Kriis

Nakatunute hulk Eestis ja infoallikad

Kui palju on Eestis koroonaviirusse nakatanuid ja kui palju neist on haiglas?

27.07.2020

Eesti andmetega koroonakaardi leiab veebilehelt https://www.terviseamet.ee/koroonakaart.

Nakatunut ehk positiivse proovi andnud inimest teavitatakse alati telefoni teel. Testi tulemust saab inimene kontrollida patsiendiportaalis http://www.digilugu.ee.

Terviseamet rõhutab, et oluline on kaitsta vanemaealisi ja kroonilisi haigusi põdevaid inimesi, kellel võib haigus kulgeda raskemalt.

Enam kui 80%-l juhtudest põeb inimene viirust kergelt.

Haigus levib piisknakkusena lähikontakti teel ja suudab pindadel elus püsida kuni 72 tundi.

Lisainfot koroonaviiruse kohta leiab aadressilt https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus.


Kust saab otse teavet koroonaviirusest tingitud olukorra kohta?

17.05.2020

Koroonaviirusest tingitud olukorra kohta saab ööpäev läbi teavet Häirekeskuse tasuta infotelefonil 1247.


Kui tihti uuendab Terviseamet oma kodulehe infot ja koroonakaardi statistikat?

06.07.2020

Terviseamet uuendab koroonakaardi andmeid iga päev. Kord päevas laekub Terviseametile nii analüüsitud testide hulk kui ka andmed Eesti haiglates ravil olevate inimeste kohta.


Koroonaviiruse olemus ja levimisviis

Millest sai puhang alguse?

24.04.2020

Uus koroonaviirus on tõenäoliselt loomset päritolu, kuid uuringud selle kohta veel käivad.


Kuidas erineb koroona gripist?

10.04.2020

Peale koroona levib praegu gripp, mis on hooajaline haigus, seetõttu on oluline teha vahet koroonal (COVID-19) ja gripil. Kuigi koroona kohta on veel liiga vähe täpset teavet, saab võrrelda kahe haiguse peamisi tunnuseid.

Haigusnähud USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskuste (Centers for Disease Control and Prevention) teabe põhjal:

  • gripp – palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, tilkuv või kinnine nina, väsimus, mõnikord oksendamine või kõhulahtisus,
  • koroona – palavik, köha, hingamisraskused.

Gripi haigusnähud avalduvad äkitselt. Enamik grippi haigestunuid terveneb vähem kui kahe nädala jooksul. Mõnel haigestunul (nt USAs sel hooajal 1%) põhjustab gripp tõsiseid tüsistusi, sh kopsupõletikku. Gripihaigestumus on igal aastal väga sarnane.

Koroona haigusnähud ei ole seni täiesti selged. Samuti ei ole veel teada, kui tõsiselt need haigusnähud avalduvad, kui paljudel koroonaviirusega inimestel on väga kerged nähud või puuduvad need üldse. Enamik koroonaviirusega nakatumise juhtumeid on kerged.

Nakatumine

Koroona on gripist nakkavam. Iga koroonaviirusega nakatunud inimene nakatab keskmiselt 2,2 inimest, iga gripiviirusega nakatunu aga keskmiselt 1,3 inimest.

Haigestumus

Koroona- või gripiviirusega nakatumise korral on kõige suurem haigestumisoht inimestel, kes

  • on üle 60aastased,
  • on nõrgenenud immuunsusega,
  • põevad kroonilisi haigusi.

Iga kaasnev haigus suurendab haigestumise riski.

Gripp on palju ohtlikum lastele (eriti väikestele) ja rasedatele, kes võivad haigestuda raskelt.

Koroonaviirusega nakatunud lastel on tavaliselt kerged nähud või puuduvad need hoopis. Ei ole teada, kas koroonaviirus kujutab rasedatele tõsist ohtu.

Koroonasse haigestunud patsientidest 83–98%-l tekib palavik, 76–82%-l kuiv köha ja 11–44%-l väsimus või lihasvalu. Vähem esinevad koroona haigusnähud on peavalu, kurguvalu, kõhuvalu ja kõhulahtisus.

Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse (Chinese Center for Disease Control and Protection) andmetel olid koroona haigusjuhtudest 81% kerged (sh haigusnähtudeta juhud), 14% mõõdukad kuni rasked ning 5% kriitilised.

Kriitiliste juhtumite puhul ilmnes patsientidel hingamispuudulikkus, septiline šokk ja mitmete elundite talitlushäired või -puudulikkus. On andmeid, et teisel haigusnädalal võib seisund halveneda, ja seetõttu tuleb inimestel oma seisundit hoolega jälgida ning püsida haiguse ajal kodusel ravil.

Suremus

Koroonasse suremus erineb piirkonniti ning sõltub vanusest ja muudest teguritest.

Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse andmetel oli Hubei provintsis koroonasse suremus 2,9%, muudes Hiina provintsides 0,4%. Kõige enam on ohustatud vanemaealised – üle 80aastaste suremus oli 15%, 70–79aastastel 8%, 60–69aastastel 4%, 50–59aastastel 1%, 40–49aastastel 0,4%, 10–39aastastel 0,2% ning mitte ühtegi surma ei täheldatud alla 9aastaste laste seas.

Kuigi koroonasse suremus ei ole täpselt teada, näitab enamik uuringuid, et see on grippi suremusest suurem.

Ravi

Grippi suremus oleks suurem ilma selle ravi ja vaktsineerimiseta. Gripi raviks on mitu retseptiravimit, mis toimivad kõige paremini ühe või kahe päeva jooksul pärast haigusnähtude ilmnemist. Samuti on ravimeid, mida antakse viirusekandjaga kokku puutunud inimestele gripi ennetamiseks. Olemas on gripivaktsiinid, mis tekitavad immuunsust.

Koroona jaoks ei ole kindlat ravi ega ühtegi heakskiidetud viirusevastast ravimit, kuigi mitut ravimit katsetatakse. Arstid saavad soovitada tavapäraseid abinõusid: puhata, võtta valu ja palavikku vähendavaid ravimeid ning tarbida rohkesti vedelikke. Koroonaviiruse vastu ei ole veel vaktsiini.

Vältimine

USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskused soovitavad igasuguste gripilaadsete viiruste, sh koroonaviiruse vältimiseks

  • pesta käsi seebiga vähemalt 20 sekundit,
  • mitte katsuda nägu pesemata kätega,
  • vältida kontakti haigetega,
  • haigestumise puhul viibida kodus,
  • desinfitseerida sageli pindu ja esemeid.

Hooajalisus

Gripi levik väheneb kevadel ning suureneb sügisel külmemate ilmadega. Ei ole teada, kas ja kuidas ilm koroonaviirust mõjutab. Isegi kui viiruse levik kevadel väheneb, võib see sügisel suureneda.

Riskirühmade hoidmise ja viiruse leviku piiramise kohta vaata lähemalt Tervise Arengu Instituudi artiklitest:


Kui tõsine haigus on koroonahaigus?

12.05.2020

Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga.

Kõige sagedasemad haigusnähud on:

  • palavik (89,9%)
  • kuiv köha (67,7%)
  • väsimus (38,1%)
  • röga (33,4%)
  • hingamisraskused (18,6%)
  • kurguvalu (13,9%)
  • peavalu (13,6%)
  • lihas- ja liigesvalu (14,8%)
  • krambid (11,4%)
  • iiveldus ja oksendamine (5,0%)
  • ninakinnisus (4,8%)
  • kõhulahtisus (3,7%)
  • veriköha (0,9%)
  • silma sidekesta ärritus (0,8%).

Enamikul koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Viiruse riskirühma kuuluvad vanemad ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esineb sagedamini raske haigusvorm.


Miks tuleb vanemaid ja krooniliste haigustega inimesi eriti hoolsalt kaitsta?

02.04.2020

Koroonahaigus võib kulgeda raskemini üle 60aastastel või kroonilisi haigusi põdevatel inimestel, kuna nende organism ja immuunsus võivad olla nõrgemad.

Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus, astma ja kroonilised kopsuhaigused.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkuse kaudu.

Seetõttu tuleb vanemaealiste ja kroonilisi haigusi põdevate inimestega lähikontakti vältida nii palju kui võimalik.

Vanavanemate juurde ei ole soovitatav viia ka terveid lapsi, sest nende haigestumine on suur oht vanavanematele.


Kas rasedad on koroonaviiruse riskirühm?

02.04.2020

Praeguste teadmiste põhjal ei ole rasedatel suurem oht koroonaviirusesse nakatuda ning haigestumise korral ei põe nad raskemini. Ei ole ka teada, et viirus leviks emalt veel sündimata lapsele või sünnituse ajal. Rasedatele kehtivad üldjuhised.


Kas koroonaviirus levib kortermaja ventilatsioonisüsteemi kaudu?

03.04.2020

Koroonaviirus ventilatsioonisüsteemi kaudu ei levi. Kõige enam nakatutakse lähikontaktis piisknakkuse teel, kui piisad satuvad inimese limaskestadele, näiteks ninna, suhu või silma. Nakatuda võib ka piiskadega saastatud pindade kaudu, näiteks puudutades ukselinki ja seejärel oma nägu.

Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse andmetel ei ole praegu usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et viirus levib ventilatsiooni kaudu. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru sõnutsi on nakatumisel määrav ka sissehingatav viirusosakeste hulk.

Nakatumiseks peab olema haigega lähikontaktis või viibima koos väikeses suletud ruumis. Kogus, mis võiks kanduda naabritelt ventilatsioonisüsteemi kaudu, ei ole tavaolukorras nakatumiseks piisav.

Alati tuleb aga ruume tuulutada, et vähendada viirusosakeste hulka nii haigestunud kui ka tervete inimeste ruumides.

Avalikes ruumides tuleb tuulutada ööpäev läbi, see ei lase viirusosakestel ja saasteainetel kuhjuda.

Koroonaviirus on küll võimeline kinnituma õhuaerosoolidele, kuid viirusosakeste hulk väheneb õhus suhteliselt kiiresti. Ajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud uuringu põhjal on kolme tunni möödudes koroonaviiruse osakestest alles kuuendik.


Kas võin tellida välismaalt postipakke või saan niimoodi nakkuse?

11.04.2020

Internetist tellitud postipakke võid ilma viirusesse nakatumist kartmata vastu võtta ja avada.

Uut tüüpi koroonaviirus COVID-19 ei levi välismaalt saabuvate kaupadega.


Kas koroonaviirus levib toidu kaudu?

13.04.2020

Teadusandmete põhjal inimesed toidu kaudu koroonaviirusega ei nakatu.

Koroonaviirused vajavad paljunemiseks peremeesorganismi ehk looma või inimest ega saa toidus paljuneda.


Kas inimesed võivad koroonaviirusega nakatuda ka koduloomade kaudu?

14.04.2020

Praeguste teadmiste põhjal ei ole loomad inimesele nakkusohtlikud ja seetõttu on loomapidajail ohutu nende eest hoolitseda: neid sööta, ravida jne.

Maailmas on testitud tuhandeid lemmikloomi ning vaid kolmel juhul on koroonaviirust põdeva inimese lemmiklooma proovidest leitud koroonaviiruse tekitaja SARS-CoV-2 genotüübi jääke. Mitte ühegi juhtumi puhul ei saa kinnitada, et looma haigestumise põhjuseks oli koroonaviirus.

Praeguste teadmiste alusel võime öelda, et viirusejäägid loomade organismis on olnud põhjustatud keskkonna saastumisest (looma organism on nagu iga teine pind, millele viirus võib ladestuda).

Ka kriisiolukorras tuleb tagada loomade heaolu ning neid ei tohi jätta hooletusse.


Kas viirus võib levida edasi ka surnud inimeselt?

21.04.2020

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel puuduvad tõendid selle kohta, et keegi on saanud nakkuse surnud inimeselt.

Siiski võib teatav nakkusoht tekkida kokkupuutel koroonaviirusega surnu kehavedelikega. Seega on parem vältida igasugust kontakti surnuga, kelle koroonaproov oli positiivne.


Kas inimene võib haigestuda kokkupuutes toiduga, mida on käsitsenud koroonaviirusega nakatunud inimene?

04.05.2020

Koroonaviirusega nakatumine toidu käsitsemisel on äärmiselt ebatõenäoline. Lisaks ei ole Euroopa Toiduohutusameti andmetel ühtegi tõendit selle kohta, et viirus leviks toidu kaudu.

Nii nagu kõigi viirusega saastunud kontaktpindade puhul on teoreetiliselt võimalik, et ka toiduaineid katsudes võib haigestuda. Seetõttu on oluline järgida käte pesemisel Terviseameti nõuandeid.

Töötajad, kes peavad toitu käsitsema (näiteks liha lõikama, piimatooteid või liha viilutama, kala puhastama, puu- ja juurvilju pakendama), peavad kandma kindaid, neid tihti vahetama või oma käsi sageli pesema.

Tarbijad ei tohiks poes katsuda toiduaineid, mida nad ei plaani osta. See aitab vältida toiduainete saastamist võimalike kätel olevate haigustekitajatega.


Kas loom võib saada koroonaviiruse loomatoidu kaudu?

04.05.2020

Nii nagu inimestele mõeldud toidu puhul, ei ole teada ühtegi juhtumit koroonaviiruse edasikandumisest loomadele lemmikloomatoidu kaudu. See kehtib ka põllumajandusloomade sööda kohta.

On äärmiselt ebatõenäoline, et loomatoitu käsitsedes oleks võimalik nakatuda koroonaviirusega.


Haigusnähud, nakatumiskahtlus ja terviseseisundi jälgimine

Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha selle kahtluse korral?

18.05.2020

  • Pese käsi sooja voolava vee ja seebiga, vajaduse korral kasuta alkoholipõhist desinfitseerimisvahendit.
  • Väldi kontakti. Hoia vähemalt 2 meetrit vahet inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimese lähedal, võid ka ise haigestuda.
  • Ära katsu silmi, nina ja suud. Kui puudutad neid mustade kätega, siis võib viirus kanduda ka Sinule edasi.
  • Jälgi oma tervist ja püsi kodus. Kui Sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi. Helista perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220 (praeguses olukorras on kõne tasuta).
  • Kui Sul on kerged hingamisteede haigusnähud, järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning püsi kodus, kuni oled tervenenud.
  • Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see kohe prügikasti ja puhasta käed. Kui Sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
  • Kui katad oma suu ja nina, takistab see pisikute ja viiruste levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda Sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele.


Mida koroonaviirus organismiga teeb – kas ta kahjustab mingeid organeid, näiteks kopsu?

02.04.2020

Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga.

Enamikul koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Viiruse riskirühma kuuluvad vanemad ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esineb sagedamini raske haigusvorm.


Millised on juhised enda tervisliku seisundi jälgimiseks?

01.04.2020

Kui puutusid kokku mõne koroonaviirusesse nakatunuga, siis jälgi oma tervist 14 päeva jooksul.

Kui Sul tekib palavik 38°C, köha või hingamisraskused, helista oma perearstile ja teavita teda sellest.


Mida pean tegema, kui mul tekivad haigusnähud?

26.04.2020

Kõige tähtsam on jääda kohe koju seniks, kuni arst ütleb, et nakkusoht on kadunud. Järgi kõiki koduseid nakkusohu vältimise reegleid.

  • Helista kohe oma perearstile. Tema annab sulle sõltuvalt olukorra tõsidusest soovitused, mida järgida. Kui Sa ei saa perearsti kätte, siis helista perearsti nõuandetelefonile 1220.
  • Perearst korraldab Sulle koroonaviiruse proovi võtmise, kui see on vajalik. Ära kutsu selleks kiirabi, ära mine perearstikeskusse ega EMOsse.
  • Puhka ja ravi ennast hoolega.

Kui seisund muutub raskeks, kutsu kiirabi telefonil 112.

Täpsemad juhised leiad veebilehelt http://www.koroonaviirus.ee.


Kui elan koos inimesega, kellel on palavik ja kes köhib, aga kellele ei ole testi tehtud, kas peaksin jääma 14 päevaks koju? Kas saan sel põhjusel vormistada haiguslehe?

17.05.2020

Jälgi oma tervist ja küsi tööandjalt, kas oleks võimalik teha kaugtööd. Hoia teistest inimestest eemale, järgides samal ajal kõiki hügeenireegleid.

Kui Su tervis on korras ja Sa ei ole ühegi testitud koroonahaigega kokku puutunud, pole arstil põhjust haiguslehte anda.

Kokkupuudet koroonahaigega käsitatakse aga samaväärselt haigestumisega. Seega saab arst anda Sulle

  • haiguslehe, kui kokkupuude oli Sul endal,
  • hoolduslehe, kui kokkupuude oli Su lapsel.

Alates 18. maist ei saa enam kasutada eriolukorra ajal olnud võimalust digilugu.ee kaudu haiguslehe soovist teada anda.

NB! Haigus- või hoolduslehe saab arst väljastada ainult siis, kui tööandja on Su ametlikult tööle registreerinud ja Su ravikindlustus kehtib.


Kui üks abikaasadest köhib eilsest, aga palavikku ei ole, siis kas teine abikaasa võib tööle minna või peab ta samuti koju jääma?

01.04.2020

Võimaluse korral peaksid mõlemad abikaasad jääma 14 päevaks koju.


Kas ma saan Eestis mõnes veebikeskkonnas hinnata oma koroonasse haigestumise võimalikkust?

02.04.2020

Jah, enesehindamiskeskkonnas koroonatest.ee saab lihtsatele küsimustele vastates hinnata koroonaviirusega nakatumise ohtu. Keskkonnas antakse inimesele hindamistulemuste põhjal ka edasised soovitused.

Veebilahendus sündis Garage48 ja Accelerate Estonia korraldatud häkatonil, mille eesmärk oli luua arendusi koroonakriisi lahendamiseks. Idufirma Montonio Finance töötas koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Terviseametiga välja veebipõhise hindamisküsimustiku.


Kuidas peab käituma suurtööstuse, näiteks tehase töötaja konveieri ääres, kui tal ilmnevad haigusnähud (köha, kurguvalu jms)? Kelle poole pöörduda ja mida teha?

01.04.2020

Kui töötajal ilmnevad haigusnähud (köha, hingamisraskused ja/või palavik), mis võivad viidata ägedale hingamisteede nakkusele, sealhulgas koroonaviirusele, siis peaks ta

  • jääma viivitamatult koju ja
  • võtma ühendust perearstiga, kes korraldab vajaduse korral testimise viiruse suhtes.

Tema töökaaslased peaksid

  • jälgima oma tervist,
  • enda ja teiste kaitsmiseks järgima hügieeninõudeid ja pesema sageli käsi,
  • haigusnähtude korral samuti jääma koju ja võtma ühendust oma perearstiga.


Kui mu töökaaslasel tuvastati testiga koroonahaigus, siis mida peaksin mina tegema?

29.04.2020

Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed peavad 14 päeva kodus oma tervislikku seisundit jälgima. Ülejäänud töötajad võivad tööle naasta pärast tööruumide puhastamist ja desinfitseerimist.


Millal võib inimene ühiskonnaellu tagasi tulla, kui tema haigusnähud on möödunud?

12.04.2020

Inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva pärast haigusnähtude avaldumist.

Inimene tunnistatakse terveks, kui tal puuduvad

  • palavik vähemalt kaks päeva,
  • hingamisteede haiguse nähud (eelkõige köha ja kurguvalu) vähemalt üks päev.

Tervenemise ja ühiskonnaellu tagasipöördumise üle otsustab perearst.


Miks on vaja kodus püsida?

30.03.2020

Kodus püsimise kohustus on ettevaatusabinõu, mille eesmärk on vältida nakkuse levitamist. Mida vähem inimesed ringi liiguvad ja üksteisega kokku puutuvad, seda väiksem on nakkusoht.

Kodus tuleb püsida 14 päeva, sest selle aja jooksul peaksid haigusnähud avalduma. Kui jääd haigeks, ravi end kodus täieliku tervenemiseni. Tervise halvenemise korral kutsu endale kiirabi.

Koroonaviiruse põhjustatud haigus möödub üldjuhul kergelt. See ohustab eriti vanemaealisi ja nõrgema immuunsüsteemiga inimesi, kellel võib kujuneda välja raske kopsupõletik. Kodus püsides hoiame viiruse neist inimestest eemal.


Kuidas kaitsta oma töötajaid nakatumise eest?

17.07.2020

Jälgi töötajate tervist.

  • Haigusnähtudega töötaja saada 14 päevaks koju.
  • Haigestunuga kokku puutunud töötajad peavad jälgima oma tervist ja jääma haigusnähtude tekkimise korral 14 päevaks koju.

Jälgi puhtuse hoidmist ja kaitsevahendite õiget kasutamist.

  • Võimalda töötajatel vähemalt iga 2 tunni järel käsi pesta (vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit). Kui kätepesu ei ole võimalik, tuleb käsi desinfitseerida vähemalt 70% etanoolipõhise desovahendiga. Nähtavalt määrdunud käed tuleb kindlasti pesta.
  • Klientidega kokku puutuvatel töötajatel on soovitatav kanda lisaks tekstiilkinnastele kummikindaid. Enne kinnaste kasutamist ja pärast nende eemaldamist tuleb käed desinfitseerida. NB! Ühekorrakindaid ei pesta ega desinfitseerita. Need tuleb nt kassast lahkudes käest võtta: ühe käe kindaga tuleb võtta teise käe kinda peopesa ja randme vahelisest osast sõrmedega kinni ja tõmmata kinnas käest nii, et see läheks pahupidi (saastunud pool jääks sissepoole). Seejärel tuleb kindad panna pealt suletavasse kotti.
  • Kaitsemaski ei tohi kanda kauem, kui tootja on ette näinud.
  • Ühekordsed maskid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Pesemine võib kahjustada materjale, millest maskid on tehtud ning vähendada maskide efektiivsust.
  • Pärast iga vahetust tuleb tööriided (sh tekstiilkindad) pesta maksimaalsel kangale lubatud pesutemperatuuril ja puhastada tööjalanõud.

Muuda töökorraldust.

  • Töötajad peavad hoidma klientidega vähemalt 2-meetrist vahemaad.
  • Minimeeri riskirühmadesse kuuluvate töötajate (eelkõige vanemaealiste ning krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega töötajate) kokkupuudet klientidega.
  • Kui võimalik, korralda töö ühes vahetuses. Mitme vahetuse korral väldi eri vahetuste töötajate kokkupuudet.

Juhendid ja soovitused

Terviseameti trükised ja juhendid

Veterinaar- ja Toiduameti soovitused toidukäitlejale

Tööinspektsiooni soovitused tööandjale ja töötajale


Kas on alust Lõuna-Eestis ringleval jutul, et eeter aitab koroonaviirusse nakatumise vastu?

06.04.2020

Sel rahvajutul ei ole mingit alust. Eetrit juuakse joobe saamise eesmärgil, ent juba 30ml tekitab tõsiseid tervisekaebusi ning 60ml võib olla surmav.


Kas pean jääma 14 päevaks koju, kui puutusin tööl kokku inimesega, kel oli palavik ja kes köhis?

22.04.2020

Pead koju jääma juhul, kui puutusid kokku nakatunuga või kui Sul esineb haigusnähte (köha, hingamisraskused või palavik).

Kui Su kolleegil ilmnevad haigusnähud, mis viitavad ägedale hingamisteede nakkusele, sh koroonaviirusele, siis peab ta

  • minema kohe koju ja
  • võtma ühendust perearstiga, kes korraldab vajaduse korral tema testimise koroonaviiruse suhtes.

Kui Su kolleegi koroonatesti tulemus on positiivne, peab tööandja selgitama välja tema lähikontaktsed. Kui kuulud nende hulka, tuleb Sul jääda 14 päevaks koju ja jälgida oma tervist. Kuna kokkupuudet nakatunuga käsitatakse haigestumisega samaväärsena, saab arst anda Sulle haiguslehe.

Haiguslehe saad vormistada patsiendiportaalis digilugu.ee. Perearst kontrollib haiguslehe vajaduse üle. Kui selgub, et haiguslehe saamiseks ei ole siiski alust, siis Sulle haigushüvitist ei maksta. Arstil pole põhjust haiguslehte anda näiteks juhul, kui Su tervis on korras ja Sa ei ole ühegi koroonahaigega kokku puutunud.


Üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus

Millised leevendused ja reeglid kehtivad hariduse ja huvihariduse kohta?

03.07.2020

Vabariigi Valitsuse korraldusega leevenesid 1. juunist oluliselt seni kehtinud piirangud haridusasutuste tegevusele. Leevendused kehtivad põhikoolides, gümnaasiumides, kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides, samuti täienduskoolitusasutuste, huvikoolide, huvitegevuse pakkujate ning avatud noortekeskuste tegevuse korraldamisel.

Koolieelsete lasteasutuste töökorralduse otsustab endiselt pidaja, järgides Terviseameti juhiseid.

Alates 1. juunist

  • Lubatud on tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 100 inimese.
  • Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 100 osalejaga.

Alates 19. juunist

  • 2 + 2 reegli asemel kehtib inimeste hajutamise nõue. See tähendab, et jätkuvalt tuleb hoida inimeste vahel turvalist distantsi, kuid 2 + 2 reegli kohustuslikus korras täitmist riik enam ei nõua.
  • Kõik teised kehtestatud nõuded osalejate arvu, ruumi täituvuse, desinfitseerimisvahendite ja muu kohta jäävad kehtima.

Alates 1. juulist

  • Lubatud on tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 500 inimese.
  • Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 1000 osalejaga.

Lõpuürituste korraldamisel tuleb arvestada üldiselt kehtivate piirangutega ning vajadusega viiruse levikut takistada. Lõpetamisi saab korraldada paindlikult, hajutatult (näiteks klasside või rühmade kaupa) soovitatavalt vabas õhus ja kitsas pereringis. Samuti saab kasutada erinevaid nutikaid lahendusi.


Kas suvel võivad toimuda kooliekskursioonid, lõpuaktused ja muud kooliüritused?

03.07.2020

Koolidel tuleb leida kehtivaid reegleid järgivad lahendused vajalike kogunemiste ja ürituste korraldamiseks.

Lõpuürituste korraldamisel tuleb arvestada üldiselt kehtivate piirangutega ning vajadusega viiruse levikut takistada. Lõpetamisi saab korraldada paindlikult, hajutatult (näiteks klasside või rühmade kaupa) soovitatavalt vabas õhus ja kitsas pereringis. Samuti saab kasutada erinevaid nutikaid lahendusi.

Alates 1. juunist

  • Lubatud on tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 100 inimese.
  • Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 100 osalejaga.

Alates 19. juunist

  • 2 + 2 reegli asemel kehtib inimeste hajutamise nõue. See tähendab, et jätkuvalt tuleb hoida inimeste vahel turvalist distantsi, kuid 2 + 2 reegli kohustuslikus korras täitmist riik enam ei nõua.
  • Kõik teised kehtestatud nõuded osalejate arvu, ruumi täituvuse, desinfitseerimisvahendite ja muu kohta jäävad kehtima.

Alates 1. juulist

  • Lubatud on tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 500 inimese.
  • Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 1000 osalejaga.


Kas hindamiskriteeriumid jäävad eksamite, kontrolltööde, perioodi- ja aastahinnete arvestamisel samaks?

03.07.2020

Hindamine toimub ka tänavuse teistmoodi kevade järel vastavalt kooli hindamisjuhendile. Kui on kehtestatud tavapärase olukorraga võrreldes erisusi, peab kool sellest teada andma. Õpetaja peab selgitama õpilasele, milliseid ülesandeid on hinde saamiseks vaja täita ja kuidas tehtule tagasisidet antakse. Kui teil on küsimusi hindamiskriteeriumide kohta, võtke ühendust oma õpetajate ja kooliga.

Riigieksameid hinnatakse vastavalt eksami hindamisjuhendile.


Mis saab kutsekooli lõpetamisest, kui kutseeksamid edasi lükatakse?

03.07.2020

Kutseõppe lõpetamise tingimused pole muutunud. Lõpetamiseks tuleb sooritada kutseeksam või kui see pole võimalik või ebaõnnestub, siis kooli lõpueksam. Eriolukorra ajal ei olnud võimalik sooritada ei kutse-, ega lõpueksamit. Seega on võimalik, et ka kutseõppe lõpetamine lükkub edasi.

Haridus- ja Teadusministeerium ei pea otstarbekaks muuta nii põhimõttelist otsust nagu kutseõppe lõpetamine kutseeksamiga. Kutseandjad on paindlikud ja koostöövalmis, et leida võimalusi kutseeksamite korraldamiseks käesoleval aastal ja edaspidi, arvestades kehtivate piirangutega.


Millal ja kuidas on korraldatud sel aastal sisseastumine kutsekoolidesse?

09.06.2020

Kõige täpsemat infot kooli vastuvõtmise kohta saab küsida konkreetsest koolist.


Kas kutsekool tohib saata õpilasi välismaale praktikale?

30.06.2020

Välisreise kool korraldada ei tohi, sest olukord sihtriigis võib muutuda. Riskid ei ole seotud mitte ainult viiruse leviku, vaid ka liikumis- ja reisimispiirangutega. Kui õpilane on läinud välismaale praktikale, siis pärast tagasitulekut peaks ta järgima kehtivaid kodus püsimise nõudeid.


Kust saab lisainfot või abi haridusteemade kohta?

15.07.2020

Kui Sul on küsimus Haridus- ja Teadusministeeriumile, kirjuta aadressil info@hm.ee.

Ülevaate Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondi puudutavatest reeglitest ja asutustele saadetud juhistest leiab veebilehelt https://www.hm.ee/koroona.

Haridus- ja noortevaldkonna kriisitoetuste kohta leiab infot veebilehelt https://www.hm.ee/kriisitoetus.


Politsei, avalik kord ja päästekorraldus

Kas politsei tuleb mulle appi, kui mina või mu lähedane on haigestunud?

30.04.2020

Jah, politsei tuleb appi, kui ohus on teie elu, tervis või vara. Hädaabinumbri kaudu politseiväljakutset tehes mainige, et teie või teie lähedane on nakatunud koroonaviirusega, siis teab politsei sellega väljakutsele reageerides arvestada.


Praeguse olukorraga seoses liigub palju igasuguseid kõlakaid, valeinfot jne. Kas valeinfo levitamine on Eestis karistatav?

24.05.2020

Jah, on karistatav. Karistusseadustiku (KarS § 262 lg 1) ja korrakaitseseaduse (KorS § 55 lg 1 p 2) koosmõjul võib teadliku valeinfo levitamise eest karistada kas rahatrahvi või arestiga. Karistusseadustik keelab rikkuda avalikku korda. Avaliku korra rikkumisena käsitletakse muu hulgas hirmutamist ja ähvardamist. Teadlik valeinfo levitamine on üks hirmutamise ja ähvardamise viise ning selletõttu karistatav avaliku korra rikkumisena. Loe lähemalt ka õigusteadlase Jaan Ginteri artiklit ajalehes Postimees.


Kas õhtuti ikka tohib väljas käia või on see keelatud ja politsei võib mind kinni pidada?

01.04.2020

Kellaajalisi liikumispiiranguid ei ole kehtestatud. Avalikes kohtades ja siseruumides (välja arvatud kodus) tuleb hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet. Avalikud kohad on mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad jms. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni 2 inimest. Piirang ei kehti peredele ja avalike ülesannete täitjatele.

Tervislik jalutuskäik tuleb alati kasuks, kui järgida mõistlikku vahemaad teiste inimestega ja pidada kinni hügieeninõuetest.


Kas politseinik või Terviseameti töötaja võib mind ka tänaval või sõiduteel peatada ja mu tervist kontrollida?

30.04.2020

Terviseamet koos politseiga keskendub avalikkuses eestkätt inimeste teavitamisele. Tervisekontrolle tänaval ei tehta. Samas võib tekkida olukordi, kus on vaja haigusnähtudega inimest aidata ja sealhulgas talle kiirabi kutsuda, sellisel juhul minnakse inimesele ikkagi appi.


Kui mul on info, et keegi rikub kodus viibimise kohustust, siis kuhu ma pöördun?

05.04.2020

Kui politsei peaks kohale tulema, siis helista numbrile 112. Kui rikkumine toimus juba varem või toimub tulevikus ehk soovid edasi anda info, mis ei vaja kohest reageerimist, siis võta ühendust selle piirkonna politseinikuga, kus sündmus toimus või toimub. Kontaktid on leitavad politsei veebilehel.


Minult üritatakse koroonaviiruse ettekäändel raha välja petta. Kuidas ma reageerin?

25.03.2020

Soovitame olla valvsad ja kahtlaste pakkumistega mitte kaasa minna. Kui kelmust pole veel toime pandud, saatke teavitus asjaolude kohta aadressil info@politsei.ee. Kui kelmus on juba toimunud, tuleb politseile teha avaldus https://www2.politsei.ee/et/teenused/politseile-avalduse-esitamine.dot.


Kas lastel on üldse õigus õues käia? Kas noortekampade liikumine on lubatud?

11.04.2020

Lastel on õigus õues käia, kui tervis on korras. Avalikes kohtades ja siseruumides (välja arvatud kodus) tuleb hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud juhul, kui seda pole võimalik tagada. Avalikud kohad on mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad jms. Avalikus kohas võib koos viibida kuni 2 inimest. Piirang ei kehti peredele ja avalike ülesannete täitjatele.

Kui politsei märkab koosviibimisi või kampades olemist, võib ta need laste ohutuse huvides laiali ajada ja lapsed koju suunata.


Kas saan vabatahtlikuna kaasa lüüa? Astuda abipolitseinikuks?

01.04.2020

Parim abi korrakaitseasutustele ja kõigile teistele on see, kui väldite asjatut liikumist rahvarohketes kohtades, järgite hügieeninõudeid ning jagate ka oma lähedastele asjakohast infot. Kui siiski on soov vabatahtlikuna panustada korrakaitsesse ning teie ja lähedaste terviseseisund seda lubab (keegi ei ole nakatunud ega viimase kahe nädala jooksul välisriike külastanud), siis on abipolitseinikuks astumise kohta täpsem info veebilehel https://www.abipolitseinik.ee.

Kes ei soovi abipolitseinikuks hakata, aga soovivad teistlaadi abi pakkuda, registreeritakse prefektuuride koordinaatorite poolt. Kui PPA-l tekib vajadus neid kaasata, siis võetakse abipakkujaga ühendust. Selleks pannakse üles teadaanne Vabatahtlike Värava veebilehele https://www.vabatahtlikud.ee.


Kas minule appi tulnud / sündmusele reageeriv politseiametnik võib olla nakatunud?

01.04.2020

Haigestunud või haiguskahtlusega politseiametnikud jäävad kohe töölt kõrvale.


Kuidas ära tunda, et mingi libainspektor Terviseametist ei taha mu koju tulla?

01.04.2020

Terviseametil ei ole praegu kavas kodukülastusi. Samuti peab iga ametiisik nõudmisel näitama oma töötõendit. Kahtluse korral soovitame helistada häirekeskusesse numbril 112 või häirekeskuse infotelefonil 1247.


Kas sündmusele reageerival politseiametnikul on vajalikud kaitsevahendid, et vältida nakatumist?

01.04.2020

Politseinikele on tagatud vajalikud isikukaitsevahendid: kummikindad ja kaitsemaskid, samuti desinfitseerimisvahendid. Kui politseinik puutub kokku haigusnähtudega inimesega, antakse sellele inimesele kaitsemask, et vältida nakkuse levikut.


Kas ma peaksin teavitama politseid või Häirekeskust, kui ma näen tänaval liikumas haiget inimest?

01.04.2020

Igal inimesel, kes on kokku puutunud nakatunuga või külastanud viimastel nädalatel välisriike, tuleb jälgida eeskätt ISE oma tervist ning konsulteerida haigusnähtude ilmnedes viivitamata oma perearstiga. Kõrvalistel inimestel on keerukas või lausa võimatu seda linnapildis hinnata. Seetõttu tasub hoiduda ennatlikest hinnangutest teiste terviseseisundile. Kui märkate tänaval abivajajat, kelle tervis või elu on ohus ja kes vajab kohe meedikute abi, teatage sellest häirekeskusele numbril 112.


Kas politsei ikka endiselt tegeleb kiirusemõõtmistega ka?

25.03.2020

Politsei jätkab praegu kõiki oma töid turvalisuse tagamisel, sealhulgas liiklusjärelevalvet.


Kas päästeamet tuleb mulle õnnetuse korral appi, kui mina või mu lähedane on haigestunud?

24.03.2020

Kui olete väga raskelt haigestunud, andke häirekeskusele telefonil 112 kindlasti sellest teada. Lisaks päästjatele saadetakse teile appi ka kiirabi. Abi tagame kindlasti kõikidele abivajajatele.


Kas saan vabatahtliku päästjana kaasa lüüa?

24.03.2020

Praegu on parim abi päästjatele see, kui väldite asjatut liikumist rahvarohketes kohtades, järgite hügieeninõudeid ja koduseid tuleohutusnõudeid ning jagate ka oma lähedastele asjakohast infot. Vabatahtliku päästega liitumise kohta saab lugeda rohkem Päästeameti kodulehelt https://www.rescue.ee.


Kas minule appi tulnud / sündmusele reageeriv päästja võib olla nakatunud?

13.04.2020

Kui päästja on haigestunud või nakkusohuga, jääb ta kohe koju. Samuti jäävad koju päästjad, kes võivad olla kokku puutunud nakatunuga.


Kas sündmusele reageerival päästeametnikul on vajalikud kaitsevahendid, et vältida nakatumist?

24.03.2020

Igas päästeautos on kaitsemaskid, kummikindad ja desinfitseerimisvahendid. Ühtlasi puhastatakse sõidukeid ja päästevarustust igapäevaselt. Kõikidele päästjatele on antud ka juhised, kuidas nakkusohtu vältida, kuidas sündmuskohal käituda ning milliseid vahendeid kasutada.


Kas päästetöös toimub muudatusi? Kas on karta, et päästjad ei pruugi jõuda enam nii kiiresti appi?

14.05.2020

Päästeamet ei ole teinud päästetöös muudatusi ning päästetööd jätkuvad. Alati reageeritakse väljakutsetele, kui vahetus ohus võib olla inimeste elu, tervis ja vara.

Viiruse leviku piiramiseks peatas Päästeamet ajutiselt kodunõustamised ja ohutusjärelevalve inspektorite vastuvõtud. Alates 18. maist jätkuvad ohutusjärelevalve kontrolli teenused ja vähendatud mahus kodunõustamised. See tähendab, et kodunõustamisi tehakse vaid seal, kus see on hädavajalik, ning kindlasti ei lähe me riskirühma kuuluva inimese juurde. Kemikaali- ja tuleohutusjärelevalve kontrollidega jätkatakse kus vaja, välja arvatud neis hoonetes, mis on viiruse leviku takistamiseks suletud. Edasi liigub ka projekt „Kodud tuleohutuks“ – õigupoolest on projektiga kogu aeg tööd tehtud, kuid nüüd saab minna edasi kodudes tehtavate tööde juurde.


Kuidas ma tean, et kodunõustamist tegev päästeametnik ei ole viirusekandja?

14.05.2020

Eriolukorra ajaks olid kodunõustamised peatatud, alates 18. maist jätkab Päästeamet kodunõustamistega vähendatud mahus. Kodunõustamisel jälgitakse kõiki hügieenireegleid ja distantsihoidmist, ühtlasi on inimesel alati õigus kodunõustamisest keelduda.


Kas vabatahtlikud päästjad omavad sama väljaõpet ja varustust kui kutselised päästjad?

25.03.2020

Vabatahtlike päästjate väljaõpe ja varustus erineb kutseliste päästjate väljaõppest ja varustusest. Väljakutse puhul saadetakse päästesündmusele just selle sündmuse lahendamiseks vajalike oskuste ja varustusega päästjad, olgu nad siis kutselised, vabatahtlikud või hoopis kutselistest ja vabatahtlikest koosnev päästemeeskond.


Kas Läti päästjad võivad sõita appi ka üle piiri Eesti territooriumile?

14.05.2020

Lõunanaabrite päästjad võivad meile endiselt vajadusel appi sõita. Seda eeldusel, et neil endil piisavalt vaba ressurssi on.


Kui teenindusettevõttesse sisenes haigusnähtudega inimene, siis kas talle on võimalik rakendada mingeid piiranguid?

13.04.2020

Ettevõtjal on kohustus jälgida, et ei töötajatel ega ka klientidel poleks haigusnähtusid.

Haigusnähtudega inimese teenindamisest võib keelduda ja paluda tal lahkuda.

Kui ta keeldub lahkumast, tuleb kutsuda turvatöötaja või politsei.


Kas politsei kasutab praegu isikukaitsevahendeid? Millised vahendid on olemas, mida ei ole, kui palju oleks vaja ja kui palju on puudu? Kas politseinikel on olemas desinfitseerimisvahendid?

01.04.2020

Politsei- ja Piirivalveameti eesliinitöötajad kasutavad maske, kindaid ja desinfitseerimisvahendeid. Kõiki loetletud vahendeid jagub neile piisavalt.


Töötamine, lähetused, tulu deklareerimine

Mida peaks silmas pidama, kui töötajad hakkavad naasma kaugtöölt töökohtadesse?

24.05.2020

Töökeskkonda naasmine peaks toimuma kindlasti ohutult.

Jätkuvalt on viiruste leviku takistamiseks olulised erinevad ettevaatusmeetmed:

  • kaugtöö eelistamine,
  • inimeste etapiviisilise töökohtadele naasmise võimaldamine,
  • töötajate füüsilise kokkupuute vähendamine,
  • ruumide õhutamine ja korralik koristus,
  • haigena tuleb töötajal koju jääda.

Töökeskkonda naasmisel tuleks silmas pidada järgmist:

  • Haigena jää koju! Haigestunud töötajatel palu jääda koju!
  • Enne inimeste tööle lubamist selgita välja, kuidas võivad töötajad töökeskkonnas viirusega kokku puutuda ja võta kasutusele tegevused riskide maandamiseks.
  • Mõtle läbi riskirühma kuuluvate töötajate kaitse.
  • Vajadusel pea Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultandi või töötervishoiuarstiga nõu, kuidas töökeskkonda ohutumaks muuta.
  • Aruta töötajatega töökeskkonnas planeeritavad muudatused läbi ja vajadusel juhenda neid enne tööle naasmist.
  • Korralda töö ümber nii, et töökohad oleksid võimalusel üksteisest eraldatud ja ühes ruumis viibiks korraga võimalikult vähe töötajaid.
  • Alusta tööd töökeskkonnas võimalusel etappide kaupa, eelista kaugtööd ja koosolekute pidamist sidevahendite kaudu.
  • Hajuta puhkepauside aegu, et puhkeruumi ei koguneks korraga palju töötajaid.
  • Pööra tähelepanu hügieenireeglitele, kätepesule ja desinfitseerimisvahendite olemasolule sisse- ja väljapääsude, liikumisteede ning koosoleku- ja puhkeruumide juures.
  • Korralda tööd viisil, et ühte töövahendit ja tööpinda kasutab võimalusel ainult üks töötaja ja taga nende regulaarne puhastamine.
  • Korista ja õhuta töö- ja puhkeruume, taga korralik ventilatsioon või piisav tuulutus.
  • Vajadusel väljasta töötajatele isikukaitsevahendid ja juhenda, kuidas neid kasutada.


Mida peab minu tööandja praeguse olukorra ajal teisiti tegema ja millega arvestama?

26.06.2020

Esmatähtis on kasutada töökohal desinfitseerimisvahendeid.

Kontoris on tähtis

  • inimestel hoida omavahel füüsilist distantsi
  • pidevalt ruume tuulutada,
  • korrapäraselt ruume puhastada.

Vaata SIIT Terviseameti soovitusi tõhusaks puhastamiseks ja desinfitseerimiseks.

Ohutult kaugtöölt kontorisse naasmisest saad lähemalt lugeda Sotsiaalministeeriumi juhisest, millega saad tutvuda SIIN.

Töölt tuleks koju saata kõik, kes

  • on haiged,
  • võivad olla mõne nakatunuga kokku puutunud,
  • kuuluvad riskirühma.

NB! Välismaalt saabunud kolleeg peab jääma kaheks nädalaks koju ja hoolega oma tervist jälgima. Täpsemat teavet eneseisolatsiooni nõuete ja riikide kohta saab [välisministeeriumi veebilehelt] (https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-karantiininouete-kohta-euroopast-saabujatele)

Töötingimuste muutmisega peavad nõus olema nii tööandja kui ka töövõtja.


Kas ma võin tööle minekust keelduda?

26.06.2020

Töötaja kohustus on teha kokkulepitud tingimustel tööd.

Kui ta aga naaseb kõrgema nakatunute suhtarvuga riigist, siis tuleb Terviseameti soovitusel püsida 14 päeva kodus. Kõrgema nakatunute suhtarvuga riikide kohta saab infot välisiministeeriumi veebilehelt.

See ei tähenda automaatselt seda, et töötaja ei pea tööle minema. Ta peab andma tööandjat välismaalt naasmise kohta teavitama ja temaga kokku leppima, kuidas edasine töötamine käib.

Töötajal ja tööandjal on kokku leppimiseks hulk võimalusi, sealhulgas

  • kaugtöö (kodust),
  • tasustamata puhkus,
  • töölepingu seaduse §-de 35 ja 37 rakendamine,
  • põhipuhkuse kasutamine. Kui puhkuse ajakava on tehtud, siis saab põhipuhkuse aegu muuta üksnes kokkuleppel. Kui töötaja ei soovi kasutada põhipuhkust, tuleb leida muu lahendus.

Loe ka töölepingu seadust: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv.


Kust saab tööandja teada, et tema töötajad tulid välismaalt ja peaksid jääma koju, kui nad ei anna talle sellest teada?

28.03.2020

Eesti elanikena peame viiruse levikut tõkestama ja seda saame teha ainult üheskoos.

Hoiame üksteist. Kui oled haige või Sul on haigusnähte, ära mine tööle ega rahvarohketesse kohtadesse haigust levitama.

Kui meie lähikonnas (nt kolleegidest) on

  • keegi haige või
  • tulnud alates 17. märtsist välisreisilt ja arvab, et ei pea kodus püsima, siis igaüks meist saab tema tähelepanu juhtida sellele, et kõikidel inimestel ei ole raudne tervis ega korras immuunsussüsteem. Just sel põhjusel on vaja viiruse levikut tõkestada.

Südametunnistus on parim sunnimeede.

Ettevõtetes ja organisatsioonides on tähtis ka sisekommunikatsioon ning inimeste omavaheline hea suhtlus.


Kas riik hüvitab haiguslehe tõttu saamata jäänud 30% töötasust päästjatele, politseinikele ja kiirabitöötajatele?

29.03.2020

Ei, seda 30% riik neile ei hüvita, nagu ka mitte teistele, kes on haiguslehel.

Kõigile, kes on haiguslehel, hüvitab riik ühtmoodi 70% töötasust. Sellest ei ole kehtestatud ühtegi erandit.


Kas võin keelduda lähetusest välismaale?

29.03.2020

Tööandjal on kohustus hinnata tööga seotud riske ka juhul, kui ta saadab töötaja välislähetusse. Seepärast peab ennekõike hindama riske tööandja ja tegema otsuse, kas töötaja on võimalik jätta lähetusse saatmata.

