Kriis

HOIA mobiilirakendus

Mis on HOIA mobiilirakendus?

09.09.2020

HOIA on mobiilirakendus, mis aitab rakenduse kasutajate kaasabil piirata COVID-19 viiruse levikut. Rakenduse eesmärk on teavitada koroonaviirusesse nakatunute lähikontaktseid ja anda neile sellega ka esmased suunised, kuidas edasi käituda. Niimoodi saab kasutaja kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades tal astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks.


Kuidas HOIA äpp töötab?

09.09.2020

Rakendust kasutavad telefonid registreerivad läheduses asuvate teiste telefonide Bluetooth signaalide olemasolu. Kui signaal on piisavalt lähedal ja selle kestvus piisavalt pikk, siis salvestub nende telefoni lähikontakti anonüümne kood. Kui nüüd inimene kinnitab oma nakkuse HOIA äpis, siis laetakse tema seadme anonüümsed koodid kesksesse serverisse, kust kõik kasutajad saavad need alla laadida. Anonüümse koodi põhjal ei ole inimest võimalik tuvastada. Kasutaja telefon võrdleb, kas haige anonüümne kood ühtib mõne koodiga, mis on tema telefoni varem talletunud. Kui jah, loetakse kasutaja lähikontaktseks ja ta saab vastava teavituse koos tegevusjuhistega. Kasutaja ei saa teada, kes oli see nakatunu, kellega ta kokku puutus, ega ka muud infot, mis võimaldaks nakatunut kaudselt tuvastada.


Miks peaksin HOIA äppi kasutama?

09.09.2020

Me kõik loodame, et COVID-19 epideemia raskemad päevad on selleks puhuks seljataga. Sellegipoolest ei tohi me kaotada valvsust. Pandeemia ei ole lõppenud ja kui kasvab inimeste liikumine nii Eesti sees kui ka rahvusvaheliselt, on jätkuvalt oht, et haigus hakkab jälle levima. See ei tähenda, et peaksime normaalse elu pausile panema, kuniks teadlased suudavad leida ravimi või vaktsiini koroonaviiruse vastu. Rakendus HOIA on loodud selleks, et võiksime järgmisele lainele minna vastu üks samm viirusest ees. Mida varem nakkuse leviku ahel peatatakse, seda vähem inimesi nakkuse saab ning seda kergemini viirus seljatatakse. Inimeselt inimesele leviku piiramisel on nakatunu lähikontaktsete võimalikult kiire teavitamine oluline abivahend ning HOIA just nimelt seda teebki. Praegu, kui ajad on rahulikumad, on parim aeg seda olulist tööriista tundma õppida ning harjutada selle kasutamist koos oma lähedastega.


Kuidas aitab HOIA äpp mind viiruse vastu?

09.09.2020

Viirused nagu COVID-19 võivad levida enne sümptomite teket, mille tõttu nakatunu võib enesele ja teistele teadmata haigust edasi levitada. See tähendab, et haigustunnuste tekkimise ajaks võib viirus olla juba teistele edasi kandunud ning ainuüksi sümptomaatiliste inimeste kodus püsimisest ei piisa, et viiruse levik peatada. HOIA äpi kaudu on nakatunul võimalik kiiresti teavitada kõiki inimesi, kellega ta on nakkusohtlikul perioodil lähedalt kokku puutunud. Niimoodi saavad äpi kasutajad varakult teada võimalikust nakatumisest ja saavad astuda samme enese ja teiste tervise kaitseks. HOIA äppi kasutades panustad seega nakkuste arvu vähendamisele Eestis, sõltumata sellest, kas osutud nakatunuks või lähikontaktseks.


Terviseamet juba tegeleb lähikontaktide teavitamisega - milleks siis veel HOIA äppi vaja?

09.09.2020

Terviseametis on tõepoolest meeskond, kelle ülesanne on helistada läbi kõik koroonaviirusesse nakatunud, selgitada välja, kellega nad lähikontaktis olid ning neid lähikontaktseid omakorda teavitada võimalikust nakatumisest. See töö on väga oluline, et piirata nakkuse edasi kandumist, ent sel esineb teatud loomulikke puudujääke. Iga nakatunu ei pruugi suuta meenutada kõiki inimesi kellega ta lähikontaktis oli: mõni inimene läheb meelest ära ja mõne inimese puhul ei suuda nakatunu neid lihtsalt tuvastada. Näiteks ei tea nakatunud enamasti, kelle kõrval nad liinibussis istusid. HOIA loob seega olulist lisandväärtust Terviseameti tööle, sest suudab tuvastada ka need lähikontaktid, keda nakatunu ise ei tunne või ei mäleta.


Kui palju kasutajaid peab olema, et HOIA äpist oleks kasu?

09.09.2020

Mõned uuringud on näidanud, et kui me kasutaksime ainult äppi, võiks 60% elanikkonna kaetusega olla võimalik epideemiat ohjata. Tegelikkuses ei ole nii suure kasutajate hulga saavutamine vajalik, sest äpp on ainult üks mitmest vahendist meie tööriistakastis selle viiruse leviku piiramiseks. See on lihtne ja turvaline kaitsevahend, mille kasutamise tulemusena muutuvad ka kõik teised meetmed tõhusamaks. Oleneb ka, kes on kasutajad – väga palju ringi liikuvad, potentsiaalselt haigestunutega ja üldse rohkemate inimestega igapäevaselt kokku puutuvad võiksid kindlasti äppi kasutada. Kuna üks inimene keskmiselt kannab COVID-19 üle kahele teisele inimesele, siis ei lähe kaua, et ühest nakatunust haigus väga paljudele leviks. Seega iga kasutaja loeb: kui me tänu äpi kasutamisele kasvõi ühe nakkusahela läbi lõikame, siis väldime viiruse suuremat levikut.


Kas HOIA äpi kasutamine on kohustuslik?

09.09.2020

HOIA äpi kasutamine on täiesti vabatahtlik. Meie soov pole kedagi kohustada, vaid anda kõigile võimalus aidata kaasa viiruse leviku piiramisele Eestis.


Kuidas muuta HOIA äpi keelevalikut?

09.09.2020

Rakendus toetab kolme keelt - eesti, inglise ja vene keelt. iOS rakenduse puhul toimub keelevaliku muutmine rakenduses sees. Android rakenduse esimeses versioonis rakenduse keel muutub vastavalt operatsioonisüsteemi keelele. Kui telefon on eesti keeles, siis on seda ka rakendus. Kui telefon on inglise keeles, on rakendus inglise keeles jne. Uuematel Androidi seadmetel saab keelt muuta, minnes Settings -> General management -> Language and input ("Seaded" -> "Üldine haldus" -> "Keel ja sisestus"). Täpsema juhise saab oma telefoni tootjalt. Järgnevates Androidi versioonides lisame rakendusepõhise keelevaliku toetamise.


Mis perioodi jooksul HOIA äppi kasutatakse? Kas seda kasutatakse ainult koroonaviiruse puhul?

09.09.2020

Äppi kasutatakse ainult Eesti koroonaviiruse leviku ohjamiseks. Peame olema valmis, et viiruse levikul on Eestis rohkem kui üks laine, seega võib ka äpp olla aktiivses kasutuses rohkem kui ühel perioodil. Esialgu me ei oska öelda, kas HOIA võiks sobida ka mõne teise viirushaiguse leviku piiramiseks, ent oleme sellele võimalusele avatud.


Sain HOIA äpilt teavituse, et olin COVID-19 nakatunuga lähikontaktis. Kas ma jään nüüd ka haigeks?

09.09.2020

Kui said äpilt teavituse, siis see tähendab ainult seda, et oled tõenäoliselt olnud lähikontaktis koroonaviirusesse nakatunuga. See ei tähenda, et jääd kindlasti haigeks. Oluline on nüüd püsida kodus ja jälgida oma sümptomeid. Kui sul tekib näiteks kuiv köha, palavik või tunned raskust hingamisel, siis võta ühendust oma perearstiga, kes korraldab sinu testimise ja ravi. Oluline on meeles pidada, et kui ka oled saanud nakkuse, ei tähenda see, et nakkus kulgeb raskekujuliselt: enamik juhte kulgeb rahulikult.


Sain HOIA äpilt teavituse, et olen olnud lähikontaktis ja peaksin nüüd 14 päeva kodus olema. Olen olnud kodus juba nädal aega, kas tõesti 14 päeva veel?

09.09.2020

Kui oled lähikontakti teavituse saabumiseks end juba isoleerinud ja oled kindel, et isolatsiooni käigus ei ole puutunud kokku kellegagi viisil, et nakkus võis üle kanduda, siis arvesta 14 päeva lugemist alates päevast, mil end isoleerisid. Kui isoleerisid end 7 päeva tagasi ja teavitus tuli täna, siis püsi kodus veel 7 päeva.


Kas kõik, kes saavad HOIA äpilt teavituse, et nad on olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga, saavad õiguse ka testida?

09.09.2020

Äpi kaudu teavituse saanud lähikontaktseid koheldakse samaväärselt nende lähikontaktsetega, keda tuvastatakse Terviseameti poolt nakatunu intervjuu käigus. Praeguste juhiste alusel tähendab see seda, et kui sul tekivad sümptomid, siis pääsed ka perearsti kaudu testima.


Kas minu suhtes võidakse kehtestada liikumispiirang, kui olin HOIA äpi teatel lähikontaktis viirusekandjaga?

09.09.2020

Kui HOIA tuvastab, et oled olnud lähikontaktis viirusekandjaga, siis soovitab ta sul end 14 päevaks teistest isoleerida ja oma tervist jälgida. Viiruse leviku piiramiseks on säärane ettevaatlikkus hädavajalik. Samuti pakutakse sulle telefoninumbrit, kuhu helistada lisainfo saamiseks. Äpi kaudu pole võimalik kellelgi peale sinu enda tuvastada, et olete olnud lähikontaktis viirusekandjaga, seetõttu ei saa ka keegi sulle kehtestada liikumispiirangut. Oma liikumise piiramine on iga äpi kasutaja enda südameasi, mida ükski teine inimene ega asutus kontrollida ei saa.


Kas HOIA äppi kasutades peab koguaeg telefoni kaasas kandma?

