule kulub hulk raha ka spordivarustusele ja riietusele.

Kõige raskem on olukord üksikvanemaga perede puhul, kellest elas suhtelises vaesuses 36% ja absoluutses vaesuses koguni 16%.

Keskerakond lubab oma valimisprogrammis igale lapsele üht tasuta huviringi.

See võib tunduda laristamisena, kuna paljud pered ju suudavad laste huvitegevuse eest tasuda, kuid uuringud on näidanud sedagi, et ka keskmise sissetulekuga pered on sageli lapsele meelepärase trenni eest tasumisel hädas – vaid 16% lapsevanemaist saab lubada lastele nende enda soovitud huvitegevust. Lisaks tagab universaalne huviringitoetus turvalisuse, sest on oluline, et laps saaks trennis või ringis edasi käia ka siis, kui pere sissetulekud mingil põhjusel, näiteks ühe vanema töötuse või lahkumise tõttu, kahanevad.

Just rahalistes raskustes ja/või sotsiaalselt toimetulematute perede laste jaoks on oluline, et nende päev oleks sisukalt täidetud.

"Näiteks oli meil päevakeskuses hüperaktiivne teismeline poiss, keda kasvataval üksikisal käis temaga toimetulemine üle jõu. Tegevusetuse tõttu kippus poiss ringi hulkuma ja tegi muidki rumalusi," rääkis Lasnamäe sotsiaalkeskuse juhataja Ivika Kärner. "Ka oli peres majanduslik olukord väga kehv. Nii kool, psühholoog kui ka arstid olid seda meelt, et lapsele tuleks leida sobiv huviring. Isa oli sellega täiesti nõus, kuid ütles, et paraku ei ole tal lihtsalt võimalik huviringi eest tasuda. Kuigi kool pakkus paari tasuta huviringi, ei ole laulmine ja male need, mis üht hüperaktiivset poissi võiks köita."

Sobiv huvitegevus võib aidata lahendada väga paljusid probleeme.

"Võin oma poja jalgpallitreeningute kogemuse põhjal kinnitada, et huvitegevus ei ole oluline mitte ainult lapse ande arendamise seisukohalt – see on ka oluline sotsiaalne ja emotsionaalne tugi," märkis Keevallik. "Tihti on treener ja trennikaaslased lapsele pere eest. Lapsed, kellele kodus ja koolis võib-olla piisavalt tähelepanu ei jagu või on see tähelepanu negatiivne, saavad vajaliku kiituse kätte trennis. Samuti on trennisuhtlus hoopis teist laadi kui kodus või koolis – eri vanuses, eri rahvustest lapsed saavad kokku, nad arvestavad üksteisega, aitavad üksteist, veedavad koos aega, selle asemel, et kusagil kampades ringi jõlkuda. Ameerikas kutsutakse agulipoisse korvpallikoolidesse, sest see aitab neid kuritegevusest eemal hoida. Pole vaja hakata jalgratast leiutama – mujal maailmas see juba toimib."

Aseaine virtuaalelule

"Palju räägitakse sellest, et lapsed on kogu aeg Facebookis, et veedetakse aega kaubanduskeskustes, koolivägivald on tõusev nähtus... Huviharidus on üks lihtsatest vastustest neile keerulistele probleemidele," rääkis Loone. "Ringis-trennis kogunevad lapsed mingite sarnaste huvide alusel, neil on lihtsam õppida üksteisega läbi saama, kui tavalises kooliklassis: kuid see õppimine on hea eeskuju. Lisaks on huvihariduse puhul lapsel rohkem vabadust ise oma andeid üles leida ja valikuid teha."

Rahvusvahelised uuringud näitavad, et just kehvemal majanduslikul järjel perede lastele on õige huvitegevuse leidmine üks nende saatuse võtmeküsimusi. On välja toodud, et huvitegevuses osalemine tõstab laste vaimset heaolu, sest annab võimaluse särada valdkondades, mis ei ole otseselt seotud akadeemilise võimekusega. Seega toetab huvitegevus lapse isiksuslikku arengut.

Huvitegevusest langevad selles vanuses eeskätt välja need noored, kel kodus või koolis probleeme. "Teisalt võib just stabiilne harrastus olla see, mis noori halvale teele sattumast hoiab ja riske maandab," märkis Keevallik. "Jah, tuleb teismeliseiga peale, aga kui noorel on spordis midagi saavutada, kui tema sõprusringkond koosneb poistest, kes teevad trenni, siis on vähetõenäoline, et ta satub kahtlasesse seltskonda."

"Riigi tugi on oluline, et võimaldada kõigile lastele ligipääs sobivale huviharidusele, sõltumata sellest, kas ta elab maal või linnas ja kui jõukad on tema vanemad," ütles Loone.

Ta lubas ka, et kui Keskerakonna plaan tasuta huviringide osas rakendub, siis hakatakse huvitegevuste valikul lähtuma eeskätt lapse eelistustest. "Ma arvan, et üldpõhimõttena peaks kindlasti olema see lapsekeskne: üks huviring vastavalt lapse huvidele ja soovidele," lausus Loone. "Eesmärk on ju pakkuda igale lapsele võimalust omaenda võimeid maksimaalselt hästi arendada. Siin ei saa riik ütelda, et keemias andekatele lubame, aga iluuisutajatele mitte."

Heiki Nabi: tasuta trenn oleks tänuväärt


"Paljud vaesematest peredest lapsed ei saagi praegu oma eeldusi välja arendada, sest nende vanematel pole lihtsalt raha," leiab olümpiavõitja Heiki Nabi, kes toetab kahe käega ettepanekut, et kooliõpiaste treening peaks vähemalt ühel spordialal olema riigi poolt tasuta.

"See oleks väga tänuväärt asi," ütles Nabi Pealinnale. "Mina omal ajal sain ju tasuta trennis käia, samuti kõik minu eakaaslased, kes on jõudnud spordis tippu. Ma kardan, et paljud, eriti vaesematest peredest lapsed ei saagi praegu oma eeldusi välja arendada, sest nende vanematel pole lihtsalt raha, et last trenni panna. Ja mul on küll sellest tuline kahju. Kui palju toredaid sporditippe jääb meil selle tõttu sündimata, rääkimata juba sellest, et liigutamine ja spordiga tegelemine on noores eas väga kasulik, see annab igaühele eluks kaasa midagi väga vajalikku, annab kindla aluse, millele hiljem elus võib toetuda."

Laadimine...Laadimine...