Töötajal on õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine

  • seab ohtu tema või teiste isikute tervise või
  • ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.

Seega, kui Sa leiad, et sead välislähetusse minekuga ohtu oma elu või tervise, on Sul õigus minekust keelduda.

Vaata lähemalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lõiget 5: https://www.riigiteataja.ee/akt/12883561?leiaKehtiv.


Kas ja millal võib kasutada töölepingu seaduse § 37 ehk töötasu vähendamist kolmeks kuuks tööandjast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu?

11.04.2020

Koroonaviiruse levik on üks neid ettenägematuid asjaolusid, mille korral võib tööandja ühepoolselt vähendada töötaja töökoormust ja töötasu kolmeks kuuks juhul, kui kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav.

See on sätestatud töölepingu seaduse §-s 37.

Töötasu võib vähendada kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärani (584 eurot kuus või 3,48 eurot tunnis), aga ainult järgmistel tingimustel:

  • tööandja ei saa anda ettenägematute, temast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu töötajale kokkulepitud ulatuses tööd (siia alla ei lähe töömahu hooajalised muutused);
  • kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötasu ei tohi vähendada näiteks juhul, kui tööandjal ei ole võimalik anda kokkulepitud ulatuses tööd, kuid samas on tal piisavalt raha töötasu maksmiseks ja puudub tegelik vajadus töötaja töötasu muuta.

Loe ka töölepingu seadust: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv.


Kuidas rakendatakse töölepingu seaduse § 37 ehk töötasu vähendamist kolmeks kuuks tööandjast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu ja kas töötaja saab töösuhte üles öelda?

29.03.2020

Töötasu vähendamiseks tuleb tööandjal esmalt vaadata, kas tal on töötajale võimalik pakkuda teist tööd.

Kui teist tööd pakkuda ei ole või kui töötaja teise töö pakkumist vastu ei võta, tuleb tööandjal teavitada kavandatavast töötasu vähendamisest töötajate usaldusisikut või, kui usaldusisikut ei ole, siis otse töötajaid vähemalt 14 kalendripäeva ette.

Töötajatel on seega võimalus kaasa rääkida. Oma arvamus tuleb neil tööandjale esitada seitsme kalendripäeva jooksul pärast teate saamist.

Kui töötajad ei ole nõus töötasu vähendamisega, on neil õigus tööleping üles öelda, teatades sellest tööandjale ette viis tööpäeva. Töötajale makstakse töölepingu lõppemisel lisaks n-ö lõpparvele (väljateenitud töötasu ning aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis) ka hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.


Millistel juhtudel tuleb kõne alla koondamine?

30.03.2020

Koondamine võib kõne alla tulla siis, kui on selge, et olukord ei parane ja tööandjal ei ole võimalik tööd anda ega ka vähendatud töötasu maksta. Koondamine tähendab seega seda, et tööandja ütleb töölepingu majanduslikel põhjustel erakorraliselt üles.

Koondamisega on tegu juhul, kui

  • töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul;
  • tööandja lõpetab tegevuse, kuulutatakse välja tema pankrot või lõpetatakse pankrotimenetlus (pankrotti välja kuulutamata) raugemise tõttu.

Koondamiseks peab tööandja

  1. esitama töötajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse ja põhjendama, miks ta töölepingu lõpetab;
  2. järgima etteteatamistähtaegu.

Tööandja peab töötajale koondamisest ette teatama kindla arvu päevi sõltuvalt sellest, kui kaua on töötaja tööandja juures töötanud:

  • alla 1 tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva,
  • 1 kuni 5 tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva,
  • 5 kuni 10 tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva,
  • 10 ja rohkem tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.

Need tähtajad tulenevad töölepingu seaduse § 97 lõikest 2.

Tööandjal tuleb arvestada, et kui ta teatab töötajale töölepingu lõpetamisest ette hiljem, kui on seaduses nõutud, või ei teata üldse ette, peab ta maksma töötajale selle eest hüvitist. Sellisel juhul tuleb tal maksta töötajale keskmist tööpäevatasu nende kalendaarsete tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võrra vähem ta töötajale töölepingu lõpetamisest ette teatas.

Kui tööleping lõpetatakse koondamise tõttu, on tööandjal kohustus maksta töötajale

  1. n-ö lõpparve (väljateenitud töötasu ning aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis),
  2. koondamishüvitis, mis vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule.


Pean minema tööle, aga mul ei ole oma lapsi kuskile jätta. Mis vanuses lapse võin üksi koju jätta?

17.05.2020

Riik ei ole kehtestanud kindlat korda selle kohta, kui vana laps võib üksi kodus olla. Iga juhtum on erinev ning sõltub lapse küpsusest ja muudest asjaoludest.

Seda, kas jätta laps ajutiselt üksi koju, otsustab lapsevanem. Ta peab lähtuma lapse parimatest huvidest, hindama lapse küpsust ja kaaluma turvariske.

Oluline on tagada lapse heaolu ja turvalisus.

Üldiselt suudab teatud määral iseseisvalt tegutseda kooliküpseks saanud laps. Ta vastutab oma käitumise eest, teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ja kuidas ohutult käituda. Samuti saab ta hakkama eneseteenindamisega (riietumine, söömine jms).

Lasteaiaealise ja noorema lapse üksi koju jätmist tuleks vältida, samuti nende pikaks ajaks jätmist kodus oleva algklassilapse hoolde.

Vajaduse korral soovitame lapsehoidmise abi paluda lähedastelt, ent võimaluse korral mitte vanemaealistelt.

Küsimustega lasteaedade ja -hoidude lahtioleku jms kohta pöördu palun kohaliku omavalitsuse poole.


Mida teha, kui eriolukorra ajal lõppes vanemahüvitise maksmine, aga tööle naasta ei ole võimalik?

24.05.2020

Kui vanemahüvitis lõpeb, saab vanem lõpetada lapsehoolduspuhkuse ja tööle naasta. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb eristada olukordi nende põhjuse järgi.

Kui tööandjal

  • ei ole tööd anda, peab ta siiski lubama töötaja tööle tagasi ja maksma talle tasu ka töö mitteandmise korral. Tööandja võib töötasu vähendada, kuid töötajal on õigus sellega mitte nõustuda. Kui tööandjal ei ole tööd anda töölepingu seaduse § 37 olukorras ja töötaja ütleb lepingu üles, on töötajal õigus koondamishüvitisele. Kui töötaja ei ole palga vähendamisega nõus, siis töötajal on õigus leping lõpetada ja tööandja peab maksma hüvitist. Lisateave: töölepinguseaduse §-d 35 ja 37;
  • on soov töötaja koondada, on eelisseisundis alla kolmeaastast last kasvatavad vanemad. Lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja tohib koondada ainult siis, kui tööandja tegevus lõpeb (nt kuulutatakse välja pankrot).


Kuidas toimida tuludeklaratsiooni esitamisel, kui inimesel pole võimalik seda interneti teel täita?

12.05.2020

Füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide esitamise tähtaeg oli 30. aprill, ent paberil tuludeklaratsioone võtab Maksu- ja Tolliamet vastu ka pärast seda, vähemalt juuni lõpuni. Maksu- ja Tolliameti kliendibürood üle Eesti on suletud ja deklaratsioone saab esitada elektrooniliselt. Kui kuulud riskirühma ja Sul ei ole kodus võimalust elektroonilise deklaratsiooni esitamiseks, siis ära mine selle tegemiseks külla sugulastele või tuttavatele ega kutsu neid endale külla. Maksu- ja Tolliamet võtab vajadusel tuludeklaratsioone vastu vähemalt juuni lõpuni ja sanktsioone sellega inimestele ei kaasne.


Välismaalaste lühiajaline töötamine Eestis

Kui kaua võib välismaalane Eestis lühiajaliselt töötada?

19.05.2020

Lühiajaliselt võib Eestis töötada kuni

a) 365 päeva (9 kuud 12 kuu jooksul) või

b) 270 päeva (12 kuud 15 kuu jooksul).

Praegu Eestis viibivad võõrtöölised, kelle lühiajalise töötamise aeg (9 kuud 12 kuu jooksul või 12 kuud 15 kuu jooksul) on lõppenud või hakkab lõppema, võivad Eestis töötamist jätkata järgmistel tingimustel (kõik neli tingimust peavad olema täidetud):

  1. välismaalane viibib praegu Eestis seaduslikult ja saabus siia enne 17.03.2020;
  2. välismaalane on ära kasutanud maksimaalse lubatud töötamise aja (olenevalt töötamise liigist kas 365 või 270 päeva) või see lõppeb enne 31.07.2020;
  3. välismaalase lühiajaline töötamine on registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis;
  4. tööandja põhitegevusala on põllumajandus (taime- ja loomakasvatus, jahindus ning neid teenindavad tegevusalad).

Eestis seaduslikult viibivad välismaalased, kellel on viibimis- ja töötamisõigus üldtingimustel kauem kui 31. juulini 2020 või kehtiv elamisluba, tohivad Eestis töötamist jätkata ka hiljem.

NB! Neil lühiajalise töötamise reeglite järgi töötavatel välismaalastel, kelle töötamise aeg on juba lõppenud või peagi lõppemas ja kes ei tööta põllumajanduses ega taotle lühiajalise töötamise luba põllumajanduses, Eestis kauem töötamise võimalust ei ole. Sellisel juhul tuleb välismaalasel esimesel võimalusel Eestist lahkuda.

Praegu ei ole välismaal viibivatel ja Eestisse tööle tulla soovivatel kolmandate riikide kodanikel veel võimalik siia tulla. Kui piiriülese liikumise piirangutest loobutakse, siis taastub endine korraldus, mille järgi viisaga või viisavabalt Eestis viibivatel välismaalastel on võimalus registreerida oma lühiajaline töötamine Eestis ja tööandjal on võimalik kasutada välistööjõudu kuni 12 kuu vältel 15 kuu jooksul.

Loe lähemalt välismaalaste seadusest.


Kas nende Eestis seaduslikult viibivate välismaalaste, kelle lühiajalise töötamise aeg on läbi, siin töötamise luba saab uuesti Politsei- ja Piirivalveametis registreerida?

02.05.2020

Jah, Politsei- ja Piirivalveamet alustas uuesti lühiajalise töötamise registreerimist.

Seda saab teha juhul, kui

  1. välismaalane viibib Eestis seaduslikult,
  2. tema maksimaalne lubatud lühiajalise töötamise aeg ei ole täis ja
  3. välismaalase tööandja soovib seda.

Maksimaalne lubatud lühiajalise töötamise aeg on 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul ja hooajatööde korral 270 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul.

Lühiajalise töötamise saab tööandja registreerida Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses.


Mis saab neist välismaalastest, kes viibivad küll Eestis seaduslikult, aga kellel ei ole siin tööd?

26.06.2020

Välismaalastel, kellel ei ole enam Eestis tööd, soovitame esimesel võimalusel oma koduriiki tagasi pöörduda. Seda eeldusel, et piiriületused ja transport seda võimaldab.

Alates 1. juunist on võimalik Eestis lühiajaliselt töötanud, kuid hetkel töötutel välismaalastel saada töövahendusteenust Eesti Töötukassast, kui neil on töö leidmise korral õigus jätkata lühiajalist töötamist Eestis. Varem pidi töötaja olema töötukassa töövahendusteenuse saamiseks veel eelmises kohas tööl.


Olen välismaalane ja töötan Eestis. Tööandja teavitas mind, et tal ei ole võimalik mulle enam maksta Eesti keskmist palka, aga ma töötan endiselt täiskoormusega. Kas see on seaduslik ja lubatud?

31.03.2020

Juhul kui Sinu kui välismaalase lühiajaline töötamine on registreeritud või Sul on elamisluba töötamiseks, milleks kohaldub palgakriteerium, siis ei ole tööandjal õiguslikku alust maksta Sulle kriteeriumist väiksemat töötasu.

Kui Sa töötad endiselt täiskoormusel, on tööandjal kohustus maksta Sulle seadusele vastavat töötasu. Kui tööandja ei tee seda, rikub ta seadust ning Sul on õigus esitada selle kohta Politsei- ja Piirivalveametile e-kirja teel (aadressil ppa@politsei.ee) kaebus.

Lisateave välismaalaste seadusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019083?leiaKehtiv.


Kui kaua võib Eestis viibida välismaalane, kelle viisa või viisavaba viibimisaeg lõppeb või on lõppenud?

19.05.2020

Need Eestis seaduslikult viibivad välismaalased, kelle lühiajalise töötamise aeg on lõppemas või on juba lõppenud, tohivad Eestis töötada kuni 31. juulini 2020 juhul, kui põllumajandusega tegelev tööandja soovib neid tööle võtta.

Välismaalase palkamise peab tööandja registreerima tavaviisil Politsei- ja Piirivalveametis.

Pärast 31. juulit on võõrtöölisel aega kuni 31. augustini, et korraldada oma Eestist lahkumine.

Eestis seaduslikult viibivad välismaalased, kellel on viibimis- ja töötamisõigus üldtingimustel kauem kui 31. juulini 2020 või kehtiv elamisluba, tohivad Eestis töötamist jätkata ka hiljem.

Neil lühiajalise töötamise reeglite järgi töötavatel välismaalastel, kelle töötamise aeg on juba lõppenud või peagi lõppemas ja kes ei tööta põllumajanduses, Eestis kauem töötamise võimalust ei ole. Sellisel juhul tuleb välismaalasel esimesel võimalusel Eestist lahkuda.


Mis saab siis, kui välismaalane eirab korraldust ja asub pärast lühiajalise töötamise registreerimise kehtivusaja lõppu siiski tööle, n-ö mustalt?

31.03.2020

Sellisel juhul karistatakse teda Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest rahatrahviga kuni 1200 eurot (300 trahviühikut) või arestiga.

Tööandjat, kes on võimaldanud rikkuda välismaalase Eestis töötamise tingimusi, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Lisateave välismaalaste seadusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019083?leiaKehtiv.


Kuidas lahendatakse välistööjõu vajaduse küsimus põllumajanduses, kus hooajalisi põllutöid ei saa edasi lükata?

19.05.2020

Välismaal viibivad välismaalased

Praegu ei ole välismaal viibivatel ja Eestisse tööle tulla soovivatel kolmandate riikide kodanikel veel võimalik siia tulla.

Kui piiriülese liikumise piirangutest loobumine saab võimalikuks, siis taastatakse endine kord, mille alusel viisaga või viisavabalt Eestis viibivatel välismaalastel on võimalus registreerida oma lühiajaline töötamine Eestis ja tööandja saab kasutada välistööjõudu kuni 12 kuud 15 kuu jooksul.

Eestis viibivad välismaalased

Eestis seaduslikult juba viibiv välismaalane tohib siin töötada samadel tingimustel nagu enne eriolukorda.

Kui ta ei ole kasutanud ära maksimaalset lühiajalise töötamise aega, tohib ta jätkata Eestis töötamist juhul, kui seda soovib tema tööandja, kes registreerib Politsei- ja Piirivalveametis tema lühiajalise töötamise. Uut lühiajalise töötamise perioodi registreerides peab tööandja veenduma, et välismaalasel jaguks piisavalt viibimispäevi (oleks seaduslik alus) sel perioodil töötamiseks.

Nii nagu ka enne eriolukorda ei saa tööandja välismaalase töötamist pärast maksimaalse tööaja täitumist pikendada.

Erand on põllumajandussektor. Seal lühiajaliselt töötavate või sinna tööle asuvate juba Eestis viibivate välismaalaste lühiajalise töötamise luba saab pikendada kuni 31. juulini 2020. Tööandja majandustegevus peab olema

  • taime- ja loomakasvatus,
  • jahindus või
  • neid teenindav tegevusala (EMTAK A 01).

Välismaalaste seaduse alusel tohib Eestis seaduslikult viibiv välismaalane siin töötada

  • kuni 12 kuud 15 kuu jooksul,
  • hooajatööde korral kuni 9 kuud 12 kuu jooksul.

Selle eeldus on, et tööandja soovib välismaalase tööle võtta ning registreerib tema lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis.

Tööjõu leidmise võimalused

Eesti Töötukassa on valmis vahendama tööotsijatele Eestis ettevõtete tööpakkumisi: neid saab avaldada www.tootukassa.ee portaalis ja ajutise tööjõu leidmiseks sobib ka virtuaalmess toomess.ee/ajutinetookoht.

Nõu ja abi saamiseks võib pöörduda oma maakonna tööandjate konsultandi poole, kelle kontaktandmed on Eesti Töötukassa kodulehel.



Millistel tingimustel tohib välismaalane Eestis töötada?

07.05.2020

Eestis seaduslikult juba viibiv välismaalane tohib siin töötada samadel tingimustel nagu enne eriolukorda. Kui ta ei ole kasutanud ära maksimaalset lühiajalise töötamise aega, tohib ta jätkata Eestis töötamist juhul, kui seda soovib tema tööandja, kes registreerib Politsei- ja Piirivalveametis välismaalase lühiajalise töötamise. Juhul kui välismaalase viisa on lõppemas, tuleb esitada ka uus viisataotlus.

Erandiks on põllumajandussektoris lühiajaline töötamine.


Mida peab tegema selleks, et pikendada välismaalase põllumajandusliku töö õigust?

11.05.2020

Tööandja, kelle majandustegevus on taime- ja loomakasvatus, jahindus või neid valdkondi teenindav tegevusala, saab välismaalase lühiajalise töötamise registreerimise taotluse esitada Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses aadressil https://etaotlus.politsei.ee/ltr/. Tasuda tuleb ka riigilõiv.


Mis ajani saab pikendada põllumajandussektoris töötava välismaalase lühiajalise töötamise luba?

11.05.2020

Põllumajandussektoris lühiajaliselt töötava või sinna tööle asuva, juba Eestis viibiva välismaalase lühiajalise töötamise luba saab pikendada kuni 31. juulini 2020.


Minu lühiajalise töötamise registreering ehitussektoris lõpeb. Kas tööandja saab minu töötamist pärast maksimaalse tööaja täitumist pikendada?

11.05.2020

Ei, see ei ole võimalik. Erand on ainult põllumajandussektoris töötamine.


Olen tööandja põllumajandussektoris. Kas saan töötaja registreerida ka juhul, kui ta töötas varem mõnes muus sektoris?

11.05.2020

Jah, see on lubatud.


Kas tööandja saab välismaalase töötamist pärast maksimaalse tööaja täitumist pikendada?

11.05.2020

Ei saa. Nii nagu ka enne eriolukorda, ei saa tööandja välismaalase töötamist pärast maksimaalse tööaja täitumist pikendada. Erand on põllumajandussektor.


Kui Eestis seaduslikult viibival välismaalasel lõppeb siin lühiajalise töötamise aeg, siis kas tema lühiajalise töötamise saab uuesti registreerida?

11.05.2020

Politsei- ja Piirivalveamet alustas uuesti välismaalaste Eestis lühiajalise töötamise registreerimist.

Seda saab teha juhul, kui

  1. välismaalane viibib Eestis seaduslikult,
  2. tema maksimaalne lubatud lühiajalise töötamise aeg ei ole täis ja
  3. tema tööandja soovib seda.

Pikim lubatud lühiajalise töötamise aeg on 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul ja hooajatööde korral 270 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul.


Kus saab tööandja esitada lühiajalise töötamise registreerimise taotlusi?

11.05.2020

Neid taotlusi saab esitada Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses aadressil https://etaotlus.politsei.ee/ltr/.


Ühistransport

Millega liigelda? Kuidas vältida nakatumist ühissõidukis?

13.04.2020

Kui võimalik, püsi kodus. Vältimatuteks käikudeks vali liikumisviis, kus puutud kokku võimalikult väheste inimestega. Kõige parem on liikuda jalgsi või jalgrattaga.

Kui ühissõiduki kasutamine on vältimatu, siis toimi järgmiselt.

  • Võimaluse korral kanna maski.
  • Aevastades või köhides kata suu taskuräti või varrukaga.
  • Ära puuduta palja käega käsipuud või muud pinda.
  • Ära puuduta enda nägu.
  • Desinfitseeri käed esimesel võimalusel pärast ühissõidukist väljumist.
  • Kui võimalik, hoia teiste sõitjatega 2-meetrist vahemaad.


Kas peaksin bussi asemel taksoga sõitma?

11.04.2020

Kui soovid, võid sõita taksoga, et vältida kokkupuudet teiste inimestega. Uuri juhilt enne taksosse istumist, kas ta on autot desinfitseerinud ja sõitude vahel tuulutanud. Tuleta taksojuhile meelde, et ta puhastaks ja tuulutaks autot, kui oled temaga sõidu lõpetanud.


Mida teha, kui poodi saab minna ainult ühissõidukiga?

27.03.2020

Võimaluse korral väldi ühissõidukitega liikumist. Näiteks tee endale hädavajalikest asjadest nimekiri ja palu need poest tuua lähikondsel, kellel on auto.

Kui ühissõiduki kasutamine on möödapääsmatu, hoia seal nii enda kui ka teiste tervist. Viirust võid levitada ka siis, kui oled enda teada terve.

  • Aevastades või köhides kata suu taskuräti või varrukaga.
  • Ära puuduta palja käega käsipuud või muud pinda.
  • Ära puuduta enda nägu.
  • Desinfitseeri käed esimesel võimalusel pärast ühissõidukist väljumist.
  • Kui võimalik, hoidu teistest sõitjatest eemale.


Ühissõidukijuht köhis ja tundus haige. Kas peaksin muretsema?

27.03.2020

Köhimine ja haiglane välimus ei pruugi tähendada, et ühissõidukijuht on koroonaviirusega nakatunud. Ettevaatusabinõuna

  • hoidu võimaluse korral juhi lähedale minemast,
  • ära puuduta käsipuud ega muid pindu,
  • ära puuduta enda nägu,
  • pärast sõitu pese või desinfitseeri enda käed.

Kui tõesti arvad, et bussijuht võib olla tõbine, teavita sellest telefoni teel ühistranspordifirmat. Tervisekontrolli vajava juhi väljaselgitamiseks on firmal vaja teada ühissõidukiliini ja kellaaega.


Kuidas kaitstakse bussijuhi tervist maakonnaliinil?

15.04.2020

Bussijuhtide tervise kaitseks on vähendatud nende kokkupuudet sõitjatega:

  • avaliku maakonnaliini bussi tuleb sõitjal siseneda kas keskmisest või tagumisest uksest (sellise ukse olemasolu korral);
  • bussijuht ei müü pileteid ja esiukse juures olevat validaatorit ei ole lubatud kasutada. Seega ei ole sõitjal vaja piletit osta ka neis maakondades, kus seni oli maakonnasisene bussisõit tasuline.


Kas rongid sõidavad tavapäraselt edasi?

28.03.2020

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium otsustab olukorrast lähtudes, kas reisirongide sõiduplaane on vaja muuta. Sõiduplaanid ja teabe nende muudatuste kohta leiad Elroni veebilehelt http://elron.ee. Samuti saad ööpäev läbi küsida teavet tasuta infotelefonilt 616 0245.


Kuidas välditakse viiruse levikut rongis?

04.05.2020

Kõik Elroni klienditeenindajad desinfitseerivad regulaarselt käsi, et vältida nakatumist ja viiruse edasikandmist.

Otsekontaktide vältimiseks soovitame osta pileti ette veebist. Elroni sõidukaarti kasutades on võimalik pilet soetada ka rongi piletimasinast.

Võimalusel tuleks ka rongis järgida 2 + 2 nõuet.


Kas rongid ja bussid Venemaale sõidavad?

28.03.2020

Tallinna–Peterburi–Moskva rong ajutiselt ei sõida. Kui soovid ostetud pileti tagastada, võta ühendust Go Raili klienditeenindusega:

  • tel +372 631 0044,
  • e-post reisid@gorail.ee,
  • www.gorail.ee.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmetel ei sõida praegu Venemaale ka bussid.


Kas inimesi tohib limusiiniga sõidutada?

15.04.2020

Limusiinis tuleb järgida autos (sh taksos) kehtivaid põhimõtteid.

  • Kui sõitjad pole üksteise pereliikmed, tohib sõidukis viibida kuni 2 inimest.
  • Üksteisega tuleb hoida võimalikult suurt vahet.


Liikumispiirangud looduskaunites kohtades

Mida peab kohalik omavalitsus liikluspiirangu seadmisel hindama?

17.04.2020

Liikluspiirangu kehtestamise otsuses peab hindama:

  • kas piirang on põhjendatud,
  • milline on selle mõju nii kohalikele elanikele kui ka teistele liiklejatele (näiteks inimestele, kes soovivad pääseda looduskaunisse kohta),
  • kas ei piisa juba kehtivast 2 + 2 reeglist, mille järgi tuleb liikuda üksi või kahekaupa ja hoida teistega vähemalt 2-meetrist vahet.


Mida tuleb liikluspiirangu seadmiseks teha?

17.04.2020

Kui tee omanik on

  • vald või linn, siis otsustab ta liikluspiirangu seadmise üle ise,
  • riik, siis peab vald või linn esitama liikluspiirangu seadmiseks taotluse Maanteeametile.

Kui luba on olemas, tuleb liikluspiirangu teave avaldada enne piirangu jõustumist

  • Maanteeameti liiklusinfo veebirakenduses,
  • muudes avalikes teabekanalites, näiteks kohalikus ajalehes ja valla või linna veebilehel.


Kuidas tuleb liikluspiirangu seadmisest teavitada?

19.04.2020

Liikluspiirangust tuleb teavitada võimalikult paljudes kanalites (ajalehed, televisioon, raadio, veebileht, kiri) järgmiselt:

  • olulise mõjuga liikluspiirangust vähemalt 14 päeva enne selle jõustumist,
  • muust liikluspiirangust vähemalt 1 tööpäev enne selle jõustumist,
  • erakorralistest asjaoludest tingitud liikluspiirangust tuleb erandina teavitada esimesel võimalusel pärast selle jõustumist. Piirangu seadmise põhjendused peavad olema igaühele kättesaadavad.

Kui keegi tunneb, et piirang rikub tema õigusi ja vabadusi, saab ta kuu aja jooksul esitada vaide vallale või linnale või kaebuse halduskohtule.


Riigipiiri ületamine

Millistest Euroopa riikidest tulles kehtib mulle liikumisvabaduse piirang ja millistest mitte?

15.07.2020

Teave riikide ja liikumisvabaduse piirangu kohta Euroopast saabujatele asub välisministeeriumi lehel: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-karantiininouete-kohta-euroopast-saabujatele. Nimekirja uuendatakse igal reedel kehtivusega sellele järgnevast esmaspäevast.

Eestisse võivad reisida:

  • Eesti kodanikud ja elanikud ning nende perekonnaliikmed. Eesti kodanikud ja elanikud lubatakse riiki sõltumata sellest, kas neil on haigustunnused või mitte.
  • Euroopa Liidu, Schengeni riikide, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Andorra, Monaco, San Marino ja Vatikani kodanikud ja elanikud ning pikaajalise viisaga isikud ja nende perekonnaliikmed, kui neil ei ole haigustunnuseid. Vaata nimekirja.
  • elanikud, pikaajalist viisat omaval isikul sõltumata nende kodakondsusest, kes saabuvad riiki Euroopa Liidu või Schengeni riigist või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist, kui neil ei ole haigustunnuseid. Vaata eneseisolatsiooni kohustusest vabastatud riikide nimekirju.
  • Alžeeria, Austraalia, Gruusia, Jaapani, Kanada, Maroko, Montenegro, Lõuna-Korea, Rwanda, Serbia, Tai, Tuneesia, Uruguay ja Uus-Meremaa elanikud, kui neil ei ole haigustunnuseid. Vaata nimekirja.
  • Kolmandate riikide kodanikud, kes saabuvad töötamise või Eestis registreeritud õppeasutuses õppimise eesmärgil. Vaata eneseisolatsiooni kohustusest vabastatud riikide nimekirju.
  • Eneseisolatsiooni kohustus on kõikidel haigustunnustega isikutel. Haigustunnusteta isikute eneseisolatsiooni kohustus sõltub riigist, kust nad teekonda alustasid või mida nad läbisid. Kui riigist, kust isikud tulevad või mida nad läbisid, on koroonaviirusesse nakatunute suhtarv suurem kui 16, peavad Eestisse jõudes jääma kaheks nädalaks eneseisolatsiooni.

Isolatsiooni jäämine tähendab, et inimene ei tohi lahkuda 14 päeva jooksul oma elukohast, välja arvatud tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või vältimatuteks käikudeks. Näiteks võib kodust lahkuda, kui sinu elu on ohus või vajad arstiabi, pead uuendama toiduvarusid, soetama esmatarbekaupu, muretsema ravimeid. Kõigil neil juhtudel tuleb vältida kokkupuudet teiste inimestega. Seetõttu ei tohi käia tööl või rahvarohkel metsarajal. Küll aga võib minna näiteks jooksma või rattaga sõitma, kui teed seda teistega kokku puutumata.


Kellel on õigus Eestisse siseneda?

16.07.2020

Eestisse võivad reisida:

  • Eesti kodanikud ja elanikud ning nende perekonnaliikmed. Eesti kodanikud ja elanikud lubatakse riiki sõltumata sellest, kas neil on haigustunnused või mitte.
  • Euroopa Liidu, Schengeni riikide, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Andorra, Monaco, San Marino ja Vatikani kodanikud ja elanikud ning pikaajalise viisaga inimesed ja nende perekonnaliikmed, kui neil ei ole haigustunnuseid.
  • inimesed sõltumata nende kodakondsusest, kes saabuvad riiki Euroopa Liidu või Schengeni riigist või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist, kui neil ei ole haigustunnuseid.
  • Alžeeria, Austraalia, Gruusia, Jaapani, Kanada, Maroko, Montenegro, Lõuna-Korea, Rwanda, Serbia, Tai, Tuneesia, Uruguay ja Uus-Meremaa elanikud, kui neil ei ole haigustunnuseid.
  • välismaalased, kes tulevad Eestisse õppima või töötama, kui neil ei ole haigustunnuseid.

Erandina on lubatud Eestisse siseneda ilma isolatsiooni jäämise kohustuseta järgmistel haigustunnusteta inimestel:

  • Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja või tema perekonnaliige või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane
  • inimene, kellel ei esine haigusnähte ning kes on seotud vahetult kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega
  • inimene, kellel ei esine haigusnähte ja kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid
  • inimene, kellel ei esine haigusnähte ja kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev inimene
  • inimene, kellel ei esine haigusnähte ning kes teenindab reisigruppe ja on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega
  • inimene, kellel ei esine haigusnähte ja kelle Eestisse saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega
  • inimene, kellel ei esine haigusnähte ja kelle Eestisse saabumine on seotud Eestis tegutseva ettevõtte seadme hooldamise või remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga, kui see on vajalik ettevõtte tegevuse tagamiseks
  • välismaalane Eesti territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil oma elukohariiki jõudmiseks tingimusel
  • välismaalane, kelle Politsei- ja Piirivalveamet on riiki lubanud eritaotluse alusel
  • Erandina võib Politsei- ja Piirivalveamet lubada riigipiiri ületada Eestisse sisenemise eesmärgil välismaalasel, kellel ei esine haigusnähte ning kelle otsejoones alaneja (lapsed ja nende järglased) või üleneja (vanemad ja nende eellased) sugulane või abikaasa on Eesti kodanik, Eesti elamisluba või elamisõigust omav inimene.


Kellele kehtib pärast Eestisse tulekut 14-päevane eneseisolatsioonikohustus?

16.07.2020

Eneseisolatsiooni kohustus on kõikidel haigustunnustega inimestel. Haigustunnusteta inimeste eneseisolatsiooni kohustus sõltub sellest, millisest riigist nad enda teekonda alustasid või millist riiki läbisid.

Teave riikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele asub välisministeeriumi kodulehel: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-eneseisolatsiooninouete-kohta-eestisse-saabujatele

Isolatsiooni jäämine tähendab, et inimene ei tohi lahkuda 14 päeva jooksul oma elukohast, välja arvatud tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või vältimatuteks käikudeks. Näiteks võib kodust lahkuda, kui sinu elu on ohus või vajad arstiabi, pead uuendama toiduvarusid, soetama esmatarbekaupu, muretsema ravimeid. Kõigil neil juhtudel tuleb vältida kokkupuudet teiste inimestega. Seetõttu ei tohi käia tööl või rahvarohkel metsarajal. Küll aga võib minna näiteks jooksma või rattaga sõitma, kui teed seda teistega kokku puutumata.


Mis on liikumisvabaduse piirangu kinnitus?

16.07.2020

Liikumisvabaduse piirangu kinnitus on dokument, mille välismaalt Eestisse tulija allkirjastab piiril. Ta kinnitab, et on

  • teadlik liikumisvabaduse piirangust ja
  • kohustub viibima 14 kalendripäeva kodus või majutuskohas.

Inimene esitab isiku- ja kontaktandmed ning kodu või majutuskoha aadressi. Kui piiril antud aadress muutub kodus püsimise kohustuse ajal, tuleb Politsei- ja Piirivalveametit sellest teavitada e-posti aadressil ppa@politsei.ee.

Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatud liikumisvabaduse piirang (eneseisolatsioon) kehtib sõltumata sellest, kas Eestisse saabudes anti allkiri kinnituslehele või mitte.


Andsin piiril allkirja liikumispiirangu kinnitusele, kuid kuulun erandite hulka, kellele liikumispiirang ei kehti. Kuidas kodus püsimise kohustusest pääseda?

22.07.2020

Liikumisvabaduse piiranguga seotud küsimused, näiteks piirangu mitte kohaldamine või piirangust vabastamine, tuleb esitada Politsei- ja Piirivalveametile. Selleks tuleb saata enda kontaktandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoninumber, aadress), erandi alla kuulumise põhjendus ning liikumisvabaduse piirangu määramise kuupäev aadressile ppa@politsei.ee.


Kas mind saadetakse piirilt tagasi, kui olen haige?

22.07.2020

Kui oled Eesti kodanik või elanik, ei saadeta sind piirilt tagasi ka juhul, kui oled haige. Samuti saavad riiki välisriikide kodanikud ja need välismaalased, kelle pereliige elab Eestis.

Piiril

  • kontrollitakse reisidokumente ja riiki sisenemise alust ning
  • hinnatakse visuaalselt inimese tervislikku seisundit


Mis saab siis, kui inimene pääseb riiki piirikontrolli läbimata ja tal esinevad haigusnähud?

14.05.2020

Ebaseaduslikult piiri ületanud inimesele saab määrata karistuse, välismaalane saadetakse ka riigist välja.

Karistust ei mõjuta see, kas inimene on viirusekandja.


Kuidas politsei liikumispiirangute järgimist kontrollib?

22.07.2020

Kui eriolukorra ajal kontrollis 2+2 reeglist kinnipidamist politsei, siis eriolukorra lõppemisel määras valitsus oma korraldusega selle ülesande Terviseametile. Viirus ei ole kuskile kadunud. Politsei osutab Terviseametile liikumispiirangute täitmise kontrollimisel ametiabi, mis tähendab, et kui politseinikud märkavad oma tavatöö käigus valitsuse kehtestatud liikumispiirangute rikkumisi, suhtlevad inimestega ning selgitavad avalike kogunemistega kaasnevaid riske. Jätkuva rikkumise korral edastab PPA info Terviseametile, kes vajadusel saab teha ettekirjutuse ja määrata sunniraha.


Kas liikumisvabaduse piirangu kehtimisel tuleb vältida kokkupuudet ka pereliikmetega?

03.07.2020

Liikumisvabaduse piirangu mõte on vältida võimaliku nakatunu kokkupuudet teiste inimestega, et tõkestada koroonaviiruse levikut. Nende 14 päeva jooksul võiks seetõttu eemale hoida ka pereliikmetest või korterikaaslastest.


Kas mul peab piiri ületamisel kaasas olema isikut tõendav dokument?

22.07.2020

Jah, alati!

Isikut tõendavate dokumentide seadus DOKUMENDIKOHUSTUS § 7. Eestis ajutiselt viibiva välismaalase dokumendikohustus (1) Eestisse saabuval, Eestis ajutiselt viibival ja Eestist lahkuval kolmanda riigi kodanikul peab olema kehtiv välisriigi reisidokument, Eesti välismaalase reisidokument või välisriigis väljaantud tagasipöördumist lubav dokument, kui välisleping ei näe ette teisiti. (2) Reisidokumenti või tagasipöördumise luba ei pea olema alla 15-aastasel kolmanda riigi kodanikul, kui tema nimi, sünniaeg ja foto või näokujutis on kantud teda saatva isiku reisidokumenti. Alla seitsmeaastase kolmanda riigi kodaniku foto või näokujutis ei pea olema kantud teda saatva isiku dokumenti. (3) Eestisse saabuval, Eestis ajutiselt viibival ja Eestist lahkuval Euroopa Liidu kodanikul peab olema kehtiv kodakondsusjärgse riigi reisidokument või isikutunnistus.


Kas piiriületust kontrollitakse?

16.07.2020

Jah. Eesti-Vene piiri ületajaid kontrollitakse sama moodi nagu varemgi. Jätkuvalt kehtivad piirangud välismaalastele, kes soovivad Eestisse tulla väljaspoolt Euroopa Liitu, Schengeni liikmesriiki, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki.

Eestisse võivad reisida:**

  • Eesti kodanikud ja elanikud ning nende perekonnaliikmed. Eesti kodanikud ja elanikud lubatakse riiki sõltumata sellest, kas neil on haigustunnused või mitte.
  • Euroopa Liidu, Schengeni riikide, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Andorra, Monaco, San Marino ja Vatikani kodanikud ja elanikud ning pikaajalise viisaga inimesed ja nende perekonnaliikmed, kui neil ei ole haigustunnuseid.
  • inimesed sõltumata nende kodakondsusest, kes saabuvad riiki Euroopa Liidu või Schengeni riigist või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist, kui neil ei ole haigustunnuseid.
  • Alžeeria, Austraalia, Gruusia, Jaapani, Kanada, Maroko, Montenegro, Lõuna-Korea, Rwanda, Serbia, Tai, Tuneesia, Uruguay ja Uus-Meremaa elanikud, kui neil ei ole haigustunnuseid.
  • välismaalased, kes tulevad Eestisse õppima või töötama, kui neil ei ole haigustunnuseid.

Erandina on lubatud Eestisse siseneda ilma isolatsiooni jäämise kohustuseta järgmistel haigustunnusteta inimestel:

  • Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja või tema perekonnaliige või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane
  • inimene, kellel ei esine haigusnähte ning kes on seotud vahetult kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega
  • inimene, kellel ei esine haigusnähte ja kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid
  • inimene, kellel ei esine haigusnähte ja kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev inimene
  • inimene, kellel ei esine haigusnähte ning kes teenindab reisigruppe ja on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega
  • inimene, kellel ei esine haigusnähte ja kelle Eestisse saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega
  • inimene, kellel ei esine haigusnähte ja kelle Eestisse saabumine on seotud Eestis tegutseva ettevõtte seadme hooldamise või remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga, kui see on vajalik ettevõtte tegevuse tagamiseks
  • välismaalane Eesti territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil oma elukohariiki jõudmiseks tingimusel
  • välismaalane, kelle Politsei- ja Piirivalveamet on riiki lubanud eritaotluse alusel
  • Erandina võib Politsei- ja Piirivalveamet lubada riigipiiri ületada Eestisse sisenemise eesmärgil välismaalasel, kellel ei esine haigusnähte ning kelle otsejoones alaneja (lapsed ja nende järglased) või üleneja (vanemad ja nende eellased) sugulane või abikaasa on Eesti kodanik, Eesti elamisluba või elamisõigust omav inimene.


Milliseid andmeid Eestisse sisenejalt piiril küsitakse?

22.07.2020

Piiripunktis pead arvestama Eestisse sisenemisel piiri ületamise piirangutega. Piiril:

  • tuvastatakse piiriületaja isik
  • kontrollitakse tema reisidokumente
  • küsitakse haigusnähtude kohta

Lisaks peab välismaalt tulija allkirjaga kinnitama, et on teadlik liikumispiirangust ja kohustub viibima 14 kalendripäeva kodus või majutuskohas. Liikumispiirangu kinnituse peab allkirjastama iga inimene, kes ei kuulu erandite hulka.



Kas on piiriületajaid, kellele liikumispiirang ei laiene?

08.06.2020

Riigipiiri on lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada inimesel, kellel on Eesti kodakondsus, Eesti elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis.

Alates 1. juunist taasavati Eesti piirid Euroopa riikidest saabuvatele inimestele. Riiki võivad vabalt siseneda ja ei kehti kodus püsimise kohustust neil:

  • kes tulevad Euroopa Liidu või Schengeni liikmesriigist või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist
  • kellel ei ole haigusnähte
  • kes on viimase 14 päeva jooksul viibinud Euroopa Liidu või Schengeni liikmesriigis või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis, kus on viimase 14 päeva jooksul koroonaviirusesse nakatanuid 100 000 elaniku kohta kuni 15 nakatunut

Viimase 14 päeva nakatumise statistika 100 000 elaniku kohta avaldab Välisministeerium oma kodulehel iga nädala reedel ning see kehtib esmaspäevast järgmised seitse päeva.

Eestisse tohivad siseneda ning ei pea karantiini jääma kõik need haigustunnusteta inimesed, kellele see õigus laienes ka varem, näiteks:

  • kes on vahetult seotud kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega seotud isik
  • kes on Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja või tema perekonnaliige või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane
  • kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid
  • kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev isik
  • kes teenindab reisigruppe ja on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega
  • kelle Eestisse saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega
  • kelle Eestisse saabumine on seotud Eestis tegutseva ettevõtte seadme hooldamise, remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga, kui see on vajalik ettevõtte tegevuse tagamiseks
  • sisenemiseks eriloa saanud inimesed

Inimeste osas, kes Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud erandite alla ei mahu, on jätkuvalt võimalik lubada piiriületus eritaotluse alusel, mis tuleb edastada aadressil ppa@politsei.ee. Taotluse vormi leiad: https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord

Jätkuvalt kehtivad piirangud välismaalastele, kes soovivad Eestisse tulla väljaspoolt Euroopa Liitu, Schengeni liikmesriiki, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki.


Ostsin naaberriigist kutsika. Kas on võimalik, et koera müüja toob kutsika naaberriigi piiripunkti ja mina lähen talle Eesti piirile vastu?

22.07.2020

Ei, nii ei ole võimalik looma kättesaamist korraldada, sest Politsei- ja Piirivalveameti ametnik ei tohi looma üle piiri tuua. Seega tuleb Sul leida muu lahendus või oodata liikumispiirangute lõppemist.

Kui otsustad ise naaberriiki looma järele minna, lubab Politsei- ja Piirivalveamet Sul Eestist lahkuda (v.a juhul, kui oled hiljuti Eestisse saabunud ja Sulle kehtib 14-päevane liikumispiirang). Teise riiki sisenemisele võivad aga kehtida piirangud. Vajaduse korral võta naaberriigi piirivalveasutusega ühendust ja taotle riiki sisenemiseks eriluba. Lisateavet riikidesse sisenemise tingimuste ja eriloa taotlemise kohta võid küsida ka välisriigi saatkonnast või välisesindusest.

Kui looma müüja soovib tulla Eestisse, peab ta taotlema Politsei- ja Piirivalveametilt Eestisse sisenemiseks eriloa. Lisateavet leiad veebilehelt https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord.


Mida tähendab liikumisvabaduse piirang?

22.07.2020

Juhul kui koroonaviiruse test osutub positiivseks, kehtib teile liikumispiirang ning teil on keelatud lahkuda oma elukohast alates koroonaviiruse diagnoosimisest kuni tervenemiseni. Elukohast võib lahkuda vaid tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või hädajuhtumi korral, kui ohus on teie elu või tervis. Positiivse diagnoosi saanud inimese perele kehtib samasugune liikumisvabaduse piirang.

Erandina võib haigustunnuste puudumisel lahkuda oma elukohast juhul, kui:

  • pereliige on tervishoiutöötaja või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid osutav inimene
  • kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku ja see ei ole muul viisil võimalik. Seejuures tuleb järgida kõiki avalikus ruumis liikumise piiranguid
  • kui elukohas on välistatud igasugune kontakt koroonaviiruse diagnoosi saanud isikuga
  • õues viibimiseks, kui järgitakse kõiki varem kehtestatud liikumisvabaduse piiranguid avalikus kohas


Andsin piiril allkirja liikumisvabaduse piirangu kinnitusele, kuid kuulun erandite hulka, kellele liikumispiirang ei kehti. Mida teha?

11.07.2020

Palun saada aadressile ppa@politsei.ee kiri, milles nimetad:

  • enda ees- ja perekonnanime,
  • isikukoodi,
  • aadressi,
  • telefoninumbri ning
  • põhjuse, miks Sinu puhul liikumispiirang ei kehti.


Keda teavitada, kui piiril antud aadress muutub 14-päevase liikumisvabaduse piirangu ajal?

22.07.2020

Viibimiskohta saab muuta vaid põhjendatud vajadusel. Kui liikumispiirangu ajal tekib vajadus aadressi muuta, tuleb sellest teavitada Politsei- ja Piirivalveametit. Selleks tuleb saata enda kontaktandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoninumber, aadress) ning liikumispiirangu määramise kuupäev aadressile ppa@politsei.ee.


Tahan lennata kahe nädala pärast Eestisse/Eestist välja, kuidas tean, et mu lend kindlalt toimub?

06.08.2020

Hetkel on kõige kindlam otselende Eestist või Eestisse planeerida maksimaalselt üks nädal ette, pärast seda ei ole täit kindlust, et selles riigis haigestumise määr ei tõuse üle lubatud piiri.. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium vaatab iga reede pärastlõuna üle riikide haigestumise määra, mille põhjal avatakse või sulgetakse lennuliine.

Lennuliinide avamise piirang kehtib hetkel augusti lõpuni, millega on lubatud avada Eestist lennuliine riikidega, mille koroonaviiruse haigestumise määr 100 000 elaniku kohta viimasel 14 päeval, on vähem kui 25. Valitsus võib piirangut veel pikendada.

Lubatud riikide nimekiri uueneb iga reede pärastlõuna, mis tähendab et iga nädal võib riikide nimekiri, kuhu on võimalik Eestist otse lennata, muutuda. Info riikidest on leitav siit: https://www.mkm.ee/et/uudised/info-lennupiirangute-kohta


Reisimine Eestisse - Eesti kodanikud ja elanikud

Sain lennupiletid Eestisse naasmiseks. Millega peaksin praegu Eestisse reisides arvestama? Kas peaksin midagi teisiti tegema kui tavaliselt?

29.07.2020

Tuleb arvestada, et pilet võib olla küll väljastatud, kuid lende jätkuvalt tühistatakse või lükatakse edasi. Seepärast on vajalik mitu päeva enne väljalendu asuda kontrollima, kas lend toimub või on tehtud muudatusi lennugraafikus.

Samuti tuleb täpsustada, kas on vahepeal tekkinud lisanõuded – tuleb esitada täiendavaid dokumente (nt kehtestatud on kohustus esitada viirusetesti tulemused jms).

Kindlasti on vajalik teha selgeks, millised nõuded kehtivad transiitriikides (st vahemaandumiste korral). Infot leiab www.reisitargalt.vm.ee.