09.09.2020

HOIA äpp toimib läbi telefonide omavahelise privaatse suhtluse. Kui oled suundumas kusagile, kus võid puutuda kokku teiste inimestega, siis oleks parima tulemuse saavutamiseks tõesti hea rakendust omavat telefoni kaasas kanda. Samuti peab vaatama, et telefonil oleks Bluetooth sisse lülitatud.


Kas HOIA äpil on vanusepiirang?

09.09.2020

Ei. HOIA äppi on võimalik kasutada igas vanuses, ka alla 13-aastastel. Kuivõrd äpp ei töötle isikuandmeid, siis ei nõua äpi kasutamine alla 13-aastastelt eraldi vanema nõusolekut. Vanematel on siiski võimalik alati kontrollida, milliseid rakendusi nende laste telefonidesse võib tõmmata. Õiguslike piirangute tõttu pole alla 13-aastasel võimalik oma nakatumist ise äpile kinnitada, kuid nad saavad kasutada rakendust selleks, et ise saada teavitusi lähikontaktist. Tulevastes äpi versiooniuuendustes leiame võimaluse, kuidas ka alla 13-aastase nakatunu haiguse saaks äpile kinnitada.


Miks ma ei saa ID-kaardiga oma nakkust kinnitada?

11.09.2020

Kiiruse ja kasutajamugavuse huvides tegime esimese äpi väljalaske sellisena, et äpp toetab vaid mobiilseid autentimisvahendeid, milleks Eestis on mobiil-ID ja SmartID. Nii on võimalik äpi kasutajal otse telefonist Patsiendiportaalis oma nakkus kinnitada. Lisaks mobiil-ID ja SmartID põhisele nakkuse kinnitamisele, oleme loomas juurde võimalust oma nakkus kinnitada ka Terviseametiga peetud intervjuu käigus, mis tehakse iga nakatunuga ja mille käigus pole vaja ühtegi autentimisvahendit. Soovitame igal eestlasel teha endale mobiil-ID või SmartID, mis võimaldavad ka ilma kaardilugejata riigiteenuseid kasutada. Loe lähemalt mobiil-ID kohta siit ja SmartID kohta siit. SmartID on tasuta turvaline nutirakendus, mille laadimise ja seadistamise peale kulub vaid paar minutit.


Terviseameti kontaktijälgija helistas mulle ja ütles, et olen olnud lähikontaktis, aga ma ei ole HOIA äpi kaudu ühtegi teavitust saanud. Kas see tähendab, et lähikontakti ikkagi ei toimunud ja ma ei ole nakkusohtlik?

09.09.2020

Ei tähenda. Võib juhtuda, et inimene kellega olid lähikontaktis, ei kasuta äppi ja seega ei tuvastanud sinu telefon ka lähikontakti. Kui teine inimene kasutas äppi, siis ikkagi ei saa teavituse mittelaekumise järgi kindlalt väita, et nakkusohtu ei olnud. Nakkus levib ka kontaktpindade kaudu ning sellist levikut äpp ei suuda tuvastada, küll aga manuaalne kontaktijälgimine. Seega, kui töötad nakatunuga samas kohas, aga näost näkku kokku ei puutunud, siis võid ikkagi olla nakatunud, ehkki lähikontakti inimesega ei olnud ja äpp teavitust ei saatnud.


Olen saanud teavituse lähikontaktist COVID-19 nakatunuga ja peaksin end isoleerima. Kas ma saan taotleda haiguslehte?

09.09.2020

Kuivõrd lähikontaktsed peavad end isoleerima teistest, et nakkust mitte edasi kanda, siis on neil õigus haiguslehele, kui see peaks vajalikuks osutuma. Õigus haiguslehele on sõltumata sellest, kas lähikontakti on tuvastatud Terviseameti töötaja või HOIA äpp. Iga lähikontaktne peab haiguslehte taotlema perearstilt. Selleks, et perearst võiks kinnitada, et lähikontakt on toimunud, teeb ta järelpärimise Terviseametile.

Seega, kui sinu lähikontakti on tuvastanud äpp, peaksid sa sellest teada andma Terviseametile, helistades äpis kuvatud numbrile (+372 794 3500). Sealt suunatakse sind edasi sinu regiooni lähikontakti tuvastamise spetsialistini, kes küsib mõned täpsustavad küsimused ja registreerib sinu lähikontakti. Seejärel on sul võimalik perearstilt haiguslehte taotleda.


Mida see tähendab, et HOIA rakenduse kaudu saadetud teavitused saabuvad viivitusega?

09.09.2020

Teavituste saabumine sõltub sellest, millal rakendus nakatunute koode küsib ja millal nakatunuga kokku puutusid. Kui puutusid nakatunuga kokku päeval, mil tema nakkus kinnitati, siis avalikustab süsteem nakatunu koodi sulle järgmisel päeval. Kui puutusid nakatunuga kokku enne päeva, mil tema nakkus kinnitati, siis avalikustab süsteem nakatunu koodi sulle nii pea, kui sinu rakendus koode küsib. Hetkel võimaldab Google ja Apple rakendusliides koode küsida kaks korda päevas.


Telefoni ekraanile tuli HOIA teavitus, panin selle kogemata kinni ja ei leia enam seda infot.

09.09.2020

Vastavalt telefoni mudelile ja operatsioonisüsteemile saadavad telefonid kasutajale iganädalaseid informatiivseid teavitusi, mis sisaldavad summaarset infot nakatumiste arvu kohta. Apple'i iOS-is on võimalik need sisse või välja lülitada valides telefonist Settings - Notifications - COVID-19 Exposure Notifications - Allow Notifications (lülitada kas sisse või välja). Androidi puhul tuleb valida Seaded - Google - COVID-19 kokkupuute märguanded (lülitada kas sisse või välja). Teavitused säilivad ainult teavituste paneelil kuniks kasutaja sellele vajutab või teavituse vasakule või paremale eest ära lükkab.

HOIA äpp saadab kasutajale teate teavituste paneelile sisuga "Uus märguanne. Ava rakendus, et vaadata märguannet", millele vajutades avaneb HOIA äpp. Lähikontakti olemasolu korral kuvatakse äpi avalehel vastavasisuline info koos soovitusega teatud ajani kodus püsida "Sul on olnud 1 lähikontakt COVID-19 haigega. Viiruse leviku riski vähendamiseks püsi kodus kuni xx.xx.xx". See info on äpis nähtav järgmised 10 päeva. Kui kasutaja kustutab HOIA äpist oma andmed kaob ka nakkuse teavitus. Kui kasutaja lükkab teavituse teavituste paneelilt ära, siis on nakkuse teavituse info HOIA äpis ikka nähtav.


Kui usaldusväärne on HOIA äpi info?

09.09.2020

Äpi peamine funktsioon on sind teavitada ja juhendada, kui võisid olla lähikontaktis COVID-19 nakatunuga. Seega kasutab äpp kolme sorti teavet: teave lähikontakti kohta, teave nakatumise kohta ning teave tegevusjuhiste kohta.

  1. Lähikontaktiks loetakse seda, kui oled olnud nakatunuga päeva jooksul koos vähemalt 15 minutit ja üksteisest vähem kui 2 meetri kaugusel. Telefonid koguvad infot lähikontakti kohta automaatselt läbi Bluetooth raadiosignaalide ning signaali tõlgendamine kauguseks põhineb põhjalikel rahvusvahelistel uuringutel, mida on muuhulgas läbi viinud ka sinu telefoni operatsioonisüsteemi loonud Google ja Apple.
  2. Inimeste nakatumine kinnitatakse välise tõeallika vastu, milleks Eestis on Terviseamet ja Tervise Infosüsteem. See tähendab, et ükski kasutaja ei saa end märkida nakatunuks, kui ta päriselt haige ei ole. Kui telefon teavitab sind lähikontaktist nakatunuga, võid kindel olla, et teavituse väljasaatnud inimene on ka päriselt nakatunud.
  3. Kui osutud lähikontaktseks, siis sulle kuvatud tegevusjuhised on Terviseameti poolt kinnitatud. Lisaks kuvatakse sulle Terviseameti telefoninumber, kuhu saad lisainfo küsimiseks helistada.


Kui kasutan HOIA äppi, kas riik jälgib nüüd minu tegemisi? Kas rahvatervise kaitse kaalub üles õiguse privaatsusele?

09.09.2020

HOIA äpi kasutamine ei nõua, et ta loobuksid oma õigusest privaatsusele. Äppi on võimalik kasutada nii, et ükski teine kasutaja ei saa teada sinu nakatumisest ega kokkupuutest nakatunuga. Ühelgi riigiasutusel ei teki äpi kaudu võimalust ühtegi kasutajat jälgida. Kui äpp tuvastab, et oled olnud lähikontaktis nakatunuga, on sul võimalik võtta ühendust Terviseametiga, et sellest teada anda, ent äpi kaudu Terviseamet seda infot ei kogu. Kui osutud nakatunuks, siis see info jõuab Terviseametile läbi laborite ja perearstide, mitte läbi äpi.


Miks kasutab Android HOIA rakendus asukohateenuseid?

09.09.2020

Kuna Bluetooth on positsioneerimistehnoloogia, mis on formaalselt osa Androidi asukohateenustest, nõuab Bluetoothi sisselülitamine Android telefoni rakenduselt luba kasutada asukohateenuseid. Kinnitame, et HOIA äpp ei kogu kunagi infot teie asukoha kohta.


Kuidas jäävad nakatunud teistele HOIA äpi kasutajatele anonüümseks? Kui ma saan teada, et puutusin eile kokku nakatunuga, kas ma siis ei või kaudselt välja selgitada, kes see nakatunu oli?

09.09.2020

HOIA saadab välja teavituse kui oled olnud lähikontaktis nakatunuga. See teavitus ei ütle sulle kes see nakatunu oli, kus ja kui kaua sa temaga kokku puutusid või millal sa temaga kokku puutusid. Seega ei ole teavituse põhjal võimalik nakatunu isikut tuvastada.


Kas HOIA rakendus saab minu andmetele ligipääsu?

09.09.2020

Rakendus ei pääse ligi telefonis olevale teabele (kontaktid, asukoht jms). Kui asud rakenduse kaudu kinnitama oma nakkust, siis suunab rakendus sind edasi riiklikku Patsiendiportaali, ent Patsiendiportaal ei saada rakendusesse tagasi sinu terviseinfot, vaid ainult kinnitab nakatumise fakti rakenduse serverile mitteisikustatud kujul.


