"SEB analüütik väidab, et töötajatele makstud hüvitiste osakaal SKP-s on jõudnud selle aasta esimeses kvartalis 50%-ni," rääkis majandusteadlane Viktor Trasberg, kelle sõnul see näitaja on kõrgem kui Lätis, Leedus ja isegi Rootsis ja Saksamaal. "Paraku püüab analüütik siin hämada ja jätta mulje, et töötajad saavad ebaõiglaselt liiga suure tüki heaolu pirukast. Tegelikult näitab see osakaal hoopis palgataset koos ettevõtte sotsiaalmaksuga ehk tegemist on hoopis tööjõu kuluga, mis ei ole seesama, mis palk. Eesti palgataseme suhe SKP-sse on allpool keskpärast ehk 37% ning jääb alla pea kõigile eelpool nimetatud riikidele."
“Tööandjate sotsiaalmaksu alandamine näiteks 15%-ni võimaldaks samaaegselt tõsta palka ja vähendada tööjõukulusid. Seni, kui mingitest aegunud maksudogmadest kinnihoidmine on valitseva koalitsiooni jaoks tähtsam kui ettevõtete konkurentsivõime, pole maksusüsteemi sisuline reform võimalik,” sõnas Tartu Ülikooli majandusteooria dotsent Viktor Trasberg.
Trasberg rääkis Vikerraadio saates “Päevakommentaar”, et oleme Eestis jõudnud omapärase vastuoluni. Kurdetakse selle üle, et palgad kasvavad liiga kiiresti ja see vähendab ettevõtete kasumlikkust. Teisalt, meie palgatase on ikka oluliselt madalam kui neis riikides, mida peame eeskujuks ja millega meie tööturud on tihedalt seotud. “Kui palk ei tõuse, kaotame inimesi välismaadele. 73% Eesti inimesi töötab erasektoris ja seega on peamine palgamaksja ka eraettevõtja. Palgad erasektoris on võrreldes eelmise aastaga kasvanud kaks korda kiiremini kui avalikus sektoris.”
Trasberg jätkas: “Laias laastus on kiire palgatõusu põhjused ka välja toodud. Töökohti on palju ja madala palgaga töökohale enam ei minda. Nõrk tehnoloogiline tase, mis ei võimalda inimtööd asendada, ebaefektiivne tööjõu kasutus ja muidugi ka väljaränne.”
Trasbergi sõnul pannakse palkade suurenemisel süüks, et ettevõtete kasumid vähenevad. “SEB analüütik väidab, et töötatajatele makstud hüvitiste osakaal SKP-s on jõudnud selle aasta esimeses kvartalis 50%-ni. See näitaja ületab kaugelt Lätit ja Leedut, kuid ka Rootsit ja Saksamaad. Paraku püüab analüütik siin hämada ja jätta mulje, et töötajad saavad ebaõiglaselt liiga suure tüki heaolu pirukast. Tegelikult näitab see osakaal hoopis palgataset koos ettevõtte sotsiaalmaksuga ehk tegemist on hoopis tööjõu kuluga, mis ei ole seesama, mis palk. Eesti palgataseme suhe SKP-sse on allpool keskpärast ehk 37% ning jääb alla pea kõigile eelpool nimetatud riikidele.”
Trasberg lisas, et Eesti palgasaajad küll ettevõtete kasumeid ära ei söö. See, mis tegelikult Eesti tööjõu ülekohtuselt kalliks teeb on hoopis tööandjate sotsiaalmaksud, mille kõrge taseme poolest oleme lausa kolmandal kohal Euroopas. See on tegelik probleem, mis teeb tänase palga- ja hinnataseme juures töötajate palkamise kalliks.
Põhjus, miks sotsiaalmaksu ei alandata, on Trasbergi sõnul lihtne. Sotsiaalmakse pole võimalik alandada, sest see viiks meie niigi hingeldava meditsiini- ja pensionisüsteemi veelgi kiiremini kõhuli.
“Ainus võimalus on kanda sotsiaalmaksu koormus mingitesse teistesse maksudesse, näiteks tulu- või tarbimismaksudesse. Aga siin on meie maksurong jõudnud täielikult tupikteele. Tänase võimutasakaalu juures ei ole kujuteldav ettevõtte sotsiaalmaksu koormuse nihutamine tulumaksudesse, sest see tähendaks võimukoalitsiooni mitte-sotsiaaldemokraatlikele parteidele oma näo kaotamist. Teiselt ei ole majanduslikult võimalik tarbimismakse enam tõsta, ei aktsiise ega käibemaksu. Läti ja Venemaa asuvad selleks liiga lähedal. See ongi tupik, kuhu oleme täna oma maksustruktuuriga jõudnud.”
Trasberg märkis, et eelmisel nädalal oli riigikogus arutlusel sotsiaalmaksu lae kehtestamise ettepanek, mis küll tagasi lükati. “Arvati, et tegemist on küll hea asjaga, aga raha lihtsalt ei ole. Pole olemas sobivaid makse, kuhu puudujääv sotsiaalmaksu koormus üle anda. Et sotsiaalmaksu lael oleks mingigi mõte, selleks on vaja üheaegselt kolme tingimuse olemasolu. Esiteks peab olema indiviidi tasandil progresseeruv tulumaks. Teiseks, sotsiaalmaksete koormus peab jagunema nii tööandja kui töövõtja vahel. Kolmandaks, sotsiaalmaksu koormuse lagi peab olema realistlik. Seda nii maksulae suuruse kui ka maksubaasi ulatuse mõttes. Kõikides riikides, kus maksulael on mingigi mõte, on need kolm tingimust olemas, isegi Lätis. Eestis paraku neid eeltingimusi pole. Sellest lähtuvalt tooks tänase maksusüsteemi tingimustes sotsiaalmaksu lae kehtestamine kaasa laiamahulise OÜ-tamise, mis ei hävitaks mitte ainult sotsiaalmaksu, vaid ka indiviidi tulumaksu laekumised.”
Trasbergi hinnangul oleks lahendus ja ainus võimalus muuta Eesti ettevõtted konkurentsivõimeliseks ja töötajad kõrgepalgalisteks, kanda sotsiaalmaks osaliselt üle töötajatele. Kas indiviidi tulumaksu või veelgi parem töövõtja sotsiaalmaksu vormis, nii nagu see on tehtud pea kogu läänemaailmas.
“See tähendab vältimatut indiviidi tulumaksumäärade eristamist tulutasemete lõikes, nii nagu see on kogu läänemaailmas. Keegi maksab tänasega võrreldes tulumaksu rohkem, keegi vähem. Indiviidi tulumaks ei ole tööandja kulu. Väita vastupidist, tähendab kutsuda üles seadust rikkuma.”