Lennu toimumise päeval tuleb varakult lennujaama minna ja ennast esimeste seas lennule registreerida. Vähetähtis pole ka see, kas asukohariigist Eestisse saabumisel tuleb jääda eneseisolatsiooni või mitte. Siin on abiks välisministeeriumi koduleht.


Olen USAs, kuid minu viisa (ESTA) hakkab lõppema, aga ma ei leia tagasilende. Mida peaksin tegema?

29.07.2020

Kui oled USAs viisaga, pead täitma vormid I-539 ja I-912 (mõlemad veebisaidil https://www.uscis.gov/i-539-addresse) ning selgitama, miks Sa ei saanud õigel ajal lahkuda. Kui viisa kehtivus lõppeb lähipäevil, võta ühendust kodakondus- ja migratsiooniteenistusega.


Olen Eesti kodanik ja tulen välisriigist. Kas ma tohin piiri ületada?

29.06.2020

Eestisse lubatakse Eesti kodanikud ja need, kellel on Eesti elamisluba või elamisõigus, sealhulgas nn halli passi omanikud.


Kui inimene tuleb Soomest Eestisse lähedase matusele, siis kas ta peab jääma isolatsiooni Eestis või võib jääda Soomes pärast sinna naasmist?

31.05.2020

Ta ei pea kummaski riigis isolatsiooni jääma, kuid peab hoidma kontaktide hulga võimalikult väikese.

Enne reisimist Soome tuleks tutvuda tagasipöördumise reeglitega.


Mida Venemaa piiride sulgemine tähendab? Kas saan minna sugulastele külla? Kas mul on võimalik Venemaalt tagasi koju tulla?

29.07.2020

Venemaa valitsuse otsus sulgeda piirid 30. märtsil puudutab kõiki sõidukite, raudtee ja jalakäijate piiripunkte, sealhulgas Narva-Ivangorodi piiripunkti jalgsi läbimist. Venemaale on lubatud minna üksnes Vene kodanikel ja nende pereliikmetel või erandjuhtudel ravile või haigete sugulaste eest hoolitsema minekuks (viimasel juhul võimaldatakse ühekordne sissepääs).

Välismaalt Venemaale sisenejad peavad läbima 14-päevase eneseisolatsiooni, kui:

a) riiki sisenedes ilmnevad haigusnähud; b) kui uue koroonaviirusnakkuse test on PCR-ga positiivne; c) kuni uue koronaviirusnakkuse PCR-uuringu tulemuste negatiivsete tulemuste saamiseni.

Vene Föderatsiooni riigipiiri ületamisel esitage PCR testi tulemus, mis on tehtud mitte varem kui kolm kalendripäeva enne Vene Föderatsiooni saabumist või meditsiinidokumendid, mis kinnitavad immunoglobuliini G antikehade tuvastamist (kui neid on). PCR testi tulemuste puudumisel tuleb teha kolme kalendripäeva jooksul Venemaa Föderatsiooni PCR-uuring. Uuringute eest tasumine toimub vastavalt Vene Föderatsiooni õigusaktidele.

Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide kodanikke ning määratlemata kodakondsusega (st välismaalase passiga) inimesi lastakse endiselt Venemaalt välja. Samuti saavad Vene kodanikud, kellel on ka muu kodakondsus või välismaal alaline elamisõigus, väljuda Venemaalt, et minna oma alalisse elukohta.


Kui jäin kriisi ajaks välismaale, millega pean arvestama?

29.07.2020

Arvestada tuleb sellega, et jätkuvalt võidakse piiranguid pikendada ja olukord võib muutuda kiiresti (sh koroonaviiruse levik riigis laieneda, st vaja on hoolt kanda oma tervise eest). Lisaks tuleks enda jaoks läbi mõelda mitmed varuplaanid, kui peaks suletama majutus- ja söögikohti, kaduda hooajatöö tegemise võimalus jms.

Kindlasti pööra tähelepanu, et viibiksid asukohariigis seaduslikult, näiteks kontrolli, kas vajad viisat, viisapikendust või elamisluba, kas pead end immigratsiooniametis registreerima.


Olen praegu välismaal, kuid tahaksin tagasi tulla, aga piletiostuks raha ei ole. Mida ma pean tegema?

29.07.2020

Esmajoones pöördu oma sugulaste ja sõprade poole. Kui neil puudub võimalus aidata, siis võta ühendust oma kohaliku omavalitsusega Eestis.

Kui ka siis lahendust ei leia, helista numbril +372 5301 9999, kuid palun arvesta, et riigipoolne toetus on võimalik vaid hädajuhtumite korral ning toetuse puhul on tegemist laenu, mitte kingitusega. Saadud rahaline abi tuleb riigile lepingu alusel tagasi maksta hiljemalt 90 päeva jooksul peale abisaaja Eestisse tagasijõudmist.


Reisimine Eestisse – välisriikide kodanikud

Olen ettevõtja ja minu firmas töötab välisriikide kodanikke, kes ei viibi praegu Eestis. Kuidas nad tagasi saavad?

08.06.2020

Alates 1. juunist taasavati Eesti piirid Euroopa riikidest saabuvatele inimestele. Riiki võivad vabalt siseneda ja ei kehti kodus püsimise kohustust neil:

  • kes tulevad Euroopa Liidu või Schengeni liikmesriigist või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist
  • kellel ei ole haigusnähte
  • kes on viimase 14 päeva jooksul viibinud Euroopa Liidu või Schengeni liikmesriigis või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis, kus on viimase 14 päeva jooksul koroonaviirusesse nakatanuid 100 000 elaniku kohta kuni 15 nakatunut

Viimase 14 päeva nakatumise statistika 100 000 elaniku kohta avaldab Välisministeerium oma kodulehel iga nädala reedel ning see kehtib esmaspäevast järgmised seitse päeva.

Eestisse tohivad siseneda ning ei pea karantiini jääma kõik need haigustunnusteta inimesed, kellele see õigus laienes ka varem, näiteks:

  • kes on vahetult seotud kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega seotud isik
  • kes on Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja või tema perekonnaliige või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane
  • kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid
  • kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev isik
  • kes teenindab reisigruppe ja on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega
  • kelle Eestisse saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega
  • kelle Eestisse saabumine on seotud Eestis tegutseva ettevõtte seadme hooldamise, remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga, kui see on vajalik ettevõtte tegevuse tagamiseks
  • sisenemiseks eriloa saanud inimesed
  • Inimeste osas, kes Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud erandite alla ei mahu, on jätkuvalt võimalik lubada piiriületus eritaotluse alusel, mis tuleb edastada aadressil ppa@politsei.ee. Taotluse vormi leiad: https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord

Jätkuvalt kehtivad piirangud välismaalastele, kes soovivad Eestisse tulla väljaspoolt Euroopa Liitu, Schengeni liikmesriiki, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki.


Kas välismaalane saab tulla Eestisse elukaaslase juurde, kes on viimaseid kuid rase? Keda loetakse pereliikmeteks? Kas näiteks elukaaslane, sündimata laps, kasulapsed/-vanemad jt on pereliikmed?

08.06.2020

Kui sellel välismaalasel on Eesti elamisõigus ehk kui ta on registreerinud enda siinse elukoha Eesti rahvastikuregistris ja tal on olemas Eesti ID-kaart, siis ei tohiks Eestisse tulek probleem olla.

Alates 1. juunist taasavati Eesti piirid Euroopa riikidest saabuvatele inimestele. Riiki võivad vabalt siseneda ja ei kehti kodus püsimise kohustust neil:

  • kes tulevad Euroopa Liidu või Schengeni liikmesriigist või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist
  • kellel ei ole haigusnähte
  • kes on viimase 14 päeva jooksul viibinud Euroopa Liidu või Schengeni liikmesriigis või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis, kus on viimase 14 päeva jooksul koroonaviirusesse nakatanuid 100 000 elaniku kohta kuni 15 nakatunut

Viimase 14 päeva nakatumise statistika 100 000 elaniku kohta avaldab Välisministeerium oma kodulehel iga nädala reedel ning see kehtib esmaspäevast järgmised seitse päeva.

Eestisse tohivad siseneda ning ei pea karantiini jääma kõik need haigustunnusteta inimesed, kellele see õigus laienes ka varem, näiteks:

  • kes on vahetult seotud kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega seotud isik
  • kes on Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja või tema perekonnaliige või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane
  • kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid
  • kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev isik
  • kes teenindab reisigruppe ja on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega
  • kelle Eestisse saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega
  • kelle Eestisse saabumine on seotud Eestis tegutseva ettevõtte seadme hooldamise, remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga, kui see on vajalik ettevõtte tegevuse tagamiseks
  • sisenemiseks eriloa saanud inimesed
  • Inimeste osas, kes Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud erandite alla ei mahu, on jätkuvalt võimalik lubada piiriületus eritaotluse alusel, mis tuleb edastada aadressil ppa@politsei.ee. Taotluse vormi leiad: https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord

Jätkuvalt kehtivad piirangud välismaalastele, kes soovivad Eestisse tulla väljaspoolt Euroopa Liitu, Schengeni liikmesriiki, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki.


Olen Euroopa Liidu riigi kodanik ja mul on Eestis registreeritud ettevõte, aga puudub Eestis elamise õigus. Kas ma pääsen Eestisse?

09.06.2020

Alates 1. juunist taasavati Eesti piirid Euroopa riikidest saabuvatele inimestele. Riiki võivad vabalt siseneda ja ei kehti kodus püsimise kohustust neil:

  • kes tulevad Euroopa Liidu või Schengeni liikmesriigist või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist
  • kellel ei ole haigusnähte
  • kes on viimase 14 päeva jooksul viibinud Euroopa Liidu või Schengeni liikmesriigis või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis, kus on viimase 14 päeva jooksul koroonaviirusesse nakatanuid 100 000 elaniku kohta kuni 15 nakatunut

Viimase 14 päeva nakatumise statistika 100 000 elaniku kohta avaldab Välisministeerium oma kodulehel iga nädala reedel ning see kehtib esmaspäevast järgmised seitse päeva.

Eestisse tohivad siseneda ning ei pea karantiini jääma kõik need haigustunnusteta inimesed, kellele see õigus laienes ka varem, näiteks:

  • kes on vahetult seotud kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega seotud isik
  • kes on Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja või tema perekonnaliige või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane
  • kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid
  • kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev isik
  • kes teenindab reisigruppe ja on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega
  • kelle Eestisse saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega
  • kelle Eestisse saabumine on seotud Eestis tegutseva ettevõtte seadme hooldamise, remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga, kui see on vajalik ettevõtte tegevuse tagamiseks
  • sisenemiseks eriloa saanud inimesed

Inimeste osas, kes Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud erandite alla ei mahu, on jätkuvalt võimalik lubada piiriületus eritaotluse alusel, mis tuleb edastada aadressil ppa@politsei.ee. Taotluse vormi leiad: https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord

Jätkuvalt kehtivad piirangud välismaalastele, kes soovivad Eestisse tulla väljaspoolt Euroopa Liitu, Schengeni liikmesriiki, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki.


Kas pääsen Eestisse, kui olen Euroopa Liidu riigi kodanik ja mul on Eesti kodaniku või elanikuga ühised lapsed (me ei ole abielus), aga mul pole Eestis elamise õigust?

08.05.2020

Jah, pääsed.


Kas Soomes viibiv Eesti ülikooli välistudeng (välisriigi kodanik) saab Eestisse tagasi pöörduda?

08.05.2020

Eesti ülikooli välistudeng, kel on Eesti elamisluba või -õigus, saab Eestisse tagasi pöörduda.


Kas Eestis töötav, kuid Venemaal elav Venemaa kodakondsusega inimene (sh Eesti ja Venemaa topeltkodakondsusega inimesed) saaks erandkorras tööl käimise eesmärgil Eesti-Vene piiri mõlemas suunas ületada?

02.04.2020

Eesti-Vene piiri ületamisel ei ole ette nähtud erisusi ja piiriületusel peavad isikud arvestama 14-päevase liikumispiiranguga nii Eestis kui ka Venemaal. Edasi-tagasi piiri ületades tööl käia ei ole võimalik.


Kas Venemaal on määratud kindlaks ametkond, kellelt võivad ettevõtjad piiri ületamise erandit taotleda?

08.05.2020

Ei. Venemaa valitsuse korralduse kohaselt ei tehta riiki lubamisel erandeid ja seetõttu ei ole määratud kindlaks ametkonda, kelle poole erandite taotlemiseks pöörduda.


Kuhu pannakse välismaalt tulev Eesti inimene isolatsiooni, kui ta ei saa oma koju minna, kuna samal pinnal elab ka riskirühma kuuluv vanavanem? Kas on kohti, mis on eraldatud sellistele inimestele isolatsioonis püsimiseks (nt selleks kohandatud hotell)?

02.04.2020

Kindlasti ei tohiks välismaalt tulev inimene minna riskirühma kuuluva vanavanema juurde. Ta peab leidma võimaluse enda majutamiseks mõnes majutusasutuses või Eestis elavate sõprade või sugulaste juures. Erasektori majutusasutustega, kes oleksid nõus võtma endale (mingi tasu eest või tasuta) majutamiseks isolatsioonis viibima sunnitud inimesi, ei ole praegu tehtud.


Kuidas tõlgendada, et tagasipöördumine on takistatud?

06.05.2020

Tagasipöördumine on takistatud, kui puudub transpordivõimalus või kui riigipiirid on transiidiks suletud.


Kas Eestit saab kasutada transiidiriigina, nt kui Egiptusest tulevas lennukis on Läti kodanikud, kes soovivad Tallinna kaudu Lätti minna?

05.05.2020

Eestit tohivad transiidikoridorina kasutada välismaalased, et jõuda oma koduriiki, kui neil ei ole koroonaviiruse haigusnähte.

Haigusnähtudega inimene peab saama abi sellest riigist, kus ta parasjagu viibib. Raskete haigusnähtude korral kutsutakse vajaduse korral kiirabi.


Eestis elamisloa alusel elav Venemaa kodanik tuleb koju. Kas ta saab vajaduse korral Venemaale tagasi?

22.07.2020

Eestisse saabunule kehtestatakse 14 päevaks liikumispiirang ja tal on sel ajal keelatud elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda. See tähendab, et 14 päeva jooksul ei tohi ta ka riigist lahkuda.

Tuleb meeles pidada, et edasi-tagasi liikuda ei saa.


Kas ma saan Eesti esindustes taas hakata viisat taotlema?

11.07.2020

Eesti välisesindustes, mis menetlevad viistaotlusi ja mis asuvad Euroopa Nõukogu erinimekirja kuuluvates riikides, on taas võimalik viisat taotleda Eesti külastamiseks kõikidel reisieesmärkidel, sh turism. Riikide nimekirja vaata siit: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-karantiininouete-kohta-euroopast-saabujatele (keri leheküljel alla).

Teistes Eesti välisesindustes, mis menetlevad viisataotlusi, on võimalik viisat taotleda inimestel, kes tulevad Eestisse töö- või õppimise eesmärgil või kellel on lubatud Eestisse siseneda. Nimekirja vaata siit: https://www.kriis.ee/et/reisimine-eestisse-valisriikide-kodanikud


Reisimine Eestist välismaale

Kas ma tohin piiri ületada?

16.07.2020

Praegu ei ole soovitatav välismaale reisida, välja arvatud Euroopa riikidesse, kus nakatunuid on 16 või vähem inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul ning kust naastes ei pea jääma karantiini. Reisides arvesta järgmist:

  • Enne välisriiki minekut tutvu sihtriiki sisenemise tingimustega: tee kindlaks, kas Sind lubatakse riiki. Kahtluste korral võta ühendust sihtriigi piirivalvega.
  • Kui pead teel sihtkohta läbima veel mõne riigi, tutvu ka selle riigi transiidireeglitega.
  • Arvesta, et koroonaviiruse leviku piiramiseks võivad riigid ootamatult piirata riiki sisenemist või seal liikumist. Võid jääda välismaal karantiini ja koju pääseda võib olla väga raske või isegi võimatu.


Kas laevaliiklus Eesti-Soome või Eesti-Rootsi vahel jätkub?

22.07.2020

Laevaliiklus jätkub osaliselt, aga soovitame uurida laevafirmade kodulehelt või infoliinilt üle, kas sind huvitav laevaliin on käigus.


Kas Eesti kodanik või elanik, kel on töökoht Venemaa territooriumil, võib tööl käimise eesmärgil erandkorras piiri ületada?

29.07.2020

Ei, see pole praegu võimalik.

Venemaa piirid on üldjuhul välismaalastele sisenemiseks suletud. Venemaa elamisloaga või ELi territooriumil elavad Venemaa kodakondsusega isikud saavad ühel korral kuus Venemaale siseneda.

Sissesõidukeeldu ei kohaldata: rahvusvahelisi autovedusid teostavatele autojuhtidele, lennukite, mere- ja jõelaevastiku ekipaažidele, rahvusvahelisi raudteevedusid teostavate rongikoosseisude töötajatele, isikutele, kellele on väljastatud viisa seoses lähisugulase surmaga ja isikutele, kes elavad alaliselt Vene Föderatsioonis. Lisaks võivad Venemaale siseneda ka välisriikide sportlased ja treenerid, isikud, kes tulevad ravile või haigete sugulaste eest hoolitsema ja kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistidele (viimasel kahel puhul ühekordne sissepääs).

Venemaa riigipiiri ületamise kohta saab lisateavet Venemaa välisministeeriumi infoliinidelt +7(495) 587 8860, +7(499) 244 1977, +7 (499) 244 1988 ja +7(499) 244 2847.


Mida arvestada lemmikloomaga reisimisel?

29.07.2020

Reisimine ei ole praegu soovitatav. Kui seda on vaja siiski teha, arvesta, et paljud riigid on koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seadnud piiriületusele piiranguid. Seetõttu uuri enne lemmikloomaga reisile asumist, mis tingimused kehtivad praegu siht- ja läbisõiduriigis.

Reisimispiirangute kohta saad teavet Välisministeeriumi veebilehelt ja Reisi Targalt lehelt.

Lemmikloomaga reisimise kohta saad lisateavet Veterinaar- ja Toiduameti veebilehelt.


Soovin reisida välismaale. Kust ma saan informatsiooni teistesse riikidesse sisenemise kohta?

21.07.2020

Informatsiooni muude riikide sisenemistingimuste kohta leiad Reisi Targalt lehelt: https://reisitargalt.vm.ee/

Reisimisel tasub kinni pidada järgmistest põhimõtetest:

• Enne reisi planeerimist vaata sihtriigi nakkuskordaja infot välisministeeriumi kodulehelt;

• Vii end kurssi võimalike reisipiirangutega sihtriigis – info saamiseks tutvu riigi infoga Reisi Targalt lehel, Euroopa Liidu ReOpen portaalis ja võta vajadusel detailide täpsustamiseks ühendust sihtriigi välisesindusega;

• Registreeri oma reis välisministeeriumi Reisi Targalt lehel, et saaksime Sind võimalikest reisipiirangutest teavitada;

• Järgi Terviseameti soovitusi (PDF) turvaliseks lennureisiks, et hoida enda ja teiste tervist – haigussümptomite esinemisel lükka reis edasi ja võta ühendust perearstiga.

• Sõlmi reisikindlustus ning tutvu hoolikalt kindlustustingimustega (k.a COVID-19 põhjustatud reisitõrgete korral);

• Asukohariigis järgi kohalike ametivõimude juhiseid ning hoia end kursis võimalike uute piirangutega;

• Reisilt naastes järgi Eestis kehtivaid reegleid, jälgi oma tervist ning võta viiruskahtluse korral ühendust oma perearstiga.

• Juhime tähelepanu sellele, et riik võib muuta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimusi lühikese etteteatamisajaga. Täpsema info saamiseks sihtriigi tingimuste osas soovitame pöörduda välisriigi esinduse poole või välisriigi vastavate ametiasutuste poole.


Olen ravikindlustatud inimene. Mida pean teadma tervisekindlustusest Euroopa Liidu riikides reisides?

22.07.2020

Puhkusele minnes tasub kaasa võtta Euroopa ravikindlustuskaart, mis on välismaal tekkinud terviserikke korral oluline abimees. Euroopa ravikindlustuskaardi ettenäitamisel osutatakse Eesti kindlustatutele Euroopa Liidus ja lisaks ka Liechtensteinis, Norras, Islandil ja Šveitsis vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel nendes riikides elavate kindlustatud inimestega.

Kaarti saab tellida digitaalselt riigiportaalist eesti.ee ja see on tasuta.

Arstiabi saamiseks peab raviasutuses esitama Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi ning isikut tõendava dokumendi. Euroopa ravikindlustuskaardi alusel on õigus saada tervishoiuteenuseid ainult riiklikes raviasutustes.

NB! Juhime tähelepanu sellele, et Euroopa ravikindlustuskaart ei kata kõiki kulutusi, mis vajamineva arstiabiga võivad kaasneda. Patsiendil tuleb maksta omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu, ravimite omaosalustasu, tõlkekulud jne) asukohamaa hindades. Kaart ei kata riikidevahelist transpordi kulu ega eraarsti juures tehtud kulutusi. Soovitame reisile minnes sõlmida erakindlustusfirmas ka meditsiiniabi kaitsega reisikindlustuslepingu, mis sõltuvalt kindlustustingimustest kompenseerib patsiendi tehtud kulutused.

Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/kontaktpunkt/arstiabi-euroopas-reisides/euroopa-ravikindlustuskaart


Kaubavedu Eestis ja rahvusvaheliselt

Kas on ka oluline, millist kaupa (näiteks autovaruosi, riideid) üle piiri transportida soovitakse? Kas kaubaga lubatakse piir ületada igal juhul?

24.05.2020

Kaubaveole ei ole praegu piiranguid kehtestatud juhul, kui see on ametialane tegevus.


Kas tegevusloata kaubavedu on lubatud? Millised dokumendid peavad juhil kaasas olema ja kas kehtib liikumispiirang?

28.03.2020

Rahvusvahelised kaubaveod on lubatud, sealhulgas veoste vedu tegevusloata.

Tasulise veoseveo korral peab autos olema selle auto kohta

  1. Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi vedajale antud ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (erandid rahvusvahelistel vedudel on sätestatud autoveoseaduse § 6 lõikes 1, näiteks omal kulul korraldatud veod Euroopa Liidus);
  2. veose saatedokument (CMR või nn loading list);
  3. välislepingust tulenev veoluba või CEMT-veoluba juhul, kui kaupa veab Eestist kolmandasse riiki või kolmandast riigist Eestisse Austria, Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Küprose, Luksemburgi, Norra, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome või Ungari vedaja.

Lisaks tuleb tühja autoga Eestisse sisenedes tõendada, mille alusel ja kuhu sõidetakse veosele järele (näiteks veotellimus).

Omal kulul korraldatava veoseveo korral peab autojuhil olema kaasas veose kohta dokument, millega tõendatakse, et see veos on omal kulul vedu korraldava ettevõtte omandis või on see ettevõte selle veose ostnud, müünud, remontinud, kaevandanud või töödelnud.

Omal kulul veoseveole kehtib ka teisi nõudeid, mis on kehtestatud Euroopa Liidu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d, aga eriolukorras koormaks nende kontrollimine liialt kontrolli teostajat.

Kaubaveoga vahetult seotud isikud on liikumispiirangust vabastatud.


Kas rekajuht, kes tuleb Eestisse kaubalaadungiga, peab olema 14 päeva kodus isolatsioonis või tohib ta kohe uuesti välismaale sõita?

16.04.2020

Ta tohib kohe uuesti välismaale sõita, sest 14-päevane liikumispiirang ei kehti kauba või tooraine transportijatele ning rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga tegelejatele. Loomulikult ei tohi juhil olla haigusnähte. Kui juhil on haigusnähud, peab ta jääma 14 päevaks koju isolatsiooni ning võtma ühendust oma perearstiga. Lisateavet saad eriolukorra juhi korraldusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/316032020007.


Kas sellise tooraine vedajatel, mis on ettevõtte toimimiseks ja loomade elus hoidmiseks oluline, on võimalik piir ületada kiiremini? Mõtlen näiteks sööda vedajaid.

28.03.2020

Ei, neile ei kehti erand. Tavalisest pikem ootejärjekord piiril on praegu paratamatu.

Me anname endast siiski parima, et kõik saaksid piiri ületada võimalikult sujuvalt ja kiiresti.


Kas koduloomad on kaup, st kas neile laieneb kaubavedude erand?

28.03.2020

Oma isikliku koera või kassiga üle piiri tulek ei ole kaubavedu ja sellele kaubavedude erand ei laiene.

Kui autojuht korraldab omal kulul veosevedu, peab tal olema kaasas veose kohta dokument, millega tõendatakse, et see veos on omal kulul vedu korraldava ettevõtte/isiku omandis või on see ettevõte selle veose ostnud, müünud, remontinud, kaevandanud või töödelnud. Sellisele veoseveole kehtib ka teisi nõudeid (vt ELi määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punkti d), aga eriolukorras koormaks nende kontrollimine liialt kontrolli teostajat.


Olen Eesti ravikindlustusega kaugsõiduautojuht. Kas saan arstiabi, kui haigestun mõnes Euroopa riigis koroonasse?

03.04.2020

Enamikus Euroopa riikides osutatakse Eesti ravikindlustusega inimesele vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel nendes riikides elavate inimestega. Vajaminevat arstiabi osutatakse ka koroonaviiruse puhul.

Ravivajaduse üle otsustab arst.

Arstiabi saamiseks peab Sul kaasas olema Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat. Kui Sul ei ole kumbagi, pead haiglasse või arsti juurde sattumise korral kohe taotlema Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi.

Lisateavet leiad Eesti Haigekassa veebilehelt.


Kas välismaalt, näiteks Hispaaniast, tohib toiduaineid importida? Kas nendega koos võib liikuda viirus?

31.03.2020

Kaubaveole ei ole sõltumata kaubast praegu piiranguid kehtestatud. Seega võib välismaalt toiduaineid Eestisse importida. Teadaolevalt viirus pindadel väga kaua ei püsi ja tõenäoliselt hävib teekonna jooksul. Sellegipoolest soovitame järgida kõiki hügieenireegleid ning puhastada pakendid ja käed pärast kauba käitlemist.


Kas Leedu võib peatada Eestist piima tarnimise?

14.04.2020

Leedu põllumajandusminister on kinnitanud, et Leedu piimatööstused jätkavad Eesti piima tarnimist. Eesti piim on tippkvaliteediga ja endiselt sealsele turule oodatud.

Ühtlasi jätkab Leedu kõikide piimapartiide kontrolli.


Kauba impordil tekkis probleem paberil originaalsertifikaadiga. Kas kriisiolukorras tohib kasutada selle koopiat?

13.04.2020

Jah, Euroopa Liitu võib ajutise kriisiolukorra abinõuna kaupa importida ka sertifikaadi koopia alusel.

Kuidas koopia saata, sõltub sellest, kas sellel Euroopa Liidu välisel riigil on juurdepääs ELi süsteemile TRACES.

Euroopa Komisjon teavitas sellest võimalusest Euroopa Liidu väliseid kaubanduspartnereid ja saatkondi ning on palunud sarnaseid abinõusid rakendada ka liiduvälistel riikidel, sest originaalsertifikaadi esitamisega on olnud probleeme ka Euroopa Liidu eksportijatel.


Meresõit

Millega tuleb arvestada sadamates tehtava piirikontrolli puhul?

16.04.2020

Kuna Euroopa Liidu sisepiiril on taastatud ajutine piirikontroll, kehtib ka väikelaevadele piirikontrolli kohustus, kui nad soovivad mõne liikmesriigi sadamas silduda.

Lõbusõidulaeva juht peab laeva saabumisest Eestisse (riigipiiri ületamisest) informeerima kõige lähema sadama politseiasutust (Tallinna kordon +372 619 1260) või sadama ametiasutust, kes informeerib kõige lähemat sadama politseiasutust, vähemalt üks tund enne laeva sadamasse saabumist või sealt väljumist.

Politsei teeb piirikontrolli väljakutse alusel. Lõbusõidualus peab Eestisse saabumisel suunduma rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadama piiripunkti. Piiripunktide loetelu leiab Riigi Teatajast.

Politseil on õigus riigipiiri valvamisel kontrollida merel kõiki aluseid, et tagada piirirežiimist kinnipidamine ja eriolukorra nõuete täitmine. Kõik, kes ületavad territoriaalmere piiri (sõltumata suunast), kuuluvad piirirežiimi kontrolli alla.

Välisriiki ei ole soovitatav minna. Enne sadamast väljumist tee selgeks, kas välisriik lubab Sinul oma riiki siseneda (üldjuhul on kõikjal riiki sisenemine keelatud, see on võimalik vaid erandkorras).

Neid, kellele ei laiene liikumispiirangu erandid, Eestisse ei lubata (näiteks soomlast, kes soovib tulla hooldama oma väikealust).


Eksamid üldhariduskoolides

Millal selguvad gümnaasiumi riigieksamite tulemused?

29.07.2020

Riigieksamid toimusid mai lõpus ja juuni alguses ning tulemused avalikustati 30. juunil.


Kas gümnaasiumi lõputunnistusele võib numbrilise hinde asemel märkida „arvestatud/mittearvestatud“?

11.06.2020

Eriolukorra algusest kuni 2019/2020. õppeaasta lõpuni võib kasutada hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, mida ei pea teisendama viiepallisüsteemi. Kursusehinded pannakse üldjuhul numbriliste hinnetena. Juhul kui eriolukorra ajal on kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole õppenõukogu otsusel võimalik kursusehinnet välja panna numbrilise hindena, võib kursusehindeks panna „arvestatud/mittearvestatud“. Sama kehtib lõputunnistusele kantavate kooliastmehinnete puhul.


Millal toimuvad sügisesed riigieksamite lisaeksamid?

12.06.2020

Esialgse kava järgi toimuvad 2019/2020. õppeaasta lisaeksamid järgmiselt:

  1. eesti keel (kirjalik) – 10. oktoober 2020. a;
  2. B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) – 11. oktoober 2020. a;
  3. B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) – 11.–13. oktoober 2020. a;
  4. inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (kirjalik) – 26. september 2020. a;
  5. inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (suuline) – 26. september – 2. oktoober 2020. a;
  6. matemaatika (kirjalik) – 17. oktoober 2020. a.

Need kuupäevad on ministeeriumitele ning koolijuhtide ja õpetajate ühendustele kooskõlastamiseks saadetud ministri määruse eelnõus ja võivad kooskõlastamise jooksul veel muutuda.

Lisainfo: innove@innove.ee


Millal saab registreeruda gümnaasiumi riigieksamite lisaeksamitele?

29.07.2020

Lisaeksamitele said 6. juunist kuni 17. juulini 2020. a. registreeruda kõik 2019/2020. õppeaastal kooli lõpetanud ja eelmistel aastatel gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikud.

Lisainfo: innove@innove.ee


Kas ilma eksamiteta saab kooliastme lõpetada?

29.07.2020

Põhikoolieksameid sellel õppeaastal ei toimunud, kuid soovijaid said keeletaseme saamiseks sooritada eesti keele kui teise keele eksami. Põhikooli lõpetamiseks peavad õpilase aastahinded olema vähemalt rahuldavad või arvestatud. Loovtöö ei ole põhikooli lõpetamise riiklik tingimus. Kooli õppenõukogul on õigus hinnata, kas seda on eriolukorda arvestades võimalik teha või mitte. Kui eriolukorra tõttu polnud võimalik loovtööd teha, siis ei pea põhikoolilõpetaja seda tegema.

Gümnaasiumi lõpueksamid ei ole kohustuslikud – gümnaasiumi saab lõpetada ka riigieksameid tegemata. Abituriendid, kes olid eksamitele registreerunud, said soovi korral teha eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami, matemaatika riigieksami ning ühe rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksami. Riigieksamid toimusid mai lõpus ja juuni alguses ning tulemused avalikustati 30. juunil.

Järgmise õppeaasta esimesel poolel korraldatakse ka gümnaasiumi riigieksamite lisaeksamid. Neid saavad teha õpilased, kes ei ole kevadel riigieksamitel käinud või kes ei ole oma riigieksamite tulemustega rahul.


Laagrid, trennid, huviringid, noortekeskused

Kas tänavu suvel tohib üldse korraldada lastelaagreid ja õpilasmalevaid?

19.06.2020

Jah, tohib. Lastelaagrid ja õpilasmalevad on lubatud alates 12. juunist.


Milliseid reegleid peavad järgima lastelaagrite ja õpilasmalevate korraldajad?

03.07.2020

Lastelaagrid ja õpilasmalevad on lubatud alates 12. juunist.

Korraldaja peab tagama, et järgitakse neid reegleid:

  • Ühes rühmas võib maksimaalselt olla 20 noort ning maksimaalne osalejate arv ühes vahetuses on 300 noort.
  • Laagrites ja malevates ei tohi osaleda ega nende toimumiskohtades viibida haigussümptomitega inimesed.
  • Kui noor või töötaja on viimase 14 päeva jooksul kokku puutunud kellegagi, kellel on Covid-19 (või sellele sarnased) sümptomid, ei tohi ta laagrisse või malevasse minna.
  • Igapäevaselt tuleb pesta ja desinfitseerida ruumid, tööpinnad ja esemed ning tuulutada ruumid.
  • Osalejaid ja töötajaid tuleb informeerida ja juhendada üldhügieeni nõuete täitmisest ning seda kontrollida. Samuti tuleb tagada võimalused kätepesuks ja desinfitseerimiseks.

Loe lähemalt:


Kuidas korraldada laagrites ja malevates majutus ja toitlustamine?

03.07.2020

Võimalusel tuleb paigutada erinevate rühmade noored eraldi hoonetesse või majutusruumidesse.

Toitlustamisel tuleb järgida tavapäraseid toidukäitlemise nõudeid.


Kas avatud noortekeskused võivad tegutseda?

03.07.2020

Alates 1. juunist leevenesid avatud noortekeskustele kehtivad piirangud.

  • Lubatud on tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 100 inimese.
  • Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 100 osalejaga.

Alates 19. juunist

  • 2 + 2 reegli asemel kehtib inimeste hajutamise nõue. See tähendab, et jätkuvalt tuleb hoida inimeste vahel turvalist vahemaad, kuid 2 + 2 reegli kohustuslikus korras täitmist riik enam ei nõua.
  • Kõik teised kehtestatud nõuded osalejate arvu, ruumi täituvuse, desinfitseerimisvahendite ja muu kohta jäävad kehtima.

Alates 1. juulist

  • Lubatud on tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 500 inimese.
  • Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 1000 osalejaga.

Soovitame noori teavitada sellest, et noortekeskuses korraga viibivate inimeste arv on piiratud.

  1. maist võis noortekeskused taas avada, ent järgida tuli kõiki Haridus- ja Teadusministeeriumi soovitusi.


Milliseid reegleid peavad järgima huvitegevuse ja huvihariduse pakkujad?

03.07.2020

Vabariigi Valitsuse korraldusega leevenesid 1. juunist oluliselt seni kehtinud piirangud huvitegevusele ja -haridusele.

Alates 1. juunist

  • Lubatud on tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 100 inimese.
  • Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 100 osalejaga.

Alates 19. juunist

  • 2 + 2 reegli asemel kehtib inimeste hajutamise nõue. See tähendab, et jätkuvalt tuleb hoida inimeste vahel turvalist vahemaad, kuid 2 + 2 reegli kohustuslikus korras täitmist riik enam ei nõua.
  • Kõik teised kehtestatud nõuded osalejate arvu, ruumi täituvuse, desinfitseerimisvahendite ja muu kohta jäävad kehtima.

Alates 1. juulist

  • Lubatud on tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 500 inimese.
  • Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 1000 osalejaga.

Alates 15. maist lubati osaline kontaktõpe kõigis haridusasutustes, kus vahepeal tuli minna üle koduõppele. Iga huvikooli ja huviringi otsustada on, kas jätkatakse koduõppega või minnakse üle kontaktõppele.

Täpsemat infot töökorralduse kohta jagavad huvikoolid ja huvitegevuse pakkujad.


Lasteaiad

Kuidas korraldada lasteaia lõpupidu?

15.07.2020

Lõpetamisi on võimalik korraldada paindlikult ning lähtudes toimumise hetkel kehtivatest reeglitest: näiteks väikestes gruppides vabas õhus ja piisavat vahemaad hoides. Soovitame lasteaedadel pidada nõu nii lastevanemate kui ka kohaliku omavalitsusega, et kindlaks teha, millised on võimalused muuta lasteaia lõpetamine lastele meeldejäävaks, tagades samas kõigi turvalisuse ning tervise kaitse.

Alates 1. juunist kehtivad piirangud:

  • Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 100 inimese.
  • Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 100 osalejaga.

Alates 1. juulist kehtivad piirangud:

  • Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 500 inimese.
  • Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 1000 osalejaga.


Milliseid reegleid peab järgima lasteaedades, et vähendada töötajate ja laste nakatumisohtu?

30.06.2020

Terviseamet on saatnud lasteasutustele juhendi, mida tuleb laste ja lasteaia töötajate tervise kaitseks järgida. Selles antakse täpsed juhised kõikide meetmete kohta, mida tuleb lasteaias rakendada.

Juhend lasteaedadele ja lapsehoidudele seoses COVID-19 levikuga

Soovitused lasteaedadele ja lapsehoidudele kriisist väljumise perioodil

Vajalike isikukaitsevahendite hankimise korraldab lasteasutus koostöös lasteasutuse pidajaga.

Lasteaia ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab selle pidaja. Kohalik omavalitsus peab vanemate soovil tagama võimaluse käia lasteaias kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega.


Mis saab sel aastal koolieelikute koolivalmiduskaartide väljastamisest?

20.04.2020

Õpetaja saab vormistada koolivalmiduskaardi, tuginedes lapse töödele ja arengu hindamise materjalidele, mis on kogunenud kogu õppeaasta jooksul. Vajadusel võib korraldada individuaalseid arenguvestlusi lapsevanemate ja lapsega.

Koolivalmiduskaardi väljastamiseks võib kasutada elektroonilisi õppekeskkondi (Eliis, e-lasteaed).


Kas lasteaialapsed tohivad käia õues?

10.06.2020

Jah. Küll aga on soovitatav piirata erinevate rühmade omavahelist kokkupuudet.


Kas lasteaia töötaja peaks kandma kaitsevahendeid?

27.03.2020

Selle otsustab iga lasteaed ise. Kindlasti tuleb igas lastehoiu kohas järgida väga põhjalikult hügieenireegleid. Piirata tuleb hoonesse sisenevate inimeste hulka ning haigusnähtudega inimesi majja mitte lubada. Ka rühmad ei tohiks omavahel kokku puutuda.


Kas lasteaial on õigus keelduda vastu võtmast last, kes on 14 päeva pärast välisreisilt naasmist kodus olnud ja kellel ei ole ühtki haigusnähtu? Mida lapsevanem peaks tegema, kui lasteaia juht keeldub last vastu võtmast?

09.06.2020

Lasteaia lahtioleku ja töökorralduse otsustab

  • munitsipaallasteaia ja -hoiu puhul kohalik omavalitsus,
  • eraasutuse puhul selle pidaja.

Kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada vajaduse korral lasteaiakoht kõigile lastele, kelle vähemalt üks vanem on omavalitsusse sisse kirjutatud. See tähendab, et juhul, kui lasteaia juht keeldub last vastu võtmast, tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Lapse lasteaeda mittelubamine peab olema põhjendatud. See võib olla põhjendatud näiteks juhul, kui on teada, et on rikutud kodus püsimise nõuet, laps elab koos või on kokku puutunud perekonnaliikmega või muu inimesega, kes on koroonahaige või selle haiguse kahtlusega. Vanemal on kohustus esitada tõesed andmed võimaliku nakkusohu kohta. Kui sellised asjaolud puuduvad, siis peab lasteaia pidaja otsima sobiva lahenduse.

Kindlasti jälgi enda ja oma pereliikmete terviseseisundit ja ära vii lasteaeda haigusnähtudega last. Lasteaial on õigus haiged lapsed koju saata.


Täienduskoolitus

Milliseid reegleid peab järgima täiskasvanuharidust ja täienduskoolitusi pakkudes?

30.06.2020

Vabariigi Valitsuse korraldusega leevenesid 1. juunist oluliselt seni kehtinud piirangud haridusasutuste tegevusele. Leevendused kehtivad ka täiskasvanuhariduse pakkujatele ja täienduskoolitusasutustele.

Alates 1. juunist

  • Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 100 inimese.
  • Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 100 osalejaga.

Alates 19. juunist

  • 2 + 2 reegli asemel kehtib inimeste hajutamise nõue. See tähendab, et jätkuvalt tuleb hoida inimeste vahel turvalist vahet, kuid 2 + 2 reegli kohustuslikus korras täitmist riik enam ei nõua.
  • Kõik teised kehtestatud nõuded osalejate arvu, ruumi täituvuse, desinfitseerimisvahendite ja muu kohta jäävad kehtima.

Alates 1. juulist

  • Lubatud tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 500 inimese.
  • Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 1000 osalejaga.

Hügieeni ja ruumide puhtuse tagamisel tuleb lähtuda Terviseameti soovitustest.


Õpin täiskasvanute täiendkoolituskursusel, kriisi tõttu jäid õpingud pooleli. Kas mul on õigus osa makstud õppetasu tagasi saada?

21.04.2020

Kui täienduskoolitusasutuse pidaja ei ole pakkunud koduõpet, tuleks esmalt ühendust võtta koolitusasutusega. Tähtis on vaadata üle sõlmitud koolitusleping, mida mõlemad pooled peavad koolitusteenuse pakkumisel järgima. Lisaks tuleks tutvuda ka õppekorralduse alustega, mis reguleerivad muu hulgas õppetasu maksmise ning tagastamise korda. Juhul kui täienduskoolitusasutuse pidaja ei täida sõlmitud koolituslepingut ja õpet ei toimu, on õppijal õigus leping koolituslepingus sätestatud tingimustel üles öelda.


Välismaal õppimine

Kas Eesti riik saab mind toetada kuidagi õpingute katkestamisega kaasnevate kuludega välismaal?

30.03.2020

Kahjuks ei, sest välismaale õppima suundumine ja sealsete õpingute katkestamine on isiklik otsus.


Mida teha, kui tahan jätta õppimise välismaal pooleli ja tulla Eestisse?

30.03.2020

Õpingute katkestamine välismaal sõltub ülikooli reeglitest ja/või ülikooliga sõlmitud õppelepingust. Eestis on võimalik kõrgkoolidesse sisse astuda vastavalt koolide poolt seatud tingimustele ja ajaraamile. Seni omandatud kogemusi ja õppeaineid võib olla võimalik üle kanda varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise protsessi VÕTA raames.


Kuidas saan välisriigi ülikoolile tõendada, milline on Eestis riigieksamite korraldus sel õppeaastal?

11.06.2020

Kui õpilane soovib minna õppima välisriigi ülikooli, väljastab Haridus- ja Teadusministeerium vajaduse korral konkreetse ülikooli jaoks infokirja. Kirjas selgitab ministeerium, millised on sel õppeaastal Eestis kehtivad gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja milliseid eksameid on abiturientidel sel aastal võimalik teha.

Infokirja saamiseks tuleb kirjutada aadressil pille.koiv@hm.ee.


Isikut tõendavad dokumendid

Kas Politsei- ja Piirivalveameti teenindused on avatud?

24.05.2020

Alates 11. maist on Politsei- ja Piirivalveameti teenindused üle Eesti avatud tavapärastel aegadel ehk esmaspäevast reedeni kella 9–17.

Võimaluse korral kasuta iseteenindust http://iseteenindus.politsei.ee/. Vaata ka Politsei- ja Piirivalveameti kodulehte, kust leiad vajalikku teavet dokumentide kohta.


Kui mul on ainult kerge nohu ja köha, kas siis võin tulla edasilükkamatu toimingu jaoks teenindusse?

27.04.2020

Palun ära tule. Võimaluse korral taotle dokumenti iseteeninduses ja tule dokumendile järele siis, kui haigusnähte enam pole. Dokumente hoitakse teeninduses kuus kuud.


Kui pean edasilükkamatu toimingu jaoks tulema teenindusse, siis kas saan kohapealt maski?

27.04.2020

Politsei- ja Piirivalveameti teeninduses saad maski juhul, kui Sul on haigusnähud. Siiski palume, et jätaksid haigusnähtude korral teenindussaali tulemata, et hoida nii enda kui ka teiste tervist.


Kas saan volitada kedagi enda eest dokumendile järele tulema?

16.05.2020

Saad küll, kuid volitust ei saa teha tagantjärele. Volituse saad teha üksnes sel ajal, kui taotled dokumente Politsei- ja Piirivalveameti teeninduses või välisesinduses.

Dokumendile järele tulles peab volitatud isikul kaasas olema:

  • tema enda kehtiv isikut tõendav dokument, mis on väljastatud Eestis;
  • Sinu vana dokument, kui see veel kehtib.


Kuidas saan taotleda ID-kaarti?

16.05.2020

Kui Sulle on varem ID-kaart välja antud, pole mingit vajadust teenindussaali tulla. Taotle uus ID-kaart endale ja alaealisele lapsele politsei iseteeninduses aadressil http://iseteenindus.politsei.ee.

Vajaduse korral võtab Politsei- ja Piirivalveamet taotlusi vastu ka posti teel aadressil Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn. Ankeedi saad alla laadida Politsei- ja Piirivalveameti veebilehelt. Kui Sul endal pole võimalik ID-kaardile järele tulla (nt viibid haiglas), siis Sinu avalduse alusel saab ID-kaardile järele minna kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja.

Taotluse saad esitada ka teeninduses kohapeal, kui see on vältimatult vajalik.


Mida teha, kui taotlen ID-kaarti esimest korda?

27.04.2020

ID-kaardi esmakordsel taotlemisel tuleb minna Politsei- ja Piirivalveameti teenindusse ning esitada Eesti kodakondsust tõendav dokument.


Kuidas saan taotleda passi?

03.04.2020

Korduvat passi täiskasvanule ja passi alaealisele lapsele saad taotleda politsei iseteeninduses aadressil http://iseteenindus.politsei.ee. Passi taotlemiseks on Sul vaja fotot, sõrmejälgi ja allkirjanäidist.

  • Kasuta viimase 60 päeva jooksul teeninduse fotoboksis tehtud fotot, sõrmejälgi ja allkirjanäidist, mis on Sinu isikukoodiga iseteeninduse süsteemis seotud.
  • Laadi viimase 6 kuu jooksul tehtud nõuetekohane foto ja allkirjanäidise fotokoopia iseteenindusse üles või saada need e-postiga aadressil ppa@politsei.ee. Sõrmejäljed, mis on antud viimase 5 aasta jooksul, on süsteemis juba olemas.

Vajaduse korral saad taotluse esitada posti teel aadressil Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn. Taotlusankeedi leiad Politsei- ja Piirivalveameti veebilehelt, kuid dokumendifoto tuleb saata digitaalselt e-posti aadressil ppa@politsei.ee. Foto peab olema tehtud viimase 6 kuu jooksul ja süsteemis olevate sõrmejälgede andmisest ei tohi olla möödas üle 5 aasta.