Milliseid andmeid HOIA rakendus kogub?

09.09.2020

Iga rakenduse kasutaja kohta genereeritakse lühiajaline anonüümne kood, mis regulaarselt vahetub. Kui oled teise kasutajaga piisavas läheduses, vahetavad teie telefonid teineteise anonüümseid koode. Lisaks koodile endale salvestab telefon kui kaua ta seda koodi nägi ja mis kaugusel selle koodi omanik võis teist selle aja jooksul olla (Bluetooth signaali tugevuse alusel). Kui osutud nakatunuks, siis on sul võimalus oma anonüümsed koodid laadida rakenduse serverisse, kust teised kasutajad saavad need alla laadida, et võrrelda, kas nende telefon on juba sinu koodi näinud või mitte. Muud infot rakendus sinu ega sinu lähikontaktsete kohta ei kogu.


Kuidas välditakse infoleket HOIA rakendusest?

09.09.2020

Esimene ja kõige olulisem samm infolekke piiramiseks on kogutava info hulga minimeerimine. Rakenduse kogutavad andmed ei ole isikuga seostatavad. Info nakatunute kohta, mis on vajalik nakkushaiguse kinnitamiseks, on hoitud Tervise Infosüsteemis, nagu seda on tänaseks tehtud juba üle kümne aasta. Äpi tarbeks ei looda uut andmebaasi, seega ei looda ka uut infolekkeriski. Rakenduse server kuhu laekuvad nakatunute anonüümsed koodid, paikneb Riigipilves, kus ta on rünnakute eest kaitstud. Isegi siis, kui keegi suudaks serverile ligi pääseda, näeks ta seal ainult hunnikut anonüümseid koode, mis iseeneses mingit infot edasi ei kanna. Rakendus on loodud hajusal põhimõttel, mille tulemusena tekib rakenduse kaudu vahetatavatest andmetest kasulik teave alles rakenduse eri komponentide koostöö tulemusena ja see teave kuvatakse ainult sulle sinu telefonis. Infot, kuidas oma telefoni võimalike infolekete eest paremini kaitsta, loe lähemalt siit.


Kus saaksin näha HOIA äpi koodi ja tehnilist dokumentatsiooni?

09.09.2020

HOIA koodi ja tehnilise dokumentatsiooniga saab tutvuda lehel https://koodivaramu.eesti.ee/tehik/hoia. Avatus on meie jaoks oluline, sest võimaldab kõigil ise veenduda, et äpp on turvaline ja privaatne. Lisaks usume, et säärane avatus väliste osapoolte tagasisidele aitab meil äppi veelgi paremaks teha.


Milliste nutitelefonide peal saab HOIA rakendust kasutada?

09.09.2020

Rakenduse kasutamiseks on vaja Android või iOS operatsioonisüsteemil põhinevat telefoni. HOIA parimaks toimimiseks on vaja kasutada Google & Apple poolt pakutavat lähikontakti teavitamise rakendusliidest. Seetõttu on kasutatavus piiratud viimase 5 aasta jooksul toodetud telefonidega. Android telefonidest sobivad seega kõik telefonid, mis toetavad Android 6.0 operatsioonisüsteemi. Apple'i telefonidest sobivad kõik, mis toetavad iOS 13.5 operatsioonisüsteemi (alates iPhone 6S).


Mida teha, kui koroonaviirusega nakatunul pole nutitelefoni HOIA rakenduse kasutamiseks?

09.09.2020

Esialgu on HOIA äpp kättesaadav ainult nutitelefonide kasutajatele. Kui nakatunul ei ole nutitelefoni, siis on tal võimalus ikkagi oma lähikontaktseid teavitada: selleks on Terviseametis üles seatud eraldi meeskond inimestest, kes aitavad nakatunul intervjuu käigus oma lähikontaktsed välja selgitada ja neid teavitada.


Kas HOIA rakendus telefoni akut väga ei koorma?

09.09.2020

HOIA rakendus töötab telefonis taustal ja vajab oma tööks Bluetooth ühendust. Sellega kaasneb ka mõnevõrra suurem akukasutus. Bluetoothi ühenduseks kasutab rakendus Google ja Apple poolt arendatud ametlikku rakendusliidest. See liides püüab võimalikult palju minimeerida rakenduse kasutamisest tulenevat aku tühjenemist ja maksimeerida seadme tööaega.


Millal ja kui palju kasutab HOIA äpp internetiühendust? Mis siis, kui mul ei ole andmesidepaketti? Kui suureks võib mu interneti kasutamise arve sellega seoses minna?

09.09.2020

Äpp vajab regulaarseks toimimiseks ainult Bluetoothi. Vähemalt korra päevas võiks telefon olla ühendatud internetivõrku, et kontrollida, kas on olnud lähikontakte. Selle kontrollimise käigus laetakse alla väike kogus infot, mis ei tohiks ületada 200 kb. Seega kasutab äpp internetiühendust vähe ja mobiilne internet ei ole ilmtingimata vajalik − teavituste jaoks vajaliku info allalaadimine toimib ka üle wifi.


Kas HOIA äpp töötab ka aku säästureziimis?

09.09.2020

Kui seadmel on asukohateenused välja lülitatud, kasutaja valikul või automaatselt akusäästmise eesmärgil, siis kuvab Hoia rakendus sellekohase teavituse. Hoia rakenduse tööks on vajalik asukohateenused uuesti lubada. Need saab üle kontrollida seadme seadete alt "Seaded -> Asukoht -> Kasuta asukohta". Kui asukoht on lubatud, aga HOIA kuvab jätkuvalt teavituse, siis on võimalik, et asukoht pole rakendusele lubatud aku säästmise eesmärgil. Sel juhul tuleb üle vaadata, et seadmel ei oleks aku säästureziimi reziimi sisse lülitatud. Viimase kohta saab rohkem infomatsiooni tootja kodulehelt või https://dontkillmyapp.com/


Mida tähendab, et HOIA äpp on detsentraliseeritud ehk hajus lahendus?

09.09.2020

Lähikontaktide teavitamise telefonirakenduste puhul räägitakse "tsentraliseeritud" ja "detsentraliseeritud" ehk hajusast lähenemisest. Tsentraliseeritud rakenduste puhul toimub lähikontakti tuvastamise arvutus keskses serveris. See tähendab, et serverisse laetakse üles nii nakatunu kui temaga kokkupuutunud isikute anonüümsed koodid, ning serveris toimub arvutus, mis selgitab välja, kas vastavad isikud olid lähikontaktis. Hajusate rakenduste puhul laetakse serverisse ainult nakatunu anonüümsed koodid ning teised telefonid laevad need anonüümsed koodid endale alla. Seega ei saa hajusa lahenduse puhul server välja arvutada lähikontakti toimumist, vaid seda peab tegema inimese, st sinu enda telefon. Tsentraliseeritud lahenduste puhul saab rakenduse serveri omanik (enamjaolt riik) veidi enam infot nakatunute ja nende lähikontaktsete kohta kui hajusate lahenduste puhul. Privaatsusteadurid on välja toonud, et tsentraliseeritud lahenduse puhul on serveri omanikul võimalik luua sotsiaalne graafik nakatunutest, mis on epidemioloogiliste uuringute tarbeks hea, ent mis loob ka võimaluse nakatunu lähikontaktseid kaudselt tuvastada. Hajusa lahenduse puhul ei ole serveri omanikul võimalik nakatunu lähikontaktseid tuvastada ei otseselt ega kaudselt. HOIA on hajus lahendus.


Kas varasemalt on HOIA rakendusele sarnast süsteemi kuskil kasutusele võetud? Millised olid kogemused ja õpitunnid?

09.09.2020

Lähikontaktsete teavitamise äpid on maailma maastikul võrdlemisi uued ja kõige pikem kogemus nendega on olnud Singapuril, kus epideemiat on seni väga edukalt ohjatud. Peamine õppetund on olnud, et selliste rakenduste arendamisel on vaja teha lähedast koostööd firmadega, kes telefonide operatsioonisüsteeme loovad, et hoida ära tüüpilisi probleeme rakenduse toimimises. Seetõttu on Eesti rakendus integreeritud Google ja Apple arendatud rakendusliidesega, mis tagab rakenduse sujuvama toimimise ja võimalikult madala akukasutuse.


Miks kulutab riik maksumaksjate raha sellistele lahendustele nagu HOIA rakendus, mida alles nii vähe tuntakse?

09.09.2020

HOIA on loodud riigi ja Eesti ettevõtete koostöös. Sealjuures on ettevõtted panustanud äpi arendusse tasuta, kuivõrd usuvad selle äpi väärtusesse nakkuse leviku piiramisel ja normaalse elu taastamisel. Seega kulutab riik maksumaksjate raha minimaalselt, ent riigi hinnangul äpp siiski loob maksumaksjatele kasu, võimaldades kodanikel kiiremini reageerida võimaliku nakkusohu korral.


Google ja Apple lubavad ise universaalsed äpid teha, milleks Eestile oma HOIA?

09.09.2020

Septembri alguses teatasid Google ja Apple, et plaanivad kuu lõpuks lisada Android ja IOS süsteemidesse universaalsed koroonaäpid. Praeguse seisuga ei ole aga teada, kuidas nende äppides nakkuse kinnitamine plaanitud on ja kas seda oleks võimalik ühendada Eesti terviseandmete infosüsteemiga. Seega ei ole praegu võimalik hinnata, kas tulevikus võiks ka Eesti nendele universaalsetele äppidele üle minna või peaks jätkama HOIA arendamist. Ilma diagnoosi kontrollimata enda haigeks märkimist ei saa lubada, sest siis oleks võimalik äppi kasutada asjata paanika külvamiseks.


Nakatunute hulk Eestis ja infoallikad

Kui palju on Eestis koroonaviirusse nakatanuid? Milline on maakondade statistika?

09.09.2020

Eesti andmetega koroonakaardi leiad veebilehelt https://www.terviseamet.ee/koroonakaart.

Terviseamet avaldab iga päev ööpäeva statistika oma veebilehel.


