Disainiagentuuri Fraktal juhtivdisainer Tajo Oja (pildil) kirjutas blogimiskeskkonnas Medium, et riik sai uue kodulehega petta. "98 000 euroga saab veebi teha küll ja küll. Hea disainiagentuuri paariks-kolmeks kuuks hommikust õhtuni endale broneerida. Terve tiimiga. Küsimus ei ole summas, küsimus on tulemuses. Ja tulemus on õudne," kirjutas ta.

Veebidisainerite hinnangul on riigikogu uus, 98 000 eurot maksnud veebileht tehtud hoolimatult, muude probleemide kõrval puudub sel mobiilivaade ja ka vaegnägijatel pole mugavat ligipääsu, kirjutas Postimees BNS-i vahendusel. 

Oja tõi oma kirjutises välja, et riigikogu uus veebileht ei toeta nutitelefone ega tee ligipääsu mugavaks vaegnägijale, graafika tähendab lihtsalt veebi postitatud pilte, mis kohati näevad välja kui udukogud.

Ta lisas, et kuigi veebilehte saab lihvida ja parandada, on siiski tegu elementaarsete vigadega, mida ei tehta kogemata, vaid hoolimatusest.

“Asi ei ole esmalt isegi mitte hinnas, vaid selles, et see on igas mõttes täiesti hoolimatult, tuimalt kokku visatud kõrge marginaaliga mõttetu käkk,” leidis sisuhaldustarkvara Voog omanik Tõnu Runnel.

Ta ütles, et vahet pole, mitu tundi tööd täiesti kõlbmatu asja valmistamiseks tehakse – selle väärtus on null.

“Hullem veel, selline parlamendisait aastal 2015 on jooksev mainekahju Eesti riigile, kes muidu end maailma juhtiva e-riigina suudab näidata. Ehk siis negatiivne väärtus,” leidis Runnel.

Tema sõnul tuleb alustada selle kodulehe ärakustutamisest ning vana lehe ajutisest tagasipanekust. Uue lehekülje tegemiseks on Runneli hinnangul vaja valida teistsugune hankemenetlus, mis on orienteeritud heale disainile ja kasutajakogemusele.

Riigikogu uue veebilehe on teinud MRM Baltic OÜ, loovagentuur Creatum, Opus Online, Hmmm OÜ ja OÜ Ziraff. Neist ühe, MRM Baltic OÜ tegevjuht Riho Pihelpuu keeldus konfidentsiaalsuslepingule viidates kommentaaridest.

Riigikogu kantselei direktori Maria Alajõe sõnul oli parlamendi eelmine koduleht vananenud mitte ainult välimuselt, vaid ka tehniliselt.

“Riigikogu eelmine veebileht oli juba kümme aastat vana ning ajale jalgu jäänud. Seda nii välimuselt kui ka meie endi tehniliste vajaduste rahuldamiseks. Seetõttu oligi vaja uuendada kogu veebi, sealhulgas tehnilist platvormi ja liideseid väliste süsteemidega,” ütles Alajõe. 

Ta selgitas, et arendamise käigus uuendati täielikult tehnilist lahendust ja mindi üle uuele sisuhaldusplatvormile. Samuti oli vaja luua töömahukad liidestused, et kuvade veebilehel informatsiooni eelnõude menetlemise ja dokumendihaldussüsteemist, aga ka stenogrammide ja hääletuste infosüsteemist.

“Need on väga suured tööd, mis projekti maksumust pelgalt kodulehe disaini alusel hinnates jääksid põhjendamatult tähelepanuta,” sõnas Alajõe.

Disainerite kriitika, nagu ei sobiks riigikogu  uus veebikodu vaegnägijatele, et vasta Alajõe sõnul tõele. 

“Sellele tasemele vastamiseks on tänapäeval mitmeid viise ning peale ekspertidega konsulteerimist lahendasime selle ühel levinumal viisil, kus veebilehitseja zoomiga kuni +200 puhul töötab kogu veeb täisfunktsionaalsuses ning eraldi nuppu suuruse muutmiseks ei loodud,” kirjeldas Alajõe, kelle sõnul vastavad kujunduslahenduse värvid vajalikule kontrastsuse tasemele.

Kantselei direktori kinnitusel on tulevikku kavandatud mitmed suuremahulised tarkvaraarendusprojektid. “Juba lähikuudel lisanduvad veel mitmed uued funktsionaalsused ja täiendused. Ühe jätkuprojektina oleme planeerinud mobiilsete vahenditega veebi vaatamise parendamise,” ütles Alajõe.

Parima mobiililahenduse leidmine eeldab tema sõnul head analüüsi, sest riigikogu kodulehe kasutajad on äärmiselt erinevate vajadustega –juristid tahavad eelnõusid, ajakirjanikud uudiseid ja eelinfot ning turistid üldist infot.

Riigikogu kodulehe hankedokumentidest nähtub, et 98 000-eurone maksumus hõlmab lisaks kodulehe loomisele ka süsteemi hooldustöid kahe aasta jooksul alates kodulehe üleandmisest ning vajadusel täiendavaid arendustöid kuni 80 protsendi ulatuses kodulehe loomise kogumaksumusest. Hankeleping sõlmiti vähemalt 2,5 aastaks.