Taotluse saad esitada ka teeninduses kohapeal, kui see on vältimatult vajalik.


Mida teha, kui taotlen passi esimest korda?

27.04.2020

Passi esmakordsel taotlemisel tuleb minna Politsei- ja Piirivalveameti teenindusse ning esitada Eesti kodakondsust tõendav dokument.



Kuidas saan muuta dokumendi väljastamise kohta?

27.04.2020

Et muuta dokumendi väljastamise kohta, esita Politsei- ja Piirivalveametile vabas vormis taotlus e-posti aadressil ppa@politsei.ee ning tasu internetipangas riigilõiv 10 eurot. Dokumendi tellimisel välisesindusse lisandub 20 eurot. Juhised leiad aadressilt https://www.politsei.ee/et/juhend/riigiloivud/internetipangas.


Kas mulle saadetakse pass koju, kui ma ei saa sellele ise järele tulla?

27.04.2020

Ei, Politsei- ja Piirivalveamet ei saada Eestis dokumente posti teel.


Kui kaua hoitakse minu dokumenti teeninduses?

27.04.2020

Dokumente hoitakse teeninduses kuus kuud.


Kas Eesti Vabariigi välisesindused on avatud?

27.04.2020

Jah, Eesti Vabariigi välisesindused (saatkonnad) on avatud, kuid nad võivad vajaduse korral muuta või piirata lahtiolekuaegu. Konsulaarvastuvõtuaegu tasub kontrollida Välisministeeriumi kodulehelt https://vm.ee/et/riigid/eesti-saatkonnad.

Välisministeeriumi konsulaarosakonna telefoninumber on +372 637 7440 ja e-posti aadress konsul@mfa.ee.


Passi kättesaamine välismaal

Eriolukord on läbi. Elan välisriigis. Kas saan endiselt passi väljastuse postiteenuse vahendusel tellida?

18.05.2020

Ei saa. Kuna eriolukord Eestis on lõppenud, on taastunud tavapärane dokumentide väljastuskord. Lisateavet Eesti passi taotlemiseks välismaal saad Politsei- ja Piirivalveameti veebilehelt.


Elamisload, viisad, relvaload

Olen nn halli passiga ehk määratlemata kodakondsusega inimene ja viibin välismaal. Minu dokumendid aeguvad või juba kaotasid kehtivuse välismaal olles ja uued on Eestis valmis. Kuidas saan Eestisse tagasi?

14.04.2020

Võta ühendust asukohariigi saatkonnaga, et saada tagasipöördumisluba.

Välisesindused ei väljasta välismaalase passi ega määratlemata kodakondsusega inimeste elamisloakaarte. Ka ei saada Politsei- ja Piirivalveamet neid dokumente välisesindustesse.

Tähelepanu! Reisidokument on pass. Ainult elamisloakaardist piiri ületamiseks ei piisa. Kui elamisloakaart kehtib, aga pass kaotab kehtivuse, siis tuleb samuti välisesindusse pöörduda.


Kust saan teada, mis seisus on minu elamisloa, elamisõiguse või lühiajalise töötamise registreerimise taotlus?

25.05.2020

Alates 27. maist jätkub varasem menetluskord. Otsuseid tehakse lühiajalise töötamise puhul 15 tööpäeva jooksul ja elamisloa taotluse puhul kahe kuu jooksul. Lisainfot saab menetlejalt või Politsei- ja Piirivalveameti klienditoe numbril 612 3000.


Kust saan infot välismaalaste Eestis viibimise, töötamise ja elamise kohta?

14.04.2020

Keerulisemate küsimuste korral pöördu Politsei- ja Piirivalveameti migratsiooninõustajate poole e-posti aadressil migrationadvice@politsei.ee või telefoninumbril +372 612 3500 (E–R kl 9–15).


Mida teha, kui relvaluba kaotab kehtivuse, kuid uut tervisetõendit praegu ei väljastata?

14.04.2020

Politsei- ja Piirivalveamet pikendab automaatselt ajavahemikus 16. märtsist 31. maini aeguvate relvalubade kehtivust. Otsus on seotud tervisetõendite väljastamise ajutise peatamisega.

  • Kui loa kehtivus lõpeb ajavahemikus 16.–30. märtsini, pikendatakse seda 90 kalendripäevani arvates kuupäevast, mil loa kehtivusaeg lõppeb.
  • Kui loa kehtivus lõpeb ajavahemikus 1. aprillist 31. maini, pikendatakse seda 60 kalendripäevani arvates kuupäevast, mil loa kehtivusaeg lõppeb.

Otsus kehtib relvaloa, relvakandmisloa, paralleelrelvaloa ja kollektsioneerimisloa kohta.

Seega ei too loa kehtivusaja pikendamine loa omanikule kaasa mingeid lisakohustusi. Samuti pole kohe pärast kehtivusaja lõppu vaja anda relvi politseile üle.

Relvaloa vahetamise taotlus tuleb esitada peale eriolukorra lõppemist relvaseaduse § 41 lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul.


Olen kolmanda riigi kodanik. Sain Eesti elamisloa, kuid elamisloakaart ootab Eestis väljastamist. Minu abikaasa on Eesti kodanik. Kas ma saan Eestisse tulla?

01.04.2020

Kuna oled Euroopa Liidu kodaniku pereliige, saad Eestisse tulla viisa alusel.

Teine võimalus on esitada Politsei- ja Piirivalveametile taotlus, et elamisloakaart väljastataks välisesinduses, ja tasuda riigilõiv. Eestisse saad tulla väljastatud elamisloakaardiga.


Kas minu elamisluba muutub kehtetuks, kui ma nakatun koroonaviirusega?

02.04.2020

Ei muutu.


Kas välismaalane peab riigist lahkuma, kui tema lühiajalise töötamise registreering lõpeb ja seda ei saa pikendada?

14.05.2020

Välismaalased, kelle tagasipöördumine elukohariiki ei ole takistatud, peavad enne registreeringu lõppu Eestist lahkuma.

Välismaalased, kellel oli 12. märtsi seisuga Eesti viibimiseks seaduslik alus ja kellel on koju tagasipöördumine takistatud, võivad Eestis ajutiselt edasi viibida.


Kui mul on kehtiv D-viisa ja tööandja lõpetab minuga töösuhte, siis kas minu viisa tunnistatakse kohe kehtetuks?

14.05.2020

Ei. Sulle antakse mõistlik aeg uue töökoha otsimiseks ja dokumentatsiooni kordaajamiseks.


7. mail jõustus relvaseaduse muudatus. Mis lubasid pikendatakse selle alusel 60 päeva võrra?

24.05.2020

Pikendatakse kõiki relvaseaduse alusel väljastatud lubasid ja tegevuslubasid, välja arvatud Euroopa tulirelvapass, mille kehtivus lõppeb eriolukorra ajal.

Eriolukord kehtis 17. maini (kaasa arvatud). Seega, kui relvaluba aegus vahemikus 12. märts kuni 17. mai 2020, on selle kehtivusajaks 16. juuli 2020.


Minu relvaluba aegub 1. juunil. Kas seda pikendatakse?

14.05.2020

Ei pikendata.


Kas relvaeksamid toimuvad?

25.05.2020

Jah. Kui oled esitanud taotluse relva soetamisloa või relvaloa saamiseks, siis võtab lubadeametnik Sinuga ühendust ning lepib kokku eksami aja ja koha.


Millal tuleb esitada relvaloa vahetamise taotlus?

13.05.2020

Relvaloa vahetamise taotlus tuleb esitada seaduses nimetatud tähtaja jooksul:

  • vähemalt üks kuu enne relvaloa või relvakandmisloa kehtivuse lõppemist;
  • vahetult pärast relvaloa või relvakandmisloa kõlbmatuks muutumist;
  • seitsme tööpäeva jooksul alates relva, relvaloa või relvakandmisloa omaja andmete või relvahoidla asukoha muutumisest.

Enne relvaloa vahetamist peab relvaloa omaja tõestama, et tema relvaloale kantud relvad on olemas.


Mida teha, kui minu luba aegub pärast 31. maid, kuid tervisetõendit relvaloa pikendamiseks ma arstilt ei saa?

13.05.2020

Sel juhul esita relvaloa vahetamise taotlus ilma tervisetõendita. Kooskõlas seadusega määrab Politsei- ja Piirivalveamet Sulle tähtaja, mille jooksul tuleb tervisetõend taotlusele lisada.


Liiklus ja sõidukid

Kas autokoolide tegevus on lubatud? Autos istub ju üksnes kaks inimest – õpetaja ja sõiduõppija.

09.05.2020

Piirangute leevendamisega lubab valitsuskomisjon autokoolidel jätkata mootorsõidukijuhi, autojuhi ja ohtlikku veost vedava juhi koolitusi alates 5. maist.

Sõidutunni läbiviimisel peab jälgima, et:

  • õpetajal ega õpilasel ei tohi olla haigussümptomeid;
  • autos peab olema käte desinfitseerimise vahend;
  • õpetaja ning õpilane peavad enne sõidu alustamist ja pärast sõidu lõpetamist käsi pesema või desinfitseerima;
  • pärast iga sõidutundi puhastab õpetaja auto rooli, käigukangi, käsipiduri jm pinnad;
  • soovi korral kannavad õpilane ja õpetaja kaitsemaski või visiiri.

Seoses autokoolide sõidutundide jätkumisega otsustas Maanteeamet alates 7. maist jätkata riiklike sõidueksamite vastuvõtmisega. Sõidukijuhtide koolituse piirangu üle teevad järelevalvet Maanteeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet.


Kas Maanteeameti teenindusbürood on avatud? Kas sõidu- ja teooriaeksamid toimuvad?

22.07.2020

Maanteeameti teenindusbürood on avatud. Büroo uksel on märgitud maksimaalne ruumis viibivate klientide arv. Teenindame esmajärjekorras broneeringutega kliente. Broneeringuta klientidel palume arvestada, et ooteaeg võib olla pikk ja võimalik, et tuleb oodata väljas. Registreerimiseelne kontroll toimub ainult broneeringu alusel.

Kõige parem oleks, kui eelistaksid kontaktivabu või minimaalse kontaktiga teenuseid – osutame neid kõigis büroodes. Töötasime taolised teenused välja just eriolukorra ajaks, et vältida nakkusohtu.

Kui Sulle hädavajalikku teenust aga ei ole võimalik saada e-teenusena, broneeri Maanteeameti büroosse aeg.

Eksamitest võetame praegu vastu üksnes

  • A-kategooria sõidueksameid (registeerimine autokoolis, alates maikuust ka e-teeninduses);
  • teooriaeksameid (registreerimine e-teeninduses).

Kehtestatud meetmeid vaatab Maanteeamet pidevalt üle ja teavitab edasisest tegevusest. Soovitame värsket infot jälgida Maanteameti kodulehelt.


Kuidas ma saan Maanteeametist kätte vajalikud dokumendid?

22.07.2020

Maanteeameti teenindusbürood on avatud. Büroo uksel on märgitud maksimaalne ruumis viibivate klientide arv. Teenindame esmajärjekorras broneeringutega kliente. Broneeringuta klientidel palume arvestada, et ooteaeg võib olla pikk ja võimalik, et tuleb oodata väljas. Registreerimiseelne kontroll toimub ainult broneeringu alusel. Palun kasuta toimingute tegemiseks e-teenindust ja telli dokumendid endale postiga koju. Registreerimismärgid palun telli pakiautomaati.


Kas sõidukite tehnoülevaatuspunktid on avatud?

01.04.2020

Jah, tehnoülevaatuspunktid on avatud. Paljud neist rakendavad klientidega suhtlemisel ohutus- ja piiravaid meetmeid. Loodame Sinu mõistvale suhtumisele!


Kas sõidukeid on võimalik arvele võtta?

22.07.2020

Sõidukite arvele võtmiseks broneeri aeg Maanteeameti kodulehel: https://broneering.mnt.ee/


Minu numbrimärk on büroos hoiul ja selle tähtaeg lõpeb sel kuul. Soovin numbri kasutusele võtta, kas see on võimalik?

22.07.2020

Maanteeameti teenindusbürood on avatud. Büroo uksel on märgitud maksimaalne ruumis viibivate klientide arv. Teenindame esmajärjekorras broneeringutega kliente. Broneeringuta klientidel palume arvestada, et ooteaeg võib olla pikk ja võimalik, et tuleb oodata väljas.


Pean kohe algaval hooajal kasutama põllumajandustehnikat (traktor, haagis vms), kuid see ei ole registris. Mida peaksin tegema?

22.07.2020

Traktori, liikurmasina, nende haagiste (edaspidi masin) puhul on lisaks võimalik kutsuda Maanteeameti spetsialist masinat kontrollima masina asukohta. Avaldus spetsialisti väljakutse kohta tuleb saata  e-postiga info@mnt.ee, märkides e-kirja teemaks masinale lähim büroo (nt Tartu) ja kirje „Avaldus spetsialisti väljakutseks“. Teenindusbüroo informeerib klienti täpsest ajast, millal teenust osutatakse. Kui spetsialist saabub, pea meeles:

  • Masin peab olema õues ligipääsetavas kohas.  
  • Masina tehasetähis (kerel või raamil) tuleb eelnevalt puhastada ja see peab olema loetav.   
  • Originaaldokumendid tuleb masinas asetada kontrollijale kättesaadavasse kohta.  
  • Kontrollija ja masina juures pole vajadust olla. Kui soovite jälgida masina kontrollimist, siis distantsi hoida inimeste vahel 


Ühissõiduki asemel soovitatakse praegu liikuda jalgrattaga. Kuidas suhtuda jalg- ja tõukerattalaenutustesse?

02.04.2020

Rattasõit on tõesti mõistlik valik. Näiteks Vilniuse linn palus Boltil elektritõukerataste laenutamist koguni kavandatust varem alustada, sest ühissõidukitega sõitjate arv on vähenenud.

Viiruse levikut aitavad vältida ettevaatusabinõud:

  • nii jalg- kui ka tõukerattalaenutuse pakkujad peavad rattaid regulaarselt desinfitseerima,
  • sõitja peab pärast laenutatud jalg- või tõukerattasõitu korralikult käsi pesema.


Kas eriolukorra ajal on antud ka juhis, mitu inimest võib autos olla?

05.04.2020

Nagu mujal, tuleb ka autoga sõites lähtuda samamoodi üldistest juhistest, mille kohaselt ei viibi koos rohkem kui 2 inimest ja hoitakse piisavalt vahet. Mõistagi kehtib ka siin erand perekondadele.


Kui mul tühistati eriolukorra tõttu lõppastmekoolitus (ainult teooria jäi läbimata), siis kas võin jätkata esmaste juhilubadega sõitmist kuni lahendus on leitud või saan trahvi?

22.07.2020

Esmase juhiloa vahetamiseks juhiloa vastu on kindlasti vaja läbida lõppastme koolitus. Soovitame kontakteeruda erinevate autokoolidega ja läbida lõppastme koolitus esimesel võimalusel. Peale lõppastme koolituse läbimist edastab autokool andmed elektrooniliselt liiklusregistrisse. Peale andmete jõudmist liiklusregistrisse saab esmase juhiloa omanik taotleda esmase juhiloa vahetamist juhiloa vastu Maanteeameti e-teeninduses. Täpsem info esmase juhiloa vahetamise kohta on välja toodud Maanteeameti kodulehel.


Kasutatud maskid, taskurätid jne

Kui mul on diagnoositud koroonaviirus või mul on kahtlus, et olen sellega nakatunud, siis kuhu ma viskan n-ö koroonavarustuse (maskid, kindad, pabertaskurätid jms)?

06.04.2020

Olles haige või kahtlustades haigust, tuleb enda tekitatud jäätmed panna kilekotti, sõlmida see tugevasti kokku ja visata segaolmejäätmete sekka. Kuna enamasti on jäätmed inimesega otseses kokkupuutes, tuleb neist mõelda kui nakkusohtlikest. Seega on oluline, et võimaliku nakkusega jäätmeid liigiti ei sordita.


Desinfitseerimisvahendi pudelikesed on pakendid - kuhu need panna?

31.03.2020

Pakendeid, paberi- ja papijäätmeid ja muid jäätmeid tuleks endiselt koguda liigiti, kuid võimalusel oota nende üleandmisega, kuni oled tervenenud. Kui jäätmete üleandmisega ei ole võimalik oodata, siis ära viska võimaliku nakkusohuga jäätmeid liigiti kogutavate jäätmete hulka, vaid pane need suletud kilekotis segaolmejäätmete konteinerisse. Kui Sa pole kindel, kas jäätmetel võib olla nakkusohtu, suhtu neisse pigem kui nakkusohtlikesse.


Kui kasutan poes käies ühekordseid kindaid ja maski, kuhu ma need pärast poeskäiku viskan?

03.04.2020

  • Kui oled olnud avalikus ruumis, näiteks käinud toidupoes, pane kasutatud mask, kindad, taskurätt jt võimaliku nakkusohuga esemed eraldi kilekotti ja sõlmi see pealt kinni, et need ei ohustaks teisi. Osades poodides on selliste jäätmete jaoks eraldi prügikastid. Kui neid aga pole, viska kasutatud isikukaitsevahendid kilekotti suletult olmeprügi hulka.

  • Kindlasti ei tohi kasutatud isikukaitsevahendeid panna prügikasti nii, et neile pääseks lihtsasti ligi inimesed, kes prügikastist midagi otsivad ja võivad seeläbi võimaliku nakkusega kokku puutuda. Samuti ei tohi kasutatud isikukaitsevahendeid ega muid jäätmeid visata poe juurde ega loodusesse.


Kui kasutan isetehtud maski, siis kuhu too visata?

03.04.2020

  • Ühekordse maski valmistamiseks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldanud juhendi, mille leiad SIIT.
  • Kui mask kannatab korduvat kasutamist, siis juhendi järgi tuleb seda pesta pesumasinas vähemalt 60 kraadi juures.
  • Kui soovid maski kohe pärast kasutamist ära visata, pane see kilekotti, sulge kott kindlalt ja viska segaolmejäätmete hulka.
  • Kui soovid maskist vabaneda pärast eriolukorda ehk ajal, mil nakkusoht on möödas, viska mask tekstiilijäätmete hulka.


Suletud ja avatud kultuuriasutused

Kas suvel võib jälle üritusi korraldada?

24.07.2020

Alates 15. juulist on lubatud avalikud üritused (etendused, kontserdid, festivalid, rahvakultuurisündmused, laadad, konverentsid jne). Lubatud on ka mitmepäevased ettevõtmised, mille raames võib toimuda eraldi üritusi eri kohtades üheaegselt.

Üritustel ei tohi viibida rohkem kui 2000 külastajat vabas õhus või 1500 külastajat sisetingimustes (sealhulgas ei tohi ruumide täituvus ületada 50%).

Valitsus otsustas alates 19. juunist asendada 2+2 reegli inimeste hajutamise nõudega. See tähendab, et inimeste vahel tuleb hoida turvalist distantsi.

Hajutamise nõue vahetab välja senise 2+2 reegli kõikjal avalikus ruumis. Selle asemel tuleb inimeste hajutatus tagada avalikel üritustel, avalikel koosolekutel, samuti sportimisel, muuseumide ja näituste külastamisel jm.

Ühtlasi otsustas valitsus alates 1. juulist taastada ööklubide, vesipiibukohvikute ning täiskasvanute klubide tegevuse. Need tohivad oma uksed avada samuti tingimusel, et pidaja tagab kohalviibijate hajutamise, maksimaalselt 50% täituvuse ja maksimaalselt 100 inimese osalemise ning desinfitseerimisnõuete täitmise.


Eriolukord

Kust ma leian teavet eriolukorraga kaasnevate muudatuste kohta?

05.05.2020

Põhiteavet leiad korduma kippuvate küsimuste lehelt kkk.kriis.ee, mida luuakse eri ametite koostöös ja mis uueneb iga päev.

Lehel suhtleb Sinuga ka vestlusrobot Suve, kellelt saad eriolukorraga seotud küsimusi küsida. Suve räägib praegu eesti ja inglise keeles. Peagi hakkab ta ka vene keeles suhtlema. Suve põhineb tehisintellektil ja teda on õpetatud korduma kippuvate küsimuste põhjal.

Vestlusroboti idee sai teoks tänu Eesti iduettevõtluskogukonna, Garage48 ja Accelerate Estonia häkatonile "Hack the Crisis".

Häirekeskuse infotelefon 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247) jagab teavet koroonaviiruse leviku ja eriolukorra kohta.

Telefon töötab ööpäev läbi kolmes keeles (eesti, vene, inglise) ja on helistajatele tasuta. Sellelt numbrilt ei saa meditsiinialast konsultatsiooni.

Tervisenõu küsige numbrilt 1220, kus kõnele vastavad meditsiiniväljaõppega inimesed.


Miks valitsus ei avalikusta eriolukorrast tingitud hangete üksikasjalikku sisu?

20.04.2020

Avalikkuse huvi hangete vastu on mõistetav, sest tegu on meie ühise maksuraha kasutamisega.

Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus on jõudnud maailma turuolukorda analüüsides järeldusele, et praegu ei ole mõistlik avaldada üksikasjalikku teavet hangete kohta, sest kriisi ajal on maailmas tugev konkurents tarnete saamiseks ja riik ei soovi tarnetest ilma jääda.

Seda lähenemist toetab ka avaliku teabe seadus, mis ütleb, et riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku juht võib tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks teabe, mis puudutab riigikaitseülesannete täitmist, hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks vajaliku varu moodustamist ning selleks vahendite muretsemist.

See on võimalik juhul, kui teabe avalikuks tulek võib takistada varu moodustamist, nagu näiteks praegu isikukaitsevahendite puhul. Need tarned on väga tähtsad eesliinil tegutsevatele arstidele, õdedele, politseinikele, päästjatele ja ka kodanikele.

Kuna oht tarnetest ilma jääda on suur, ei avaldata praegu kogu teavet. Kui tarned on laekunud ja eriolukord laheneb, jagatakse edaspidi taas täpsemat teavet.


Kui kauaks piirangud kehtima jäävad?

17.05.2020

Valitsus kuulutas 12. märtsil välja eriolukorra, et tõkestada koroonaviiruse levikut Eestis. Eriolukord kestis 17. maini (kaasa arvatud). See ei tähenda, et kõik piirangud kaovad sellest ajast alates. Eriolukorra lõppedes kehtib Eestis jätkuvalt edasi tervishoiualane hädaolukord. Koroonaviiruse leviku tõkestamisest tingitud piiranguid leevendatakse järk-järgult.


Kas valitsus valmistub piirama inimõigusi ja sõnavabadust?

16.05.2020

Valitsus ei valmistu piirama inimõigusi ja sõnavabadust.

Eesti kaitseb ka eriolukorras inimeste põhiõigusi ja tagab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ette nähtud õigused.

Ühtlasi täidab valitsus korrektselt oma teavitamiskohustusi.

Vabariigi valitsus kuulutas 12. märtsil seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse leviku laienemisega Eestis välja eriolukorra (esialgu 1. maini 2020). 24. aprillil pikendas valitsus eriolukorda 17. maini (kaasa arvatud) 2020.

Sellega seoses on Eestis piiratud liikumist riigis ja üle riigipiiri, muudetud hariduse andmise korda ja kohtukorraldust, seatud suhtluspiiranguid jne.

Tegemist on olukorraga, mis vastab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 15 nimetatud hädaolukorrale, mistõttu Eesti teavitas 20. märtsil Euroopa Nõukogu astutud sammudest. Samuti teavitati sellest, et Eesti jätkab rahvusvaheliste inimõiguste, sealhulgas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni täitmist.

Teavituse eesmärk on tagada, et võimalike kohtuvaidluste puhul hiljem on Euroopa Inimõiguste Kohus teadlik Eestis kehtestatud eritingimustest (näiteks kogunemisvabaduse piiramistest) ning lähtub Eesti kohtutega samadest alustest.

Eriolukorra meetmete rakendamine ja Euroopa Nõukogu teavitamine ei vabasta Eestit põhiõiguste järgimisest. Me oleme demokraatlik riik ja seda eriolukord ei muuda. Ka kõik eriolukorras võetud meetmed peavad olema põhjendatud ja olukorrast lähtuvad.

Eesti riik järgib ka eriolukorras kehtivaid seadusi ning tagab inimeste põhiõiguste kaitse.

Vaata Eesti suursaadiku teavitust.

NB! Eesti suursaadik Euroopa Nõukogu juures teavitas 16. mail Euroopa Nõukogu peasekretäri koroonaviiruse pandeemilise leviku tõttu kehtestatud eriolukorra lõpetamisest Eestis ning artikkel 15 alusel esitatud derogatsiooni lõppemisest seoses eriolukorra lõpuga. Teatised tehakse kättesaadavaks Välisministeeriumi kodulehel: https://www.vm.ee/ ja https://vm.ee/et/valisministeeriumi-kohustused-rahvusvaheliste-organisatsioonide-ees-eriolukorra-meetmetest.


Millal võib hakata uuesti avalikke koosolekuid pidama?

18.05.2020

Avalikke koosolekuid võib taas pidada alates 18. maist.

Kuni mai lõpuni peetava avaliku koosoleku korraldaja peab tagama, et järgitakse eritingimusi:

  • siseruumist tohib olla inimestega täidetud kuni 50%, kuid seal ei tohi olla üle 10 inimese;
  • õues tohib olla kuni 100 inimest.

Alates 1. juunist on lubatud pidada avalikku koosolekut siseruumis suurema inimeste hulgaga. Korraldaja peab tagama, et järgitakse eritingimusi:

  • siseruumist tohib olla inimestega täidetud kuni 50%, kuid seal ei tohi olla üle 50 inimese;
  • õues tohib olla kuni 100 inimest.

Alates 1. juulist kasvab lubatud inimeste hulk veelgi. Avalik koosolek on lubatud tingimusel, et korraldaja tagab, et järgitakse eritingimusi:

  • siseruumist tohib olla inimestega täidetud kuni 50%, kuid seal ei tohi olla üle 500 inimese;
  • õues tohib olla kuni 1000 inimest.

Sõltumata koosoleku ajast tuleb avalikul koosolekul täita 2 + 2 reeglit.


Fookuses: Koroonakriisist järk-järgult väljatulek

Millistest Euroopa riikidest tulles kehtib mulle liikumisvabaduse piirang ja millistest mitte?

15.07.2020

Teave riikide ja liikumisvabaduse piirangu kohta Euroopast saabujatele asub välisministeeriumi lehel: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-karantiininouete-kohta-euroopast-saabujatele. Nimekirja uuendatakse igal reedel kehtivusega sellele järgnevast esmaspäevast.

Eestisse võivad reisida:

  • Eesti kodanikud ja elanikud ning nende perekonnaliikmed. Eesti kodanikud ja elanikud lubatakse riiki sõltumata sellest, kas neil on haigustunnused või mitte.
  • Euroopa Liidu, Schengeni riikide, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Andorra, Monaco, San Marino ja Vatikani kodanikud ja elanikud ning pikaajalise viisaga isikud ja nende perekonnaliikmed, kui neil ei ole haigustunnuseid. Vaata nimekirja.
  • elanikud, pikaajalist viisat omaval isikul sõltumata nende kodakondsusest, kes saabuvad riiki Euroopa Liidu või Schengeni riigist või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist, kui neil ei ole haigustunnuseid. Vaata eneseisolatsiooni kohustusest vabastatud riikide nimekirju.
  • Alžeeria, Austraalia, Gruusia, Jaapani, Kanada, Maroko, Montenegro, Lõuna-Korea, Rwanda, Serbia, Tai, Tuneesia, Uruguay ja Uus-Meremaa elanikud, kui neil ei ole haigustunnuseid. Vaata nimekirja.
  • Kolmandate riikide kodanikud, kes saabuvad töötamise või Eestis registreeritud õppeasutuses õppimise eesmärgil. Vaata eneseisolatsiooni kohustusest vabastatud riikide nimekirju.
  • Eneseisolatsiooni kohustus on kõikidel haigustunnustega isikutel. Haigustunnusteta isikute eneseisolatsiooni kohustus sõltub riigist, kust nad teekonda alustasid või mida nad läbisid. Kui riigist, kust isikud tulevad või mida nad läbisid, on koroonaviirusesse nakatunute suhtarv suurem kui 16, peavad Eestisse jõudes jääma kaheks nädalaks eneseisolatsiooni.

Isolatsiooni jäämine tähendab, et inimene ei tohi lahkuda 14 päeva jooksul oma elukohast, välja arvatud tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või vältimatuteks käikudeks. Näiteks võib kodust lahkuda, kui sinu elu on ohus või vajad arstiabi, pead uuendama toiduvarusid, soetama esmatarbekaupu, muretsema ravimeid. Kõigil neil juhtudel tuleb vältida kokkupuudet teiste inimestega. Seetõttu ei tohi käia tööl või rahvarohkel metsarajal. Küll aga võib minna näiteks jooksma või rattaga sõitma, kui teed seda teistega kokku puutumata.


Kuidas toimuvad spordivõistlused?

24.07.2020

Alates 15. juulist on lubatud pealtvaatajatega spordivõistlused sise- ja välitingimustes.

Siseruumides on lubatud kuni 1500 inimest ning õues kuni 2000 inimest, siseruumides tuleb täita maksimaalselt 50% täituvuse reeglit.

Korraldaja peab tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu.


Milliseid reegleid peavad järgima lastelaagrite ja õpilasmalevate korraldajad?

03.07.2020

Lastelaagrid ja õpilasmalevad on lubatud alates 12. juunist.

Korraldaja peab tagama, et järgitakse neid reegleid:

  • Ühes rühmas võib maksimaalselt olla 20 noort ning maksimaalne osalejate arv ühes vahetuses on 300 noort.
  • Laagrites ja malevates ei tohi osaleda ega nende toimumiskohtades viibida haigussümptomitega inimesed.
  • Kui noor või töötaja on viimase 14 päeva jooksul kokku puutunud kellegagi, kellel on Covid-19 (või sellele sarnased) sümptomid, ei tohi ta laagrisse või malevasse minna.
  • Igapäevaselt tuleb pesta ja desinfitseerida ruumid, tööpinnad ja esemed ning tuulutada ruumid.
  • Osalejaid ja töötajaid tuleb informeerida ja juhendada üldhügieeni nõuete täitmisest ning seda kontrollida. Samuti tuleb tagada võimalused kätepesuks ja desinfitseerimiseks.

Loe lähemalt:


Tahan minna vaatama hooldekodus või haiglas olevat lähedast. Millal on see taas lubatud?

06.07.2020

Alates 1. juuninist saavad haiglad ja hoolekandeasutused ise otsustada külastajate lubamise üle. Ühtlasi on lubatud üld- ja erihooldekodus viibivatel inimestel alates 1. juunist lahkuda hooldekodu territooriumilt tingimusel, et nad kasutavad vajaduse korral isikukaitsevahendeid.


Millised leevendused ja reeglid kehtivad hariduse ja huvihariduse kohta?

03.07.2020

Vabariigi Valitsuse korraldusega leevenesid 1. juunist oluliselt seni kehtinud piirangud haridusasutuste tegevusele. Leevendused kehtivad põhikoolides, gümnaasiumides, kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides, samuti täienduskoolitusasutuste, huvikoolide, huvitegevuse pakkujate ning avatud noortekeskuste tegevuse korraldamisel.

Koolieelsete lasteasutuste töökorralduse otsustab endiselt pidaja, järgides Terviseameti juhiseid.

Alates 1. juunist

  • Lubatud on tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 100 inimese.
  • Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 100 osalejaga.

Alates 19. juunist

  • 2 + 2 reegli asemel kehtib inimeste hajutamise nõue. See tähendab, et jätkuvalt tuleb hoida inimeste vahel turvalist distantsi, kuid 2 + 2 reegli kohustuslikus korras täitmist riik enam ei nõua.
  • Kõik teised kehtestatud nõuded osalejate arvu, ruumi täituvuse, desinfitseerimisvahendite ja muu kohta jäävad kehtima.

Alates 1. juulist

  • Lubatud on tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 500 inimese.
  • Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 1000 osalejaga.

Lõpuürituste korraldamisel tuleb arvestada üldiselt kehtivate piirangutega ning vajadusega viiruse levikut takistada. Lõpetamisi saab korraldada paindlikult, hajutatult (näiteks klasside või rühmade kaupa) soovitatavalt vabas õhus ja kitsas pereringis. Samuti saab kasutada erinevaid nutikaid lahendusi.


Millal võib hakata uuesti avalikke koosolekuid pidama?

18.05.2020

Avalikke koosolekuid võib taas pidada alates 18. maist.

Kuni mai lõpuni peetava avaliku koosoleku korraldaja peab tagama, et järgitakse eritingimusi:

  • siseruumist tohib olla inimestega täidetud kuni 50%, kuid seal ei tohi olla üle 10 inimese;
  • õues tohib olla kuni 100 inimest.

Alates 1. juunist on lubatud pidada avalikku koosolekut siseruumis suurema inimeste hulgaga. Korraldaja peab tagama, et järgitakse eritingimusi:

  • siseruumist tohib olla inimestega täidetud kuni 50%, kuid seal ei tohi olla üle 50 inimese;
  • õues tohib olla kuni 100 inimest.

Alates 1. juulist kasvab lubatud inimeste hulk veelgi. Avalik koosolek on lubatud tingimusel, et korraldaja tagab, et järgitakse eritingimusi:

  • siseruumist tohib olla inimestega täidetud kuni 50%, kuid seal ei tohi olla üle 500 inimese;
  • õues tohib olla kuni 1000 inimest.

Sõltumata koosoleku ajast tuleb avalikul koosolekul täita 2 + 2 reeglit.


Kas suvel võib jälle üritusi korraldada?

24.07.2020

Alates 15. juulist on lubatud avalikud üritused (etendused, kontserdid, festivalid, rahvakultuurisündmused, laadad, konverentsid jne). Lubatud on ka mitmepäevased ettevõtmised, mille raames võib toimuda eraldi üritusi eri kohtades üheaegselt.

Üritustel ei tohi viibida rohkem kui 2000 külastajat vabas õhus või 1500 külastajat sisetingimustes (sealhulgas ei tohi ruumide täituvus ületada 50%).

Valitsus otsustas alates 19. juunist asendada 2+2 reegli inimeste hajutamise nõudega. See tähendab, et inimeste vahel tuleb hoida turvalist distantsi.

Hajutamise nõue vahetab välja senise 2+2 reegli kõikjal avalikus ruumis. Selle asemel tuleb inimeste hajutatus tagada avalikel üritustel, avalikel koosolekutel, samuti sportimisel, muuseumide ja näituste külastamisel jm.

Ühtlasi otsustas valitsus alates 1. juulist taastada ööklubide, vesipiibukohvikute ning täiskasvanute klubide tegevuse. Need tohivad oma uksed avada samuti tingimusel, et pidaja tagab kohalviibijate hajutamise, maksimaalselt 50% täituvuse ja maksimaalselt 100 inimese osalemise ning desinfitseerimisnõuete täitmise.


Kas pean kaubanduskeskuses käies kandma maski?

07.05.2020

Kui Sa lähed kaubanduskeskusse või mujale poodi, siis kehtib tungiv soovitus kanda seal maski või katta suu ja nina muul viisil. Maski kandmise kohustust siiski ei ole.


Kas müüjatel on kohustus kanda maski?

06.05.2020

Kohustust maski kanda ei ole, kuid isikukaitsevahendite kasutamine on soovitatav. Kaupluse omanik peaks töötajatele tagama isikukaitsevahendite või alternatiivsete meetmete olemasolu, see võib olla nii mask, visiir, pleksiklaasist kate kassa ümber vms.


Kas kaubanduskeskuse söögikohas on alates 11. maist lubatud ka kohapeal süüa?

09.05.2020

Jah, kaubanduskeskustes on alates 11. maist lubatud pakkuda toitlustusasutustes toitu ka kohapeal söömiseks.

Kehtivad järgmised reeglid:

  • 2 + 2 reegel,
  • tagada tuleb desinfitseerimisvahendid nii töötajatele kui ka klientidele,
  • lauas teenindamine on kohustuslik,
  • kliendid tohivad ise võtta ainult pakendatud toitu.

Toidu kohapealne söömine peab lõppema hiljemalt kell 22, et vältida inimeste õhtust kogunemist.


Kuidas pean kaupluse omanikuna sorteerima maske ja kindaid?

05.05.2020

Kauplejal tuleb tõenäoliselt viirusega saastunud jäätmed (sh isikukaitsevahendid) visata teistest jäätmetest eraldi ja hoida neid suletud kotis. Jäätmed tuleb visata olmejäätmemahutisse 72 tunni möödudes.


Millistel tingimustel avati 15. maist koolide tavaõpe?

25.05.2020

Alates 15. maist lubati eritingimuste täitmisel naasta tavalise õppetegevuse juurde kooli ruumides. See kehtib

  • üldhariduskoolidele,
  • kutseõppeasutustele,
  • kõrgkoolidele,
  • täienduskoolitusasutustele,
  • huvikoolidele ja huvitegevuse pakkujatele ning
  • avatud noortekeskustele.

Kooli ruumides on lubatud õpe kuni 10-liikmelistes rühmades. See piirang ei kehti eksamite, riigieksamite ja kutseeksamite kohta juhul, kui eksam korraldatakse suuremas ruumis, näiteks aulas, võimlas või suuremas auditooriumis.

Tavalise õppetegevuse jaoks tuleb

  1. kooli ruumides piisavalt desinfitseerida ühiskasutatavaid asju ja ruume pidevalt õhutada;
  2. nii õppijatel, harrastajatel kui ka õpet korraldavatel inimestel teha kõik, et koroonaviiruse levikut piirata.

Kaitsemaski kanda ei ole kohustuslik, aga see on tungivalt soovituslik riskirühma kuuluvate huvitegevuse harrastajate, õpetajate ning kõrgkoolides õpet korraldavate akadeemiliste töötajate, õpilaste ja üliõpilaste jaoks. Lisaks on neil tungivalt soovitatav kasutada muid isikukaitsevahendeid.


Mis on liikumispiirangu kinnitus?

03.07.2020

Liikumisvabaduse piirangu kinnitus on dokument, mille välismaalt Eestisse tulija allkirjastab piiril. Ta kinnitab, et on:

  • teadlik liikumisvabaduse piirangust ja
  • kohustub viibima 14 kalendripäeva kodus või majutuskohas.
  • Inimene esitab isiku- ja kontaktandmed ning kodu või majutuskoha aadressi.


Millistest riikidest on Eestisse võimalik tulla õppima või töötama?

11.07.2020

Eestisse on töötama ja õppima võimalik tulla kõigist maailma riikidest. Kohustusliku eneseisolatsiooninõue kehtib, kui tullakse riigist, mille nakkuskordaja on 16 või enam. Ülevaade nakkuskordajatest on koostamisel ning avaldatakse välisministeeriumi kodulehel.


Kas ma saan Eesti esindustes taas hakata viisat taotlema?

11.07.2020

Eesti välisesindustes, mis menetlevad viistaotlusi ja mis asuvad Euroopa Nõukogu erinimekirja kuuluvates riikides, on taas võimalik viisat taotleda Eesti külastamiseks kõikidel reisieesmärkidel, sh turism. Riikide nimekirja vaata siit: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-karantiininouete-kohta-euroopast-saabujatele (keri leheküljel alla).

Teistes Eesti välisesindustes, mis menetlevad viisataotlusi, on võimalik viisat taotleda inimestel, kes tulevad Eestisse töö- või õppimise eesmärgil või kellel on lubatud Eestisse siseneda. Nimekirja vaata siit: https://www.kriis.ee/et/reisimine-eestisse-valisriikide-kodanikud


Millistest kolmandatest riikidest on võimalik hetkel Eestisse reisida?

11.07.2020

Turismi eesmärgil ei ole võimalik reisida kolmandatest riikidest Eestisse. Erand on õppimine või töötamine, millisel juhul on kolmandatest riikidest Eestisse reisimine lubatud. Erandid võivad puudutada ka kolmandaid riike, mis on Euroopa Nõukogu riikide erinimekirjas.


Töötukassa teenused, toetused, hüvitised

Kus ma saan end töötuks registreerida ning taotleda töötuskindlustushüvitist või töötutoetust?

26.06.2020

Töötuks registreerida ning töötuskindlustushüvitist või töötutoetust soovitame võimalusel taotleda e-töötukassa veebilehel https://www.tootukassa.ee/. Avaldusi võetakse vastu ka e-posti (digitaalselt allkirjastatult), tavaposti ja telefoni teel ning töötukassa esindustes kohapeal.

Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse saate esitada samuti e-töötukassas, e-posti (digitaalselt allkirjastatult) või tavaposti teel ning vajadusel töötukassa esindustes kohapeal. Soovi korral saadab töötukassa teile taotluse raamatu postiga.

NB! Kui esitatate avalduse või taotluse e-postiga, allkirjastage see enne digitaalselt.

Küsimuste korral

  • helistada infotelefonile 669 6513 või 15501,
  • kasutada kodulehte http://www.tootukassa.ee või
  • saata e-kiri aadressile info@tootukassa.ee.


Kellelt saab abi töövõtulepinguga inimene, kellel on praegu töö peatunud ja sissetulekut ei ole?

14.04.2020

Kui töövõtulepinguga töötanud inimese töö on peatunud (leping ei ole lõpetatud, kuid sissetulek puudub), siis soovitame tal taotleda kohalikult omavalitsuselt toimetulekutoetust.

Kui tema töövõtuleping on aga lõpetatud, on tal õigus taotleda Eesti Töötukassast töötutoetust ja töötuskindlustushüvitist juhul, kui ta on

  1. viimase 36 kuu jooksul töötanud vähemalt 12 kuud
  2. võlaõigusliku lepinguga ja
  3. nüüd kaotanud töö.


Kuidas kavatseb riik lahendada töötuks jäänud juhatuse liikmete ja võlaõiguslike lepingute alusel töötajate hüvitise probleemi?

14.04.2020

Töötuskindlustushüvitisele on tõepoolest õigus ainult inimesel, kes on

  • viimase 36 kuu jooksul töötanud vähemalt 12 kuud
  • võlaõigusliku lepingu alusel ja
  • nüüd kaotanud töö.

Võlaõiguslik leping on näiteks käsundusleping ja töövõtuleping.

Eesti Töötukassa ei hüvita võlaõigusliku lepingu alusel töötava inimese töötasu tööandjale.

Kui võlaõigusliku lepinguga inimesel ei ole enam tööd, on tal võimalus

  1. registreerida end töötuna ja
  2. taotleda töötuskindlustushüvitist või töötutoetust.

NB! Vahel tuleb ette, et käsundus- või töövõtulepingu alusel tehtav töö vastab töölepingulise suhte alusel tehtava töö tunnustele. Sel juhul võib kokkuleppel tööandjaga olla võimalik vormistada selline leping ümber töölepinguks. Kui kokkulepe on saavutatud, peavad tööandja ja töövõtja allkirjastama töölepingu seaduse nõuetele vastava töölepingu ning tegema vastavad muudatused ka töötamise registris. Ümbervormistamisel tuleb arvestada töösuhte tegeliku algamise aega. Loomulikult tuleb sel juhul arvestada ka tööjõumaksude tasumisega.


Kuhu pöörduda, kui perel hakkab raha otsa saama, sest tööd pole ja toetusskeemid pole tuttavad?

29.03.2020

Kui Su pere vajab abi, pöördu kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna või sotsiaalteenistuse poole.


Kas eriolukord mõjutab elatiste maksmist?

30.03.2020

Eriolukord ei pruugi tähendada, et lapsega seotud kulud oleks vähenenud. Pigem võib see olla vastupidi – lapsed on rohkem kodus ja võrreldes senisega võivad toidukulud olla suuremad. Tuleb arvestada sellega, et kriisi ajal võib olla vähenenud ka last peamiselt kasvatava vanema sissetulek.

Probleemide või sissetuleku vähenemise korral peaksid vanemad proovima omavahel kokku leppida. Kui see ei ole võimalik, tuleb käituda vastavalt sellele, kuidas on elatis välja mõistetud.

Loe lähemalt Justiitsministeeriumi kodulehelt.


Sotsiaalkindlustusameti teenused, pension

Kas sotsiaalkindlustusameti klienditeenindused on avatud?

24.05.2020

Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindused avatakse järk-järgult.

    1. mail avati Tallinna, Haapsalu ja Kärdla esindused,
    1. mail Rakvere, Kohtla -Järve, Jõhvi, Narva ja Kuressaare klienditeenindused,
    1. mail Paide, Türi, Viljandi, Pärnu, Rapla esindused,
    1. mail Jõgeva, Tartu, Põlva, Võru, Valga esindused.

Klientide ja teenindajate tervise huvides kehtib teenindussaalides 2+2 reegel. Selle järgi tohib teenindussaalis olla kliente vastavalt teenindajate arvule ning järjekorras oodates tuleb hoida teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Teenindussaalide lettidele on paigutatud kaitsesirmid ning klientidel ja ka töötajatel palutakse käsi desinfitseerida.

Klienditeenindustesse kiirustada ei ole vaja, endiselt saab kasutada e-teenuseid aadressil eesti.ee või Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses. Küsimuste korral saab helistada ka ameti infotelefonil 612 1360. Taotlusi ja avaldusi saab esitada läbi eesti.ee, ameti iseteeninduse, saata digitaalselt allkirjastatult aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee või tavapostiga aadressile Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn.

Taastatakse kliendivastuvõtud ka juhtumikorraldajate, lastekaitse ja ohvriabi poole. Kokkuleppel kliendiga saab kliendikohtumisi korraldada ka vabas õhus.


Kuidas ma saan praeguses olukorras pensioni taotleda?

24.05.2020

Pensioni saamiseks täida avaldus, mille leiad Sotsiaalkindlusameti kodulehelt. Avalduse esitamiseks on kolm võimalust:

  1. Allkirjasta avaldus digitaalselt ja esita see e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee
  2. Avalduse saab täita ja allkirjastada ka paberil ning saata see postiga aadressile Paldiski mnt 80, Tallinn, 15092
  3. Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses - need avatakse järk-järgult. 21. mail avati Tallinna, Haapsalu ja Kärdla esindused, 25. mail Rakvere, Kohtla -Järve, Jõhvi, Narva ja Kuressaare klienditeenindused, 26. mail Paide, Türi, Viljandi, Pärnu, Rapla esindused ja 28. mail Jõgeva, Tartu, Põlva, Võru, Valga esindused.

Avaldus esita

  • kuus kuud enne pensionile jäämist juhul, kui soovid hakata vanaduspensioni saama pensioniõiguse tekkimise päevast alates;
  • hiljemalt kolme kuu jooksul pärast pensionile jäämist.

Lisainfot saad internetist: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/pension-toetused/pensioni-taotlemine.  


Haiguspäevade hüvitamine

Millises määras ja milliste haiguspäevade eest saab töötaja hüvitist? Millised on hoolduslehe hüvitised?

18.05.2020

Haigushüvitis

Alates 13. märtsist kuni eriolukorra lõpuni hüvitab Sulle esimesed kolm haiguspäeva Eesti Haigekassa. Hüvitist hakatakse välja maksma alates 4. maist. Selle hüvitise määr sõltub Su töövõimetuslehe liigist.