Koroonaviiruse olemus ja levimisviis

Kuidas erineb koroona gripist?

22.09.2020

Peale koroona levib praegu gripp, mis on hooajaline haigus, seetõttu on oluline teha vahet koroonal (COVID-19) ja gripil. Kuigi koroona kohta on veel liiga vähe täpset teavet, saab võrrelda kahe haiguse peamisi tunnuseid.

Haigusnähud USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskuste (Centers for Disease Control and Prevention) teabe põhjal:

  • gripp – palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, tilkuv või kinnine nina, väsimus, mõnikord oksendamine või kõhulahtisus,
  • koroona – palavik, köha, hingamisraskused.

Gripi haigusnähud avalduvad äkitselt. Enamik grippi haigestunuid terveneb vähem kui kahe nädala jooksul. Mõnel haigestunul (nt USAs sel hooajal 1%) põhjustab gripp tõsiseid tüsistusi, sh kopsupõletikku. Gripihaigestumus on igal aastal väga sarnane.

Koroona haigusnähud ei ole seni täiesti selged. Samuti ei ole veel teada, kui tõsiselt need haigusnähud avalduvad, kui paljudel koroonaviirusega inimestel on väga kerged nähud või puuduvad need üldse. Enamik koroonaviirusega nakatumise juhtumeid on kerged.

Nakatumine

Koroona on gripist nakkavam. Iga koroonaviirusega nakatunud inimene nakatab keskmiselt 2,2 inimest, iga gripiviirusega nakatunu aga keskmiselt 1,3 inimest.

Haigestumus

Koroona- või gripiviirusega nakatumise korral on kõige suurem haigestumisoht inimestel, kes

  • on üle 60aastased,
  • on nõrgenenud immuunsusega,
  • põevad kroonilisi haigusi.

Iga kaasnev haigus suurendab haigestumise riski.

Gripp on palju ohtlikum lastele (eriti väikestele) ja rasedatele, kes võivad haigestuda raskelt.

Koroonaviirusega nakatunud lastel on tavaliselt kerged nähud või puuduvad need hoopis. Ei ole teada, kas koroonaviirus kujutab rasedatele tõsist ohtu.

Koroonasse haigestunud patsientidest 83–98%-l tekib palavik, 76–82%-l kuiv köha ja 11–44%-l väsimus või lihasvalu. Vähem esinevad koroona haigusnähud on peavalu, kurguvalu, kõhuvalu ja kõhulahtisus.

Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse (Chinese Center for Disease Control and Protection) andmetel olid koroona haigusjuhtudest 81% kerged (sh haigusnähtudeta juhud), 14% mõõdukad kuni rasked ning 5% kriitilised.

Kriitiliste juhtumite puhul ilmnes patsientidel hingamispuudulikkus, septiline šokk ja mitmete elundite talitlushäired või -puudulikkus. On andmeid, et teisel haigusnädalal võib seisund halveneda, ja seetõttu tuleb inimestel oma seisundit hoolega jälgida ning püsida haiguse ajal kodusel ravil.

Suremus

Koroonasse suremus erineb piirkonniti ning sõltub vanusest ja muudest teguritest.

Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse andmetel oli Hubei provintsis koroonasse suremus 2,9%, muudes Hiina provintsides 0,4%. Kõige enam on ohustatud vanemaealised – üle 80aastaste suremus oli 15%, 70–79aastastel 8%, 60–69aastastel 4%, 50–59aastastel 1%, 40–49aastastel 0,4%, 10–39aastastel 0,2% ning mitte ühtegi surma ei täheldatud alla 9aastaste laste seas.

Kuigi koroonasse suremus ei ole täpselt teada, näitab enamik uuringuid, et see on grippi suremusest suurem.

Ravi

Grippi suremus oleks suurem ilma selle ravi ja vaktsineerimiseta. Gripi raviks on mitu retseptiravimit, mis toimivad kõige paremini ühe või kahe päeva jooksul pärast haigusnähtude ilmnemist. Samuti on ravimeid, mida antakse viirusekandjaga kokku puutunud inimestele gripi ennetamiseks. Olemas on gripivaktsiinid, mis tekitavad immuunsust.

Koroona jaoks ei ole kindlat ravi ega ühtegi heakskiidetud viirusevastast ravimit, kuigi mitut ravimit katsetatakse. Arstid saavad soovitada tavapäraseid abinõusid: puhata, võtta valu ja palavikku vähendavaid ravimeid ning tarbida rohkesti vedelikke. Koroonaviiruse vastu ei ole veel vaktsiini.

Vältimine

USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskused soovitavad igasuguste gripilaadsete viiruste, sh koroonaviiruse vältimiseks

  • pesta käsi seebiga vähemalt 20 sekundit,
  • mitte katsuda nägu pesemata kätega,
  • vältida kontakti haigetega,
  • haigestumise puhul viibida kodus,
  • desinfitseerida sageli pindu ja esemeid.

Hooajalisus

Gripi levik väheneb kevadel ning suureneb sügisel külmemate ilmadega. Ei ole teada, kas ja kuidas ilm koroonaviirust mõjutab. Isegi kui viiruse levik kevadel väheneb, võib see sügisel suureneda.

Riskirühmade hoidmise ja viiruse leviku piiramise kohta vaata lähemalt Tervise Arengu Instituudi artiklitest:


Kui tõsine haigus on koroonahaigus?

22.09.2020

Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga.

Kõige sagedasemad haigusnähud on:

  • palavik (89,9%)
  • kuiv köha (67,7%)
  • väsimus (38,1%)
  • röga (33,4%)
  • hingamisraskused (18,6%)
  • kurguvalu (13,9%)
  • peavalu (13,6%)
  • lihas- ja liigesvalu (14,8%)
  • krambid (11,4%)
  • iiveldus ja oksendamine (5,0%)
  • ninakinnisus (4,8%)
  • kõhulahtisus (3,7%)
  • veriköha (0,9%)
  • silma sidekesta ärritus (0,8%).

Enamikul koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Viiruse riskirühma kuuluvad vanemad ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esineb sagedamini raske haigusvorm.


Miks tuleb vanemaid ja krooniliste haigustega inimesi eriti hoolsalt kaitsta?

02.04.2020

Koroonahaigus võib kulgeda raskemini üle 60aastastel või kroonilisi haigusi põdevatel inimestel, kuna nende organism ja immuunsus võivad olla nõrgemad.

Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus, astma ja kroonilised kopsuhaigused.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkuse kaudu.

Seetõttu tuleb vanemaealiste ja kroonilisi haigusi põdevate inimestega lähikontakti vältida nii palju kui võimalik.

Vanavanemate juurde ei ole soovitatav viia ka terveid lapsi, sest nende haigestumine on suur oht vanavanematele.


Kas rasedad on koroonaviiruse riskirühm?

22.09.2020

Praeguste teadmiste põhjal ei ole rasedatel suurem oht koroonaviirusesse nakatuda ning haigestumise korral ei põe nad raskemini. Ei ole ka teada, et viirus leviks emalt veel sündimata lapsele või sünnituse ajal. Rasedatele kehtivad üldjuhised.


Kas koroonaviirus levib kortermaja ventilatsioonisüsteemi kaudu?

22.09.2020

Koroonaviirus ventilatsioonisüsteemi kaudu ei levi. Kõige enam nakatutakse lähikontaktis piisknakkuse teel, kui piisad satuvad inimese limaskestadele, näiteks ninna, suhu või silma. Nakatuda võib ka piiskadega saastatud pindade kaudu, näiteks puudutades ukselinki ja seejärel oma nägu.

Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse andmetel ei ole praegu usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et viirus levib ventilatsiooni kaudu. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru sõnutsi on nakatumisel määrav ka sissehingatav viirusosakeste hulk.

Nakatumiseks peab olema haigega lähikontaktis või viibima koos väikeses suletud ruumis. Kogus, mis võiks kanduda naabritelt ventilatsioonisüsteemi kaudu, ei ole tavaolukorras nakatumiseks piisav.

Alati tuleb aga ruume tuulutada, et vähendada viirusosakeste hulka nii haigestunud kui ka tervete inimeste ruumides.

Avalikes ruumides tuleb tuulutada ööpäev läbi, see ei lase viirusosakestel ja saasteainetel kuhjuda.

Koroonaviirus on küll võimeline kinnituma õhuaerosoolidele, kuid viirusosakeste hulk väheneb õhus suhteliselt kiiresti. Ajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud uuringu põhjal on kolme tunni möödudes koroonaviiruse osakestest alles kuuendik.


Kas võin tellida välismaalt postipakke või saan niimoodi nakkuse?

22.09.2020

Internetist tellitud postipakke võid ilma viirusesse nakatumist kartmata vastu võtta ja avada.

Uut tüüpi koroonaviirus COVID-19 ei levi välismaalt saabuvate kaupadega.


Kas koroonaviirus levib toidu kaudu?

24.09.2020

Teadusandmete põhjal inimesed toidu kaudu koroonaviirusega ei nakatu.

Koroonaviirused vajavad paljunemiseks peremeesorganismi ehk looma või inimest ega saa toidus paljuneda.


Kas inimesed võivad koroonaviirusega nakatuda ka koduloomade kaudu?

14.04.2020

Praeguste teadmiste põhjal ei ole loomad inimesele nakkusohtlikud ja seetõttu on loomapidajail ohutu nende eest hoolitseda: neid sööta, ravida jne.

Maailmas on testitud tuhandeid lemmikloomi ning vaid kolmel juhul on koroonaviirust põdeva inimese lemmiklooma proovidest leitud koroonaviiruse tekitaja SARS-CoV-2 genotüübi jääke. Mitte ühegi juhtumi puhul ei saa kinnitada, et looma haigestumise põhjuseks oli koroonaviirus.

Praeguste teadmiste alusel võime öelda, et viirusejäägid loomade organismis on olnud põhjustatud keskkonna saastumisest (looma organism on nagu iga teine pind, millele viirus võib ladestuda).

Ka kriisiolukorras tuleb tagada loomade heaolu ning neid ei tohi jätta hooletusse.


Kas viirus võib levida edasi ka surnud inimeselt?

24.09.2020

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel puuduvad tõendid selle kohta, et keegi on saanud nakkuse surnud inimeselt.

Siiski võib teatav nakkusoht tekkida kokkupuutel koroonaviirusega surnu kehavedelikega. Seega on parem vältida igasugust kontakti surnuga, kelle koroonaproov oli positiivne.


Üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus

Kust saab lisainfot või abi haridusteemade kohta?

01.09.2020

Kui Sul on küsimus Haridus- ja Teadusministeeriumile, kirjuta aadressil info@hm.ee.

Alates 18.08 on taas avatud ka Haridus- ja Teadusministeeriumi infoliinid 5690 0353 ja 5690 0340

Ülevaate Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondi puudutavatest reeglitest ja asutustele saadetud juhistest leiab veebilehelt https://www.hm.ee/koroona.


Milliseid reegleid peavad järgima haridusasutused oma töö korraldamisel?

01.09.2020

Kooliaasta algab võimalikult tavapäraselt. Vabariigi Valitsuse otsusega kaotati 18. augustil haridusasutustele kehtinud piirangud, mida uuel kooliaastal hakkavad asendama haridus- ja teadusministeeriumi ning terviseameti koostöös valminud soovitused. Otsus puudutab üldharidus-, kutse- ja kõrgkoole, täienduskoolitusasutusi, huvikoole, avatud noortekeskusi, noortelaagreid, õpilasmalevaid ning autojuhi ja ohtlikku veost vedava autojuhi koolituste korraldamist. Otsuse kohaselt ei kehti neis paigus ja tegevuste juures enam ruumide 50% täituvuse nõue.

Iga haridusasutus mõtleb koos pidajaga läbi riskide maandamise koroonaviiruse leviku tingimustes, lähtudes sellest, et võimalikult kaua tuleb pakkuda kontaktõpet 1.-6. klassi õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele.

Põhiline, mida tuleb silmas pidada:

  • Jälgida tuleb head kätehügieeni.
  • Haigena ja COVID-19 lähikontaktsena tuleb jääda koju.
  • Kriitilise tähtsusega on kontaktide vähendamine koolides: koduklassid, õuesõpe, vajadusel osaline distantsõpe, vahetundide korraldus.
  • Üritusi on soovitatav korraldada hajutatult ja väiksemates rühmades, rahvusvahelised üritused ja välisreisid aga edasi lükata.
  • Ennetusabinõud on üliolulised, vajalikud isikukaitsevahendid tagab asutuse pidaja.

Ennetusabinõude esmärk on vältida haridusasutuste täielikku distantsõppele viimist. Vajadusel toimuvad ümberkorraldused eelkõige rühma/klassi, hoone, asutuse või piirkonna kaupa, arvestades juhtumi eripärade ja piirkondliku epidemoloogilise olukorraga.

Nakkusohu kasvades peavad haridusasutused olema valmis õppetöö vormi muutmiseks. Oluline on säilitada ja arendada distantsõppe võimekust kogu õppeaasta vältel. Arvestada tuleb sellega, et ilmselt on pidevalt nii õpilasi kui õpetajaid, kes peavad mõnda aega olema eneseisolatsioonis ja osalema õppetöös distantsilt.


Kas kooliaasta avaaktused võivad toimuda? Milliseid reegleid tuleb järgida?

19.08.2020

Aktused võivad toimuda. Koolidel tuleb leida vajalike kogunemiste ja ürituste korraldamiseks lahendused, mille puhul võetakse arvesse viiruse levikuga seotud riskide maandamise vajalikkust.

Oluline on silmas pidada järgnevat:

  • haigena püsi kodus
  • pese käsi
  • väldi liigseid kontakte

Alates 18.08 ei kehti siseruumides kuni 50-protsendilise täitumuse nõue ning inimeste arvule seatud piirangud enam põhikoolides, gümnaasiumides, kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides, aga ka täienduskoolitusasutustes, huvikoolides, avatud noortekeskustes, noortelaagrites ja õpilasmalevates. Piirangud ei kehti ka huvitegevuse ja huvihariduse andmisel.

Seni valitsuse korralduses sätestatud piiranguid asendavad Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Terviseameti koostöös koroonaviiruse leviku ennetamiseks koostatud soovitused, mille leiab https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_koolialgusepakett_a4_2020-2021_viimane.pdf


Kuidas korraldada haridusasutuses hajutamist?

01.09.2020

Haridusasutustel on tungivalt soovitatav korraldada õppetöö jm tegevus selliselt, et vähendada kontakte inimeste vahel.

Selleks saab kasutada õppekabinettide süsteemi asemel koduklasse, kaaluda rohkem õuesõppe ja vajadusel näiteks osaliselt distantsõppe läbiviimist (päevade kaupa, osades ainetes vmt). Vanemate klasside õpilastele võib näiteks planeerida kord nädalas õppetöö e-õppena.

Samuti soovitame korraldada söögivahetunnid, kehalise kasvatuse tunnid jms selliselt, et vähendada gruppide vahelisi kokkupuuteid.

Õpilaste füüsiliste kontaktide vähendamiseks on võimalik ka alustada õppetööd ja pidada vahetunde eri klassidel erinevatel aegadel, teha mõned vahetunnid pikemad, võimaldada noorematel kooliastmetel minna õue jms. Erinevates õppehoonetes tegutsevate asutuste puhul tuleb läbi mõelda, kuidas saab vähendada ruumide ristkasutust.

Kui viirusoht kasvab ja tekib vajadus õpilasi rohkem hajutada, soovitame suunata vanemate klasside õpilased täielikule distantsõppele. Kontaktõppes olevaid nooremate klasside õpilasi hajutada hoones veelgi rohkem. Soovitame tagada kontaktõppe nii kaua kui võimalik põhikooli esimese, aga ka teise astme õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele.


Kas kooliekskursioonid, aktused ja muud kooliüritused võivad toimuda?

03.09.2020

Aktusi, ekskursioone ja muid üritusi võib korraldada, ent seda tehes tuleb kaaluda nende toimumise vajalikkust ja võtta arvesse võimalikke riske. Soovitame üritusi korraldada hajutatult ja väiksemates rühmades. Alati tuleb meeles pidada kätepesu ning seda, et haigena tuleb jääda koju.

Õppekäike ja ekskursioone soovitame korraldada klasside või rühmade kaupa. Mistahes üritust korraldades on oluline, et oleks võimalik haigestumisjuhtumi korral tuvastada lähikontaktsete ring.

Välisreisid ja rahvusvahelised üritused soovitame edasi lükata.

Üritustele külaliste kutsumine ei ole keelatud, ent soovitame kaaluda selle vajalikkust ning mõelda läbi, kuidas seda vajadusel võimalikult turvaliselt teha.

Alates 18.08 ei kehti siseruumides kuni 50-protsendilise täitumuse nõue ning inimeste arvule seatud piirangud enam põhikoolides, gümnaasiumides, kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides, aga ka täienduskoolitusasutustes, huvikoolides, avatud noortekeskustes, noortelaagrites ja õpilasmalevates. Piirangud ei kehti ka huvitegevuse ja huvihariduse andmisel.

Seni valitsuse korralduses sätestatud piiranguid asendavad Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Terviseameti koostöös koroonaviiruse leviku ennetamiseks koostatud soovitused, mille leiab https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_koolialgusepakett_a4_2020-2021_viimane.pdf


Kas koolid ja teised haridusasutused tohivad korraldada välisreise?

01.09.2020

Koroonaviiruse leviku tingimustes on soovitatav välisreisid ja rahvusvahelised üritused ära jätta. Arvestada tuleb nii nakkusohu kui võimalike füüsiliste reisipiirangutega.

Kui riskidest hoolimata reis siiski korraldatakse, tuleb silmas pidada, et tulles välisreisilt riigist, kus nakkuskordaja on 16 või enam, peab õppija jääma kaheks nädalaks eneseisolatsiooni.


Kas välisriigist tulevad õppijad võivad minna kooli?

11.09.2020

Tulles välisreisilt riigist, kus nakkuskordaja on 16 või enam, tuleb üldjuhul jääda kaheks nädalaks eneseisolatsiooni. Haridusasutust tuleb teavitada eneseisolatsiooni vajadusest ning kokku leppida õppetöö korraldamine distantsilt. Haridusasutusel on õigus suunata kõrge nakatumisriskiga riigist tulnud õppija distantsõppele.

Piiril koroonatesti tegemine ja 7 päeva hiljem toimuv kordustestimine isolatsioonikohustuse lühendamiseks on mõeldud eelkõige tööle naasmise kiirendamiseks. Õppijad võivad samuti teha piiril koroonatesti, ent esimene negatiivne testitulemus ei anna õigust kohe haridusastutusse naasta. Kui vähemalt 7 päeva pärast esimest testi tehakse teine test, mille tulemus on samuti negatiivne, loetakse see võrdseks kahenädalase isolatsioonis olemisega.

Testimisega saavad isolatsiooniaega lühendada järgmised inimesed:

  • Eesti kodakondsusega inimesed, Eesti elamisloa või elamisõigusega inimesed ning inimesed, kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis;
  • Euroopa Liidu ning Euroopa Liidu ühtsesse nimekirja kuuluvate riikide kodanikud.

Testimisega seotud vabastust ei ole võimalik saada EL-i ühtse nimekirja välisest kolmandast riigist töötamiseks ja õppimiseks tulnud inimestele. Nende riikide kodanikud peavad endiselt 2 nädalat oma liikumisvabadust piirama ja järgima teisi eraldi õppuritele ja töötajatele kehtestatud nõudeid.

Testimisest loe lähemalt Terviseameti kodulehelt.

Ajakohase info riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele leiab Välisministeeriumi kodulehelt.


Kas koolides ja teistes haridusasutustes peab kandma maski?

02.09.2020

Kaitsemaskide kandmine ei ole kohustuslik. Kaitsemaskide kasutamine on koolis viibivatele riskirühma kuuluvatele õppijatele ja õpetajatele soovituslik.

Vajalike isikukaitsevahendite hankimise korraldab kool koostöös koolipidajaga. Noortekeskuste isikukaitsevahenditega varustamise tagab kohalik omavalitsus sõltuvalt noortekeskuste ja selle noorte ja töötajate vajadustele.


Mida peavad silmas pidama riskigruppidesse kuuluvad õppijad ja õpetajad?