Kuna eriolukord on lõppenud, siis esimese kolme päeva eest saavad hüvitatud lehed, mis on avatud hiljemalt 17.05, seda sõltumata, kaua haigusleht kestab.

4.–8. haiguspäeva töötasu hüvitab Sulle tööandja ja alates 9. haiguspäevast teeb seda Eesti Haigekassa. Need hüvitised arvutatakse Su viimase kuu keskmise palga põhjal. Sa saad hüvitisena 70% oma keskmisest töötasust.

Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.

Loe haigushüvitistest lähemalt.

Hooldushüvitis

Hoolduslehe alusel maksab Eesti Haigekassa hooldushüvitist esimesed

  • 14 haiguspäeva vanemale, kellel on haigestunud alla 12-aastane laps või alla 19-aastane puudega laps;
  • 7 haiguspäeva teiste perekonnaliikmete põetajale.

Hüvitise suurus on 80% hoolduslehe võtja keskmisest töötasust. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.

Raske haiguse (kasvajad jms) korral kehtivad teistsugused hooldushüvitise maksmise reeglid.

Loe hooldushüvitisest lähemalt.

Lisainfot saad Eesti Haigekassa telefonil 669 6630.

Eriolukorra ajal loodi inimestele võimalus anda patsiendiportaali digilugu.ee kaudu haigus- või hoolduslehtede avamise soovist teada. Pärast eriolukorra lõppu ehk 18. maist saab haiguslehte avada ainult arsti juures ehk haigestumise või haige lähedase hooldamise korral tuleb haigus- või hoolduslehe saamiseks ühendust võtta oma perearstiga.


Kas mul on võimalik saada haigusleht, et tööle mitte minna, kuigi mu tervis on korras?

03.04.2020

Kui Su tervis on korras ja Sa ei ole ühegi koroonahaigega kokku puutunud, pole arstil põhjust haiguslehte anda. Jälgi oma tervist, tee võimaluse korral kaugtööd ja hoia teistest inimestest eemale.

Kokkupuudet koroonahaigega käsitatakse haigestumisena. Seega saab arst anda Sulle

  • haiguslehe, kui kokkupuude oli Sul endal, või
  • hoolduslehe, kui kokkupuude oli Su lapsel.

Haigus- ja hooldushüvitist makstakse tavapärasel moel.

NB! Haigus- või hoolduslehe saab arst väljastada ainult siis, kui tööandja on Su ametlikult tööle registreerinud ja Su ravikindlustus kehtib.


Hoolduslehed

Kas pean jääma 14 päevaks koju, kui mul on kerged hingamisteede haiguse nähud?

18.05.2020

Kui Sul on kerged hingamisteede haiguse nähud:

  • pese hoolikalt käsi,
  • võimaluse korral püsi kodus, kuni oled tervenenud,
  • jälgi oma tervist,
  • ära mine EMO-sse.

Kui Sul ilmnevad koroonale iseloomulikud nähud (köha, palavik, hingamisraskused vms):

  • pea telefoni teel nõu oma perearstiga või helista perearsti nõuandetelefonil 1220. Enne perearstile helistamist vaata üle tema tööajad ja varu kannatlikkust. Telefonid võivad olla tavapärasest kauem hõivatud, sest haigeid on palju – peale koroonaviiruse on liikvel ka hooajalised viirused,
  • raske seisundi (nt hingamisraskuste) korral kutsu kiirabi, helistades numbril 112.

Eriolukorra ajal loodi inimestele võimalus anda patsiendiportaali digilugu.ee kaudu haigus- või hoolduslehtede avamise soovist teada. Pärast eriolukorra lõppu ehk 18. maist saab haiguslehte avada ainult arsti juures ehk haigestumise või haige lähedase hooldamise korral tuleb haigus- või hoolduslehe saamiseks ühendust võtta oma perearstiga.


Kaugtöö turvalisus

Kas kaugtöö on ikka turvaline valik?

17.04.2020

Õigesti ja teadlikult tehes on kaugtöö kindlasti turvaline.

Kuigi olukorras, kus paljud inimesed töötavad kodust, suureneb oht, et ettevõtted ja nende töötajad satuvad küberrünnaku või -pettuse ohvriks, saab need riskid elementaarseid küberhügieeninõudeid järgides miinimumini viia. Turvaliselt kaugtööle jäädes vähendad ka koroonaviirusega nakatumise võimalusi nii enda kui ka teiste jaoks.


Küberohud

Millised on hetkel levinuimad küberohud?

17.04.2020

Et koroonaviirusega seotud info on praegu arusaadavalt inimeste huvi keskmes, kasutavad pahavara levitajad seda ära – nii saadetakse üle maailma laiali kirju, mis sisaldavad mõnd dokumenti või linki, mis justkui annaks kirja saajale uut teavet koroona leviku kohta. Samuti teame, et peibutisena kasutatakse ära viiruse leviku kaarti. Need kirjad nakatavad Sinu arvuti pahavaraga, mis võib varastada Sinu paroole ja muid andmeid.

Samamoodi kasutatakse ära suurenenud kaugtöö vajadust. Kodus töötades tuleb tihtipeale liituda erinevate kesksete teenuste, failijaotusplatvormide ja suhtlusvõrkudega. Kui saad kirja, mis kutsub Sind klikkima lingil, mille kaudu peaks saama liituda tööga seotud grupiga, tee kindlaks, et see on ikka tööandjaga kokku lepitud grupp või teenus.

Töömeili saades tuleb kahtlemata meeles pidada, et küberkuritegevuses on üsna levinud arvepettused ja "tegevjuhi" petuskeemid. Kui ülemus (kellest oled hetkel tõenäoliselt eraldatud) palub sul teha ettevõtte arvelt ülekanne täiesti ootamatule pangakontole, küsi mõne teise kokkulepitud suhtluskanali kaudu üle, kas ta on selles ikka kindel. Kui äripartner võõras riigis palub teenuste eest maksta uuele pangakontole, siis kinnita ka see temaga telefonitsi või mõnd muud suhtluskanalit kasutades üle.

Viimasel ajal on taas aktiivselt levima hakanud palgakonto pettused, kus küberkurjategija saadab personalijuhile töötaja nime alt lühikese, kuid suhteliselt veenvas eesti keeles kirjutatud e-kirja, kus palub järgmisest kuust oma palga uuele pangakontole kanda. Uus konto on muidugi kurjategijate oma. Selleks kasutatakse visuaalset pettust, näiteks asendatakse nimes mõni täht või muudetakse vaevumärgatavalt domeeni (ettevõte.ee vs. ettveõte.ee). Samuti võidakse kasutada meilikonto puudulikku turvalisust ning teeseldakse ettevõtte töötaja aadressi, mida tavainimesel on keeruline märgata.

Kriisi alguses levisid Eestis ingliskeelsed telefonikõned, milles küsiti ligipääsu vastaja arvutile. Kõned tulid välismaistelt numbritelt ja helistaja tutvustas end rahvusvaheliselt tuntud ettevõtte esindajana. Viidates praegusele olukorrale, kus paljud töötavad kodukontoris, ja vajadusele hoida kaugtööks kasutatavad seadmed turvalisena, küsisid helistajad ligipääsu arvutile. Põhjenduseks tõid nad soovi kontrollida, kas seade on ikka piisavalt turvaline. Keeldumise korral ei lõpetanud helistajad kõnet, vaid jätkasid visalt ligipääsu küsimist. Petturite eesmärk võis olla varastada paroole ja pangakaartide andmeid. Selliste kõnedega võidakse müüa ka hirmuvara (scareware) tooteid, mis justkui leiavad ohvri arvutist pahavara. Petturitele makstes saab kahjuks päriselt lahti rahast ja vaid näiliselt nn pahavarast, mida arvutis tegelikult polnudki.


Kas praeguses olukorras esineb varasemast rohkem küberpettusi?

24.05.2020

Ei, pigem on Riigi Infosüsteemi Ameti registreeritud küberintsidentide hulk jäänud kriisieelsega võrreldes samasugusele tasemele. Kuid arvestades praegust mastaapset kaugtöö tegemist, on risk uuteks küberkuritegudeks siiski suurenenud. Riigi Infosüsteemi Amet on näinud, et küberkelmid nii Eestis kui ka mujal maailmas proovivad koroonaviirust uuel moel ära kasutada – näiteks on pahavara sisaldav e-kiri olnud maskeeritud Terviseameti saadetud viirusealaseks infoks.

Täpsemalt vaata artikleid Tõnu Tammer: küberkurjamid rakendasid koroonaviiruse oma vankri ette ja Olukord küberruumis.


Ettevaatusabinõud

Millised on soovitused paroolide kohta?

17.04.2020

Kaugtöö ja -õppe puhul tuleb pidevalt kuskile sisse logida ja paroole sisestada. See võib tekitada kiusatuse kasutada ühtainust (ja võimalikult lihtsat) parooli igal pool. Sellega sisenetaks nii tööle, kooli, e-poodi, sotsiaalmeediasse, jututubadesse kui ka mängukoobastesse. Kui aga see üks parool peaks lekkima (ja paroolid aeg-ajalt lekivad!), siis katsetavad häkkerid juba lekkinud paroolide ja kasutajanimedega, kas nendega saab sisse ka teistesse kohtadesse.

Üks võimalus kasutada erinevates kohtades eri paroole nii, et sa ei pea ise pikki paroole meeles pidama, on uurida paroolihaldurite võimalusi. Neid on mitu, neid saab kasutada tasuta (nt LastPass, Keepass, 1Password) ja nii on sul vaja meeles pidada vaid ühte pikka parooli oma paroolihalduri jaoks.

Kuna aga kodune töö, meiliaadressid ja kõiksugu kontod on praegu töö, õppimise ja suhtlemise jaoks üliolulised, siis on üks väga oluline abimees oma kontode kindlustamiseks mitmetasemeline autentimine. See tähendab, et isegi kui keegi saab kätte sinu parooli (õngitsuse, pahavara või varem lekkinud paroolide kaudu), ei saa ta sinu meilikontole sisse ilma sinu telefonis oleva koodita. Ei, Sul ei tule iga kord oma koodi sisestada, kui Sa Gmaili tahad sisse saada. Aga kui keegi soovib geograafiliselt kaugest kohast või uuest seadmest Sinu meilikontole ligi saada, siis see tal ei õnnestu.


Kas kaugtööks või -õppeks kasutatavaid seadmeid tuleb kuidagi ette valmistada?

17.04.2020

Tee kindlaks, et nii Sinu kui ka Su lapse arvutil või seadmel oleks kasutusel viimane saadaolev tarkvara. See on ülioluline! Näiteks võib aegunud tarkvara tõttu nakatuda Sinu arvuti ainuüksi mõnd kahtlast netilehekülge külastades. Kui oskad otsida üles oma nutika teleri, ruuteri ja internetti ühendatud veebikaamera seaded, siis ka nende tarkvara tuleks regulaarselt uuendada. Kõike seda selleks, et sinu kodus asuvate seadmete kaudu ei saaks kedagi teist rünnata. Sa ei taha ju olla ka küberviiruse edasikandja.

Lisaks on oluline üle vaadata, kas Su seadmete viirusetõrjetarkvara on saanud end regulaarselt uuendada. Viirusetõrje ei kaitse kunagi kõigi ohtude eest – pahavara loojad on alati sammu võrra viirusetõrjeprogrammidest ees. Kuid kui pahavara on juba mitu tiiru maailmale peale teinud, siis tunnevad ka viirusetõrjeprogrammid need ära ja takistavad neid enne, kui need jõuavad Sinu või Su lähedaste arvuti nakatada.

Kindlasti uuri, kas ka Su lähedastel on arvutites operatsioonisüsteemide ja viirusetõrjetarkvara viimased versioonid. Windowsi operatsioonisüsteemil tähendab see näiteks Windows Defenderi definitsioonide uuendamist.


Mu laps istub päevad läbi internetis – e-kool, suhtlus sõpradega, niisama ajaviide. Mida pean silmas pidama?

17.04.2020

Tunne regulaarset huvi, mida laps arvutis teeb. Mugavam on seda teha, kui lapse arvutiekraan paikneb nõnda, et sellel toimuvat on võimalik möödudes kergesti tuvastada. Samuti tunne huvi, suhtle, küsi. Proovi selleks aega leida ka kaugtööd tehes.


Olen ettevõtte juht. Millele peaksin erilist tähelepanu pöörama?

17.04.2020

Riigi Infosüsteemi Amet tegi 8. aprillil eesti keeles kättesaadavaks rahvusvaheliselt tunnustatud küberturvalisuse meetmete kogumi „CIS 20 Controls“. See on tunnustatud küberturbeekspertide koostöös valminud tööriist, mida saavad kasutada IT-juhid ja kõik teised, kes vastutavad oma ettevõtte IT-valdkonna eest, et tagada oma asutuses küberturvalisus. CIS 20 meetmete viimane versioon eristab ka meetmeid, mis on mõeldud rakendamiseks nii suurtele kui ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Eestikeelne meetmekogum ning vastavad lühijuhendid ja õpivideod nii eesti kui ka vene keeles on leitavad siit.

Kuigi sul ei pruugi olla võimalik neid meetmeid enne eriolukorra lõppu rakendada, tasub seda järjekindlalt teha lähi- ja kaugemat tulevikku silmas pidades. Nõnda elad turvaliselt üle nii võimalikud tulevased ühekordsed küberrünnakud kui ka järgmised eriolukorrad. Vt ka: ITL soovitab ettevõtetel kaugtöö korraldus läbi mõelda.


Mida peaks ettevõtete küberturvalisuse seisukohalt silmas pidama pärast kriisiolukorra lõppemist?

05.06.2020

Kriisi möödudes tuleks kõigil järjepidevalt jätkata küberhügieeni nõuete järgmist.

Tänapäeval tehakse suur osa tööst arvutiga ning ettevõtte või asutuse toimimiseks vajalik info talletatakse serveritesse või kõvaketastele. Seega tuleks nii asutustel kui ka ettevõtetel meeles pidada, et IT-valdkond pole enam ammu väike ja toetava rolliga killuke organisatsioonist, vaid vahel just ettevõtte toimimise alustala.


Mis on viis kõige olulisemat soovitust turvaliseks veebis käitumiseks?

17.04.2020

  • Ära ava tundmatutelt saatjatelt saadud manuseid ega linke.
  • Ära usu ähvardavaid ja viivitamatut tegutsemist nõudvaid kirju tundmatutelt saatjatelt.
  • Ära anna tundmatule helistajale ligipääsu oma arvutile.
  • Veendu, et kasutad tarkvara värskeimat versiooni ning turvauuendused on paigaldatud.
  • Tee nii arvutis kui ka telefonis olevatest failidest regulaarselt tagavarakoopiaid.

Vt ka Riigi Infosüsteemi Ameti blogi värskemaid sissekandeid.


Andmete säilimine

Kuidas kindlustada andmete säilimine?

17.04.2020

Hea viis, kuidas praegusel ebatavalisel ajal oma töö ja õppimisega seotud ärevust vähendada, on andmete varundamine. Keegi ei taha ju tehtud tööd uuesti teha. Kuid me teame, et seadmed ütlevad aeg-ajalt üles, või veelgi hullem, nakatuvad pahavaraga, mis ei lase Sind enam oma andmetele ligi. Tehtud töö kaotamine lunavara või ootamatult üles öelnud seadme tõttu võib olla päris suur probleem.

Varundamiseks on olemas hulk kommerts-pilvelahendusi (Google Drive, Microsoft Onedrive, Amazon Drive, Dropbox), mis automaatselt interneti kaudu Su dokumente varundavad. Sinu ülesanne on salvestada oma failid vaid õigele kettale, ja kui seadmega midagi juhtub, otsida teisest seadmest oma dokumendid uuesti üles.

Soovitame kasutada ka välist kõvaketast või mälupulka, et enda kõige olulisemad andmed varundada. Suuremahuliste andmete korral võib see aidata ühelt poolt kiiremini oma andmeid taastada, teisalt aga on suurte andmemahtude hoidmine pilvelahendustes kallim kui välisel andmekandjal.

Uuri ka oma tööandjalt, milliste varunduslahendustega ta nõus on – kas näiteks töödokumente üldse tohib pilves hoida või on ettevõtte reeglid teistsugused.


Video- ja telekonverentsid

Millist tarkvara peaks video- või telekonverentsi jaoks kasutama?

17.04.2020

Eelkõige on oluline leppida kolleegide ja lähedastega kokku, milliste suhtluskanalite kaudu eriolukorra-aegne kaugsuhtlus toimub. Samamoodi on näiteks ka Sinu lapsed kokku leppinud oma õpetajate ja sõpradega, millistes kanalites nemad suhtlevad. Alati on hea nende suhtluskanalite kohta lisainfot uurida, et teha kindlaks, millised on lisaks kasutusmugavusele ka sõnumisaladuse mõistes kõige turvalisemad – juhuks kui pead näiteks äripartneritega ärisaladustest rääkima. Loe läbi kasutustingimused! Samas hoia silm peal ka sellel, millised suhtluskanalid on Sinu lapse jaoks tema tervise ja heaolu mõistes kõige turvalisemad.

Kuna kaugtöö vajadus kestab nii Eestis kui ka mujal maailmas veel mõnda aega, on tõenäoliselt oodata kampaaniaid, kus kurjategijad püüavad erinevaid kaugtöörakendusi matkides levitada pahavara või varastada andmeid. Pahavara levitamiseks kasutatakse sageli ära mõne videokonverentsitarkvara populaarsust: ohvrile jäetakse mulje, et lingi on talle saatnud mõni selline programm või jagatakse mõne sellise programmiga seotud lehekülgi, kuid tegelikult õngitsetakse seeläbi kasutajaandmeid.

Ministeeriumides või nende allasutustes töötavatele inimestele rõhutab Riigi Infosüsteemi Amet, et asutusesiseseks kasutamiseks (AK) mõeldud teabe edastamiseks on lubatud kasutada ainult sellist videokonverentsisüsteemi, mis on teabevaldaja kontrolli all (majutatakse teabevaldaja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristul). Kui sellist süsteemi ei ole võimalik kasutada, ei tohi AK-teavet videokoosoleku kaudu edastada.


Kasutamata jäänud piletid ja nende hüvitamine

Kuidas toetab riik kultuuri- ja spordiürituste korraldajaid, asutusi ja vabakutselisi, kes kannatavad eriolukorra tõttu suurt kahju?

14.05.2020

Riik on töötanud kultuuri- ja spordivaldkonda eriolukorra tõttu tabanud kriisi leevendamiseks välja kriisipaketi.

Eesmärk on anda koroonakriisist tingituna erakorralist abi järgmiselt:

  • organisatsioonide tegevuse katkemisega kaasnenud juba tehtud kulude ja eesolevate möödapääsmatute kulude kompenseerimine – ligi 20 miljonit eurot;

  • vabakutseliste loovisikute, treenerite ja rahvakultuurikollektiivide juhtide toetamine – ligi 5 miljonit eurot.

Rohkem infot on siin: https://www.kul.ee/et/abipakett.

Ettevõtjaid ja loojaid toetatakse ka muudel viisidel.

  • Loomeettevõtetel on soovitatav kasutada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse taotlusvooru.

  • Vabakutselistele loovisikutele võib olla toeks loovisikute ja loomeliitude seadusest tulenev vabakutseliste loovisikute loometoetus. Loometoetuste eelarve suureneb tunduvalt ning toetusi on võimalik välja maksta umbes 1200 vabakutselisele loovisikule, kes võivad tegutseda mis tahes vormis ega pea olema ühegi loomeliidu liikmed. Lisateavet leiad siit.

  • Kultuurkapital kehtestas eriolukorra ajaks meetme, millega on sihtkapitalidel ja maakondlikel eksperdirühmadel õigus eraldada ka toetuste jagamise vahelisel ajal eristipendiume, et säilitada loominguline või sportlik tegevus. Lisateavet leiad siit.

  • Füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu avansiline makse jääb ära, st FIE-de esimese kvartali ettemakse tühistatakse. Lisateavet leiad siit.

  • Maksu- ja Tolliamet peatas 1. märtsist 2020 kuni eriolukorra lõpuni intresside võtmise maksuvõlgadelt. Pärast eriolukorra lõppu langeb intress maksuvõlgnevuselt poole võrra (0,06%-lt 0,03%-le).

  • Eesti Töötukassa hakkab maksma töötasu hüvitist. Selleks on kavandatud 250 miljonit eurot.

  • Ettevõtjad saavad oma murede ja küsimustega pöörduda ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole e-posti aadressil covid19@mkm.ee.

Loe lisa Kultuuriministeeriumi veebilehelt.


Kas ka eraõiguslikud kultuurikorraldajad võivad arvestada riigi toega, kui sündmus jääb ära või piletid tuuakse tagasi?

31.03.2020

Kui korraldaja otsusel ärajääv või edasilükatav sündmus on saanud toetust riigieelarvest, palume korraldajal sellest ministeeriumi kohe teavitada. Küsimused, mis seonduvad toimumata jäänud või edasilükatud sündmuse ja riigilt saadud toetusega, lahendatakse iga juhtumi asjaolusid arvestades. Toetusi lausaliselt tagasi küsima ei hakata.


Mis saab eelmüügist soetatud piletitest?

27.04.2020

Kultuuriministeeriumi hinnangul tuleb koroonaviiruse tõttu ära jäänud kultuuriüritustele pileti ostnud inimeste õigusi ja korraldajate kohustusi hinnata juhtumipõhiselt. Hinnata tuleb poolte vahel sõlmitud kokkuleppe sisu ja kokkuleppe muutmise võimalust, et leida vastastikku sobiv lahendus. Sündmusi korraldavad asutused ja organisatsioonid võivad pakkuda näiteks kinkekaarte või sündmuse toimumist muul ajal, ent kui pileti ostja pakkumisega nõus ei ole, on tal õigus kokkuleppest taganeda ja piletiraha tagasi küsida.

Kuna ärajäävate ürituste hulk on väga suur, tuleb kindlasti varuda kannatust asjaajamisel.


Kas sündmused, näiteks teatrietendused ja kontserdid, jäävad kindlasti ära või on ka võimalus, et sündmusi lükatakse edasi?

25.03.2020

Seda otsustab iga korraldaja vastavalt oma äranägemisele ja võimalustele. Muutustest mängukavades või programmides annavad asutused ise operatiivselt teada. Seda on juba ka tehtud ning publikut muutustest teavitatud. Tuleb jälgida korraldajate teadaandeid.


Sporditegevus, välirajatised, treeninglaagrid

Kas treeneritoetuse maksmine eriolukorras jätkub?

31.03.2020

Treeneritoetuse taotlemine ja eraldamine ning töötasu maksmine jätkub senises korras. Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus ei korralda olukorra normaliseerumiseni paikvaatlusi.


Millised piirangud kehtivad spordivõistlustele?

30.07.2020

Alates 15. juulist on pealtvaatajega spordivõistlusel lubatud siseruumides kuni 1500 inimest ning õues kuni 2000 inimest. Siseruumides tuleb täita maksimaalselt 50% täituvuse reeglit.


Mis piirangud kehtivad treeningutele õues?

30.07.2020

Alates 1. augustist kaob 100 inimese piirang õues sportimisel ja treenimisel ning spordi- ja liikumisürituste korraldamisel. Edaspidi tuleb tagada inimeste hajutamise ja desinfitseerimise nõude täitmine.


Vabatahtlike töö

Kuidas saan vabatahtlikuna kriisi lahendamisse kaasa aidata?

03.04.2020

  • Enne vabatahtlikku tegevust veendu, et oled terve ja oskad nii ennast kui ka teisi viiruse eest kaitsta. Ära pane end teisi aidates ohtu ning ära levita ise viiruseid edasi. Järgi Terviseameti juhiseid veebilehelt https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus. Kui kuulud riskigruppi – oled vanuses 60+ või põed mõnd kroonilist haigust – on mõistlik püsida kodus. Teisti inimesi saaksid aidata näiteks toetavate telefonivestlustega.
  • Kui oled terve ja soovid vabatahtlikuna panustada, alusta enda lähedalt: kodumajast, tänavast, külast, asumist, seltsist. Nii saad aidata kaasa sellele, et keegi ei jääks tähelepanuta. Abi pakkumisel hoidu füüsilistest kontaktidest, et vähendada ja vältida viiruse edasist levikut ning suurema kahju tekitamist.
  • Veendu, et vabatahtlikule tegevusele üleskutsuja, tegevuse eesmärk ja vahendaja on usaldusväärsed. Nii kaitsed end kelmuste eest.
  • Jälgi ametlikke vabatahtliku tegevuse üleskutseid, mis on tehtud usaldusväärsetes kanalites.
  • Praegu on kasutusel kolm ametlikku kanalit: Kogukondaitab, Vabatahtlike Värav ja eesti.ee portaal.
  • Abivajajaid ja vabatahtlikke viib kokku veebileht https://www.kogukondaitab.ee . Sellele veebilehele saad kirja panna nii abivajaduse kui ka abipakkumise. Tegemist on häkatoni „Hack the Crisis“ raames valminud veebilehega.
  • Organisatsioonidele saad vabatahtlikuna oma abi pakkuda Vabatahtlike Väravas veebilehel https://www.vabatahtlikud.ee. Samas leiad tuge vabatahtlikuna tegutsedes. Vabatahtlike Väravast leiad juhised vabatahtlikele ja vabaühendustele praeguses olukorras tegutsemiseks. Portaali haldab MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant.
  • Ettevõtja või eriväljaõppega spetsialistina saad riigile abi pakkuda eesti.ee portaali https://www.eesti.ee/pakunabi vahendusel. Portaali on loonud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga.

Kõigi nimetatud veebilehtede sisu koondub lähiajal veebilehele: https://www.vabatahtlikud.ee. Veebilehte haldab Siseministeerium.


Ajateenistus

Mis saab jaanuaris teenistusse kutsutud ajateenijatest?

02.06.2020

Selle aasta alguses kaitseväega liitunud ligikaudu 460 ajateenijat jätkavad teenistust.

Kaitseväe juhataja on andnud üksuste ülematele korralduse korraldada alates maikuust nende ajateenijate väljaloale ja puhkusele lubamine. Teenistus jätkub tavapärases korras, koroonaviirusega seotud piiranguid ajateenijate välja lubamisele hetkel ei ole.


Kuidas ajateenijale väeossa pakki saata?

29.07.2020

Nii 1. kui ka 2. jalaväebrigaadi väeosadesse saad paki saata Omnivaga. Ära mine isiklikult pakki kohale toimetama! Kirjuta paki peale ajateenija nimi ja allüksus (pataljon). Ära pane pakki kiiresti riknevaid tooteid, sest pakkide kättetoimetamine võib aega võtta.

Aadressid, kuhu pakid saata:

  1. Kuperjanovi jalaväepataljon: Kose tee 3a, 65603 Võru, Võru maakond
  2. Tapa sõjaväelinnak: Loode 35, 45106 Tapa, Lääne-Viru maakond
  3. Paldiski sõjaväelinnak: Rae põik 1, 76806 Paldiski, Harju maakond
  4. Jõhvi sõjaväelinnak: Pargi 55, 41537 Jõhvi, Ida-Viru maakond


Mis juhtub ajateenija või tegevväelasega, kes haigestub koroonasse või puutub kokku koroonahaigega?

02.06.2020

Haigestunud ajateenija isoleeritakse teistest kuni ravi lõpuni.

Ajateenijad ja tegevväelased, kes on potentsiaalselt koroonahaigega kokku puutunud, jäävad aktiivsest väljaõppe tegevusest kõrvale kaheks nädalaks. Sel ajal tuuakse sõdurile termosega väeosa sööklast toitu ja jäetakse talle ukse taha. Tühjad termosed desinfitseeritakse. Nii väljaõppelt eraldatud kui ka väeosades väljaloata sõduritega saad Sa ühendust, kui helistad talle mobiilile. Sul on võimalik talle ka linnakusse pakk saata, kas posti teel või jättes oma paki väeosa pääslasse.


Kaitsevägi

Millised tegevusi on kaitsevägi ette võtnud, et takistada koroonaviiruse levimist kaitseväkke?

30.07.2020

Kaitsevägi on piiranud tegevväelaste liikumist välismaale ja on vaadanud väga kriitiliselt üle välislähetuste vajadused ja eesmärgid. Kõik välismaalt saabujad jäävad kontrollperioodiks võimalusel kodusele tööle. Samuti suunatakse võimalusel ennetava meetmena kodutööle kaitseväelased, kes on välismaal kokku puutunud inimestega, kes võivad olla potentsiaalsed viirusekandjad.

Struktuuriüksuste ülemad on kohustatud tegema iga Eesti-sisese ürituse asjus otsuse ürituse toimumise või ära jätmise kohta. Kui üritusele on kutsutud osalejaid väljastpoolt kaitseväge, on üksuse ülemal õigus need tühistada või kasutada kaugtöö vahendeid. Need üritused, mis muutuvad avalikeks üritusteks, kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega.

Haigusnähtudega teenistujatel tuleb jääda kaugtööle.


Kuidas kaitsevägi juba haigestunud või koroonakahtlusega inimesed teistest eraldab?

04.04.2020

Ettevaatusabinõuna rakendatakse kaitseväes karantiini ja isolatsiooni. Karantiini paigutatakse haigestunud teenistujad, kes pannakse teistest eraldatud ruumidesse. Isolatsiooni rakendatakse teenistujatele, kel ei ole haigusnähte, kuid kelle puhul on kahtlus, et nad on võinud viirusekandjaga kokku puutuda.


Välismissioonid

Mis saab välisoperatsioonidel teenivatest Eesti üksustest? Kas nad tuuakse tagasi koju? Kas uute üksuste operatsioonidele saatmine peatub?

29.07.2020

Kokku osaleb kaitsevägi praegu kaheksal erineval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil veidi rohkem kui 100 tegevväelasega. Praeguse plaani kohaselt jätkab kaitsevägi rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist seni kehtivatel põhimõtetel. Muudatusi tehakse vastavalt muutuvale olukorrale, et tagada oma üksuste tervis ja turvalisus.

Koroonapandeemia ja sellega kaasnenud liikumispiirangute tõttu võivad pikeneda üksuste operatsioonipiirkonnas viibimise ajavahemikud. Muudatusi tehakse vastavalt vajadusele ja muutuvale olukorrale.


Kui palju Eesti sõdureid on üldse välisoperatsioonidel teenimas?

04.04.2020

Kaitsevägi osaleb tänase seisuga üheksal rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil kokku veidi rohkem kui 100 tegevväelasega.


Kuidas mõjutab koroona välisoperatsioonidel teenivateEesti kaitseväelaste tegevust ja ülesandeid? Kas sõdurid tuuakse tagasi koju?

29.07.2020

Praeguse plaani kohaselt jätkab kaitsevägi rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist seni kehtivatel põhimõtetel. Muudatusi tehakse vastavalt, kuidas olukord muutub, et tagada oma üksuste tervis ja turvalisus.

Seoses koroona levikuga on suur osa maailma riike seadnud sisse riiki sisenemise keelu või piirangud. Kuna lennujaamade sulgemise tõttu tühistavad tsiviillennufirmad lende, välja- ega sisselende suures osas ei toimu, võib pikeneda välisoperatsioonidel teenivate kaitseväelaste teenistusaeg kuni kaks kuud või kuni taastub lennuliiklus.


Kuidas on tagatud välisoperatsioonidel teenivate sõdurite turvalisus ja kaitse koroona eest?

29.07.2020

Sõjaliste operatsioonide juhtstaabid on juba rakendanud ja rakendavad vajadusel veel mitmesuguseid muid piiranguid seoses üksuste tegevuste ja ülesannetega operatsioonil, et isikkoosseisu turvalisus oleks tagatud ja koroonasse nakatumine välistatud. Lisaks üldtuntud hügieeninõutele piiratakse vajadusel täiendavalt inimeste liikumist, samuti kokkupuuteid tsiviilelanikega. Operatsioonipiirkonda liikujatele ning sealt naasjatele rakendatakse lisaks erinevate riikide kehtestatud karantiini- ja isolatsiooninõudeid.


Mis juhtub, kui välisoperatsioonil teeniv kaitseväelane haigestub koroonasse?

04.04.2020

Kõigile sõjalisel operatsioonil haigestunutele on tagatud igakülgne arstiabi vastavalt seni toiminud korraldusele. Kaitseväel on olemas võimekus kõik haigestunud või meditsiiniabi vajavad kaitseväelased erakorraliselt koju transportida.


Kas koroonaviiruse levik mõjutab kuidagi nende sõdurite kojujõudmist, kelle teenistusaeg praegu lõppeb?

29.07.2020

Pandeemia ning sellega kaasnenud liikumispiirangute tõttu võib üksuste operatsioonipiirkonnas viibimise ajavahemik pikeneda. Muudatusi tehakse vastavalt vajadusele ja kuidas olukord muutub.


Miks kaitseväelased ei saa tulla ettenähtud ajal välisoperatsioonilt Eestisse puhkusele?

29.07.2020

Suur osa maailma riike on kehtestanud praegu riikidesse sisenemise keelu või piirangud. Samuti rakendatakse riiki saabumisel kohustuslikke karantiiniperioode. Lennujaamade sulgemise tõttu tühistavad tsiviillennufirmad oma lende. Praeguses olukorras on igasugune rahvusvaheline liikumine ning riigipiiride ületamine kahjuks raskendatud.

Piirangud ja keelud on kehtestanud enamik riike, kus Eesti kaitseväelased sõjalistel operatsioonidel osalevad või läbi mille kaitseväelasi operatsioonipiirkonda ja koju transporditakse. Seetõttu on inimeste operatsioonipiirkonda ja sealt tagasi toimetamine raskendatud. Kui me mõtleme veel lisaks välisoperatsioonidel teenivate sõdurite viirusesse nakatumise riski maandamisele, siis on mõistlik sõdurite rahvusvahelist liikumist vältida, kuni liikumine on ohutum.


Kas välisoperatsioonidel teenivatel sõduritel võib transpordi tõttu tekkida probleeme varustuse ja vajalike esmatarbekaupadega?

04.04.2020

Kaitsevägi tagab koostöös liitlastega kõigile rahvusvahelistel operatsioonidel osalevatele üksustele igakülgselt vajaliku logistilise toetuse ning varustatuse.


Pulmade pidamine

Kas abielluda saab? Millised eritingimused kehtivad?

01.05.2020

Kuna olukord, sh piirangutest vabastamine võib muutuda kiirelt, palume pulmade korraldamisel jälgida riigis kehtivaid piiranguid. Abielu registreerimisel asutuses kehtivate nõuete teadasaamiseks tuleb ühendust võtta selle kohaliku omavalitsuse, vaimuliku või notariga, kes abielu sõlmib.

Avalikes kohtades ja siseruumides (välja arvatud kodus) tuleb hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet. Avalikud kohad on mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad jms. Avalikus kohas võib koos viibida kuni 2 inimest. Piirang ei kehti peredele ja avalike ülesannete täitjatele.

Isiklike pidude pidamisega tuleb olla väga ettevaatlik. Nakatumisoht ei sõltu sellest, kas tegemist on avaliku ürituse või eraviisilise kogunemisega. Väga oluline on järgida neid lihtsaid suunised, millest kogu aeg oleme lähtunud: hoida teistega füüsilist distantsi, järgida kõiki hügieeninõudeid jne.

Isikliku koosviibimise korraldamisel on eriti oluline kaitsta just vanemaealisi ja nõrga immuunsüsteemiga inimesi, sest neid ohustab koroonaviirus kõige rängemalt. Perekondliku koosviibimise korraldaja vastutustundlik suhtumine aitab tõkestada viiruse levikut ja ära hoida uusi ohvreid.

Pulmakülaliste arvu kavandamisel veenduge, et kõigil oleks piisavalt ruumi, et soovi korral hoida teineteisega ohutut distantsi. Enne tavapärast embamist või kätlemist mõelge, et see võib soodustada viiruse levikut.

Täpsemat infot selle kohta, kuidas koroonaviirusest hoiduda, leiate lehelt: https://www.kriis.ee/et/koroonaviirus-selle-ennetamine-tunnused-ja-levimine. Soovitame kõikidel inimestel selle infoga enne üritusel osalemist tutvuda.


Matused, surnukeha käsitlemine

Kas matuseid tohib endisel moel korraldada? Millised eritingimused kehtivad?

28.04.2020

Matuseid tohib korraldada, kuid oluline on:

  • hoida pere- ja sõpradering nii väike kui võimalik,
  • lähtuda mõistlikkusest.

Lisaks soovitame vältida siseruume ja pidada matusetseremoonia otse kalmistul.

Välismaalastel on matustele tulekuks võimalik erandkorras Eesti viisat taotleda:

  • Eesti välisesindustest,
  • piiripunktis (põhjendatud juhul, kui polnud viisat võimalik saatkonnast taotleda).


Kas soovitatav on surnukeha tuhastada või võib korraldada ka kirstumatuse?

31.03.2020

Surnu matmisel on matmise korraldajate otsustada, kas tuhastamine ja urnimatus või mittetuhastamine ja kirstumatus.


Kas peielauda võib pidada ja mis on neil soovituslik maksimaalne inimeste arv?

30.04.2020

Valitsus ei ole peielaudade pidamist keelanud, kuid samas tuleks nende korraldamise puhul olla väga ettevaatlik ja mõelda praegusele olukorrale. Mingeid osalejate arvulisi piiranguid ei ole kehtestatud, kuid valitsus loodab, et inimesed lähtuvad vastutustundest ja tervest mõistusest, hoiavad osalejate hulga mõistlikuna ning järgivad üldisi hügieeninõudeid. Koroonaviirus levib väga kergesti, mistõttu tasuks füüsilisi kontakte vältida.


Kas koroonaviiruse tõttu surnuga tegelemisel on vajalikud mingisugused erimeetmed?

04.05.2020

Koroonaviiruse tõttu surnu lähedased ja leinajad ei tohi surnukeha puudutada. Lubatud on nii matmine kui ka tuhastamine. Nakkusohutuse seisukohast on eelistatum tuhastamine, kuid kindlasti ei ole see kohustuslik ja sõltub lähedaste soovist.

Avatud kirstuga matus on lubatud tingimusel, et leinajad surnukehaga kokku ei puutu. Matusetalitusel leinajate ohutuse tagamine on matusekorraldaja kohustus.

Ärasaatmisel oleks soovitav lähtuda inimeste hulga puhul minimaalsuse põhimõttest, et vähendada nakkusohtu. Lisaks tuleb hoiduda kogunemisest siseruumides ja võimalusel pidada matusetseremoonia otse kalmistul.

Terviseamet on andnud välja juhise COVID-19 nakkusega või nakkuskahtlusega surnute käitlemiseks haiglates. Erimeetmed puudutavad surnukeha säilitamist, kremeerimist ja matmiseks ettevalmistamist. Võimalusel tuleb minimeerida surnukehaga otsest kontakti nõudvaid protseduure ja järgida ettevaatusabinõusid, kasutades spetsiaalseid isikukaitsevahendeid. Terviseamet on koostanud haiglatele asjakohase juhise.


Kirikud ja jumalateenistused, piht

Kas kirikud on lahti?

05.05.2020

Alates 10. maist on eritingimusi järgides taas lubatud avalike jumalateenistuste ja teiste avalike usuliste talituste läbiviimine. Tagatud peab olema 2+2 reegli järgimine ja desinfitseerimisvahendite olemasolu. Selleks, et inimesed saaksid täita isiklikke usulisi vajadusi, olid usuliste ühenduste kasutuses olevad kirikud ja muud palve- ja pühakojad isiklikeks külastusteks avatud ka seni, kuid eraviisilisteks talitusteks.


Kas kirikus käimiseks on erinõuded?

05.05.2020

Alates 10. maist on eritingimusi järgides lubatud avalike jumalateenistuste ja teiste avalike usuliste talituste läbiviimine. Kirikus tuleb lähtuda samadest hügieeni- ja nakkusohu vältimise nõuetest nagu mujal ühiskondlikes ruumides. Tagatud peab olema 2+2 reegli järgimine ja desinfitseerimisvahendite olemasolu.


Kas tavapärased jumalateenistused toimuvad?

05.05.2020

Alates 10. maist on eritingimusi järgides lubatud avalike jumalateenistuste ja teiste avalike usuliste talituste läbiviimine. Tagatud peab olema 2+2 reegli järgimine ja desinfitseerimisvahendite olemasolu. Kuni 10. maini on kõik usulis-kiriklikud avalikud korraldatud üritused, sealhulgas avalikud jumalateenistused tühistatud või edasi lükatud. Usuliste talituste läbiviimine on seni lubatud vältimatutel ja üksikjuhtudel ning eraviisiliselt, kui on tagatud meetmed, et hoida ära inimeste võimalik nakatumine.


Kas pihil saab käia?

05.05.2020

Usuliste talituste läbiviimine on lubatud, kui on tagatud meetmed, et hoida ära võimalik nakatumine. Teiste inimestega tuleb hoida vähemalt 2 meetrit vahet. Avalikus kohas võib koos viibida kuni 2 inimest.


Kas armulaud toimub?

05.05.2020

Usuliste talituste läbiviimine on lubatud, kui on tagatud meetmed, et hoida ära võimalik nakatumine. Teiste inimestega tuleb hoida vähemalt 2 meetrit vahet. Avalikus kohas võib koos viibida kuni 2 inimest.


Kas hingehoiu vestlused toimuvad?

13.05.2020

Usuliste talituste läbiviimine on lubatud, kui on tagatud meetmed, et hoida ära võimalik nakatumine. Teiste inimestega tuleb hoida vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud juhtudel, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada.


Kohtute töö

Kas kohtuistung toimub, kui ma olen haige?

31.03.2020

Kohtusse kutsutud inimesed, kel on haigusnähud või kes on olnud lähikontaktis viirusekandjaga, peavad andma sellest kohtule teada ja neid ei lubata kohtumajja. Kohtutes võidakse inimestelt küsida nende tervisliku seisundi ja äsjase reisimise kohta. Kui kohtusse kutsutu hinnangul võib istungile ilmumine tema tervist ohustada, peab ta sellest varakult kohut teavitama ning pärast seda otsustab kohus edasise menetluse võimalikkuse.


Milline on kohtute töökorraldus pärast eriolukorra lõppu?

01.06.2020

Eriolukorra ajal eeskätt kirjalikke menetlusi ja erinevaid tehnilisi lahendusi kasutanud Eesti kohtud hakkavad taas rohkem pidama istungeid ka kohtusaalis. Ent tavapärase töökorralduse juurde tagasiminek toimub ettevaatlikult, sest viirus pole lõplikult taandunud ning kohtumajades on tulevikuski tähtis hoida menetlusosaliste, istungi jälgijate ja töötajate tervist.

Ka pärast eriolukorra lõppu on kohtutes soovitatav maske kanda, samuti tuleb lähtuda 2 + 2 reeglist ning haigena kodus püsida.

Kohus palub professionaalsetel menetlusosalistel maskid kaasa võtta. Neile, kellel maski ei ole, annab selle kohtukordnik või vajadusel saalis kohtuistungi sekretär. Kui inimene viibib kohtusaalis kauem kui kolm tundi, tuleb maski vahetada.

Kohtusaalis kehtib kahe meetri reegel, seega lubatakse saali niipalju inimesi, kui see nõudeid järgides mahutab. Kohtusaalis viibijate arvu üle otsustab kohtunik. Istungisaale, aga samuti tunnistajapulti, ukselinke ja muid puutepindu puhastatakse pidevalt vastavalt vajadusele. Samuti peab kahe istungi vahele jääma piisav aeg, et saale tuulutada ja puhastada.

Kohus lähtub töökorralduses sellest, et kohtusse tulla oleks ohutu. Mõistagi kehtib ka see reegel edasi, et haigena peab püsima kodus. Kui menetlusosaline on haigestunud, annab ta sellest teada ja siis on kohtuniku otsustada, kuidas edasi toimetatakse.

Kohtute kantseleid on taas avatud tavapärastel kellaaegadel. Võimalusel palume kodanikel siiski jätkuvalt kasutada ka muid kanaleid, näiteks infotelefonile helistamise või e-kirja saatmise võimalust. Menetlusdokumente saab esitada avaliku e-toimiku kaudu aadressil www.etoimik.ee.


Prokuratuuri töö

Millised muudatused on prokuratuuri töös?

29.04.2020

Prokuratuur täidab oma ülesandeid ka eriolukorra ajal. Kuriteoavaldust on võimalik elektrooniliselt esitada Politsei- ja Piirivalveameti veebilehel. Kodanike vastuvõtt on hetkel peatatud ja vahetud kohtumised toimuvad vaid vajaduse korral. Menetlustoimingute läbiviimiseks kasutatakse igal võimalusel digitaalseid lahendusi. Prokuratuuriga on võimalik ühendust saada telefoni ja e-kirja teel, kontaktid leiab Prokuratuuri kodulehelt https://www.prokuratuur.ee/.


Valitsuskomisjoni töö

Millega tegeleb 12. märtsil loodud valitsuskomisjon?

29.03.2020

  1. märtsil moodustas valitsus komisjoni koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ning rahvatervise ja majandusprobleemide lahendamiseks.

Komisjoni eesmärk:

  • tagada viiruse levikuga seotud olukordade lahendamine,
  • korraldada riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste koostööd,
  • koordineerida ressursside kasutamist.

Komisjonil on õigus anda täidesaatva riigivõimu asutustele ülesandeid ning saada neilt teavet ülesannete täitmise kohta.


Kes kuuluvad valitsuskomisjoni?

29.03.2020

Komisjoni tegevust juhib peaminister.

Komisjoni liikmed on: justiitsminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, siseminister, sotsiaalminister, välisminister, haridus- ja teadusminister, kaitseminister ning riigisekretär. Vajaduse korral kaasab komisjon oma töösse lisaliikmeid.

Senine töörühm, mida juhtis sotsiaalminister, andis töö üle valitsuskomisjoni abistavale meeskonnale, kuhu kuuluvad ministeeriumite ja ametite esindajad.


Millal ja kui sageli valitsuskomisjon koos käib?

04.05.2020

Valitsuskomisjon käib koos vastavalt vajadusele.

Neljapäeviti pärast valitsuse istungit toimub komisjoni laiendatud koosolek ning sellest võtavad osa kõik valitsuse liikmed.


Teadusnõukoja töö

Mida teeb valitsuskomisjoni juurde moodustatud teadusnõukoda?

29.03.2020

Eriolukorra valitsuskomisjon kutsus 20. märtsil kokku teadusnõukoja, mis kogub ja analüüsib valitsuskomisjoni jaoks eksperdiinfot.

Teadusnõukoda hindab muu hulgas seda, kuidas kehtivad piirangud viiruse levikut tõkestavad ja tõrjuvad.

COVID-19 tõrje teadusnõukoja juht on Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar.

Nõukoja liikmed on:

  • Tervise Arengu Instituudi teadussekretär Kristi Rüütel,
  • Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst ja Tartu Ülikooli kirurgiliste haiguste professor Peep Talving,
  • Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla,
  • Tartu Ülikooli rakendusviroloogia uurija-professor Andres Merits.


Eriolukorra õigusaktid

Kus saab tutvuda eriolukorda puudutavate õigusaktidega? Kas need on saadaval ka vene ja inglise keeles?

04.05.2020

Eriolukorda käsitlevad õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja avalehel, kust leiab kõik õigusaktid otselinkidena.