03.09.2020

Riskigruppidesse kuuluvatel õpilastel ja õpetajatel on soovitatav pöörata eritähelepanu ennetusmeetmetele, sh isikukaitsevahendite kasutamisele. Tööks vajalike isikukaitsevahendite tagamise eest vastutab haridusasutuse pidaja.

Viirusohu kasvamise korral tuleb silmas pidada, et riskigruppi kuuluvate õpilaste ja õpetajate säästmiseks peab leidma neile võimaluse töötada võimalikult ohututes tingimustes, mis võib tähendada ka tööd distantsilt.


Kas kutseõppeasutuste praktikat võib korraldada?

02.09.2020

Kutseõppeasutuste praktika ja praktiline töö ei ole asendatav iseseisva koduse tööga. Kui praktikat on võimalik sooritada, siis tuleks seda teha.

Praktika ja praktiline töö peavad olema juhendatud ja tagasisidestatud ning toimuma turvalises keskkonnas.

Kui ettevõttes praktika läbiviimine pole võimalik (ettevõtte tegevuse peatamise, ajutise tööülesannete ümberkorralduse või muu tõttu), ei saa ka õpilane praktikal osaleda. Praktika peatamine ning võimalikud alternatiivid jätkamiseks tuleb läbi arutada kolmepoolselt (ettevõte, õpilane, kool)


Kas kutsekool tohib saata õpilasi välismaale praktikale?

19.08.2020

Haridus- ja Teadusministeerium soovitab välisreisid ära jätta. Riskid ei ole seotud mitte ainult viiruse leviku, vaid ka liikumis- ja reisimispiirangutega. Kui õpilane on läinud välismaale praktikale, siis pärast tagasitulekut peaks ta järgima kehtivaid kodus püsimise nõudeid.


Kas õpilaskodudes ja ühiselamutes võib ööbida?

01.09.2020

Ühiselamutes ja õpilaskodudes majutumine on lubatud, soovitame järgida head kätehügieeni, piirata lähikontakte ning täita kõiki kehtivaid piiranguid ja ohutusnõudeid.


Kas juhul, kui lapsevanem tuleb reisilt, tohib laps kooli minna?

02.09.2020

Isolatsioonikohustust ei ole inimesel, kelle lähikondsete hulgas on neid, kes on viimase 14 päeva jooksul saabunud kõrge haigestumusega riigist või kes on kokku puutunud COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimesega.

Ehk siis kui näiteks üks pereliige tuleb reisilt riigist, mille nakkuskordaja on kõrge või puutus kokku COVID-19 haigega, ei tähenda see, et kõik tema perekonna liikmed peaksid jääma koju.


Mida teha, kui keegi haigestub koolipäeva jooksul?

02.09.2020

Haigestunu peab teavitama asutuse juhtkonda. Õpilane peab haigustunnuste korral pöörduma õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab asutuse juhtkonda. Õpilase haigestumisest informeeritakse tema vanemaid.

Haigestunu isoleeritakse teistest, kasutades selleks sobivat ruumi. Haigestunule antakse kirurgiline mask, oluline on jälgida, et mask paigaldatakse õigesti. Kui haigestunu terviseseisund silmnähtavalt halveneb, tuleb helistada 112.

COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunu (õpilase puhul tema vanem või seaduslik esindaja) teavitaks haridusasutust, kui COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Asutus teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid (ja vanemaid). Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks.

Terviseameti regionaalosakond võtab õppeasutusega ühendust ja teavitab kinnitatud diagnoosist ning selgitab välja kontaktsed. Asutus ja kooliõde osutavad kaasabi.

Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed jäävad koju 14 päevaks. Sel perioodil saab korraldada distantsõpet. Isolatsioonis viibides on välistatud ka huviringides, kaubanduskeskustes jm viibimine.

Ülejäänud õppijad jätkavad tavapärase eluga, jälgides samal ajal oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstiga.


Kes otsustab haridusasutuse sulgemise üle?

01.09.2020

Haridusasutuse sulgemise üle otsustavad Terviseamet ja pidaja.

Sulgemine tähendab üldjuhul õppetöö jätkamist distantsilt. Kui haridusasutuse piirkonnas on tuvastatud kohapealne COVID-19 levik, annab tegutsemissuuniseid Terviseamet, lähtudes piirkonna epidemioloogilisest olukorrast. Kui haridusasutuse sulgemine osutub vajalikuks. toimub see tõenäoliselt etapikaupa - ennekõike vanemad õpilased, kes saavad paremini iseseisvalt õppimisega hakkama.

„Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse” alusel otsustab nakkushaiguse epideemilisest levikust tuleneva ohu üle Terviseamet. Sama seadus ütleb, et kooli või lasteasutuse pidaja võib ajutiselt sulgeda enda juhitava asutuse, kooskõlastades selle Terviseametiga.

Terviseametil on lisaks haridusasutuste ajutisele sulgemisele õigus nõuda desinfektsiooni või puhastuse läbiviimist ning inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist. Kui meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega.


Politsei, avalik kord ja päästekorraldus

Kas politsei tuleb mulle appi, kui mina või mu lähedane on haigestunud?

30.04.2020

Jah, politsei tuleb appi, kui ohus on teie elu, tervis või vara. Hädaabinumbri kaudu politseiväljakutset tehes mainige, et teie või teie lähedane on nakatunud koroonaviirusega, siis teab politsei sellega väljakutsele reageerides arvestada.


Minult üritatakse koroonaviiruse ettekäändel raha välja petta. Kuidas ma reageerin?

25.03.2020

Soovitame olla valvsad ja kahtlaste pakkumistega mitte kaasa minna. Kui kelmust pole veel toime pandud, saatke teavitus asjaolude kohta aadressil info@politsei.ee. Kui kelmus on juba toimunud, tuleb politseile teha avaldus https://www2.politsei.ee/et/teenused/politseile-avalduse-esitamine.dot.


Kuidas ära tunda, et mingi libainspektor Terviseametist ei taha mu koju tulla?

01.04.2020

Terviseametil ei ole praegu kavas kodukülastusi. Samuti peab iga ametiisik nõudmisel näitama oma töötõendit. Kahtluse korral soovitame helistada häirekeskusesse numbril 112 või häirekeskuse infotelefonil 1247.


Kas sündmusele reageerival politseiametnikul on vajalikud kaitsevahendid, et vältida nakatumist?

01.04.2020

Politseinikele on tagatud vajalikud isikukaitsevahendid: kummikindad ja kaitsemaskid, samuti desinfitseerimisvahendid. Kui politseinik puutub kokku haigusnähtudega inimesega, antakse sellele inimesele kaitsemask, et vältida nakkuse levikut.


Kas päästeamet tuleb mulle õnnetuse korral appi, kui mina või mu lähedane on haigestunud?

27.08.2020

Kui olete väga raskelt haigestunud, andke häirekeskusele telefonil 112 kindlasti sellest teada. Lisaks päästjatele saadetakse teile appi ka kiirabi. Abi tagame kindlasti kõikidele abivajajatele.


Kas sündmusele reageerival päästeametnikul on vajalikud kaitsevahendid, et vältida nakatumist?

27.08.2020

Igas päästeautos on kaitsemaskid, kummikindad ja desinfitseerimisvahendid. Ühtlasi puhastatakse sõidukeid ja päästevarustust regulaarselt. Kõikidele päästjatele on antud ka juhised, kuidas nakkusohtu vältida, kuidas sündmuskohal käituda ning milliseid vahendeid kasutada.


Kuidas ma tean, et kodunõustamist tegev päästeametnik ei ole viirusekandja?

27.08.2020

Eriolukorra ajaks olid kodunõustamised peatatud, tänaseks on Päästeamet kodunõustamistega vähendatud kujul jätkanud. Kodunõustamisel jälgitakse kõiki hügieenireegleid ja distantsihoidmist, ühtlasi on inimesel alati õigus kodunõustamisest keelduda.


Kui teenindusettevõttesse sisenes haigusnähtudega inimene, siis kas talle on võimalik rakendada mingeid piiranguid?

13.04.2020

Ettevõtjal on kohustus jälgida, et ei töötajatel ega ka klientidel poleks haigusnähtusid.

Haigusnähtudega inimese teenindamisest võib keelduda ja paluda tal lahkuda.

Kui ta keeldub lahkumast, tuleb kutsuda turvatöötaja või politsei.


Millal ja mis kohtades hakkab Eestis kehtima üleriigiline öise alkoholimüügi keeld?

24.09.2020

Öise alkoholimüügi piirang hakkab üle Eesti kehtima 24. septmebri ööl vastu 25. septembrit kella 00.00st kuni kella 10.00. Keeld kehtib kõigis kohtades, kus müüakse alkoholi kohapealseks tarbimiseks. Näiteks baarides, ööklubides, restoranides, teatripuhvetites, kinobaarides, kontsertasutustes, hotellides ja mujal. Keeld kehtib esialgu 24. oktoobrini ning valitsus otsustab selle jätkumise vajaduse üle nädal aega enne praeguse otsuse kehtivuse lõppu.


Kes valvab üleriigilise öise alkoholikeelu täitmise üle?

18.09.2020

Üleriigilise öise alkoholimüügi keelu üle teostab järelevalvet kohalik omavalitsus.


Töötamine, lähetused, tulu deklareerimine

Mida peaks silmas pidama, kui töötajad hakkavad naasma kaugtöölt töökohtadesse?

24.05.2020

Töökeskkonda naasmine peaks toimuma kindlasti ohutult.

Jätkuvalt on viiruste leviku takistamiseks olulised erinevad ettevaatusmeetmed:

  • kaugtöö eelistamine,
  • inimeste etapiviisilise töökohtadele naasmise võimaldamine,
  • töötajate füüsilise kokkupuute vähendamine,
  • ruumide õhutamine ja korralik koristus,
  • haigena tuleb töötajal koju jääda.