Vabariigi Valitsuse aktid ja eriolukorra juhi korraldused avaldatakse kohe, kui need on riigikantseleist esitatud, muudatuste korral ajakohases ja kehtivas sõnastuses.

Uuemate aktide juures on märge „Uus“. Igast uuest eriolukorda käsitlevast õigusaktist antakse teada ka Riigi Teataja Facebooki lehel.

Kõik õigusaktid tõlgitakse vene ja inglise keelde. Venekeelseid õigusakte saab lugeda lehelt Чрезвычайное положение ja ingliskeelseid lehelt Emergency Situation.

Nii eestikeelseid akte kui ka tõlkeid uuendatakse pidevalt. Muudatused avaldatakse terviktekstina uues sõnastuses.

Lisainfot saab küsida e-posti aadressil ert@riigiteataja.ee.


Kohalike omavalitsuste töö

Kust saab kohaliku omavalitsuse esindaja värsket infot valitsuse otsuste rakendamise kohta?

09.04.2020

Kohalikud omavalitsused saavad infot vabariigi valitsuse otsuste ja nende rakendamise kohta regionaalsetelt kriisikomisjonidelt.

Infot kohaliku omavalitsuse teemade kohta leiad ka rahandusministeeriumi veebilehelt: https://www.rahandusministeerium.ee/et/koroonaviiruse-korduma-kippuvad-kusimused.


Kuidas tuleb eriolukorras pidada linna- ja vallavolikogu ning linna- ja vallavalitsuse istungeid?

29.05.2020

Kuigi 18. mail 2020 lõppes Eestis eriolukord (Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 korraldus nr 76), tuleb avalikel kogunemistel endiselt järgida koroonaviirust ennetavaid reegleid. Seda peavad järgima ka planeeringute avalike väljapanekute korraldajad.

1. Planeeringute avalikel väljapanekutel peavad inimesed saama tutvuda kõigi planeeringu materjalidega selleks väljakuulutatud kohtades (linna- ja vallakeskused, linnaosad) nii elektroonselt kui ka mitteelektroonselt.

Kohalik omavalitsus peab tagama juurdepääsu ka paberkandjal avalikustatud materjalidele.

Eriolukorras katkestati avalik väljapanek, kuid nüüd on soovitatav avalikku väljapanekut taas rakendada, teavitades sellest avalikkust planeerimisseaduses sätestatud korras.

Planeeringute avalikustamise puhul soovitame lähtuda järgmistest suunistest:

– Soovitada võimaluse korral tutvuda planeeringu materjalidega elektroonilisel teel, andes selleks suuniseid ja selgitusi. Kohale tulemine on põhjendatud juhul, kui elektroonsete materjalidega tutvuda ei saa.

– Paluda materjalidega tutvumise soovist ette teatada, et tagada nõuetekohased tingimused. See info tuleks märkida ka avaliku väljapaneku teates.

– Tagada mitteelektroonsete materjalidega tutvumise ohutus:

  • järgides 2 + 2 reeglit;
  • kasutades desovahendeid;
  • mitte lubades haigustunnustega inimesi kohalike omavalitsuste ruumidesse ja planeeringumaterjalidega kontakti;
  • juhindudes kehtestatud reeglitest ja arvestades võimalusega, et need võivad muutuda.

2. Eriolukorra tõttu edasi lükatud planeeringute avalikud arutelud. Vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 41 peab haldusorgan juhul, kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada tähtaja jooksul, viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Toimingu sooritamise ehk avaliku arutelu korraldamise uus aeg on seotud avalike kogunemiste keelu lõppemisega.

Avaliku arutelu uus toimumise aeg tuleb teada anda kõigile inimestele ja asutustele, keda teavitati avalike arutelude toimumisest. Seda tuleb teha samade kanalite kaudu, kus teavitati avalikust arutelust ja ka selle edasilükkumisest varem.

3. Avalike arutelude ehk avalike koosolekute korraldamisel peab järgima Vabariigi Valitsuse 16.05.2020 korralduses nr 172 seatud reegleid.

3.1. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku järgse arutelu puhul, kus käsitletakse menetlejale teadaolevate inimeste arvamusi ja vastuväiteid, tuleks arutelu korraldada elektroonselt. Kõik osapooled peavad selleks andma nõusoleku ja kinnitama, et vajalikud tehnilised tingimused on täidetud. Sama kehtib ka planeeringu heakskiitmise menetluses toimuvate arutelude kohta.

3.2. Üldplaneeringu, üldplaneeringu teemaplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu avalike arutelude puhul (v.a detailplaneeringu avaliku väljapaneku järgne arutelu, mille kohta vaata p 3.1), mille vastu tunneb huvi laiem üldsus ning kus ei ole võimalik osalejate ringi piiritleda, tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 16.05.2020 korralduse nr 172 nõudeid ja rakendada piiravate meetmete leevendamist järgmiselt:

  1. Lubada alates 18. maist 2020 avalikud koosolekud tingimusel, et koosoleku korraldaja tagab:
  • 2 + 2 nõude,
  • siseruumides maksimaalselt 50% täituvuse, kuid mitte rohkem kui 10 inimest,
  • välitingimustes mitte rohkem kui 100 inimese osalemise.
  1. Lubada alates 1. juunist 2020 avalikud koosolekud tingimusel, et koosoleku korraldaja tagab:
  • 2 + 2 nõude,
  • siseruumides maksimaalselt 50% täituvuse, kuid mitte rohkem kui 50 inimest,
  • välitingimustes mitte rohkem kui 100 inimese osalemise.
  1. Lubada alates 1. juulist 2020 avalikud koosolekud ja avalikud üritused tingimusel, et koosoleku või ürituse korraldaja tagab:
  • 2 + 2 nõude,
  • siseruumides maksimaalselt 50% täituvuse, kuid mitte rohkem kui 500 inimest,
  • välitingimustes mitte rohkem kui 1000 inimese osalemise.

Praeguses piirangutega olukorras on soovitatav pakkuda avaliku arutelu teates välja eelkõige veebi kaudu osalemist. Vajaduse korral tuleb selleks teha koostööd ka planeeringut koostava konsultandi bürooga.

Kokkuvõte:

  • Kui elektroonsete materjalidega tutvumiseks puudub võimalus, saab tulla avalikustamiseks ettenähtud kohta, sh kohaliku omavalitsuse keskusesse.
  • Selleks et tagada reeglite täitmine (ruumi piisavus ja isikute maksimaalne arv) ning arutelul osalejate terviseohutus, tuleb kohapeal osaleda soovijad varem registreerida. See info on otstarbekas avaldada juba avaliku arutelu kohta ilmuvas teates.
  • Vajaduse korral tuleb hajutada arutelude toimumise kellaaegu või päevi selliselt, et oleks tagatud terviseohutus.
  • Aruteludes kohapeal osalejad peavad olema terved. Tuleb tagada ennetavad meetmed, nt desovahendid jm. Haigustunnustega inimesi ei tohi aruteludele lubada.
  • Juhinduda tuleb üle riigi kehtestatud reeglitest ja arvestada võimalusega, et need võivad muutuda.

Täname mõistmast, et alates 18.05.2020 jõustunud uued nõuded ei ole tavaolukord. Erandlik olukord tingib erakorralisi meetmeid. Esikohal on rahva tervis ja ohutus. Planeeringute koostamise korraldajate vastutustundlik käitumine tagab planeerimisprotsesside ühetaolisuse ja õigusselguse ning osalejate turvalisuse.


Prügimajandus, jäätmekäitlus

Kuidas ma saan isolatsioonis olles prügi välja viia?

24.05.2020

Eramajades on lihtne – järgida sortimisnõudeid ja viia jäätmed konteinerisse. Kortermajades on asi keerulisem ning kõige õigem oleks isolatsiooni ajal välja mitte minna. Kui aga tundub, et kogutud jäätmed tekitavad juba nähtavat ja ka tuntavat probleemi, siis tuleks need kellegi kaasabil konteinerisse saata. See eeldab, et nakkusohtlikud jäätmed on suletud kilekotti ja kott tõstetud ühekordsete kinnastega näiteks ukse taha, kust keegi selle siis (samuti kaitsevahendeid kandes) ära viib.


Kui olen terve, nakkusohtu pole ja istun kodus nagu kõik, siis kuidas on jäätmete sortimisega?

01.04.2020

Sellisel juhul läheb kõik tavapäraselt ning võid jätkata jäätmete liigiti kogumist. Tuletame meelde, et salvrätid ei kuulu vanapaberikonteinerisse. Tavaoludes on salvrätid, sh ühekordselt kasutatavad taskurätid ja majapidamispaber, soovitatav visata biojäätmete hulka.

  • Tühjad desinfitseerimisvahendite anumad on pakendid ning tuleb visata pakendikonteinerisse.
  • Ühekordselt kasutatavad kummikindad, mida kasutad näiteks kauplustes käimiseks vms, tuleb visata segaolmejäätmete hulka, eelistatult suletud kilekotis.
  • Äärmiselt oluline on pesta käsi sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. Lisaks rõhutame, et samamoodi tuleb käituda pärast prügikasti katsumist.


Kuidas peaks toimuma töö jäätmejaamades?

21.05.2020

  • Jäätmejaamas tuleks viiruse leviku ajal vältida maksmist sularahas ja võimaldada vaid kaardimakseid.
  • ID-kaardiga tohib isiku tuvastada vaid juhul, kui ID-kaardi üleandmisel on võimalik vältida kokkupuudet teise inimesega (näiteks saab klient ID-kaardi lugejasse sisestada ise). Isiku saab tuvastada ka näiteks nii, et küsitakse tema aadressi.
  • Jäätmejaama töötajatele tuleb selgeks teha võimalikud riskid ja oluliselt karmistada hügieeninõudeid.
  • Jäätmejaamas ärge katsuge vastuvõetud jäätmeid, mis võivad olla nakkusohtlikud. Oodake nende töötlemisega võimaluse korral vähemalt 72 tundi, et veenduda nakkusohu möödumises.
  • Jäätmejaamas peab olema töökorraldus ja ruumilahendus selline, et inimeste vahel oleks vahemaa (jälgida, et ei puututaks kokku näiteks järjekordades seistes jms).
  • Jäätmejaamas tuleb desinfitseerimisvahenditega pidevalt puhastada ID-kaardi lugeja, kaardimakseterminal ja muud sageli kasutatavad pinnad (uksenupud ja -lingid jm).
  • Kui kohaliku omavalitsuse (KOV) üksuse territooriumil asuv jäätmejaam on suletud, peab KOV inimestele sellest teada andma. Inimestel võib kodus olles tekkida soov majapidamist korrastada ning KOV peab neid teavitama, kas ja millal on võimalik jäätmejaama tulla. Ka avatud jäätmejaamade kasutamisest tuleks elanikel soovitada võimaluse korral hoiduda, kuni viiruse levik on kontrolli alla saadud – nii on ohutum nii jäätmejaama töötajatel kui ka elanikel endil.
  • Jäätmejaamas või jäätmete kogumispunktis töötamise ajal on ülioluline pesta käsi võimalikult tihti sooja vee ja seebiga või kasutada desinfitseerimisvahendit.


Millised nõuded on jäätmete käitlejatel?

24.05.2020

  • Tööandja peab tagama, et tema töötajad teaksid võimalikke ohtusid ja praeguses olukorras käitumise juhiseid.
  • Töötajatele tuleb luua tingimused pesta käsi võimalikult sageli sooja vee ja seebiga või kasutada desinfitseerimisvahendeid.
  • Jäätmete käitlemisel kehtivad kõik tavapärased õigusaktidest ja keskkonnaloast tulenevad nõuded, sh ohutusnõuded.
  • Segaolmejäätmeid, mille hulgas võib olla nakatunud inimeste tekitatud jäätmeid, ei tohi enne põletamist või ladestamist käsitsi töödelda. Töötlemine peaks toimuma vaid automatiseeritult ja inimesed ei tohi jäätmetega kokku puutuda.
  • Sageli kasutatavaid pindasid, nagu näiteks uksenuppe ja -linke, seadmeid jts, tuleb korrapäraselt desinfitseerida.


Kas tohin jäätmed igasuguse nakkusohu vältimiseks lõkkes ära põletada?

02.04.2020

  • Ei. Jäätmete põletamine lõkkes ja koduses küttekoldes on keelatud, kuna selle käigus eraldub tervisele kahjulikke mürgiseid ühendeid.


Majandusolukord

Millised ettevõtlussektorid on praegu kõige enam hädas?

07.04.2020

Koroonakriis puudutab kogu ettevõtlussektorit.

Praegu teame, et kõige kriitilisem on olukord turismisektoris (reisiettevõtlus, majutus, toitlustus; konverentside, seminaride, ürituste korraldamine).

Järjest keerulisemaks läheb olukord ka transpordisektoris, seejärel jõuavad probleemid tööstusesse ja teenindussektorisse.

Ettevõtete peamised probleemid on

  • likviidsusprobleemid (laenukohustused, arvelduskrediit);
  • töötajate tasustamine, kui kaugtöö pole võimalik;
  • kuidas hoida ära töötajate koondamist (töökoormuse jaotamine, sundpuhkusele saatmine);
  • paindumatud lahendused toetatud projektides tulenevalt Euroopa Liidu reeglitest;
  • nõudluse vähenemine;
  • ebaselgus, kuidas riik aitab ettevõtetel eriolukorras toime tulla.


Kui palju maksab kriisist väljatulek?

28.04.2020

Koroonaviiruse leviku takistamiseks seatud majandustegevuse ja liikumise piirangud kahjustavad suurel määral meie tööturu ja ettevõtluse toimimist.

Kuna kriisi põhjused ei peitu Eesti majanduses, tuleb valitsusel teha endast olenev, et leevendada kriisi mõju nii ettevõtetele kui ka majapidamistele. Praegu ei ole veel selge, milliseks majandusolud kujunevad, ja tuleb jälgida, et abi jõuaks selle vajajateni. Kui kriis venib oodatust pikemaks, siis peab riik kaaluma lisaabimeetmeid.

Seetõttu on kriisist väljumise rahalise kulu lõplikest summadest praegu veel vara rääkida.

Riigikogu vastu võetud 2020. aasta lisaeelarves sisalduvate kriisileevendusmeetmete mõju valitsussektori eelarvepositsioonile on sel aastal 1,15 miljardit eurot.

Kriisi tõttu on vähenenud maksutulu ning on suurenenud finantseerimistehingute ja reservide kasutuselevõtuga seotud väljaminekud. Seetõttu on riigikassa negatiivne rahavoog kasvanud sel aastal 3,8 miljardi euroni. Negatiivse rahavoo katteks plaanib riigikassa võtta laene ja emiteerida võlakirju 3,5 miljardi euro ulatuses. Valitsussektori võlakoormus kasvab seetõttu aasta lõpuks ligikaudu 22%ni Eesti sisemajanduse koguproduktist, võrreldes 8%ga möödunud aasta lõpul.


Kuidas lahendab riik olukorra, kui ettevõttel ei ole võimalik töötajatele palka maksta?

02.06.2020

Eesti Töötukassa nõukogu jõudis 18. märtsil 2020 kokkuleppele, et vältimaks raskustes ettevõtetes koondamist, plaanib Eesti Töötukassa hüvitada kahe kuu jooksul 70% palgast.

Plaani kohaselt hüvitatakse ettevõttele, kelle käive ja tulud on järsult vähenenud ja kelle töötajatele ei ole tööd anda, kahel kuul, ajavahemikul märtsist maini, 70% töötajate brutosissetulekust. Ka ettevõte ise peab osalema hüvitise maksmises.

Hüvitise saamiseks peab ettevõte vastama kahele tingimusele kolmest:

  1. ettevõtte käive peab olema vähenenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga;
  2. ettevõttel ei ole tööd anda vähemalt 30% töötajatest;
  3. töötajate palka on vähemalt 30% vähendatud.

Meede kehtib tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 31. maini 2020. Kompensatsiooni saab taotleda kuni kahe kuu töötasu ulatuses, ajavahemiku valib tööandja selle kolme kuu seest. Seega laieneb meede ka neile töötajatele, kes on 1. märtsil 2020 ja pärast seda saanud koondamisteate.

  1. mail 2020 otsustas Töötukassa nõukogu pikendada töötasu hüvitamise meedet ka juuniks, muutes selle tingimusi. Vabariigi Valitsus kinnitas selle 28. mail. Töötasu hüvitist makstakse nüüd 50% palgast.

Hüvitist makstakse, kui ettevõtte käive või tulu on vähenenud eelmise aasta juuniga võrreldes vähemalt 50%. Lisaks peab ettevõte vastama ühele tingimusele järgmisest kahest:

  • vähemalt 50% ettevõtte töötajatest ei ole kokkulepitud mahus tööd anda ning töötajate tööaega on vähendatud vähemalt 30% võrra;

  • vähemalt 50% ettevõtte töötajatest on vähendatud töötasu vähemalt 30% võrra või alampalgani.

  • Tööandja peab olema töötajate tööaega või töötasu vähendanud kogu juunikuu ulatuses.

  • Hüvitist saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori tööandjad, sõltumata ettevõtte suurusest.

  • Juunikuu palga hüvitamist saavad küsida oma töötajatele need ettevõtted, kel pole maksuvõlga või see on ajatatud.

  • Tööandja saab hüvitist taotleda töölepinguga töötajatele, kelle töösuhe algas hiljemalt 1. märtsil 2020 ja kelle kohta on hiljemalt samaks kuupäevaks tehtud töötamise registrisse töötamise alustamise kanne.

  • Hüvitist makstakse neile töötajatele, kellele ei ole tööandjal kokkulepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud.

  • Hüvitise suurus on 50% töötaja keskmisest kalendrikuu töötasust. Hüvitise maksimumsuurus on 800 eurot. Tööandja peab lisaks maksma töötajale töötasu vähemalt 150 eurot (bruto). Tööandjal tuleb oma osa välja maksta enne taotluse esitamist.

  • Töötukassalt ja tööandjalt kokku saab töötaja vähemalt alampalga ehk 584 eurot. Kui töötaja sai osalise tööajaga töötamise tõttu alampalgast väiksemat töötasu, siis säilib tema senine sissetulek.

  • Juuni eest saavad juulikuus tööandjad taotleda töötasu hüvitist ka neile töötajatele, kellele taotleti hüvitist märtsi, aprilli või mai eest. Seega võib töötaja saada hüvitist maksimaalselt kolm kuud senise kahe asemel.

  • Töötukassa tasub hüvitiselt ja tööandja tasub töötasult sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse ning tulumaksu.


Räägitakse, et riik plaanib ettevõtteid toetada lühi- ja pikaajaliste abipakettide kaudu. Mida need endast kujutavad?

07.04.2020

Vabariigi Valitsus võttis 19. märtsil 2020 vastu lühiajalise meetmepaketi.

Riigi raha suunatakse ettevõtete toetamiseks KredExi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu.

Lühiajaline meetmepakett sisaldab 1) Eesti Töötukassa tööturutoetust; 2) haigushüvitisi; 3) maksusoodustusi ja võimaldab maksuvõla ajatamist 18 kuuks; 4) kogumispensioni II samba sissemakse ajutist peatamist; 5) ärajäetud ürituste otseste kulude osalist kompenseerimist.

Meetmepaketi sisu

  • Lisatoetused KredExi kaudu. Loe nende kohta rohkem aadressilt https://kredex.ee/et/koroona.

  • Eesti Töötukassa pakutav tööturutoetus vähenenud töötasu toetamiseks. Kogusumma on 250 miljonit eurot ja toetuse taotlemise tingimused on järgmised:

  1. toetust saab iga kvalifitseeruv tööandja kasutada kaks kuud ajavahemikul märtsist maini 2020;
  2. toetust makstakse iga toetust vajava töötaja kohta ühes kuus kuni 1000 € brutosummana;
  3. toetust makstakse arvestusega üldjuhul 70% töötaja eelmise 12 kuu brutopalgast, millele lisandub tööandja poolt töötajale makstav töötasu vähemalt 150 eurot brutosummana. Eesti Töötukassa ja tööandja tasuvad töötasult ja toetuselt kõik tööjõumaksud. Vt https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis.
  • Märtsist maini 2020 hüvitab riik töötaja esimesed kolm haiguspäeva kõikide töövõimetuslehtede puhul.

  • Maaettevõtted saavad pöörduda Maaelu Edendamise Sihtasutuse poole, et saada käendust (kuni 50 miljonit eurot), käibelaenu (kuni 100 miljonit eurot) või maakapitali (kuni 50 miljonit eurot).

  • Füüsilisest isikust ettevõtjatele on mõeldud avansilise sotsiaalmaksu abimeede.

  • Kogumispensioni II samba sissemaksed peatatakse ajutiselt.

  • Riik kompenseerib märtsis-aprillis toimuma pidanud, kuid COVID-19 tõttu ära jäänud kultuuri- ja spordiürituste otsesed kulud kuni 3 miljoni euro ulatuses.

Luuakse ka pikaajaline abipakett, mille eesmärk on aidata praegusest turušokist kiiresti taastuda. Pikaajaline pakett on plaanis ellu viia siis, kui lühiajaline pakett on tehtud ettevõtjatele kättesaadavaks.


Majanduslanguses hakkavad ehitusettevõtete tellimused tõenäoliselt vähenema. Kas riik saaks praegu ise ehitusettevõtetele rohkem tööd anda?

12.05.2020

Lisaeelarve sisaldab ka ehitusettevõtetele mõeldud abipaketti majanduslanguses vee peal püsimiseks. Ehitussektorile eraldatakse 145 miljonit eurot, et aidata turul stabiilsust säilitada.

Riigi kui tellija rolli suurendatakse juba sel aastal, aga põhilised väljamaksed tehakse ettevõtetele järgmistel aastatel.

Kõige olulisem on võtta praegu esmalt töösse need objektid, mis on juba ette valmistatud, kuna suurte taristuobjektide rajamisel on väga keeruline protsessi kiirendada.

  • Nii on ehitussektorisse suunatavast rahast 100 miljonit eurot plaanitud selleks, et püstitada korter- ja väikeelamuid ning kaasrahastada rekonstrueerimist.
  • Teedeehituseks antakse kohalikele omavalitsustele 30 miljonit ja Maanteeametile 10 miljonit eurot.
  • Mahajäetud majade lammutamiseks eraldati 5 miljonit eurot ja selle võrra suureneb KredExi juba praegu olemasoleva hoonefondi lammutustoetuse eelarve.


Psühholoogiline abi

Kuidas hoida kriisiolukorras vaimset tervist ja kust saan vajadusel abi?

25.05.2020

  • Ole enda ja oma lähedaste vastu lahke! Arvesta, et uute oludega kohanemine võib olla kõigile pingeline.
  • Loo päevaplaan, millega tagad piisava une, tervisliku eluviisi, tööaja ja puhkehetked.
  • Oleme üksteisele toeks! Helista iga päev paarile sõbrale ja lähedasele ning uuri, kuidas neil läheb.
  • Kui Sul on vaimse tervise mure, räägi sellest kellelegi, keda usaldad.
  • Kui võtad ravimeid, mis Su vaimset tervist toetavad, siis kindlasti jätka nende võtmist.
  • Laste ja noorukitega seotud muredega toetab lasteabitelefon 116 111 ja www.lasteabi.ee.
  • Psühholoogilist esmaabi saad üleriigiliselt kriisitelefonilt 1247 . Abi osutamiseks tehakse koostööd sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefoni 116 006 spetsialistidega. Telefonilt saad nõu, kuidas kriisis enda ja teiste vaimset tervist hoida. Samuti on oodatud inimeste kõned, kes on mures oma lähedaste pärast ning soovivad arutada, kuidas pakkuda neile paremat emotsionaalset tuge. Helistama on oodatud kõik, sealhulgas eesliinil viirusega võitlevad arstid, õed, politseinikud, päästjad, õpetajad jne, et toetada nende töövõime säilimist ja ennetada nende läbipõlemist. Inimesi nõustatakse ööpäev läbi eesti, vene ja inglise keeles. Neid inimesi, kes ei soovi või ei saa helistada, nõustatakse ka veebivestluse teel aadressil www.palunabi.ee.
  • Peaasi.ee lehel pakutakse ka veebipõhist vaimse tervise nõustamist.
  • Saad pöörduda ka oma perearsti poole, kes saab Sind vajadusel suunata õige spetsialisti juurde.
  • Vajadusel võta ühendust psühholoogi või psühhiaatriga, kes jätkavad oma tööd telefoni ja veebi vahendusel.


Lasteabi

Kuhu peaks pöörduma hädas olevad lapsed ja täiskasvanud, kui on vaja nõu ja abi laste asjus?

28.03.2020

Lasteabitelefon 116 111 töötab üle Eesti ööpäev läbi, vastatakse nii eesti kui vene keeles, vajadusel ka inglise keeles. Kõned on kõigile helistajatele tasuta, mobiiltelefonilt saab helistada ka siis, kui kõneaeg on otsas. Oodatud on kõik pöördumised, mis on seotud lastega, lapsi puudutavate teemadega või kui on vaja teatada abivajavast lapsest. Pöörduda võivad nii lapsed ise kui ka täiskasvanud – lapsevanemad, sugulased, spetsialistid, naabrid, sõbrad, tuttavad. Aga ka kõik teised, kellel on vaja laste asjus nõu.

Nõu saab küsida ka e-kirja teel, kirjutades e-posti aadressile info@lasteabi.ee. Samuti võib kasutada veebinõustamist lasteabi kodulehel www.lasteabi.ee.

Pöördumistele vastavad kogenud nõustajad, kes esmalt selgitavad välja pöördumise põhjuse ning jagavad nõuannet ja juhiseid, kuidas olukorras toimida. Kui lapse turvalisuse huvides on vaja kiiret sekkumist, tehakse koostööd politsei, Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksuse ja piirkonna lastekaitsetöötajaga. Soovi korral saab pöörduja jääda anonüümseks. Juhul, kui pöördumisest selgub, et lapse heaolu ja turvalisus on ohus, on lasteabitelefon kohustatud info edastama vastavatele spetsialistidele. Kõik pöördumised salvestatakse.

Lasteabitelefoni leiab ka Facebookist ja nutiseadmetest äpina, kasutades mõlemas otsingusõna „Lasteabi“.


Ohvriabi

Kust saab abi inimene, kes on saanud peksa, kogenud vaimset või seksuaalset vägivalda, langenud hooletuse või halva kohtlemise ohvriks?

27.04.2020

Helistada tuleks ohvriabi kriisitelefonile 116 006, kõne on helistajale tasuta ning abi antakse ööpäev läbi.

Ohvriabi kriisitelefonile helistaja võib soovi korral jääda anonüümseks.

Abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles.

Kui helistada ei ole võimalik või kui inimene ei soovi telefoni teel oma murest rääkida, saab kasutada ka veebinõustamist veebilehel palunabi.ee.

Ka ohvrite veebinõustamine töötab ööpäev läbi ja kolmes keeles.

Ööpäevane kriisinõustamine telefoni ja veebi teel aitab ohvritel vajalikku abi saada.

Näiteks saab kannatanu politseipatrulli juuresolekul või pärast nende lahkumist võtta ühendust kriisitelefoniga, et saada esmast nõustamist ja leppida kokku kohtumine ohvriabitöötaja juures.

Välismaalt saab Eesti ohvriabi kriisitelefonile helistada numbril +372 614 7393.


Maksude maksmine

Kuidas toetab riik maksude maksmisega hätta sattunud ettevõtjaid?

14.05.2020

  • Ettevõtjate rahalise seisu leevendamiseks peatab Maksu- ja Tolliamet (MTA) eriolukorra ajaks ettevõtete maksuvõlalt intressi arvestamise. Intressivabastus kehtib tagasiulatuvalt 1. märtsist 18. maini.

  • Alates 18. maist vähendatakse intressimäära seniselt 0,06 protsendilt 0,03 protsendile. Edaspidi võib MTA intressimäära vähendada 50 kuni 100 protsenti.

  • Riik tasub füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilised maksed, et aidata ettevõtjal toime tulla kriisiga kaasnenud majandusraskustega. Riik kannab FIE ettemaksukontole MTA-s esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse. Juhul kui FIE on avansilise makse juba tasunud, saab ta seda raha kasutada, et katta mistahes praegune või edaspidine maksukohustus, ja võib sotsiaalmaksu avansilise makse küsida oma pangakontole.

  • Kui ettevõtja soovib osaleda riigihankel, taotleda riigilt või kohalikult omavalitsuselt toetusi või lubasid, on võla tasumine kindlasti oluline ajatada. Samuti on võla ajatamine vajalik paljude riigipoolsete toetusmeetmete taotlemiseks.

  • Võla tasumine on tähtis ajatada ka siis, kui raskused on pikaajalised.

  • Kõik deklaratsioonid tuleb korrektselt täita ja õigeks ajaks esitada, et riik oskaks hinnata ettevõtete tegelikku olukorda ja teha ettevõtete aitamiseks õigeid otsuseid.


Kas ettevõtja võib maksud lihtsalt maksmata jätta?

02.04.2020

Ei või. Kui maksuvõlalt intressi arvestamine peatatakse, ei tähenda see üleüldist maksuvabastust. Mõistame, et erikolukord on toonud raske aja kõigile. Et tagada riigi toimimine, on aga väga tähtis, et kõik, kel vähegi võimalik, makse siiski tasuksid. Praeguses olukorras on see olulisem kui kunagi varem!


Kust saab ettevõtja ajakohast infot maksumuudatuste kohta?

24.05.2020

Maksu- ja Tolliameti teenindussaalid taasavati 18. mail. Klientide ja teenindajate tervise huvides kehtib teenindussaalides 2+2 reegel ning saalide ooteruumid jäävad suletuks. Füüsilise isiku tuludeklaratsioone võetakse nii elektrooniliselt kui ka paberil vastu 30. juunini.

  • Maksu- ja Tolliamet avas eriolukorra maksuinfot koondava veebilehe http://www.emta.ee/eriolukord, kust ettevõtjad leiavad vastused enamlevinud küsimustele ja värsked uudised muudatuste kohta. Info veebilehel täieneb pidevalt.
  • Vene keeles on korduma kippuvatele küsimustele vastatud veebiaadressil https://www.emta.ee/ru/chrezvychaynaya-situacya.
  • Lisaküsimuste korral palume ettevõtjatel kirjutada meiliaadressil ariklient@emta.ee või helistada telefonil 880 0812. MTA vastab e-kirja teel viie tööpäeva jooksul, kiire küsimuse korral palun eelistage helistamist.
  • Tolliteemadel saab infot, kui kirjutate meilile tolliinfo@emta.ee või helistate 880 0814.
  • Kui teil on tehnilisi küsimusi või soovite saada juhiseid, kuidas tegutseda e-MTAs, kirjutage meilile e-maks@emta.ee või helistage telefonil 880 0815.
  • Eraklientide küsimustele vastatakse meilil eraklient@emta.ee ja telefonil 880 0811.


Füüsilisest isikust ettevõtjad

Mida peaks silmas pidama FIE?

12.05.2020

  • Riik tasub füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilised maksed, et aidata kriisiga kaasnevate majandusraskustega toime tulla. FIE-de esimese kvartali sotsiaalmaksu avansiline makse kantakse FIE ettemaksukontole MTAs. Kui FIE on avansilise makse juba tasunud, saab ta sellest katta praegused või edaspidised maksukohustused, ja võib sotsiaalmaksu avansilise makse küsida oma pangakontole.

  • Nii FIE-dele kui ka teistele maksumaksjatele ei arvutata ega määrata kahe kuu jooksul, 1. märtsist 1. maini, maksuvõlgadelt intresse ja neid ei tule tasuda ka hiljem. Kui FIE on sattunud makseraskustesse, tuleb maksudeklaratsioon siiski korrektselt täita ja ka esitada – nii saab riik adekvaatse hinnangu ettevõtjate majandusseisust.

  • Maksuvõla tekkimise korral soovitab MTA selle ajatada. MTA e-keskkonnast leiate ajatamise lihtsustatud võimaluse. Maksukohustuse saab e-MTAs ajatada ka siis, kui selle tasumise tähtpäev ei ole veel saabunud, kuid deklaratsioon on juba esitatud.

  • Maksuvõlalt intressi arvestamine on 1. märtsist 1. maini peatatud, kuid see ei tähenda maksuvabastust. Makse peab endiselt maksma, kui see vähegi on võimalik.

  • FIE-l tasub arvestada, et kui ta peatab Äriregistris oma tegevuse, peatub kahe kuu pärast ka tema ravikindlustus. Seega need, kelle ravikindlustus tuleneb FIEna registreerimisest, võiksid tegevust pigem mitte peatada.


Pangandus

Mida plaanivad teha pangad ja kuidas nad aitavad hädasolevaid ettevõtteid?

12.05.2020

Pangad on kinnitanud soovi oma kliente aidata, et nad keerulise olukorraga hakkama saaksid.

Eesti Pank otsustas 25. märtsil langetada kommertspankadele kehtiva süsteemse riski puhvri 1%-lt 0%-ni. Sel moel vabaneb pankade jaoks 110 miljonit eurot, mida nad saavad kasutada, et katta võimalikke laenukahjumeid ja väljastada uusi laene.


Kas pangad on kokku leppinud ühtsed põhimõtted, kuidas praeguses olukorras inimestele ja ettevõtetele vastu tulla?

28.04.2020

Eesti Pangaliidu andmetel annavad kõik pangad maksepuhkust nii laenude kui ka liisingute puhul, kuid maksepuhkuse andmise üksikasjades võib esineda erinevusi.

Makseraskuste korral on soovitatav pöörduda panga poole aegsasti, enne maksetähtaja ületamist, et vältida võla tekkimist.


Mida teha, kui ma ei suuda sissetulekute vähenemise tõttu praegu laenumakseid tasuda?

28.04.2020

Kui näed, et sissetulekute vähenemise tõttu võib Sul tekkida raskusi laenumaksete õigeaegse või täismahus tagastamisega, võta kohe ühendust laenuandjaga.

Kiire tegutsemine on tähtis kahel põhjusel:

  • laenuandja poole pöördumine enne võla tekkimist loob hea eelduse kokkuleppele jõudmiseks;
  • Sul on kasulik hoida oma makseajalugu korrektne ja vältida märget maksehäireregistris.

Vaata lisa: https://minuraha.ee/et/pangandus/laenud/makseraskustes-kaitumine.


Mida teha, kui olen jäänud võlgu?

28.04.2020

Kui Sul on tekkinud näiteks laenu-, järelmaksu- või liisinguvõlg, tegele probleemiga kohe. Võta ühendust laenuandjaga või ettevõttega, kellele oled võlgu jäänud.

Pea meeles:

  • mida kiiremini reageerid, seda suurem on võimalus saavutada mõlemale poolele sobiv kokkulepe;
  • Sul on kasulik hoida oma makseajalugu korrektne ja vältida märget maksehäireregistris.

Vaata lisa: https://minuraha.ee/et/kui-laenu-tagasimaksmine-kaib-ule-jou.


Mis on laenu- või maksepuhkus? Millal saan seda kasutada?

28.04.2020

Laenu- või maksepuhkus on kokkulepe pangaga lükata laenu põhiosa maksete tasumine teatavaks ajaks edasi (eluasemelaenude puhul üldjuhul 3–12 kuuks, liisingu ja tarbimislaenude puhul 3–6 kuuks). Sõltuvalt laenutüübist ja muudest asjaoludest (nt sissetulek on täiesti kadunud) võib laenuandja anda puhkust ka intresside maksmises.

Edasilükatud maksete summa jaotatakse ülejäänud laenuperioodile, vajaduse korral pikendatakse laenulepingu tähtaega. Laenulepingu muid tingimusi ei muudeta.

Maksepuhkuse vormistamisel ei võeta üldjuhul teenustasu või võetakse tavapärasest väiksemat teenustasu. Mõningatel juhtudel võib lisanduda lepingu muutmise tasu. Erijuhtumite korral võib laenuandja teha erandeid.

Laenu- või maksepuhkust saab kasutada kokkuleppel laenuandjaga. Üldjuhul sõlmitakse selline kokkulepe sissetulekute ajutise vähenemise tõttu. Et uurida oma võimalusi, palun pöördu laenuandja poole. Kui oled juba laenu tagasimaksmisega hilinenud ehk laenuandjaga sõlmitud lepingu tingimusi rikkunud, siis võib laenuandja maksepuhkuse andmisest keelduda.

Vaata lisa: https://www.minuraha.ee/et/pangandus/laenud/makseraskustes-kaitumine.


Kas üldise majandusolukorra halvenemise tõttu võib pank nõuda eluasemelaenu lisatagatist?

28.04.2020

Eluasemelaenu tagatised on kokku lepitud laenulepingus. Kui poolte omavaheliste kohustuste tasakaal muutub, võib olla põhjust kokku leppida nii lepingutingimuste kui ka laenu tagatiste muutuses. Siiski ei anna üldise majandusolukorra halvenemine pangale õigust nõuda lisatagatisi.

See keeld tuleneb asjaõigusseaduse § 335 lõikest 3, mille kohaselt ei või pank nõuda lisatagatist ega võla osalist tasumist juhul, kui inimese põhiliseks eluasemeks oleva kinnisasja väärtus väheneb kinnisasjade turuolukorra muutumise tõttu.



Milliseid leevendusi pakutakse väike- või kiirlaenu võtnutele?

28.04.2020

Klientidele, kelle maksevõime on vähenenud, võib laenuandja anda maksepuhkust. Tarbimis- ja väikelaenu ning liisingu puhul on maksepuhkuse pikkus üldjuhul 3–6 kuud.

Edasilükatud maksete summa jaotatakse ülejäänud laenuperioodile, vajaduse korral pikendatakse laenulepingu tähtaega. Laenulepingu muid tingimusi ei muudeta.

Maksepuhkuse vormistamisel ei võeta üldjuhul teenustasu või võetakse tavapärasest väiksemat teenustasu. Erijuhtumite korral võib laenuandja teha erandeid.


Millised on väikeettevõtjatele ja keskmise suurusega ettevõtjatele mõeldud laenuleevendused?

28.04.2020

Väikeettevõtjad saavad maksepuhkust taotleda üldiselt lihtsustatud korras nagu eraisikudki.

Keskmise suurusega ettevõtjate puhul lähtutakse ettevõtja olukorrast ja vajadustest.


Millised on suurettevõtjatele mõeldud laenuleevendused?

28.04.2020

Suurettevõtjatega tegeletakse juhtumipõhiselt.

Lisaks kavandab KredEx abimeetmeid, mis võimaldavad kasutada olemasolevate laenude proportsionaalset käendust (50% laenusummast) või fikseeritud käendust (35% laenusummast).

Maksimaalne käendussumma on 5 miljonit eurot või ettevõtja 2019. aasta kahekordne palgakulu koos sotsiaalmaksuga. KredExi meetmete esialgne maht on vaid 100 miljonit eurot, ilmselt on vaja seda suurendada.


Kas notari juures saab teha tehinguid, näiteks kinnisvara ostu- ja müügitehinguid, ka kaugteel, tehingupoolte füüsilise kohaletulekuta?

13.04.2020

Kaugteel on võimalik notariaalset toimingut teha ainult videosilla kaudu, kusjuures kõik tehingu osapooled peavad sellise mooduse kasutamisega nõus olema. Abielluda ja abielu lahutada videosilla kaudu ei saa, küll aga saab esitada abiellumise või lahutamise avalduse.

Kui soovid teha notariaalset toimingut kaugtõestuse teel, tuleb tähele panna järgmist:

  • Notariga tuleb enne kokku leppida, mis on see tehing, mida kaugtõestuse kaudu tahetakse teha, ja millal on selle tegemiseks sobiv aeg. Seda kokkulepet saab notariga teha kas otse või notar.ee iseteeninduskeskkonna kaudu.
  • Osapooltel peab kaugtõestusega toimingu tegemiseks olema arvuti, milles on veebikaamera ja mikrofon, ID-kaart koos kaardilugejaga või mobiil-ID digiallkirjastamiseks.
  • Kaugtõestus töötab vaid Google Chrome’i veebibrauseriga ja kliendi internetiühenduse kiirus peab olema selline, mis võimaldab videokõnet.

Toimingu tegemiseks tuleb notar.ee veebilehel logida iseteenindusse.


Kas praegu on hea aeg pangast laenu võtta?

28.04.2020

Laenu võttes pead olema veendunud, et suudad tagasi maksta nii laenu põhiosa kui ka tasuda intresse. Ootamatuste puhuks peaks Sul olema rahaline puhver, millest katta paari kuu kulutused, sh laenumaksed.

Kui tead, et Su tulevik on ebakindel, näiteks võib Sind ees oodata koondamine või sissetulekute märkimisväärne vähenemine, ja Sul ei ole rahalist puhvrit, tasub laenuvõtmist pisut edasi lükata.

Kui laenu on siiski kohe vaja, siis vaata oma rahaasjad üle ja hakka kohe ootamatuste puhuks säästma.

Enne laenu võtmist tutvu sagedasemate küsimustega.


Mida teha, et kaitsta oma pere rahaasju sissetulekute vähenemise eest?

11.04.2020

Sissetulekute vähenemine, töökoha kaotus või ebakindlus tuleviku ees võivad ohustada pea igat peret. Seetõttu on oluline omada ülevaadet oma või pere sissetulekutest ja kulutustest, laenukohustustest ning tagasimaksetähtaegadest ning mõelda läbi, millised kulutused annaks keerulise perioodil üleelamise nimel edasi lükata või tühistada. Kui sissetulekud on alles ning olukord võimaldab, tuleks panna kehvemateks päevadeks raha kõrvale, et toime tulla kõikvõimalike ootamatute olukordadega. Hea oleks kui rahaline puhver või meelerahufond kataks vähemalt 3 kuu kulutused, aga iga kõrvalepandud summa pehmendab lööki, kui teha tuleb ootamatu väljaminek või kui kriisi tõttu tuleb leppida sissetulekute vähenemisega. Vaata lisaks siit: https://blogi.fin.ee/2020/03/3-lihtsat-sammu-mida-teha-rahaliste-raskuste-uletamiseks-ja-valtimiseks/.


Kas sularaha jätkub?

28.03.2020

Jah, sularaha jätkub. Sularahakäitlusettevõte G4S on lubanud sularahaautomaate piisavalt täita ka olukorras, kus nõudlus on ajutiselt suurenenud. Eesti Pank on valmis täitma kõik pankade soovid sularaha juurde saamiseks.


Kas peaksin sularaha välja võtma?

29.03.2020

Selleks ei ole põhjust. Viirusepuhangu ajal soovitab Eesti Pank inimestel võimaluse korral maksta kaardiga viibates (viipemaksed on viiruse leviku tõkestamisel eriti mõistlikud) või nutitelefoniga. Kommertspangad on tõstnud viipemakse limiidi 50 euroni makse kohta. Inimesed, kes saavad oma pangakaardi siduda mobiiltelefoniga läbi Apple Pay või Google Pay rakenduse, saavad mobiiliga tasuda ka 50 eurot ületavaid summasid.

Kindlasti tasub jälgida hügieenireegleid, kui oled kasutanud sularaha või kaardimaksel terminalis PIN-koodi sisestanud.


Kas pandeemia ajal peaks poodides maksma üksnes kaardiga, et vältida viiruse levikut sularaha kaudu?

09.04.2020

Jah, tõepoolest soovitame maksta

  • eelkõige viipemaksega (ajutiselt on selle limiit 50 eurot) või
  • pangakaardiga tavalisel moel.

Kui võimalik, ära sularaha kasuta.

Kui oled siiski sunnitud sularahas tasuma, jälgi hoolega kätehügieeni.

Koroonaviirus võib säilida saastunud metall-, plast- ja roostevabal pinnal kuni 72 tundi, poorsel materjalil (paber, papp) kuni 24 tundi.


KredExi meetmed

Milliseid lisateenuseid hakkab KredEx kriisiga seotud ettevõtetele pakkuma? Millal need kättesaadavaks muutuvad?

12.05.2020

KredExi meetmete paketid on välja töötatud kriisi kulgemise võimalike stsenaariumite jaoks ning eesmärgiga aidata ettevõtete likviidsusprobleeme kas ennetada või pehmendada.

Valitsuse otsuse järgi hakkab KredEx juba kokku lepitud majanduspaketi raames pakkuma ettevõtetele järgmisi uusi teenuseid:

  • Laenukäendus uute ja olemasolevate pangalaenude tagamiseks. KredEx saab selleks sihtotstarbelist toetust kuni 1 miljard eurot.
  • Käibelaen – KredEx saab 500 miljonit eurot käibelaenu andmiseks, et aidata ettevõtetel likviidsusprobleeme ületada, sh vajaduse korral pangalaenu maksete tasumiseks.
  • Investeerimislaen – 50 miljonit eurot investeerimislaenu andmiseks, et ületada koroonapuhangust tingitud raskusi.

Rohkem infot leiad siit: https://kredex.ee/et/koroona.


Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Mitu korda saab kriisitoetust taotleda?

28.04.2020

Ettevõtjal tuleb mitme kriisitoetuse hulgast (nt turismiettevõtjatele mõeldud toetus ja väikeettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetus) valida üks toetus ja ta saab seda taotleda ühe korra.

Endale sobivaima toetuse leiad ja avalduse saad esitada siin.


Kust ma leian mikro- või väikeettevõtte toetuse?

27.04.2020

Mikro- ja väikeettevõtjal on COVID-19 kriisi toetusena võimalik taotleda väikeettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetust. Toetust saab mikroettevõte, kelle 2019. aasta käive oli minimaalselt 20 000 ja maksimaalselt 100 000 eurot.

Tutvu toetuse tingimustega: http://www.eas.ee/teenus/covid-ettevotlus/.


Millised toetused on turismiettevõtetele?

27.04.2020

Turismisektori ettevõtjate COVID-19 puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise toetus kogumahus 25 miljonit eurot on suunatud kriisist enim puudutatud ja kannatanud sihtgruppidele, kelle äritegevus on reisimise peatumise tõttu seiskunud või oluliselt kannatanud. Selleks on turismisektoris tegutsevad majutusettevõtjad, toitlustusettevõtjad, reisiettevõtjad, püsiatraktsioonide ning turismiteenuse pakkujad.

Lisaks on võimalik taotleda toetust turismi ärimudelite arendamiseks.

Loe lähemalt: https://www.eas.ee/covid-19-toetused/.


Soovin esitada majutusettevõtte taotlust COVID-19 kahjude hüvitamiseks, mis selleks vaja on?

27.04.2020

Majutusettevõtjate kahjude hüvitamise toetuse kohta leiad lähema info siit: https://www.eas.ee/teenus/covid-majutus/.

Lisaks on COVID-19 viiruspuhangus kannatada saanud turismiteenuse pakkujal võimalus taotleda toetust oma ärimudeli arendamiseks, et kohaneda uute oludega. Loe lähemalt: https://www.eas.ee/covid-19-toetused/.


Soovin esitada toitlustusettevõtjana taotlust COVID-19 kahjude hüvitamiseks. Mis selleks vaja on?

27.04.2020

Toitlustusettevõtjate kahjude hüvitamise toetuse kohta leiad lähema info siit: https://www.eas.ee/teenus/covid-toitlustus/.