Töökeskkonda naasmisel tuleks silmas pidada järgmist:

  • Haigena jää koju! Haigestunud töötajatel palu jääda koju!
  • Enne inimeste tööle lubamist selgita välja, kuidas võivad töötajad töökeskkonnas viirusega kokku puutuda ja võta kasutusele tegevused riskide maandamiseks.
  • Mõtle läbi riskirühma kuuluvate töötajate kaitse.
  • Vajadusel pea Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultandi või töötervishoiuarstiga nõu, kuidas töökeskkonda ohutumaks muuta.
  • Aruta töötajatega töökeskkonnas planeeritavad muudatused läbi ja vajadusel juhenda neid enne tööle naasmist.
  • Korralda töö ümber nii, et töökohad oleksid võimalusel üksteisest eraldatud ja ühes ruumis viibiks korraga võimalikult vähe töötajaid.
  • Alusta tööd töökeskkonnas võimalusel etappide kaupa, eelista kaugtööd ja koosolekute pidamist sidevahendite kaudu.
  • Hajuta puhkepauside aegu, et puhkeruumi ei koguneks korraga palju töötajaid.
  • Pööra tähelepanu hügieenireeglitele, kätepesule ja desinfitseerimisvahendite olemasolule sisse- ja väljapääsude, liikumisteede ning koosoleku- ja puhkeruumide juures.
  • Korralda tööd viisil, et ühte töövahendit ja tööpinda kasutab võimalusel ainult üks töötaja ja taga nende regulaarne puhastamine.
  • Korista ja õhuta töö- ja puhkeruume, taga korralik ventilatsioon või piisav tuulutus.
  • Vajadusel väljasta töötajatele isikukaitsevahendid ja juhenda, kuidas neid kasutada.


Mida peab minu tööandja praeguse olukorra ajal teisiti tegema ja millega arvestama?

26.06.2020

Esmatähtis on kasutada töökohal desinfitseerimisvahendeid.

Kontoris on tähtis

  • inimestel hoida omavahel füüsilist distantsi
  • pidevalt ruume tuulutada,
  • korrapäraselt ruume puhastada.

Vaata SIIT Terviseameti soovitusi tõhusaks puhastamiseks ja desinfitseerimiseks.

Ohutult kaugtöölt kontorisse naasmisest saad lähemalt lugeda Sotsiaalministeeriumi juhisest, millega saad tutvuda SIIN.

Töölt tuleks koju saata kõik, kes

  • on haiged,
  • võivad olla mõne nakatunuga kokku puutunud,
  • kuuluvad riskirühma.

NB! Välismaalt saabunud kolleeg peab jääma kaheks nädalaks koju ja hoolega oma tervist jälgima. Täpsemat teavet eneseisolatsiooni nõuete ja riikide kohta saab [välisministeeriumi veebilehelt] (https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-karantiininouete-kohta-euroopast-saabujatele)

Töötingimuste muutmisega peavad nõus olema nii tööandja kui ka töövõtja.


Kas ma võin tööle minekust keelduda?

26.06.2020

Töötaja kohustus on teha kokkulepitud tingimustel tööd.

Kui ta aga naaseb kõrgema nakatunute suhtarvuga riigist, siis tuleb Terviseameti soovitusel püsida 14 päeva kodus. Kõrgema nakatunute suhtarvuga riikide kohta saab infot välisiministeeriumi veebilehelt.

See ei tähenda automaatselt seda, et töötaja ei pea tööle minema. Ta peab andma tööandjat välismaalt naasmise kohta teavitama ja temaga kokku leppima, kuidas edasine töötamine käib.

Töötajal ja tööandjal on kokku leppimiseks hulk võimalusi, sealhulgas

  • kaugtöö (kodust),
  • tasustamata puhkus,
  • töölepingu seaduse §-de 35 ja 37 rakendamine,
  • põhipuhkuse kasutamine. Kui puhkuse ajakava on tehtud, siis saab põhipuhkuse aegu muuta üksnes kokkuleppel. Kui töötaja ei soovi kasutada põhipuhkust, tuleb leida muu lahendus.

Loe ka töölepingu seadust: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv.


Kas võin keelduda lähetusest välismaale?

29.03.2020

Tööandjal on kohustus hinnata tööga seotud riske ka juhul, kui ta saadab töötaja välislähetusse. Seepärast peab ennekõike hindama riske tööandja ja tegema otsuse, kas töötaja on võimalik jätta lähetusse saatmata.

Töötajal on õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine

  • seab ohtu tema või teiste isikute tervise või
  • ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.

Seega, kui Sa leiad, et sead välislähetusse minekuga ohtu oma elu või tervise, on Sul õigus minekust keelduda.

Vaata lähemalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lõiget 5: https://www.riigiteataja.ee/akt/12883561?leiaKehtiv.


Kas ja millal võib kasutada töölepingu seaduse § 37 ehk töötasu vähendamist kolmeks kuuks tööandjast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu?

11.04.2020

Koroonaviiruse levik on üks neid ettenägematuid asjaolusid, mille korral võib tööandja ühepoolselt vähendada töötaja töökoormust ja töötasu kolmeks kuuks juhul, kui kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav.

See on sätestatud töölepingu seaduse §-s 37.

Töötasu võib vähendada kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärani (584 eurot kuus või 3,48 eurot tunnis), aga ainult järgmistel tingimustel:

  • tööandja ei saa anda ettenägematute, temast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu töötajale kokkulepitud ulatuses tööd (siia alla ei lähe töömahu hooajalised muutused);
  • kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötasu ei tohi vähendada näiteks juhul, kui tööandjal ei ole võimalik anda kokkulepitud ulatuses tööd, kuid samas on tal piisavalt raha töötasu maksmiseks ja puudub tegelik vajadus töötaja töötasu muuta.

Loe ka töölepingu seadust: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv.


Kuidas rakendatakse töölepingu seaduse § 37 ehk töötasu vähendamist kolmeks kuuks tööandjast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu ja kas töötaja saab töösuhte üles öelda?

29.03.2020

Töötasu vähendamiseks tuleb tööandjal esmalt vaadata, kas tal on töötajale võimalik pakkuda teist tööd.

Kui teist tööd pakkuda ei ole või kui töötaja teise töö pakkumist vastu ei võta, tuleb tööandjal teavitada kavandatavast töötasu vähendamisest töötajate usaldusisikut või, kui usaldusisikut ei ole, siis otse töötajaid vähemalt 14 kalendripäeva ette.

Töötajatel on seega võimalus kaasa rääkida. Oma arvamus tuleb neil tööandjale esitada seitsme kalendripäeva jooksul pärast teate saamist.

Kui töötajad ei ole nõus töötasu vähendamisega, on neil õigus tööleping üles öelda, teatades sellest tööandjale ette viis tööpäeva. Töötajale makstakse töölepingu lõppemisel lisaks n-ö lõpparvele (väljateenitud töötasu ning aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis) ka hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.


Millistel juhtudel tuleb kõne alla koondamine?

30.03.2020

Koondamine võib kõne alla tulla siis, kui on selge, et olukord ei parane ja tööandjal ei ole võimalik tööd anda ega ka vähendatud töötasu maksta. Koondamine tähendab seega seda, et tööandja ütleb töölepingu majanduslikel põhjustel erakorraliselt üles.

Koondamisega on tegu juhul, kui

  • töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul;
  • tööandja lõpetab tegevuse, kuulutatakse välja tema pankrot või lõpetatakse pankrotimenetlus (pankrotti välja kuulutamata) raugemise tõttu.

Koondamiseks peab tööandja

  1. esitama töötajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse ja põhjendama, miks ta töölepingu lõpetab;
  2. järgima etteteatamistähtaegu.

Tööandja peab töötajale koondamisest ette teatama kindla arvu päevi sõltuvalt sellest, kui kaua on töötaja tööandja juures töötanud:

  • alla 1 tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva,
  • 1 kuni 5 tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva,
  • 5 kuni 10 tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva,
  • 10 ja rohkem tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.

Need tähtajad tulenevad töölepingu seaduse § 97 lõikest 2.

Tööandjal tuleb arvestada, et kui ta teatab töötajale töölepingu lõpetamisest ette hiljem, kui on seaduses nõutud, või ei teata üldse ette, peab ta maksma töötajale selle eest hüvitist. Sellisel juhul tuleb tal maksta töötajale keskmist tööpäevatasu nende kalendaarsete tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võrra vähem ta töötajale töölepingu lõpetamisest ette teatas.

Kui tööleping lõpetatakse koondamise tõttu, on tööandjal kohustus maksta töötajale

  1. n-ö lõpparve (väljateenitud töötasu ning aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis),
  2. koondamishüvitis, mis vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule.


Mida teha, kui eriolukorra ajal lõppes vanemahüvitise maksmine, aga tööle naasta ei ole võimalik?

24.05.2020

Kui vanemahüvitis lõpeb, saab vanem lõpetada lapsehoolduspuhkuse ja tööle naasta. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb eristada olukordi nende põhjuse järgi.

Kui tööandjal

  • ei ole tööd anda, peab ta siiski lubama töötaja tööle tagasi ja maksma talle tasu ka töö mitteandmise korral. Tööandja võib töötasu vähendada, kuid töötajal on õigus sellega mitte nõustuda. Kui tööandjal ei ole tööd anda töölepingu seaduse § 37 olukorras ja töötaja ütleb lepingu üles, on töötajal õigus koondamishüvitisele. Kui töötaja ei ole palga vähendamisega nõus, siis töötajal on õigus leping lõpetada ja tööandja peab maksma hüvitist. Lisateave: töölepinguseaduse §-d 35 ja 37;
  • on soov töötaja koondada, on eelisseisundis alla kolmeaastast last kasvatavad vanemad. Lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja tohib koondada ainult siis, kui tööandja tegevus lõpeb (nt kuulutatakse välja pankrot).


Mis tingimustel võib tööandja kohustada töötajaid kasutama isikukaitsevahendeid?

09.09.2020

Otsusele isikukaitsevahendite kasutamise kohta eelneb riskianalüüs. See tähendab, et tööandja viib läbi riskianalüüsi, mille käigus teeb ta kindlaks, millised ohutegurid töökeskkonnas esinevad. Sealhulgas hinnatakse bioloogilisi ohutegureid ja nende hulgas võimalikku koroonaviirusesse nakatumist. Seejärel saab otsustada, millised meetmed ohtude vältimiseks või vähendamiseks kasutusele võetakse. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 13 lõige 2 - Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.