Lisaks on COVID-19 viiruspuhangus kannatada saanud turismiteenuse pakkujal võimalus taotleda toetust oma ärimudeli arendamiseks, et kohaneda uute oludega. Loe lähemalt: https://www.eas.ee/covid-19-toetused/.





Mis keeles saan taotluse esitada? Kas seda saab teha ka vene või inglise keeles?

27.04.2020

Üldjuhul käib taotluste esitamine EASi e-teeninduses eesti keeles. COVID-19 mõjude leevendamiseks mõeldud toetuste taotlusi on võimalik esitada tegevuste sisulise kirjelduse osas ka vene ja inglise keeles.

Taotluse esitamisel on taotleja kontaktandmed ja projekti nimetus vajalik täita siiski eesti keeles. Projekti tegevusi ja tulemusi on võimalik vajadusel kirjeldada inglise või vene keeles. Et oleks lihtsam, oleme tõlkinud taotlusvormide näidised vene ja inglise keelde, leiad need vastava toetuse lehelt.

Kõigi COVID-19 toetuste info on koondatud siia: https://www.eas.ee/covid-19-toetused/. Vajaliku taotlusvormi näidise leiad Sind huvitava toetuse lehelt.


Millal toetus välja makstakse?

27.04.2020

Pärast taotluse esitamist toimub taotluse analüüs ja rahuldava või äraütleva otsuse koostamine. Kriisiabi meetmetega seotud toetuse maksab riigikassa välja pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Selleks kulub kuni kümme tööpäeva. Tavatoetustega seotud meetmete puhul makstakse raha üldjuhul välja pärast aruannete kinnitamist.

Meetme määruses on määratud toetuse maksmise tingimused.


Põllumajandus ja maaelu

Kuidas aidatakse põllumajandustootjaid?

11.07.2020

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu suunatakse 200 miljonit eurot põllumeeste majandusraskuste leevendamiseks:

  • laenukäendus põllumajandus- ja toiduainesektorile ning maaettevõtjatele väljastatud laenudele (eelarve kokku 50 miljonit eurot);
  • käibelaen maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele koroonaviiruse puhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks (eelarve kokku 100 miljonit eurot);
  • maakapital põllumaa omanikele sale-and-leaseback (müü ja rendi tagasi) tehinguteks koroonaviiruse puhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks (eelarve kokku 50 miljonit eurot).

Rohkem infot MESi meetmete kohta leiad sihtasutuse kodulehelt.

Põllumajandustootja asendusteenuse toetuse eelarvet suurendatakse 0,5 miljoni euro võrra, et tagada tootjate asendamine viiruse leviku tingimustes töölt eemale jäämise tõttu lisaks loomakasvatajatele ka taimekasvatussektoris.


Milliseid abimeetmeid pakub Euroopa Liit põllumajandus- ja kalandussektoris?

29.04.2020

Ühine põllumajanduspoliitika

On tehtud erand, mille järgi võib 2020. aastal teha toetusesaajatele ühise põllumajanduspoliitika kohaste otsetoetuste ettemakseid kuni 70% ulatuses (reegel on kuni 50%) ning pindala- ja loomapõhiste maaelu arengutoetuste ettemakseid kuni 85% ulatuses (reegel on kuni 75%).

Samuti on tehtud 2020. aastaks erand, mille kohaselt otsetoetuste ettemakseid on võimalik teha pärast nõutavate halduskontrollide, kuid enne kohapealsete kontrollide, lõpuleviimist. Reeglite kohaselt on otsetoetuste ettemakseid võimalik teha ainult pärast haldus- ja kohapealsete kontrollide lõpuleviimist. Pindala- ja loomapõhiste maaelu arengu toetuste ettemakseid on juba kehtivate reeglite kohaselt võimalik teha pärast halduskontrollide, kuid enne kohapealsete kontrollide, lõpuleviimist.

Ühise põllumajanduspoliitika toetuste kontrollisätteid on 2020. aastaks leevendatud. Näiteks on võimalus asendada pindalapõhiste toetuste puhul nõutud füüsilised kontrollid, eelkõige kontrollkäigud ja kohapealsed kontrollid, ortofotode tõlgenduste või muude asjakohaste tõenditega; teha loomapõhiste toetuste nõutavad kohapealsed kontrollid vabalt valitud ajal; vähendada pindalapõhiste toetuste iga-aastaste kohapealsete kontrollide kontrollivalimit (vähemalt 5%-lt vähemalt 3%-ni); asendada mitte-pindala- ja loomapõhiste maaelu arengu toetuste nõutavad kontrollkäigud ja kohapealsed kontrollid toetusesaajate endi poolt esitatud asjakohaste tõenditega (nt geomärgistatud fotod) ning vähendada mitte-pindala- ja loomapõhiste maaelu arengu toetuste iga-aastaste kohapealsete kontrollide ja järelkontrollide kontrollivalimeid (vastavalt vähemalt 5%-lt vähemalt 3%-ni ning vähemalt 1%-lt vähemalt 0,6%-ni).

Ühine kalanduspoliitika

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) on ajutiste meetmetena võimalik abikõlblikkusega alates 1. veebruarist 2020 kuni käesoleva aasta lõpuni hüvitada vesiviljelusettevõtetele ja kalatöötlemise väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele müügitulude vähenemisest tingitud kahju ning kutselise kalapüügiga tegelevatele ettevõtjatele, kes aastatel 2018 ja 2019 on püügiga tegelenud vähemalt 120 päeva, püügitegevuse ajutise peatamise korral tulude vähenemisest tingitud kahju.

Lisaks on võimalik tootjaorganisatsioonidele 2020. aastal hüvitada kala ladustamisega seonduvaid kulusid, kui toodangut ei ole võimalik turustada. EMKFi määruse muudatused võimaldavad liikmesriikidel ka EMKFi eelarve paindlikumat kasutamist.


Kui saan eriolukorraga seonduvalt töö vähenemise või töö kaotamise tõttu riigilt toetust, siis kas mul on võimalusi põllumajandussektorile hooajaliselt appi minna? Kui jah, siis kas nende võimaluste kasutamisel mu toetus säilib?

29.04.2020

Kui saate töö või töötasu vähenemise tõttu töötukassalt töötasu hüvitist, võite samal ajal töötada, sealhulgas ka teise tööandja juures, näiteks põllumajanduses.

Kui olete töö kaotanud ja töötuna registreeritud ning saate töötuskindlustushüvitist või töötutoetust, siis praegu kehtivate reeglite järgi ei saa te samaaegselt töötada.

Lisainfot saate aadressilt tth@tootukassa.ee või telefonilt 15501.


Haiglate ja kliinikute töö

Kui palju on Eestis haiglakohti koroonaviirusega patsientide raviks?

24.04.2020

Eesti haiglates on koroonahaigete raviks piisavalt kohti.

Nakkushaigusega patsientidele mõeldud negatiivse rõhuga palatites on Eestis 163 voodikohta. Negatiivse rõhuga palat on spetsiaalse ventilatsioonisüsteemiga ruum, kus haigustekitajate kandumine õhuga palatist välja on takistatud. Selliseid palateid on kokku viies haiglas: Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliinikus (100), Pärnu haiglas (20), Narva haiglas (20), Ida-Viru Keskhaiglas (12) ja Tartu Ülikooli kliinikumis (11).

Intensiivravi kohti on Eestis kokku 191, vajadusel on võimalik suurendada nende arvu 500ni. Ravikohti on haiglates 5300. Vajadusel saab aktiiv- ja intensiivravi kohti juurde luua, kasutada on ka kaitseväe välihaigla (20 intensiivravi kohta ja 40 üldpalatikohta).

Hingamisaparaate on meie haiglates ligi 300. Eesti osaleb ka Euroopa Liidu ühishankes, mille abil saab vajadusel juurde hankida nii isikukaitsevahendeid kui ka hingamisaparaate.


Millistel kaalutlustel lubas Terviseamet erameditsiiniasutustes taastada plaanilise ravi?

22.04.2020

  1. aprillil andis Terviseamet loa plaanilise ravi järk-järguliseks taastamiseks, kuna haigestumine COVID-19 viirusesse on Eestis langustrendis ja vajadus plaanilise ravi jätkamise järele suur.

Siiski on oluline arvestada, et plaaniliste ravi taastamine toimub järk-järgult, esmatähtis on nii patsientide kui ka tervishoiutöötajate ohutus - selle tagamise eest vastutab iga raviasutus ise. Vastav juhend haiglatele ja teistele tervishoiuasutustele plaanilise ravi taasalustamiseks on siin.

Erameditsiiniasutustes peatati plaaniline ravi Terviseameti otsusega 26. märtsil. Selle otsuse eesmärk oli piirata nakkusohtlikke kontakte, et tõkestada koroonaviiruse levikut ja tagada isikukaitsevahendite võimalikult kokkuhoidlik kasutamine. Ühtlasi tuli olla valmis juhuks, kus võis vaja olla ka erasektori tervishoiutöötajate töökäsi ja erakliinikute pinda. Tegemist oli erakorralise otsusega, mis lähtus kriisiolukorra tingimustest.


Kuidas tasustatakse haiglatesse appi läinud eratervishoiuasutuste töötajaid?

07.04.2020

Kõik tervishoiutöötajad, kes suurenenud vajaduse tõttu abi osutavad, peavad saama tasu sarnastel alustel. Tasustamine lepitakse kokku vastavalt olukorrale kas haigla-, üldarstiabi osutamise lepingu või muu lahenduse alusel.


Kuidas hüvitatakse erakliinikutele plaanilise ravi peatamise tagajärjel saamata jäänud tulu?

06.04.2020

Neil eratervishoiuasutustel, kellel on leping Haigekassaga, tuleb pöörduda Haigekassa poole ja lahendada rahastamise küsimus koostöös. Ülejäänutel on võimalik kasutada riigi poolt välja töötatavaid muid meetmeid.


Kas ja milline hüvitis laieneb meditsiinitöötajatele ja nende peredele juhul, kui meditsiinitöötaja peaks saama tervisekahjustuse või surema tööülesannete täitmise tulemusel?

30.03.2020

Riik ei ole selleks puhuks eraldi hüvitist ette näinud. Tervishoiutöötaja töötab töölepinguseaduse alusel ja saab ka hüvitist vastavalt sõlmitud lepingule, seega sõltub see tööandja ja töötaja vahelistest kokkulepetest.


Tahan minna vaatama hooldekodus või haiglas olevat lähedast. Millal on see taas lubatud?

06.07.2020

Alates 1. juuninist saavad haiglad ja hoolekandeasutused ise otsustada külastajate lubamise üle. Ühtlasi on lubatud üld- ja erihooldekodus viibivatel inimestel alates 1. juunist lahkuda hooldekodu territooriumilt tingimusel, et nad kasutavad vajaduse korral isikukaitsevahendeid.


Hambaravi

Kas hambaarstid võtavad jälle vastu plaanilisi patsiente? Millised reeglid kehtivad hambaravi puhul?

25.04.2020

Plaaniline hambaravi on alates 21. aprillist taas lubatud, paljud hambakliinikud on alustanud uute visiitide broneerimisega. Endiselt kehtivad eriolukorras kehtestatud reeglid nakkuse leviku vältimiseks.

Kliinikusse saabudes pead desinfitseerima käed ja laskma mõõta kehatemperatuuri (kontaktivabal meetodil), lisaks pead täitma COVID-19 tervisedeklaratsiooni.

Kui Sul on hingamisteede haiguse tunnuseid (köha, nohu) ja/või palavik, siis Sa plaanilisele ravile ei pääse.

Visiidile tule võimalusel üksinda ja täpselt õigeks ajaks. Alaealiste või saatjat vajavate patsientidega võib olla kaasas üks saatja. Kui saabud varem, võidakse Sind paluda oodata kliinikust väljas, et vahemaa teiste külastajatega oleks vähemalt 2 meetrit.

Hambaravikabinetis on äärmiselt oluline tarvitada kõiki ettevaatusabinõusid, sest protseduuride käigus tekib pidev aerosoolipilv, mis katab kõik esemed kuni viie meetri raadiuses. Sellises keskkonnas on oht nakkuse levikuks väga kõrge ja ohtusmeetmed selle võrra rangemad.

Ägeda hambavalu korral konsulteeri esmalt oma hambaarstiga, kes saab Sind nõustada telefoni teel ja vajadusel kirjutada välja ravimid või osutada võimalusel vältimatut abi. Sul on võimalus pöörduda tasuta vältimatu hambaravi saamiseks hambakliinikute poole, kellel on Haigekassaga leping - kontaktid leiad Haigekassa lehelt. Ohutuse tagamiseks on vajalik eelregistreerimine.


Eriarsti tühistatud ajad

Kui mu arstiaeg tühistati, kuidas ma sellest teada saan ja mida pean ise tegema?

10.04.2020

  • Kui olid pannud omale eriarsti aja, kuid vastuvõtt jäetakse koroonaviiruse tõttu ära, võtab raviasutus Sinuga ise ühendust, kui uued graafikud saavad pärast eriolukorra lõppu paika. Palun ole telefonitsi kättesaadav ja ära unusta oma telefoni laadida.
  • Võimaluse korral pakutakse Sulle telefoni- või videokonsultatsiooni. Kui see võimalik ei ole, annab arst või raviasutus Sulle uue aja.

NB! Kui Sulle antakse uus aeg, ei tohi raviasutus selle eest haigekassale arvet esitada. Raviarveid saad vaadata patsiendiportaalist digilugu.ee.


Perearstide töö, retseptid

Olen helistanud retsepti pikendamiseks perearstile/eriarstile, kuid ei saa teda kätte. Mida teha?

07.04.2020

Sinu esimene kontakt tervisemure korral on ikka perearst, kes saab pikendada ka enamikku eriarsti väljakirjutatud retsepte.

Kindlasti vaata enne helistamist üle perearsti tööajad ja varu kannatlikkust. Telefonid võivad olla tavapärasest kauem hõivatud, kuna haigeid on palju – peale koroonaviiruse on liikvel ka hooajalised viirused.

Osa perearstikeskustes on võimalik retsepti saamise või pikendamise soov saata e-kirjaga.

NB! Palun ära jäta retsepti pikendamist päevale, mil ravimid Sul juba otsa saavad – parem pikenda retsept juba nädal-paar varem.


Kuhu peaks koroonatesti tegemiseks pöörduma välismaalane, kellel pole Eestis perearsti?

14.04.2020

Nii Eestis viibiv välismaalane kui ka kõik teised, kel ei ole oma perearsti, peavad haigestumisel pöörduma lähima perearstikeskuse poole. Seejärel otsustab sealne perearst, kas koroonatest on vajalik või mitte.

Kõik ägedate hingamisteede haiguse nähtudega arsti poole pöördumised on võrdsustatud vältimatu abiga ja selle eest tasub Haigekassa.


Kust saab välismaalane tervisenõu inglise keeles, kui tal puudub Eestis perearst?

18.05.2020

Perearsti nõuandetelefonilt 1220 (lauatelefonilt valides +372 6346 630) saab nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaabiks ning vajadusel ka infot tervishoiukorralduse kohta nii eesti, inglise kui ka vene keeles. Kindlasti on ingliskeelne nõustaja liinile vastamas iga päev kell 15-17.

Lühinumbrile 1220 helistamisel ei lisandu praeguse olukorra tõttu tavapärast lühinumbri tariifi 30 senti minuti eest.


Kuidas saan arstiabi, kui mul ei ole ravikindlustust?

03.04.2020

Koroonaviiruse kahtluse ja ägeda haigestumise korral rahastab Eesti Haigekassa ka ravikindlustuseta inimese arstiabi.

Kui arvad, et oled nakatunud, võid telefoni teel võtta ühendust perearsti või lähima perearstikeskusega. Sealt suunatakse Sind vajaduse korral testimisele ja juhendatakse, kuidas tervisemurede korral toimida. Arve esitatakse Eesti Haigekassale ja Sa ise seda tasuma ei pea.

Ravikindlustuse saamise kohta leiad lisateavet Eesti Haigekassa veebilehelt.


Apteekide töö

Kas apteegid peavad oma tööd ümber korraldama?

24.05.2020

Loomulikult peavad ka apteegipidajad ja apteekrid tegema kõik võimaliku, et nakatumisohtu vähendada. Vaja on kaitsta nii apteekreid, kui ka eesliini tervishoiutöötajaid ja patsiente, kes apteeki tulevad. Apteegis tuleb järgida tavapäraseid ettevaatusabinõusid.

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud nähud, eelkõige köha. Apteeker peab hoidma klientidega distantsi, võimalusel kasutama kaitsekindaid ja vajadusel kaitsemaski. Samuti on mõistlik korraldada apteegi töö ringi: piirata inimeste vaba liikumist riiulite vahel, desinfitseerida sageli katsutavaid pindu, piirata inimeste mitme kaupa sisenemist jne.

Suur osa apteeke ongi oma töö selliselt ümber korraldanud, et vähendada nakatumisvõimalust.

Terviseameti kodulehel on kõik juhendid, millest ka apteegid peavad lähtuma: https://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised.

Ka ravimiamet on välja töötanud soovitused nii apteekrite kui patsientide kaitsmiseks: https://www.ravimiamet.ee/kkk-%E2%80%93-covid-19-ja-apteegid.


Käitumine nakatumise korral

Kui töötaja koroonaviiruse proov on osutunud positiivseks, kas tööandja peaks sellest teavitama kõiki tema kolleege või ainult neid, kes on nakatunuga kokku puutunud? Millised abinõud tuleb kasutusele võtta?

02.06.2020

Kui töötaja saab teada, et tema koroonaviiruse proov oli positiivne, siis tuleb tal sellest kohe teavitada tööandjat.

Tööandja peab saatma nii haigestunud kui ka haiguskahtlusega töötajad koju karantiini.

Selleks selgitab tööandja välja töötajad, kes on haigestunud kolleegiga viimasel kahel nädalal töökohal kokku puutunud. Nemad peavad samuti 14 päevaks koju jääma ja hoolikalt oma tervist jälgima. Kui sel ajal tekib inimesel palavik või köha, tuleb tal võtta ühendust oma perearstiga.

Need töötajad, kes haigestunuga otse kokku ei puutunud, võivad jätkata oma igapäevatööd, kuid peaksid oma tervist hoolikamalt jälgima.

Tööandja peab tagama, et tööl kasutatakse nakkuse piiramiseks

  • vajalikke kaitsevahendeid,
  • tuulutatakse ruume ja
  • puhastatakse hoolega pindu.


Mida peab tegema, kui kaubandusettevõttes jääb töötaja haigeks? Kas pood tuleb kinni panna?

27.04.2020

Kui mõni kaupluse töötaja haigestub töövälisel ajal,

  • siis peab ta püsima kodus 14 päeva ning võtma ühendust oma perearstiga, kes saadab ta vajaduse korral testimisele ja avab haiguslehe.
  • Haigestunud töötaja võib 14 päeva pärast tööle naasta, kui tal ei ole palavikku, köha, nohu ega muid hingamisteede haiguste nähte.

Kui arst on töötaja haiguslehe lõpetanud, siis võib ta tööle naasta ja tööandjal ei ole õigust töötajalt uut testi nõuda.

Kui mõni kaupluse töötaja haigestub tööajal,

  • siis peab ta kohe koju minema, võtma ühendust oma perearstiga ja püsima kodus 14 päeva.
  • Kui haigestunud töötaja saab positiivse koroonaviiruse diagnoosi, peab ta sellest tööandjat teavitama.
  • Tööandja peab seejärel kohe kaupluse sulgema vähemalt 48 tunniks ja desinfitseerima ruumid.
  • Tuleb välja selgitada haigestunud töötajaga lähikontaktis olnud inimesed ning paluda ka neil 14 päeva kodus olla.

Täpse juhise leiate siit: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Juhendid/COVID-19/kaubandusettevotete_juhis_12.04.20-2.pdf.


Mida soovitate tööandjale seoses töötajatega, kel on olnud kokkupuude koroonaviirusega nakatunuga?

24.05.2020

Pärast lähikontakti koroonaviirusesse nakatunuga, tuleb töötajal jääda 14 päevaks koju ja jälgida oma terviseseisundit. Tervisemurede korral tuleb võtta ühendust oma perearstiga.

Arsti kaalutletud otsusel on võimalik saada haigusleht.


Millised liikumispiirangud on minul ja minuga koos elavatel inimestel, kui mul on diagnoositud koroonaviirus?

30.04.2020

Kui Sul on diagnoositud koroonaviirus, pead püsima kodus kuni tervenemiseni. Tervenemine tähendab, et vähemalt viimased 48 tundi ei ole Sul olnud palavikku ja vähemalt viimased 24 tundi ei ole olnud köha ega kurguvalu.

Et hoida ära viiruse levik, on Sul keelatud haiguse ajal oma elukohast lahkuda. Kodust võid lahkuda üksnes tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või juhul, kui kodus oleks ohus Su elu või tervis.

Kui mitte kellelgi pole võimalik tuua Sulle koju eluks hädavajalikku (toit, ravimid), pöördu palun abi saamiseks telefoni või e-kirja teel oma kohaliku omavalitsuse poole.

Kui Sul endal haigusnähte ei ole, aga Sa elad koos inimesega, kellel on diagnoositud koroonaviirus, võid kodust lahkuda ainult siis, kui

  • lähed tervishoiutöötajana täitma tööülesandeid või osutad muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid;
  • lähed kodu lähedalt hankima igapäevaseks toimetulekuks vajalikke kaupu (nt toit, ravimid) ja keegi teine Sind selles aidata ei saa;
  • Sul on välistatud igasugune kokkupuude koroonaviirusesse haigestunud inimesega;
  • soovid olla õues.

Igal juhul järgi avalikus kohas kehtivaid piiranguid: hoia teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet, liigu üksi või kahekesi (piirang ei kehti perega liikudes). Lisaks pead kandma kaasas isikut tõendavat dokumenti.

Politsei- ja Piirivalveametil on õigus teha liikumispiirangute täitmise üle järelevalvet. Kui inimene nõudeid ei täida, on võimalik määrata talle kuni 2000 euro suurune sunniraha.

Vaata ka Vabariigi Valitsuse 26. märtsi korraldust: [https://www.riigiteataja.ee/akt/326032020007].


Kui üks pereliige on nakatunud, siis mida peavad tegema ülejäänud? Mida teha, kui nakatunut pole võimalik teistest eraldada?

15.04.2020

Nakatunu peab kindlasti püsima kodus kuni tervenemiseni.

Ka pereliikmed peavad jääma 14 päevaks koju, kuna nad on vahetult haigega kokku puutunud. See aitab vältida viiruse edasist levikut.

Kui pereliikmel tekib sel ajal palavik või köha, tuleb pidada nõu perearstiga.

Nakatunud pereliige tuleb eraldada nii palju kui võimalik ja temaga peaks suhtlema vaid üks inimene.

Kodus tuleb iga päev hoolega puhastada kõiki katsutavaid pindu ning tuulutada tuba.


Milliseid ravimeid kasutatakse koroonahaiguse raviks Eestis? Kas ka meil kasutatakse malaariaravimit nagu mõnes teises riigis?

07.04.2020

Koroonaviiruse spetsiifiline ravi puudub, võimalik on leevendada ainult haigusnähte. Maailma Terviseorganisatsioon ei ole veel soovitanud ühtegi ravimit, mida võtta raviskeemi. Mõnes riigis on katsetatud malaariaravimit, kuid Eestis eksperimentaalset ravi ei praktiseerita.


Millal võib inimese lugeda koroonaviirusest paranenuks ja kuidas seda kindlaks tehakse?

09.04.2020

Uuringud on näidanud, et haigestunud inimene on nakkusohtlik 7–14 päeva pärast haigusnähtude tekkimist.

Seetõttu tuleb isolatsioonis olla 14 päeva.

Isolatsioonist võib väljuda, kui inimene on

  • vähemalt 48 tundi ilma palavikuta ja
  • vähemalt 24 tundi ilma ägedate viirushaiguse nähtudeta.

Kui palavik ja köha püsivad veel ka 14ndal päeval, siis tuleb olla kodus nende möödumiseni ja seejärel veel kaks päeva.

Kui inimene on olnud haiglaravil, siis sõltub terveks tunnistamine tema seisundist. Haiglad soovitavad enamasti olla kodus veel kaks nädalat pärast haiglat.

See ei kehti nende inimeste kohta, kel on kerged haigusnähud, aga kes on mingil põhjusel siiski haiglas ravil olnud.

Viirus võib olla laboratoorselt tuvastatav isegi kuni 37 päeva, kuid patsient ei ole enam nakkusohtlik.

14-päevases isolatsioonis tuleb püsida ka siis, kui kõik haigusnähud on mõne päevaga kadunud. See aitab ennetada haiguse levimist.

Nii kodusel ravil kui ka haiglas saab kõiki juhiseid perearsti või raviarsti käest.

Arsti soovitusi tuleb järgida.


Testimine viiruse suhtes

Mida teha testimisele pääsemiseks?

11.04.2020

  • Eduka testimise üheks eelduseks on sümptomite avaldumine. Reeglina avalduvad sümptomid 5-6 päeva pärast nakatumist. Mõningatel juhtudel on inimene nakkusohtlik 1-2 päeva enne sümptomite avaldumist.
  • Kui sul on avaldunud sümptomid, helista oma perearstile! Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu.
  • Kui perearst otsustab, et testimine on vajalik, edastab ta elektroonse tellimuse laborisse (saatekiri on näha digilugu.ee) ning sealt helistatakse Sulle, et leppida kokku testimise aeg ja koht. Jää kõnet ootama! Testimine toimub ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel.
  • Võta kaasa isikut tõendav dokument ja sõida autoga õigeks ajaks kokkulepitud kohta! Ninaneelu proovi saab anda vaid elektroonse saatekirja saanud inimene kokkulepitud ajal ja kohas isikut tõendava dokumendi alusel. Ilma nendeta ei ole mõtet kohale tulla. Testima tasub tulla üksi, ilma kaassõitjateta.
  • Oota vastust! Sulle helistatakse kahe tööpäeva jooksul. Vastused kantakse ka digilugu.ee keskkonda.
  • Kui Sinu proov osutub positiivseks, siis püsi kodus ja järgi perearsti eelnevalt antud soovitusi! Tervise halvenemise korral võta uuesti ühendust perearstiga või kutsu kiirabi, helistades numbril 112.


Kellele, kuidas ja miks tehakse koroonatest?

11.07.2020

Koroonatest tehakse:

  • igas vanuses haigusnähtudega inimestele,
  • igas vanuses mistahes meditsiinilise näidustusega inimestele,
  • kõikidele viirushaiguse tunnustega haiglaravil olevatele inimestele.

Testimise vajalikkuse üle otsustab perearst, kellele on selleks antud konkreetsed juhised, milles perearstid ja Terviseamet on ühiselt kokku leppinud. Juhised aitavad arstil koroonaga seotud otsuseid langetada. Perearst arvestab kõikide juhistes toodud soovitustega ning hindab iga patsiendi juhtumit eraldi. Otsustamisel arvestab arst patsiendi haigusnähtude, üldise tervisliku seisundi ja kõikide kaasnevate haigustega. Kui vaja, suunab perearst patsiendi proovivõtmisele.

Haigestumise või muu tervisemure korral on inimese esmane kontakt perearst või perearsti nõuandeliin 1220.


Mida teha haigestumise korral?

06.04.2020

  • Kui oled haigestunud, helista oma perearstile! Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu. Kui testimine on vajalik, saadab perearst tellimuse laborisse ning sealt helistatakse Sulle, et leppida kokku testimise aeg ja koht. Oota kõnet!
  • Veendu, et perearstil oleks Sinu telefoninumber, muidu pole kõnekeskusel võimalik Sinuga ühendust võtta.
  • Võta kaasa isikut tõendav dokument ja sõida autoga õigeks ajaks kokkulepitud kohta! Ninaneelu proovi saad anda dokumendi alusel proovivõtupunktis autost väljumata. Testitakse vaid perearsti digitaalse saatekirjaga ja eelregistreeritud inimesi. Testima tulles ära võta pereliikmeid autosse kaasa.
  • Kui Sul ei ole võimalik autoga proovivõtupunkti minna, siis lepitakse telefoni teel kokku aeg, millal proovivõtja saab Sulle koju tulla.
  • Pärast prooviandmist püsi kodus ja oota vastust. Vastuse saab kuni kahe tööpäeva jooksul. Positiivse vastuse korral Sulle helistatakse. Vastused lähevad ka digilukku.
  • Kui Sinu proov on positiivne, siis püsi endiselt kodus ja järgi perearsti soovitusi!
  • Tervise halvenemise korral võta ühendust oma perearstiga või kutsu kiirabi, helistades numbril 112.

Lisainfo: [https://synlab.ee/algab-perearsti-saatekirjaga-koroonaviiruse-laiendatud-testimine/].


Miks kõiki koroonatesti soovijaid ei testita?

20.07.2020

Laustestimine pole otstarbekas seetõttu, et tulemus peegeldab vaid testimise hetkel valitsevat olukorda ega välista positiivset tulemust näiteks järgmisel päeval. Seega võib negatiivne testitulemus luua inimesele petliku turvatunde. Veelgi enam, testimise tulemus ei anna inimesele ka vajalikku infot oma tervise eest hoolitsemiseks, kuna praeguseks pole veel välja töötatud ravimit, mis just koroonat raviks. Seega jääks haigel ka positiivse tulemuse korral üle vaid tavapäraste külmetushaiguste sümptomite leevendamine.

Kui oled haigestunud, tuleb Sul helistada oma perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220. Testimisvajaduse üle otsustab perearst, võttes aluseks Sinu tervisliku seisundi ning arstidele antud juhised.

Kui Sinul või su lähedasel on tekkinud õhupuudus või hingamisraskused, helista kiirabisse numbril 112.

Pea meeles, et koroona leviku aeglustamiseks on kõige olulisem vältida kehalist kontakti kõikide, eriti haigusnähtudega inimestega, järgida tavapäraseid hügieenireegleid ning haigena püsida kodus vähemalt haigusnähtude kadumiseni.


Kes peab otsustama koroonaproovi tegemise või sellest keeldumise üle?

12.05.2020

Koroonaproovi tegemise vajalikkuse üle otsustab perearst, kellel on selleks piisav pädevus ja konkreetsed tegutsemisjuhised.

Raskes seisus haigestunule tuleb kutsuda kiirabi.

Pea meeles, et arsti on vaja teavitada välismaalt tulekust ja võimalikust kokkupuutest koroonaviirusega nakatunuga.


Kelle seas ja kuidas viiakse läbi rahvastikupõhine viiruse antikehasid määrav uuring?

21.04.2020

Vabariigi Valitsus toetas 16. aprillil kahe sero-epidemioloogilise (s.t viiruse antikehasid määrava) uuringu läbiviimist, et selgitada välja koroonaviiruse leviku ulatus Eestis.

Esimene sero-epidemioloogiline uuring korraldatakse ajavahemikus 1. mai kuni 31. juuli 2020 ja uuritakse kahe kogukonna – Saaremaa ja Õismäe – elanikke. Mõlema kogukonna esinduslikud juhuvalimid moodustab Eesti Haigekassa ning uuritakse 1080 inimest Saaremaalt ja 1080 inimest Õismäelt. Uuringut koordineerib Tartu Ülikool.

Uuringus osalemine on vabatahtlik. Vabatahtlike värbamise ja analüüside võtmisega tegelevad perearstid. Inimestelt võetakse veeniverd ning uuritakse antikehade olemasolu selles, mis näitab, kas inimene on koroonaviiruse läbi põdenud või ei.

Testimisega loodetakse saada teavet selle kohta, kui paljud inimesed tegelikult on koroonahaiguse läbi põdenud. Uuringu tulemuste alusel on lihtsam otsustada, millal ja milliseid eriolukorra piiranguid on võimalik leevendada.

Lisaks korraldab Tartu Ülikooli uurimisrühm koroona seiresüsteemi teadusprojekti raames kogu Eestit hõlmava uuringu, mille käigus intervjueeritakse ja testitakse juhuvalimisse sattunud inimesi. Nädalas testitakse 2000 inimest – nii haigusnähtudega kui ka ilma –, et hinnata üleriigilist nakkuse levikut eri maakondades ja rahvastikurühmades. Koroona seireprogrammi projekti juhib Tartu Ülikool. Seire tulemustest teavitatakse valitsuskomisjoni igal nädalal.


Mida kavandatav sero-epidemioloogiline uuring näitab?

20.05.2020

Sero-epidemioloogilised uuringud võimaldavad määrata verest viiruse antikehi.

Kui viirus on organismi pääsenud ja inimesel on tekkinud haigusnähud, siis umbes 5–10 päeva pärast nähtude ilmnemist hakkab organism viirusega võitlemiseks tootma antikehi. Seetõttu ei ole mõtet teha antikehade testi haiguse varajases staadiumis. Samal põhjusel ei saa antikehade testi tulemusi võtta aluseks, et otsustada kodus püsimise vajaduse üle.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) hinnangul võib aga antikehade määramine olla vajalik selleks, et hinnata elanikkonna immuunsust (vastupanuvõimet viirus(t)e suhtes) hilisemate sero-epidemioloogiliste uuringute käigus.

Valitsus otsustas 16. aprillil 2020 toetada Eestis kahe sero-epidemioloogilise uuringu läbiviimist, et selgitada välja koroonaviiruse leviku ulatus riigis.

Testimisega loodetakse saada teavet selle kohta, kui paljud inimesed on koroonahaiguse läbi põdenud. Uuringu tulemuste alusel on lihtsam otsustada, millal ja milliseid eriolukorra piiranguid on võimalik leevendada. Rahvastikupõhine sero-epidemioloogiline (st viiruse antikehasid määrav) uuring ei tähenda kindlasti kogu elanikkonna testimist, vaid testimiseks moodustatakse esinduslik valim. Plaanitavas uuringus osalemine on vabatahtlik.

Esimene uuring toimub COVID-19 seiresüsteemi teadusprojekti raames ja selle korraldab Tartu Ülikooli uurimisrühm. Testitakse juhuvalimis olevaid inimesi üle kogu Eesti. Nädalas testitakse 2000 inimest, nii haigustunnustega kui ka ilma, et hinnata nakkuse levikut eri maakondades ning rahvastikurühmades. Seire tulemustest antakse iga nädal valitsuskomisjonile teada.

Teise, sero-epidemioloogilise uuringu katseprojekt viiakse läbi Saaremaal ja Õismäel. Uuringu eesmärk on määrata, kui suur hulk inimesi on koroonaviirusega kokku puutunud. Mõlema kogukonna juhuvalimid moodustab Eesti Haigekassa. Uuritavate arv kokku on 1080 inimest Saaremaalt ja 1080 inimest Õismäelt. Inimestelt võetakse veeniverd ning uuritakse antikehade olemasolu, mis näitab, kas inimene on koroona läbi põdenud. Vabatahtlike värbamist ja analüüside võtmist organiseerivad perearstid. Uuring kestab 1. maist 31. juulini 2020. Ka seda uuringut koordineerib Tartu Ülikool.


Kas koroonahaiguse läbipõdemine annab selle haiguse vastu immuunsuse ja kui kaua see võib kesta?

15.04.2020

Praegu aktuaalne koroonaviiruse tüüp tekkis alles 2019. aasta detsembris. Niisiis on see veel liiga uus, et immuunsuse tekkimise kohta midagi kindlat öelda.

Seniste viiruste ja ka teiste koroonaviiruste põhjal võib aga oletada, et inimestes võiksid tekkida kaitsvad antikehad.


Milliseid teste praegu koroonaviirusega nakatumise varaseks tuvastamiseks kasutatakse?

15.04.2020

Kuna koroonaviiruse puhul on tegemist RNA-viirusega, soovitavad Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) ning Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kasutada molekulaarseid uuringuid, mis tuvastavad praegu leviva koroonaviiruse tüübi RNA-d (viiruse geneetilist teavet kandev ribonukleiinhape). Sellisteks uuringuteks on vaja korraliku varustusega laboreid, oskuslikke spetsialiste ja mitmeid reagente. Paraku on aga testisoovijaid rohkem kui teste teha suudetakse.

Välja on töötatud mitmeid kiirteste, mille tulemuse saamiseks kulub vaid 10–30 minutit. Et tagada testitulemuste usaldusväärsus, tuleb kiirtestide tulemuste paikapidavust aga kliiniliselt kontrollida. Seda tehakse mitmete Euroopa Komisjoni liikmesriikide haiglalaborites ning uuringuid rahastavad Euroopa Komisjon ja selle liikmesriigid. WHO koroonatestide võrdluslabor kontrollib praegu kauplustes müümiseks mõeldud uuringukomplekte.

Lisaks WHO-le, Euroopa Komisjonile ja selle liikmesriikide ametkondadele teeb ECDC kiirtestide valideerimisel tihedat koostööd ka laboridiagnostikat arendava mittetulundusliku asutusega FIND ([https://www.finddx.org]).

Testimist puudutavate uuringute tulemuste avaldamine teadusartiklites peaks üsna pea tooma selgust, kuidas koroonat määravad kiirtestid toimivad, millised on nende piirangud ning millised testid on kasutamiseks piisavalt ohutud ja usaldusväärsed. Kohe pärast tulemuste selgumist antakse neist ka liikmesriikidele teada.


Kas on mingi võimalus teha tasulist koroonaviiruse testi? Kui ei, siis miks? Ehk olen viiruse enesele teadmata juba läbi põdenud ja olen nüüd nakkusohtlik.

20.07.2020

Tasulist testimist on võimalik teha erinevate teenusepakkujate juures.

Testimine on põhjendatud eelkõige haigustunnustega ja meditsiinilise näidustusega inimeste puhul. llma haigusnähtudeta inimeste testimist ei peeta otstarbekaks, kuna testitulemus näitab olukorda vaid testimise hetkel ja negatiivne tulemus võib luua petliku turvatunde, mis ei välista nakatumist lähitulevikus.

Testimise vajalikkuse üle otsustab perearst, kes vajaduse korral suunab patsiendi proovivõtmisele. Perearstidele on antud konkreetsed käitumisjuhised, mida nad rakendavad, tundes oma nimistu patsiente ning võttes arvesse nende haigusnähte, üldist tervislikku seisundit ja kõiki kaasnevaid haigusi. Arst hindab iga üksikut juhtumit eraldi.

Juhuvalimi testimist rakendatakse nn eesliini töötajatele, kes võivad nakkust edasi kanda riskirühmas olevatele inimestele. Keskendutakse tervishoiutöötajatele ja teistele elutähtsaid teenuseid osutavatele inimestele.

Lisaks toetab valitsus kahe sero-epidemioloogilise (st viiruse antikehasid määrava) uuringu läbiviimist, et selgitada välja koroonaviiruse leviku ulatus Eestis. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Vabatahtlike värbamise ja analüüside võtmisega tegelevad perearstid. Inimestelt võetakse veeniverd ning uuritakse antikehade olemasolu selles, mis näitab, kas inimene on koroonaviiruse läbi põdenud või ei. Testimisega loodetakse saada teavet selle kohta, kui paljud inimesed tegelikult on koroonahaiguse läbi põdenud. Uuringu tulemused aitavad hinnata, millal ja milliseid eriolukorra piiranguid on võimalik leevendada.


Kas raviarst ja nakkuskliinik otsustavad riskirühmainimesele koroonatesti tegemise vajaduse, kui inimene on viidud nakkushaiglasse ning tal on diagnoositud RS-viirus, kuid tal on ka koroonatunnused?

07.04.2020

Jah, testimisvajaduse üle otsustab raviarst.


Tööandja nõuab töötajalt koroonaviiruse testi, perearst testi teha ei taha. Ettevõttes on sadu töötajaid. Mida teha?

06.04.2020

Tööandja ei tohi testimist nõuda. Tööandja peab hindama, kas ta saab võimaldada kaugtööd.


Mida tähendab positiivne ja negatiivne koroonaviiruse testi tulemus?

06.04.2020

Kui Sind on testitud koroonaviiruse suhtes ja test osutub positiivseks, siis on kindel, et Sul on koroonanakkus.

Kui test on negatiivne, siis jälgi oma tervist veel 14 päeva jooksul või kuni haigusnähtude avaldumiseni. Negatiivne tulemus ei pruugi tähendada, et Sul ei ole koroonanakkust, vaid tegu võib olla peiteajal saadud valenegatiivse tulemusega. Peiteajal ei näita test positiivset tulemust.


Kas koroonatesti negatiivne tulemus tühistab 14-päevase liikumispiirangu nõude?

06.04.2020

Ei tühista, nõue 14 päeva kodus püsida kehtib edasi.


Kui kaua läheb Terviseametil aega koroonaviiruse testitulemuste teadasaamiseks arvestades proovi võtmise hetkest? Kas inimesele helistatakse ainult juhul, kui vastus on positiivne või igal juhul?

17.04.2020

Positiivse proovi andnud inimestele helistatakse kindlasti. Tulenevalt suurest töökoormusest võtab testide tegemine ja tulemustest teavitamine aega, kuid enamasti on tulemused teada kahe tööpäeva jooksul.

Negatiivse proovi korral sisestatakse analüüsi vastus inimese digilugu.ee lehele, sest kõiki inimesi läbi helistada ei jõuta. Digilugu.ee lehele saab siseneda kasutades ID-kaarti või Mobiil-IDd.


Kui kiiresti jõuab viiruseproovi vastus digilukku? Väidetavalt on juhuseid, kus reedel võetud proovi kohta info puudub, ent pühapäeval võetud proovi vastus on juba teada.

17.04.2020

Testi tulemuse info saadetakse perearstile, kes sisestab selle lehele digilugu.ee. Positiivse testitulemusega inimesi teavitatakse lisaks ka telefoni teel. Digilukku jõudmise aeg sõltub arstide töökoormusest, kuid üldjuhul püütakse vastused sisestada paari tööpäeva jooksul.


Mis on koroonaviiruse kiirtest ja miks seda Eestis ei kasutata?

17.04.2020

Praeguste teadmiste ja tehnoloogia juures on ainus usaldusväärne viis uue koroonaviiruse nakkusjuhtumite varaseks avastamiseks koroonaviiruse RNA (ribonukleiinhappe) määramise uuring. Selleks võetakse patsiendi ninaneelust vatitikuga proov. RNA määramise uuringuid teevad Eestis suuremad haiglalaborid, Terviseameti labor ja SYNLAB Eesti OÜ.

Müügil olevad nn seroloogilised kiirtestid põhinevad veres sisalduvate antigeeni või antikehade määramisel, kuid need testid ei ole usaldusväärsed ega võimalda hinnata patsiendi nakkusohtlikkust. Nimelt kulub viimaste uuringute kohaselt koroonaviiruse vastaste esimeste antikehade tekkeks 5–10 päeva alates haigusnähtude avaldumisest. Seetõttu annavad niisugused kiirtestid palju valenegatiivseid vastuseid, kuigi tegelikult on patsient ka kogu antikehade tekkimisele eelneval ajal väga nakkusohtlik.

Neid asjaolusid arvestades ei soovita Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) antikehi määravaid kiirteste koroona diagnoosimiseks kasutada. Mõlema asutuse hinnangul võivad sellised testid osutuda kasulikuks aga hilisemate sero-epidemioloogiliste (veres leiduvate viirusevastaste antikehade) uuringute tegemiseks, et hinnata elanikkonna immuunsust. Praeguse seisuga on erialaspetsialistid ja teadlased siiski seisukohal, et usaldusväärseid sero-epidemioloogilisi uuringuid saab teha üksnes laboritingimustes.

Ka Eesti Terviseamet on hoiatanud, et kõik testid on tegelikult meditsiiniseadmed ja kodus kasutamiseks sobivaid teste praeguseks veel olemas ei ole. Lisateavet vaata Terviseameti kodulehelt.

Kui kiirtesti tootja või tema volitatud esindaja asub Eestis, siis peab ta testi müügile paiskamisest Eesti Terviseametit teavitama. Kui tootja asub mõnes muus riigis, siis on levitajal kohustus veenduda, et testi tootja oleks kõik nõuded täitnud. Teavitamiskohustust levitajal ega ka müüjal pole. Sellest hoolimata soovitab Terviseamet kõigil sissevedajatel Terviseametit sellistest testidest teavitada, kuna liikvel on väga palju võltsinguid.


Kas töötajaid tuleks enne tööle asumist koroona suhtes testida?

05.06.2020

COVID-19 ehk koroona on äge hingamisteede nakkushaigus, mis teadaolevalt krooniliseks ei muutu. Seetõttu ei ole otstarbekas testida töötajat enne tööle asumist koroona suhtes ega ka töötaja, tööandja või ettevõtja tervisekontrolli käigus (vt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13), nagu ei kontrollita ka muude ägedate hingamisteede haiguste (nt gripi, adenoviiruste või RS-viiruse) esinemist.

Ägeda hingamisteede nakkuse korral peab kehtima põhimõte, et haigustunnustega inimene ei lähe tööle enne, kui on haigusest paranenud. Kui keegi töökollektiivist on koroonasse haigestunud, selgitab terviseamet välja inimesed, kes on haigega kokku puutunud, ning kui vaja, annab neile korralduse või soovituse nakkuse peiteaja jooksul töölt eemal püsida. Lähtuda tuleb järgmistest põhimõtetest.

  • Tervenemise otsuse teeb arst;
  • Arst arvestab otsuse tegemisel parimatest teadaolevatest tõenduspõhistest alustest;
  • Tööandjal ei ole õigust otsustada töötaja tervenemise või tervenemise eritingimuste üle;
  • Tööandjal on õigus teada, kas arst on tervenemise otsuse teinud;
  • Arsti otsusega terveks tunnistatud inimese tööle mittelubamine ei ole põhjendatud ja on õigusvastane.


Isikukaitsevahendid - maskid jms

Mida on kõige olulisem teada maskidest?

15.04.2020

• Maski kandmine vähendab viiruse levikut, kui seda kanda sellistes siseruumides, kus on koos hulk inimesi. Maski kandmine vähendab võimalust, et sotsiaalsete kontaktide, köhimise ja aevastuste kaudu jõuavad nakkuse piisad teiste inimesteni. Samuti võib maskist olla tervele inimesele abi, kui mõni viirusekandja tema suunas köhib või aevastab. Maski kandmine aitab viiruse eest hoiduda ainult siis, kui järgitakse ka teisi hügieenireegleid ja välditakse lähikontakte.

• Maski ei ole üldjuhul mõtet kanda kodus ega õues.

• Suu ja nina kaitsmine kinnistes rahvarohketes siseruumides aitab alati. Inimesed, kes tahavad maski kanda, võivad ühekordsete maskide puudumisel teha soovi korral ise riidemaski, millega katta nina ja suu avalikes siseruumides. Isetehtud maski kasutamine vähendab mõningal määral riski, et nakkusekandja annab viiruse edasi teistele, ning osaliselt kaitseb ka maskikandjat ennast, kui tal veel viirust pole.

• Isetehtud maski puhul tuleb meeles pidada, et see ei ole isikukaitsevahend ega ole samaväärne meditsiinilise maskiga.

• Enda tervise kaitsmiseks ja viiruse leviku pidurdamiseks on peamine pesta käsi, järgida hügieenireegleid ning väljas liikudes hoiduda lähikontaktidest ning täita 2+2 reeglit. Igasuguse haiguse kahtluse korral tuleb jääda koju.

NB! Diagnoositud viirusekandja või lihtsalt tõbine inimene peab püsima kodus ja hoiduma lähikontaktidest teiste inimestega, sõltumata sellest, kas tal on olemas mingi mask või mitte.


Mis on kaitsemask?

28.03.2020

Kaitsemaskiks peetakse tavamõistes nii meditsiinilist kaitsemaski kui ka muid hingamisteede kaitsevahendeid, näiteks maske ja respiraatoreid.

Kasutusotstarbe järgi liigitatakse maskid kaheks:

  • isikukaitsevahendid - maskid, mis kaitsevad inimest väljast ähvardava ohu eest,
  • meditsiinilised kaitsemaskid - maskid, mis on mõeldud eelkõige selleks, et kaitsta patsienti meditsiinilise protseduuri ajal. Näiteks selle eest, et arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ei jõuaks patsiendini.

Väliskeskkonnas lenduvate osakeste eest kaitsevad filtreerivad poolmaskid. Kaitsemaske jaotatakse klassideks selle järgi, kui hästi need filtreerivad. FFP2 klass tähendab, et see filtreerib 95% osakesi, mille läbimõõt on 0,3 µm ehk 0,0003 millimeetrit või enam. FFP3 kaitseklassi mask filtreerib vähemalt 99% õhus leiduvatest osakestest. Neid maske tohib kanda kuni kaheksa tundi.


Mida teha, kui mul ei ole spetsiaalset kaitsemaski?

30.04.2020

Kes tahab maski kanda, kuid seda ei õnnestu osta, see võib ise teha riidemaski. Isetehtud riidemask vähendab mõningal määral riski, et nakkusekandja annab viiruse edasi teistele ning osaliselt kaitseb ka maskikandjat ennast, kui tal veel viirust pole. Isetehtud maski puhul tuleb meeles pidada, et see ei ole isikukaitsevahend ega ole samaväärne meditsiinilise maskiga.

NB! Inimene, kel on tuvastatud koroona või kel on viirushaiguse nähud, peab püsima kodus ja vältima kontakte teistega sõltumata sellest, kas tal on mask või mitte.


Kui palju kaitseb isetehtud mask?

02.04.2020

Isetehtud maski puhul on kõige olulisem materjal. Sõltuvalt kasutatud materjalist võib mask kinni pidada 30–50% peentest osakestest. Isetehtud maski kandes tuleb lisaks täita kõiki teisi ennetavaid meetmeid: pesta käsi, hoida teiste inimestega distantsi. Oluline on meeles pidada, et igakordne maski puudutamine kätega suurendab maski saastumist ja seeläbi haigestumise ohtu. Oluline on pöörata tähelepanu ka silmade kaitsele ja mitte hõõruda neid kätega, sest avatud limaskesta kaudu võib viirus samuti leida tee organismi.


Mida on oluline silmas pidada isetehtud maski puhul?

02.04.2020

Isetehtud maski materjal niiskub väga kiirelt. Niiske mask tuleb välja vahetada, sõltuvalt valitud materjalist 2–3 tunni järel. Üks inimene vajab päevas umbes 4–5 maski, kui on vaja näiteks tööl käia.


Kuidas teha ise mask ja milliste nõuetega peaksin arvestama?

16.04.2020

Isetehtud maski puhul tuleb silmas pidada, et kuigi suu ja nina kaitsmine kinnistes rahvarohketes siseruumides on alati abiks, ei ole isetehtud mask samaväärne meditsiinilise maskiga ega takista samaväärselt viiruse levikut, küll aga võib sellise maski kandmine koos teiste ennetavate meetmetega vähendada sissehingamise kaudu nakkuse saamise ohtu ning teiste nakatamist.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab järgmised soovitused isetehtud maski valmistamiseks:

  • Riidemask peab olema õmmeldud mitmekordsest riidest, mis kannatab 60 kraadist pesu ja kuumutamist.
  • Maskiks sobivad muuhulgas näiteks puhastuslappide ja mikrokiududega rätikutes kasutatavad materjalid, tihedam nõude kuivatusrätiku kangas, antimikroobsete omadustega padjapüür.
  • Materjal peab olema selline, millest saab mugavalt läbi hingata.
  • Maski materjal ei tohiks olla liiga jäik, vaid naha vastas mugav. Tuleb arvestada, et maski pidev kohendamine vähendab oluliselt maskikandmise efektiivsust.
  • Mask tuleb kinnitada kõrvade taha ning kinnitamiseks saab kasutada kummipaela. Kummipaela asemel võib kasutada ka riidest igasse nurka kinnitatud paelu, aga sellisel moel on maski keerulisem kinnitada.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juhendi kaitsemaski tegemiseks leiad siit. Põhjalikumad soovitused maski tegemiseks eraisikutele ning meditsiinilise maski tegemiseks ettevõtjatele leiad siit.


Millistest reeglitest tuleb kinni pidada maski kandmisel?

13.04.2020

Maski kandmisel tuleb silmas pidada järgmist.

  • Mask peab olema korralikult näo ees nii, et suu ja nina on kaetud. Kui maskil on traat, siis on see maski ülemises servas. Traadi peab vajutama korralikult ümber nina. Maski alumine serv on lõua all.
  • Kui mask on korra näolt alla või üles tõmmatud või seda on käega korduvalt kohendatud ja katsutud, tuleb mask välja vahetada.
  • Apteekides müüdava kaitsemaski maksimaalne kandmise aeg on kolm tundi. Seejärel on soovitatav maski vahetada, sest selle pealispind võib viirust edasi kanda.
  • Mask ei tohi olla niiske. Niiske mask tuleb välja vahetada.
  • Kasutatud mask tuleb visata kaanega prügikasti või panna kinnisesse kilekotti. Mitte mingil juhul ei tohi kasutatud maski jätta kuskile vedelema.

Kaitsemaski õiget paigaldamist vaata siit videost.


Kas isetehtud maski saab korduvalt kasutada?

02.04.2020

Jah, kuid riidemaskid peavad olema õmmeldud mitmekordsest riidest ja neid peab saama pesta kõrgel temperatuuril. Maski tuleb pesta vähemalt 60 kraadi juures. NB! Kasutatud maskid tuleb koguda kinnisesse plastkotti või karpi. Kindlasti ei tohi jätta kasutatud maski vedelema.


Millal oleks mõtet kanda maski?

15.04.2020

Maski ei ole üldjuhul mõtet kanda ei kodus ega õues. Õues piisab, kui hoiad teistega 2-meetrist vahet. Kodus ei ole mõistlik maski kanda, sest kui üks pereliige on haigestunud ja teised pereliikmed ei ole püsivalt eraldatud, siis leiab viirus tõenäoliselt ikka tee pereliikmete nakatamiseks.

Maski kandmisest on kasu ühiskondlikes ruumides (poed, apteegid, meditsiiniasutused, ühistransport), kus liigub palju inimesi. See võib vähendada võimalust, et köhides või aevastades jõuab piisknakkus teiste inimesteni. Nina ja suu katmine on sellises kohas sobiv ettevaatusabinõu. Samuti võib maskist abi olla tervele inimesele, sest see vähendab mõnevõrra võimalust, et läheduses köhivalt inimeselt jõuab viirus pritsmetega terve inimeseni koguses, mis põhjustab nakatumise ja haigestumise.


Kellele on mõeldud meditsiiniline mask ja mis on selle otstarve?

06.04.2020

Meditsiiniline ehk kirurgimask on ühekordne mask. Meditsiinilised maskid on mõeldud eelkõige patsiendi kaitsmiseks meditsiinilise protseduuri ajal, et näiteks arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ning sülg ei satuks meditsiinilise protseduuri käigus patsiendi peale ja sisse ega põhjustaks sedasi lisatüsistusi ja -haigusi.

Meditsiinilist maski soovitame kanda ka nakatanud inimestel, et vältida köhimisest ja aevastamisest tekkinud piiskade levimist. Meditsiiniline mask võib mingil määral kaitsta ka otseste mikroosakeste eest või takistada enda näo katsumist. Viiruse eest meditsiinilised maskid täielikku kaitset ei paku, kuid sellest hoolimata vähendavad nakatumise riski mitu korda.

Meditsiiniline mask kaotab niiskeks muutudes kaitseomadusi ning kui mask korra juba eest võetakse, siis seda uuesti kasutada ei tohi. Samuti ei ole mask mõeldud jagamiseks ning seda tohib kasutada vaid üks inimene. Ka siis, kui mask vaid korraks lõua alla tõmmatakse või eest ära võetakse, tuleks see ära visata ja kasutada uut.

Pärast maski eemaldamist peab pesema hoolega käsi, sest saastunud mask võib kanda haigustekitajaid. Pärast maski eemaldamist võib nägu puudutada vaid siis, kui käed on korralikult pestud.


Kus tohib maske müüa ja mis info peab maskiga kaasas olema?

24.05.2020

Maske võib müüa igal pool – apteekides, ehituspoodides, tervisepoodides, toidupoodides, e-poes. Oluline, et inimesele antakse õiget infot - inimene peab teadma, mida ta ostab, mille eest see kaitseb ja kuidas maski kasutada.

Seepärast peab tootega olema kaasas toote info (nimetus, vastavus standardile ja info kaitseomaduste kohta), eestikeelne kasutusjuhend ja importija andmed.

Kui kaitseomaduste kohta info puudub, võib seda reklaamida ainult kui näomaski.


Kas valesti valitud materjalist tehtud maski kandmine võib kahjustada kopse?

24.04.2020

Kui kanda pikemat aega nina ja suu ees näomaskiks sobimatust materjalist näokatet, siis võivad mikrokiud, tolm või muud osakesed sattuda hingamisteedesse ja neid kahjustada.

Mask on täiendav abinõu viiruse leviku tõkestamiseks, aga see ei asenda teisi olulisi nakatumist vähendavaid abinõusid nagu käte pesemine, pindade puhastamine ning ka teiste inimestega vahe hoidmine.


Kes vastutab valitsuses riigile isikukaitsevahendite hankimise ja jaotamise eest?

14.05.2020

Riigi-poolse isikukaitsevahendite keskse hankija vastutuse on valitsus pannud riigihaldusministrile kuni 31. detsembrini 2020 - ta peab isikukaitsevahendeid hankima, korraldama nende hoidmist ja jaotamist. Keskse koordinaatori rolli aitab ministril täita Riigi Tugiteenuste Keskus.


Ettevaatusabinõud, pindade puhastamine, desinfitseerimisvahendid

Millal tuleb käsi pesta?

07.04.2020

Käsi tuleb pesta:

  • enne töö alustamist;
  • enne kuumtöödeldud või valmistoidu käitlemist;
  • pärast kuumtöötlemata toidu käitlemist või valmistamist;
  • pärast jäätmete käitlemist;
  • pärast koristamist;
  • pärast tualeti kasutamist;
  • pärast nina nuuskamist, aevastamist või köhimist;
  • pärast söömist, joomist või suitsetamist;
  • pärast raha käsitsemist.


Kas ruumide tuulutamine aitab viirusest hoiduda?

12.05.2020

Koroonaviirus levib piisknakkuse teel. Praeguste teadmiste põhjal ei saa välistada koroonaviiruse levikut ruumis piiskade aurustumisel tekkivate peenosakeste kaudu.

Viiruse leviku igakülgseks tõkestamiseks tuleb ruume korralikult õhutada.


Kas ja kuidas tuleks puhastada poest ostetud kaupa?

12.04.2020

Poest ostetud marju, köögi- ja puuvilju tuleb pesta põhjalikult sooja veega. Seepi või nõudepesuvahendit ei ole soovitatav kasutada.

Kilepakendid võib üle pesta seebiveega või kasutada desovahendit, paberpakendeid võib puhastada desovahendiga.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedases kontaktis inimesega, kellel on haigusnähud, eelkõige palavik, köha ja hingamisraskused.

Viirus püsib pindadel kuni 72 tundi. Seega on oluline võimalikus kokkupuutes olnud pindu puhastada ja desinfitseerida.

Teadusuuringute põhjal koroonaviirus toidu kaudu ei levi. Koroonaviirused vajavad paljunemiseks peremeesorganismi ehk looma või inimest ega saa toidus paljuneda.


Kuidas vähendada kodus võimalikku toidust tulenevat ohtu nakatuda koroonaviirusega?

04.05.2020

Väga oluline on pesta käsi põhjalikult seebi ja sooja veega nii enne kui pärast poes käimist, kuna see kaitseb nii Sind kui ka teisi. Samuti pese käsi enne ja pärast toidu valmistamist.

  • Hoiusta oma toiduaineid korralikult (vältida tuleks igasugust kontakti toorelt tarbitavate toiduainete ja kuumtöötlemist vajavate toiduainete vahel).
  • Viska pakendid minema enne hoiustamist (näiteks papist välispakend, kui on olemas ka plastmassist sisepakend).
  • Pane tähele toiduainete säilivusaega.
  • Pese puu- ja juurvilju põhjalikult, eriti kui Sa neid ei kuumtöötle (koroonaviirus hävineb kuumtöötlemisel).
  • Väldi toiduainete saastumist köögiriistade kaudu (noad, taldrikud jne), pestes neid hoolikalt pesuvahendiga erinevate toiduainetega kokkupuutumiste vahel.
  • Järgi kuumtöötlemise juhiseid (aeg, temperatuur jm).
  • Külmkappi ja köögipindu puhasta tavapärasest sagedamini.


Kas korteriühistud peaksid ühiskasutatavaid pindu, näiteks trepikodade käsipuid ja liftinuppe desinfitseerima?

29.04.2020

Terviseamet soovitab kortermajades uksekäepidemeid, trepikäepidemeid, liftinuppe jne desinfitseerida vähemalt kord päevas. Viirused hävitab selline desinfitseerimisvahend, mille etanoolisisaldus on üle 70%.

Trepikodasid tuleks koristada puhta vee ja niiskust imava lapiga, sest tolmu pühkimine kuiva harjaga viirust ei hävita. Koristamisel kasutada ühekordseid kindaid ning kergesti puhastatavaid tööriideid ja jalanõusid, et kaitsta ennast kasutatavate kemikaalide ja pindadel oleva saastuse eest.

Kui vähegi võimalik, võiksid korteriühistud paigaldada sissekäikude ja liftide juurde vahendid käte desinfitseerimiseks. Kindlasti ei tohi aga unustada pärast koju saabumist käsi hoolikalt pesta. Rohkem soovitusi leiate Terviseameti juhistest.


Kuidas saab teenindusettevõtte töötaja kaitsta ennast ja kliente?

06.04.2020

Töötajal tuleb järgida tavapäraseid hingamisteede nakkuste ennetamise abinõusid.

  • Aevastades või köhides tuleb suu ja nina katta pabertaskuräti (hiljem visata prügikasti) või varrukaga.
  • Käsi tuleb pesta vee ja seebiga või puhastada alkoholi sisaldava desovahendiga (eriti tähtis on see pärast köhimist või aevastamist). Desovahendid peavad poodides olema kättesaadavad nii klientidele kui ka töötajatele.
  • Silmade, nina ja suu puudutamist tuleb vältida. Viirus levib ka pesemata käte kaudu.


Viiruse leviku ennetamiseks on soovitatud kontoriruume ka õhutada. Kuidas õhku puhastada, kui kontoris on üldventilatsioon ja aknaid ei saa avada?

01.04.2020

Kui ruume ei ole võimalik tuulutada, tuleks desinfitseerimisvahendiga regulaarselt pindu puhastada.

Pindadel oleva koroonaviiruse hävitamiseks on tõhus kasutada mikroorganismide vastaseid lahuseid (biotsiide). Üks levinuim neist on etanool. 70% etanooli sisaldusega lahus on piisav, et puhastada pinnad koroonaviiruse saastusest.

Koroonaviirus ei levi mitte ventilatsioonisüsteemi kaudu, vaid peamiselt lähikontakti kaudu nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud nähud (eelkõige köha). Viirus levib lähikontakti kaudu haige inimese kehavedelikega (verega, roojaga, uriiniga, süljega, spermaga).

Kui koroonasse nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, satuvad õhku viirust sisaldavad piisakesed. Need on üpris rasked ja seetõttu ei kandu õhus kuigi kaugele. Seni teadaolevalt võivad viiruspiisakesed kanduda kuni 2 meetri kaugusele. Piiskade raskuse tõttu ei ole ka tõenäoline, et need kanduksid pindadelt õhuvooluga edasi.

See, kui kaua viiruspiisakesed pindadel säilivad, sõltub ümbritseva keskkonna õhutemperatuurist ja keskmisest niiskusest. Toatemperatuuril (22–25 kraadi) ja 40% suhtelise niiskuse juures säilib viirus kuni neli-viis päeva. Mida kõrgem on temperatuur ja suurem suhteline niiskus, seda kiiremini viirus hävib.


Kuidas ennetada koroonaviiruse levimist kauplustes, kaubanduskeskustes ja toitlustuskohtades?

05.05.2020

Kauplustes ja toitlustusasutustes on soovitatav:

  • vältida kassatšekkide ja sularaha üleandmisel füüsilist kokkupuudet;
  • müüa valmistoitu (nt saiakesed, vorstid, kommid, küpsised, pähklid või salat) ainult pakendatult ja pakendada võimaluse korral ette ka valmistoidu iseteeninduslettides müüdav lahtine valmistoit. Valmistoitu tuleb pakendada eraldi ruumis või 2 meetrit klientide liikumisteest eemal. Ühekorrapakendid (nt kohvitopsid) ei tohi olla klientidele vabalt kättesaadavad;
  • järgida tavapäraseid toidu käitlemise nõudeid ja tagada, et kõik toitu käitlevad töötajad on läbinud toiduhügieenikoolituse;
  • mitte korraldada tootetutvustusi, sh toidu degusteerimisi;
  • puhastada ja desinfitseerida tavapärasest sagedamini kõiki sagedasti puudutatavaid ja toiduga kokku puutuvaid pindu (sh müügilette);
  • tagada kõigile kohapeal teenust osutavatele isikutele (nt seadmete paigaldajad või remontijad) käte pesemise ja desinfitseerimise võimalus;
  • koristada ja tuulutada ruume tavapäraselt. Puhastusvahendi kasutamisel ja puhastusgraafiku koostamisel tuleb lähtuda puhastusvahendi kasutusjuhendist;
  • visata jäätmed (sh isikukaitsevahendid), mis võivad olla viirusega saastunud, teistest jäätmetest eraldi ja hoida neid suletud kotis. 72 tunni pärast võib need visata olmejäätmemahutisse.

Loe lähemalt: Terviseameti käitumisjuhised kauplustele, kaubanduskeskustele ja toitlustusasutustele, sh restoranidele ja kohvikutele


Kuidas toimida kauplustes, et vältida koroonaviiruse levikut?

06.04.2020

Kaupluses peab

  • vältima inimeste kogunemist;
  • puhastama tavapärasest sagedamini iseteeninduspulte ja -kassasid, ostukärusid ja -korve, kaalusid jms. Näiteks iseteeninduspulte ja -kassade ekraane on soovitatav puhastada pärast iga kasutuskorda;
  • võimaluse korral tuletama klientidele siseraadios meelde, et nad hoiaksid üksteisest vähemalt 2 meetri kaugusele (sh kassajärjekorras) ja väldiksid kauba asjatut puudutamist;
  • korraldama kassade töö nii, et klientidel on võimalik hoida 2-meetrist vahemaad nii üksteise kui ka kassapidajaga;
  • soodustama e-poe olemasolu korral selle kasutamist.


Kas käte desinfitseerimiseks võib täitepudelis kasutada 80% viina?

04.04.2020

Ei, seda ei tasu teha.

Registreerimata ja kontrollimata desinfitseerimisvahendil ei pruugi olla tegelikke desinfitseerivaid omadusi. Seetõttu pole kindel, et alkohol Sind haiguse eest kaitseb.

Asi on selles, et peale alkoholi muudavad desinfitseerimisvahendi tõhusaks veel mitu koostisosa. Need aeglustavad vahendi aurustumist pinnalt või parandavad pinna märgumist, et tagada üheminutiline kontaktaeg. See aeg on viirusevastaseks toimeks hädavajalik.

80% viin üksi ei pruugi bakterit või viirust tappa, sest aurustub liiga kiiresti.

Kui kasutad desinfitseerimiseks kanget alkoholi, võid haigustekitajat küll (ajutiselt) nõrgestada, kuid see võib muutuda alkoholi suhtes vastupanuvõimeliseks. See tähendab, et alkohol võib kaotada desinfitseeriva mõju.


Millise seadistusega peab hoone ventilatsioonisüsteem praegu töötama?

12.05.2020

Mitteeluruumides ja hoolekandeasutustes ei tohi ventilatsioonisüsteemi välja lülitada isegi siis, kui hoone pole kasutuses.

Ventilatsioonisüsteem peab ka õhtul ja nädalavahetusel töötama kas projekteeritud tootlikkusega ehk tavapärasel päevarežiimil (100%) või vähendatud tootlikkusega (vähemalt 40%). Vähendatud tootlikkusega töötav ventilatsioonisüsteem tuleb projekteeritud tootlikkuse režiimile lülitada vähemalt kaks tundi enne hoone või hoone osa kasutamise algust.

Kauplusladudes ja ostukeskustes on kasutusel ringlusega ventilatsioonisüsteemid. Need tuleb lülitada täielikult välisõhu peale, et vältida võimalikku viiruste ringlemist ventilatsioonisüsteemi kaudu.

Ka muudes ventilatsioonisüsteemides tuleb üle vaadata õhu sissepuhke ja väljatõmbe seadistused, et süsteem tõmbaks õhku välja ilma seda tagasi suunamata.

Kui hoones pole sisekliimat tagavaid ventilatsioonisüsteeme, tuleb ruume tugevalt tuulutada. Seda tuleks teha vähemalt kord tunnis ja 15 minuti jooksul enne mitme inimese koosviibimist.

Ruumipõhine ringlusõhuga jahutus- või kütteseade (näiteks puhurkonvektor, fan-coil, split-seade) tuleb välja lülitada, välja arvatud juhtudel, kui see on vajalik ruumis kindla temperatuuri tagamiseks või kui seadet pole võimalik välja lülitada.

Sel juhul tuleb tagada pidev õhuvool läbi seadme. Kui fan-coil (ventilaatoriga kütteseade) töötab, siis tuleb see seadistada nii, et ventilaator vahepeal välja ei lülituks. Nii ei kogune viirus filtrisse.


Mida peaksid seoses koroonaviirusega silmas pidama toidutootjad?

15.04.2020

Koroonaviiruse leviku ennetamiseks tuleb

  1. vältida lähikontakti,
  2. järgida ohutu toidukäitlemise praktikaid,
  3. puhastada ja desinfitseerida pindu,
  4. tagada hügieenivõimalused ning
  5. järgida tavapäraseid koristus- ja ventilatsiooninõudeid.

Enda töötajate kaitsmiseks jälgi nende terviseseisundit.

  • Võimaluse korral soovita töötajatel hoida üksteisega vähemalt 2 meetrit vahet.
  • Minimeeri riskirühmadesse kuuluvate töötajate kokkupuudet teiste töötajatega.
  • Nakkusohu korral tee ettevõttes puhastus ja desinfektsioon, et vältida haiguse levikut töötajate hulgas.

Loo töötajatele rohkesti võimalusi käte desinfitseerimiseks ja pesuks.

  • Käsi tuleks pesta sooja vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit ja vähemalt iga 2 tunni järel.
  • Käsi tuleb pesta ja desinfitseerida ka enne ja pärast kummikinnaste kasutamist.
  • Desinfitseerimisvahendid peavad olema töötajate liikumisteedel nähtavas kohas.

Tööriideid (sh tekstiilkindaid) peske võimaluse korral peale igat vahetust.

  • Peske rõivaid kangale lubatud kõrgemail temperatuuril.
  • Puhastage peale igat vahetust ka jalanõud.
  • Võimaluse korral kasutage ühekordseid tööriideid.

Lisateavet saab Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt.


Kas ja kuidas on tagatud veterinaarjärelevalve?

14.04.2020

Veterinaar- ja Toiduamet on võimaluste piires lükanud edasi kõik plaanilised järelevalvetoimingud, mis nõuavad kohapealset kontrolli.

Lihakäitlemisettevõtetes ja piiridel jätkub tavatöö. Senisest ulatuslikumalt tehakse kontaktivaba järelevalvet (tõendavad dokumendid, video- ja fotomaterjal, toidu tootjate e-keskkonnad jms). Kaubavahetuse jätkumise huvides väljastatakse sertifikaate maakondade keskustest.

Klientidega suheldakse telefoni ja kirja teel ning e-kanalites, et kaitsta nii oma töötajaid kui ka kliente. Erand on vajaduspõhised kontrollid ja ohtudele reageerimine.

Ka klientidel palub amet kõik võimalikud toimingud teha e-kanalites.

  • Andmeid ja taotlusi saab edastada riiklikus alkoholiregistris ja kutselise kalapüügi registris.
  • Maaeluministeeriumi kliendiportaalis saab esitada väljaveosertifikaatide taotlusi.

Amet on valmis reageerima ohuolukordadele, nagu loomataud, toidutekkeline haiguspuhang ja loomade väärkohtlemine.

Veterinaar- ja Toidulaboratoorium jätkab loomahaiguste laboratoorseid uuringuid ja toidu nõuetekohasuse hindamist.

  • See tähendab, et kõik laborisse toodud proovid analüüsitakse.
  • Vastu võetakse ka jahimeeste võetud organi- ja vereproovid ning loomapidajate võetud proovid, mida soovitakse analüüsida loomahaiguste suhtes.


Mida peavad loomapidajad teadma koroonaviirusest?

28.04.2020

Praegu ei ole tõendeid, et lemmikloomad või muud koduloomad

  • nakatuksid koroonasse või
  • oleksid inimestele nakkusallikad.

Nõuded, mida peaksid järgima kõik, kes töötavad elusloomadega või käitlevad loomseid saadusi

Kuigi koroonaviirus levib inimeselt inimesele, tuleb loomadega tegelemisel sellegipoolest järgida elementaarseid hügieeninõudeid. Sel moel kaitstakse end sellistegi bakterite eest, mis võivad kanduda loomalt inimesele (kolibakter, salmonella).

Pärast loomadega kokkupuutumist tuleb käed pesta vee ja seebiga.

Peale sagedase kätepesu peavad kõik need, kes töötavad elusloomadega või käitlevad loomseid saadusi:

  • kandma tööriietust ja -kindaid;
  • regulaarselt desinfitseerima kasutatavaid töövahendeid ja töökohta. Seda tuleks teha vähemalt kord päevas;
  • pärast töö lõppu võtma kaitseriietuse seljast ja selle ära pesema. Soovitatav on kõik tööriided, töövahendid ja kaitseriided hoida töökohas ning pesta need kohapeal.

Lisainfot saab Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt.


Tarbija ja ettevõtja õigused – reisimine, üritused, kinkekaardid, piletid jne

Mu lend tühistati, millised on mu õigused?

09.04.2020

Kui lennuettevõtja lennu tühistab, on Sul õigus lennupileti raha tagasi saada (kui reis sai alguse EList või kolmandast riigist, aga lendu teostas EL-i vedaja).

Lisaks on Sul õigus lennuettevõtja abile ja hoolitsusele, näiteks saada toitlustust või majutust, kui Sa ootad esimesel võimalusel tehtavat asenduslendu. Kuid palun arvesta, et asendusteekonna pakkumine esimesel võimalusel ei pruugi lennuvedajal olla praegu objektiivselt võimalik.

Kui Sa valid

  • piletiraha tagastamise või
  • lepid kokku asenduslennu mõnel hilisemal kuupäeval,

ei ole lennuvedajal enam kohustust Sinu eest hoolitseda.

Lennuettevõtjad paluvad Sul arvestada, et neil võib päringutele või nõuetele vastamine praegu veidi enam aega võtta. Nad loodavad Sinu mõistvale suhtumisele ja kannatlikkusele.

Lisateavet, missugused on lennureisija õigused praeguses olukorras, saad soovi korral lugeda Euroopa Komisjoni avaldatud ülevaatest.


Minu lend ja majutus on eraldi broneeritud, kuid ma ei soovi reisile minna. Mida teha?

17.05.2020

Oleks hea, kui Sa võtaksid ühendust vahendajaga, kes Sulle piletid ja majutuse müüs.

Teine võimalus on ühendust võtta otse lennufirma ja majutusasutusega.

Soovitame Sul uurida, kas on võimalik teenusest loobuda ja raha tagasi saada.

Palun arvesta, et praeguse olukorra tõttu võib ettevõtjate vastus viibida, seepärast on kõigilt palutud mõistvat suhtumist ja kannatlikkust.


Kas reisikindlustus hüvitab koroonaviirusest tekitatud kulud?

31.03.2020

See, millised reisikindlustuse tingimused sulle kehtivad, sõltub konkreetsest sõlmitud lepingust, nt millisesse piirkonda reisid, kui kaua reis kestab ja kas oled sõlminud reisitõrkekindlustuse. Kui oled sõlminud reisikindlustuse, uuri kindlustusandjalt täpselt järele kindlustuskaitse ulatus ja selle tingimused.


Kas reisikindlustus üldse kehtib olukorras, kus Maailma Terviseorganisatsioon on välja kuulutanud ülemaailmse koroonapandeemia?

09.04.2020

Reisikindlustus on vabatahtlik kindlustus, kus kindlustuslepingu sõlmimisel lepivad kindlustusandja ja kindlusvõtja kokku, missuguse sündmuse (kindlustusjuhtumi) korral peab kindlustusandja oma kohustuse täitma.

Hüvitatakse üksnes see kahju, mille hüvitamise on pooled varem kokku leppinud.

Kindlustusandja tingimustes on kirjas, mida kindlustusandja loeb kindlustusjuhtumiteks ja mida mitte.

Enamasti on kindlustusandjate tingimustes loetletud ka välistused, mille korral ta hüvitist ei maksa.

Eesti Kindlustusseltside Liit on välja töötanud reisikindlustuse hea tava, mille kohaselt ei hüvita kindlustusandjad üldjuhul kahju, mis on tekkinud pandeemia, epideemia või ametivõimude tegevuse tõttu. Siinjuures ei ole oluline, kas reisikindlustus on sõlmitud enne või pärast pandeemia väljakuulutamist.

Seda, kas Sinu kindlustusandja hüvitab eriolukorra tõttu tekkinud kahju, sõltub konkreetsest kindlustusandjast. Osa kindlustusandjad on praeguseks teada andnud, et hüvitavad näiteks ravikulud, karantiiniga seotud lisakulud majutusele ja transpordile jms.


Kas olukorras, kus viibin veel välismaal reisil ja mul on kehtiv reisikindlustus, hüvitab kindlustusandja seoses koroonaviirusega tekkinud kulud?

31.03.2020

See sõltub konkreetsest kindlustusandjast ja kindlustuslepingu tingimustest. Loe oma kindlustuslepingu tingimused veel kord läbi. Üldjuhul aga kindlustusandjad ei hüvita kahju olukorras, kus inimene on juba reisil piirkonnas, kus kehtestatakse karantiin, ning inimene ei pääse kehtestatud karantiini tõttu õigel ajal reisilt koju ja seepärast tekib reisijale lisakulu.


Haigestusin reisil olles, kas kindlustus katab ravikulud?

31.03.2020

Selleks, et kindlustusandja hüvitaks ootamatu haigestumisega seotud kulud, peab enne reisi olema sõlmitud tervisekindlustus, mis üldjuhul on reisikindlustuslepingu sõlmimise kohustuslik eeldus, st kui inimene ei soovi tervisekindlustust sõlmida, ei sõlmita temaga ka reisikindlustust.

Kindlustused katavad tervisekindlustuse alusel mistahes viirushaigestumisega seotud ravikulud, kuivõrd taoline haigestumine on alati ootamatu. Seega loetakse kindlustusjuhtumiks ka koroonaviirusesse haigestumine. Tervisekindlustuse alusel on koroonaviirusesse haigestumisega seotud kulud kaetud üksnes hetkeni, mil piirkonnas, kuhu reisiti, kuulutati välja epideemia.

Kui inimene siiski otsustab reisida epideemia piirkonda ja haigestub seal koroonaviirusesse, ei ole tema ravikulud enam tervisekindlustuse alusel kaetud, sest inimene on end teadlikult ohtu asetanud.


Reisikorraldaja ei tühista pakettreisi, kuid ma ei taha reisida. Mida teha?

31.03.2020

Paljud reisikorraldajad on lähiajal toimuma pidanud pakettreisid tühistanud juba praegu. Kuna olukord muutub kiiresti võivad reisid, mis on plaanitud toimuma mõne kuu või poole aasta pärast, toimuda nii, nagu on kavandatud. Seepärast ei maksa kaugemas tulevikus toimuvate reiside tühistamisega kiirustada. Tasub võtta mõtlemisaega ja rahulikult hinnata, kas reisi tühistamine on vältimatu.

Kui reisikorraldaja ei ole lähitulevikus toimuvat reisi tühistanud, on ka reisijal õigus lõpetada pakettreisileping lõpetamistasu maksmata enne pakettreisi algust, kui sihtkohas või selle vahetus läheduses esinevad vältimatud ja erakorralised asjaolud, mis mõjutavad olulisel määral pakettreisi teenuste osutamist või reisijate vedu sihtkohta.

Vältimatud ja erakorralised asjaolud võivad tähendada näiteks sõjategevust, muid tõsiseid julgeolekuprobleeme (nt terrorism), märkimisväärseid ohte inimese tervisele (nt raske haiguspuhang reisisihtkohas), või loodusõnnetusi (üleujutus, maavärin või ilmastikutingimused, mis muudavad võimatuks reisida sihtkohta turvaliselt pakettreisilepingus ette nähtud viisil).

Taganemisavaldus tuleb reisikorraldajale esitada enne pakettreisi algust.

Ärgitame reisijaid reisikorraldajatega kokku leppima paindlikke lahendusi. Näiteks, ettemaksu tagastamise asemel võib reisikuupäevad muuta hilisemaks või pakkuda kinkekaarte, mida reisija saab oma äranägemisel kasutada talle sobival ajal hiljem.


Üritus jäetakse ära koroonaviiruse leviku pärast. Mis saab piletirahast?

31.03.2020

Ürituse korraldajal on võimalik peale raha tagastamise pakkuda teile muid ürituse aegu või anda kinkekaart. Kui teile need valikud ei sobi, on teil õigus saada raha tagasi. Kuna ärajäävate ürituste hulk on väga suur, palun varuge kannatust asjaajamisel.


Soovin mängutoa broneeringu tühistada koroonaviiruse leviku pärast. Mis saab ettemaksust?

31.03.2020

Teil on õigus broneeringu eest ettemakstud raha tagasi saada. Kuid poolte kokkuleppel võib broneeringu kuupäeva muuta ka hilisemaks.


Mu laps ei saa käia huviringis, kuid olen selle eest maksnud. Kas mul on õigus vähem maksta?

12.04.2020

Oleneb konkreetse lepingu tingimustest. Näiteks, kui olete kokku leppinud nii, et lepingu kestel tuleb teenuse osutajal korraldada kindel hulk trenne/tunde, ent täpsed kuupäevad lepite kokku hiljem, võib olla lahendus see, et teenuse osutaja annab trennid/tunnid pärast olukorra normaliseerumist. Kui aga kokkulepe on selline, et igas kuus tuleb anda kindel arv trenne/tunde, võib märtsi-aprilli-mai trennid/tunnid lükata edasi, või vähendada teenustasu nende trennide/tundide võrra, mis osutamata jäävad.

Kui tasu küsitakse teenuse eest, mida on võimalik pakkuda koduõppe vormis, siis võib tasu küsida.


Mida teha, kui kinkekaart või pilet aegus ajal, mil seda ei olnud võimalik piirangute tõttu kasutada?

24.05.2020

Teil kui tarbijal on õigus lepingust taganeda ja saada tagasi kinkekaardi või pileti eest tasutud raha. Palun pöörduge kaupleja poole, kes teile kinkekaardi või pileti väljastas. Tasub uurida infot kaupleja kodulehel infot, sest praeguses olukorras on paljud kauplejad ise kõik vajaliku info üles pannud.


Kas kaupleja võib keelduda tagasi maksmast kinkekaardi eest tasutud summat, kui ta on kinkekaardi kasutamiseks pakkunud kliendile muud võimalust?

08.04.2020

Kui kaupleja pakub kinkekaardi kasutamiseks alternatiivi, ei ole tarbijal õigust lepingust taganeda ja saada tagasi kinkekaardi ostuks kulutatud raha.

Näiteks, kui inimene ei saa kinkekaarti kasutada kinos, ent saab seda teha kaupleja e-poes, ei ole tal õigust lepingust taganeda (loe: nõuda raha väljamaksmist).


Kas teenuseid saab ka hiljem tarbida, kasutades sama kinkekaarti (mis sest et hilisemaks ajaks on see kaart aegunud)?

01.04.2020

See on kokkuleppe küsimus kinkekaardi väljastajaga, paljud kauplejad pakuvad seda võimalust ise. Palun võtke ühendust kinkekaardi väljastanud kauplejaga. Vaidluse korral saab tarbija tugineda õiguskaitsevahenditele (nõuda kohustuste täitmist, nõuda kahju hüvitamist jts). Kindlasti tuleb sellised kokkulepped sõlmida kirjalikult.


Kuidas käituda, kui olen tellinud teenuse, nt ürituse korraldamine, millest soovin nüüd taganeda?

01.04.2020

Esmalt palun pöördu teenusepakkuja poole. 1) kui oled teenusepakkujale teinud ettemaksu ja soovid teenusest loobuda, on teenusepakkujal õigus ettemaksust maha arvata kulud, mis ta on juba teinud, ja ülejäänu peab ta sulle tagastama; 2) kui sa aga ei ole teinud ettemaksu ja soovid teenusest loobuda, on teenusepakkujal õigus sinult nõuda mõistlikku hüvitist kulude eest, mis ta on juba teinud. See, kas ja millised kulud on teenusepakkuja teinud, on tema enda tõendada.


Kas ma pean maksma laenu ja/või liisingu kuumakseid, kui olen palgata sundpuhkusel?

01.04.2020

Jah, peab küll. Tarbijakrediidilepingutes ei ole vääramatu jõud takistav asjaolu rahaliste kohustuste täitmisel. Kui on näha, et sissetulek väheneb, palun võtke esimesel võimalusel kindlasti ühendust teenusepakkujaga. Näiteks, osa pankasid pakub maksepuhkust.


Pretensiooni esitamise aeg hakkab kätte jõudma. Mida teha?

24.05.2020

Soovitame kauplejale esitada kaebuse e-kirja teel. Kaebusesse kirjutage oma ees- ja perekonnanimi, millal on kaup ostetud, mis puudused on kaubal ilmnenud ja kirjutage selge sõnaga oma nõue (soovite vahetada, tagastada vm). Palun märkige selles taotluses, et kauba toimetate kaupleja juurde esimesel võimalusel, st veenduge, et teie ja kaupleja vahel on olemas kokkulepe.


Kas kaupluses peab kauba eest olema võimalik tasuda tavakassas või võib kaupleja teha praeguse olukorra ajal nii, et tasutakse üksnes nutikassas?

24.05.2020

Tarbijal peab olema võimalus tasuda ka sularahas. Üldiselt viibib nutikassade alal ka kaupluse teenindaja, kes abistab ostjat ja vajaduse korral õpetab, kuidas iseteeninduskassas kaupa osta.  


Olen pensionär ja olen ostnud endale pesumasina, kuid see läks katki. Pesumasina müünud firma keeldus remondimeest saatmast viiruseohu tõttu. Kas firma saab keelduda teenuse pakkumisest viirusehirmu tõttu?

24.05.2020

Jah, erakorralistel asjaoludel on õigus keelduda. Eriolukorra ajal kehtisid piirangud teiste inimestega kontaktis olemisele, sestap oli kaupleja keeldumine mõistetav.

Kui tarbijal läheb 2 aasta jooksul arvates ostust pesumasin katki, vastutab müüja, kui asi ei vasta lepingutingimustele, ja tarbijal on sel ajavahemikul õigus nõuda parandamist.

Tavatingimustes loetakse, et müüja on müügilepingut oluliselt rikkunud muu hulgas ka siis, kui müüja õigustamatult keeldub asja parandamast või asendamast, või ei tee seda mõistliku aja jooksul hetkest, mil talle on teatatud, et asi ei vasta lepingutingimustele. Samuti, kui asja parandamise või asendamisega on ostjale tekitatud põhjendamatuid ebamugavusi.

Kui ettevõtja õigustamatult keeldub pesumasinat parandamast või ta põhjustab asja parandamise või mitteparandamisega tarbijale põhjendamatuid ebamugavusi, on ta müügilepingut oluliselt rikkunud, mis on alus tarbijal lepingust taganeda. See tähendab, et tarbija võib toote tagastada ja raha tagasi küsida.

Samas, müüja vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud siis, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav siis, kui ettevõtja rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida ettevõtja ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

Ajal, mil kehtis eriolukord, palus valitsus kõigil kodus püsida ja avalikus kohas teiste inimestega kontakte vältida ning seda piirangut võib laiendada ka võõra isiku kodus käimisele. Ettevõtja aga ei saanud eriolukorra ja piirangute kehtestamist mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud ettevõttelt oodata, et ta kokkuleppe sõlmimise ajal oleks osanud arvestada eriolukorra piirangutega.

Seepärast on ettevõtja tegevus – keelduda tarbija kodus tema pesumasina parandamist eriolukorra ja sellest tulenevate piirangute tõttu, sh eesmärgida kaitsta enda ja oma töötajate tervist –, vabandatav vääramatu jõu tõttu.

Seega jah, ettevõte sai eriolukorra tõttu keelduda teenuse pakkumisest ka siis, kui kehtib garantii või õigus esitada pretensioon, ja ka muul põhjusel, näiteks viirusehirmu tõttu. Loodetavasti on tarbijal võimalik jõuda ettevõtjaga kokkuleppele nüüd, pärast eriolukorra lõppu, ning leida mõlemat poolt rahuldav lahendus.


Kuidas mõjutab eriolukord lepingukohustuste täitmist eraõiguslikes suhetes?

08.04.2020

Üldiselt on lepinguosalistel kohustus lepingust kinni pidada. Lepinguõiguse reeglid, sh lepingu täitmisega seotud kohustused, kehtivad ka eriolukorras.

Hädaolukorra seadus ei võimalda riigil sekkuda eraõiguslikesse lepingutesse (nt pikendada maksetähtaegu vms). Samas on lepinguõiguses kindlaks määratud erireeglid sellisteks olukordadeks, kus lepingu

  • täitmine on takistatud vääramatu jõu tõttu või
  • sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja lepinguosaliste kohustuste vahekord on märkimisväärselt muutunud.

Loe täpsemat infot Justiitsministeeriumi kodulehelt.


Kas eriolukorra tõttu suletud ettevõtted võivad riigilt nõuda kahju hüvitamist?

05.04.2020

Üldine põhimõte on, et riik hüvitab õigusvastase kahju, õiguspärase kahju erandina vaid siis, kui ebaõiglus konkreetse ettevõtte puhul on ilmselge. Eriolukorras vastutavad solidaarselt nii avalik kui ka erasektor. See tähendab, et erasektor talub ühiskonna hüvanguks ning suure osa elanike elu ja tervise kaitseks tema suhtes rakendatud õiguspäraseid piiranguid. Millised eeldused peavad kahju hüvitamise nõudmiseks täidetud olema ning mis aja jooksul peaks ettevõtja tegutsema, loe lisaks Justiitsministeeriumi kodulehelt.


Kas toidukäitleja võib tarnijatelt küsida garantiisid seoses koroonaviirusega?

02.05.2020

Ei. Justkui toote viirusevaba olekut kinnitav sertifikaat ei ole õigustatud, kuna puuduvad tõendid, et toiduained võiks ohustada inimeste tervist seoses koroonaviirusega. Igasugused nõudmised sellist sertifikaati tagada on seega ebaproportsionaalsed ega ole seetõttu vastuvõetavad.


Liikumispiirangud hooldekodudes

Kas hooldekodude elanikud tohivad praegu avalikus ruumis liikuda, näiteks minna linna või külla jalutama?

29.05.2020

Terved kliendid saavad reegleid järgides kenasti liikuda (sh tööle). Eriolukorraga lõppesid üld- ja erihoolekande klientidele kehtestatud liikumispiirangud. Alates 18. maist saab liikumist piirata juhtumipõhiselt, näiteks juhul, kui hooldekodus on nakatunud, nakkuskahtlusega inimesed jne. Külastuskeeld hoolekodudele kehtib 1. juunini.


Millised õigused on karantiinis hooldekodul piirata oma elanike liikumist? Kas elanikke võib näiteks takistada toast lahkumast, lukustades nende ruume?

29.05.2020

Hooldekodu peab tagama, et haigestunud ja terved inimesed kokku ei puutuks. Selleks tuleb hooldekodudes koroonaviiruse diagnoosi ja haigusnähtudega hoolealused tervetest eraldada. Kui hooldekodus on haigestunuid, on hoolealuste liikumine tubade ja osakondade vahel keelatud. Piiranguid tuleb hoolealustele selgitada ja vajadusel üle korrata. Hea tervise juures olevad hooldekodu elanikud peavad saama õues käia. Kindlasti ei ole õige inimesi lukustada kinnistesse ruumidesse vaid tuleb hooldekodude elanikele neile arusaadavalt selgitada, vajadusel meelde tuletades, miks ei tohi karantiiniajal harjumuspäraselt ringi liikuda. Hooldekodu töötajad võivad jätkata tavapärast tööl käimist eeldusel, et nad on terved.


Liikumispiirangud varjupaikades ja kodutute öömajades

Kas haigusnähtudega kodutud võivad vabalt avalikes kohtades ringi käia?

12.04.2020

Varjupaikades ja turvakodudes viibivad inimesed, kes on nakatunud koroonaviirusega, samuti nendega lähedalt kokku puutunud inimesed ei tohi oma viibimiskohast lahkuda, vaid peavad püsima isolatsioonis.

Liikumispiirang kehtib neile alates haiguse diagnoosimisest kuni tervenemiseni.

Varjupaigast või turvakodust tohivad nad lahkuda ainult tervishoiutöötaja või politseiniku korraldusel, samuti elu ja tervist ohustava hädajuhtumi korral. Kui vaja, viiakse need viiakse inimesed haiglaravile.

Kuna inimestel on vaja varjupaigas või turvakodus elada, tuleb seal haiged ja nendega lähedalt kokku puutunud inimesed teistest eraldada.

Teised varjupaigas või turvakodus viibijad peavad toimima samamoodi nagu viirusnähtudeta inimesed, kes elavad koos nakatunuga, kuid ei puutu temaga vahetult kokku.

Varjupaigas või turvakodus viibides peab inimesele olema tagatud igapäevane söök ning muu vajalik abi.

Politsei kontrollib varjupaigas või turvakodus liikumispiirangu järgimist.

Eestis on 18 varjupaigateenuse pakkujat. Varjupaikades on kokku 626 kohta:

  • Tallinnas – 264,
  • Tartus – 52,
  • Narvas – 61,
  • Pärnus – 62.

Ainult täisealistele turvakoduteenust pakkuvaid asutusi on 3 – Narvas, Haapsalus ja Raplas.