Isikukaitsevahendeid tuleb kasutada, kui riskianalüüsi tulemusel leitakse, et haigestumise ohtu ei saa vältida ega vähendada ühiskaitsevahendite kasutamisega (näiteks paigaldada viiruse leviku tõkestamiseks kaitseklaasid) või töökorralduslike abinõudega (distantsi hoidmine, desinfitseerimisvahendite kättesaadavus).

Tööandjal on kohustus töötajaid töökeskkonna riskide hindamise tulemustest teavitada, sealhulgas terviseriskidest ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest. Tööandja selgitab töötajatele, millised on riskianalüüsiga tuvastatud võimalikud ohukohad (nakkusoht konkreetses ettevõttes, konkreetset tööd tehes) ning millised on meetmed, mida rakendatakse. Kuna isikukaitsevahendite kasutamisele tuleb eelistada ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid, tuleb töötajatele selgitada, miks otsustati isikukaitsevahendite kasutamise kasuks.

Tööandja peab töötajale selgitama, miks on vajalik isikukaitsevahendeid kasutada ning seejärel kasutamist ka nõudma. Nõuete selgitamine töötajatele on oluline, et töötaja mõistaks, miks nõuded on kehtestud. Kui nõuete kehtestamise tagamaid töötajale ei selgitata, võib olla vastusseis nõuete täitmisele suurem.

Kui töötaja ei allu tööandja korraldustele, saab tööandja töötajat hoiatada, et temaga lõpetatakse töösuhe, kui töötaja ei järgi kehtestatud reegleid. Kui töötaja ka peale hoiatamist reeglitest kinni pidama ei hakka, on tööandjal võimalik töösuhe lõpetada.


Kas tööandja saab sundida töötajaid ilma palgata kodus olema (sundpuhkus, palgata puhkus)?

15.09.2020

Sundpuhkust töölepingu seadus (edaspidi: TLS) ette ei näe, kuid tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja viibib nt kaks nädalat kodus. Kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei anna töötajale tööd, peab tööandja TLS § 35 alusel maksma selle aja eest keskmist töötasu.

Tasustamata puhkuses peavad pooled omavahel kokku leppima. Kui saavutatakse kokkulepe, siis võib töötaja kasutada tasustamata puhkust. Kui töötaja tasustamata puhkusega nõus ei ole, kuid tööandja töötajat töökohale ei luba, siis rakendub TLS § 35.

Tööandjal ja töötajal on võimalik ka poolte kokkuleppel töölepingu tingimusi muuta. Näiteks võivad pooled kokku leppida, et sel ajal, kui töötaja on kodus ja tööd ei tee, makstakse talle väiksemat töötasu kui töölepingus kokku lepitud. Siiski ei saa tööandja seda teha ühepoolselt, vaid selleks peab nõusoleku andma ka töötaja.


Kui töötaja nakatub töökohas COVID-19 viirusesse, siis kas see on tööõnnetus?

18.09.2020

Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Ehk et tööõnnetusena käsitletakse pigem nn äkktervisekahjustust, näiteks kukkumist või kemikaaliaurude sissehingamisest tekkinud mürgitust.

Koroonaviirusese haigestumist ei käsitata tööõnnetusena, kui see ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga (näiteks kontoritöötaja nakatub viirusesse).

Koroonaviirusesse haigestumise puhul võib tegemist olla tööga seotud haigestumisega, kui töötaja on nakatunud viirusesse oma töö laadi või töökeskkonnas esinevate bioloogiliste ohutegurite tõttu (näiteks nakatunutega tegelev personal).

Kui on kahtlus, et haigestumine võib olla tööst tingitud, st nakatuti tööl tööülesandeid täites, siis tuleb sellest arstile teada anda. Perearst või muu arst, kes kahtlustab, et töötajal võib olla kutsehaigus, suunab inimese töötervishoiuarstile kutsehaiguse diagnoosimiseks. Töötervishoiuarst teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja tööolude ning töö laadi kohta. Otsuse selle kohta, kas haigus on tööst põhjustatud või mitte, teeb töötervishoiuarst.


Kas tööandja võib oma töötajatelt küsida, kas neil on tuvastatud COVID-19 (millal see tuvastati ja kust töötaja nakkuse sai)?

15.09.2020

Tööandjal ei ole reeglina õigust teada töötaja terviseandmeid, sh COVID-19 diagnoosi, selle panemise hetke ja nakkuse saamisega seonduvat muud infot (nt kellelt nakkus saadi). Samuti ei ole tööandjal õigust mõõta töötaja kehatemperatuuri, et selgitada välja, kas tal on palavik (samuti terviseandmed). Tööandja võib eelnevat teha, kui see on töötajatega kokku lepitud ja kui see on erandkorras põhjendatav COVID-19 nakatumise vältimiseks, kui töötaja puutub kokku teiste töötajate või klientidega.

Tööandjal on õigus küsida töötajalt, kas ta on kokku puutunud COVID-19 nakkusega inimestega. Samuti on tööandjal õigus küsida töötaja kinnitust, et töötaja terviseseisund ei takista tööülesannete täitmist ega ole ohuks teistele töötajatele või klientidele.

Töötaja ja tööandja võiksid teha igakülgset koostööd, et ennetada COVID-19 nakkuse levikut. See tähendab, et tööandja võib küsida COVID-19 sümptomitega koju läinud/haiguslehele jäänud töötajalt, kas arst on tal diagnoosinud COVID-19 haigestumise. Töötaja, kes on jäänud COVID-19 viiruse tõttu haiguslehele, võiks teavitada tööandjat enda haigestumisest, et tööandja saaks rakendada töökeskkonnas vajalikke ennetusmeetmeid teiste töötajate ja/või klientide kaitseks. Seega saab COVID-19 diagnoosi kohta info andmine toimuda töötaja ja tööandja omavahelise kokkuleppe alusel. Haigestumisest teavitab töötaja tööandjat ise.

Samas on oluline märkida, et tööandjal ei ole õigust teha töötajate seas lausküsitlust vms nende terviseseisundi kohta. Tööandja peab arvestama, et küsida tuleb ainult seda, mis vajalik ja küsima peab võimalikult vähe isikuga seonduvaid andmeid.


Kas tööandja võib teavitada töötajaid ja kliente, kui töötaja(te)l on avastatud COVID-19?

15.09.2020

Tööandja peab teavitama oma personali COVID-19 juhtumitest ja kaitsemeetmetest (kuidas kaitstakse ettevõttes kliente ja töötajaid). Tööandja peab teavitamisel piirduma üksnes vajaliku informatsiooniga.

Ilma põhjuseta ei tohi teistele töötajatele ja klientidele avaldada haigestunud isiku nime. Haigestunu nime võib avaldada vaid juhul, kui on oluline ennetada edasist nakatumist (näiteks teavitada haigestunud isikuga lähedalt koos töötanud kolleege). Haigestunud isikule tuleb anda teada, et infot tema haiguse kohta jagatakse ka teiste töötajatega. Tööandja peab edastama isiku kohta üksnes minimaalsel hulgal vajalikku infot ning arvestama haigestunud töötaja inimväärikusega.


Kas tööandja saab desinfitseerimist kohustada?

15.09.2020

Head töökeskkonda saavad luua vaid töötaja ja tööandja üheskoos. Töötaja ei pea tegema tööd, milles ei ole töölepingus kokku lepitud, mis ei tulene tema töö iseloomust ning mis tema tervise ohtu seab. Kui töötajale on mingi töö tegemine tervise tõttu vastunäidustatud, tuleb sellest tööandjat teavitada ning tööandja peab seda arvestama. Kuid lihtne koristustöö (pindade puhastamine desinfitseermisvahendiga) isikukaitsevahendeid kasutades ei tohiks töötajatele olla liiga keeruline ega koormav. Seda enam, kui seda tehakse tööajal st tööandja tasub ka selle töö tegemise eest. See on pealegi ka töötaja enda huvides. Mida puhtamad on pinnad, seda vähem on viirusel võimalus ellu jääda ja meile kahju teha.

Kui tunnete, et tööandja või tema esindaja ei juhendanud piisavalt, milliseid pindu ja kuidas puhastada, siis tuleb tema poole pöörduda ning paluda täiendavalt selgitada. Samuti andke tööandjale teada, kui te tunnete, et meetmed (nt kummikinnaste kasutamine) ei ole piisavad teie ohutuse tagamiseks.


Kas tööandjal on õigus nõuda viiruse perioodil oma töötajalt näomaski kandmist?

15.09.2020

Otsusele isikukaitsevahendite kasutamise kohta eelneb riskianalüüs. See tähendab, et tööandja viib läbi riskianalüüsi, mille käigus teeb ta kindlaks, millised ohutegurid töökeskkonnas esinevad. Sealhulgas hinnatakse bioloogilisi ohutegureid ja nende hulgas võimalikku koroonaviirusesse nakatumist. Seejärel saab otsustada, millised meetmed ohtude vältimiseks või vähendamiseks kasutusele võetakse.

Isikukaitsevahendeid tuleb kasutada, kui riskianalüüsi tulemusel leitakse, et haigestumise ohtu ei saa vältida ega vähendada ühiskaitsevahendite kasutamisega (näiteks paigaldada viiruse leviku tõkestamiseks kaitseklaasid) või töökorralduslike abinõudega (distantsi hoidmine, desinfitseerimisvahendite kättesaadavus).

Tööandjal on kohustus töötajaid töökeskkonna riskide hindamise tulemustest teavitada, sealhulgas terviseriskidest ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest. Tööandja selgitab töötajatele, millised on riskianalüüsiga tuvastatud võimalikud ohukohad (nakkusoht konkreetses ettevõttes konkreetset tööd tehes) ning millised on meetmed, mida rakendatakse. Kuna isikukaitsevahendite kasutamisele tuleb eelistada ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid, tuleb töötajatele selgitada, miks otsustati isikukaitsevahendite kasutamise kasuks.

Tööandja peab hoolitsema ka selle eest, et isikukaitsevahend ei põhjustaks kandjale liigset koormust, sobiks kasutajale ja kasutamiseks kindlates tööoludes. Kui mõne töötaja puhul ei ole need nõuded täidetud, tuleb töötajal pöörduda tööandja poole ja koostöös otsida lahendusi. Nendeks võivad olla teist tüüpi maski kasutamine või töö ümberkorraldamine, võimaldades töötajale sagedamini puhkepause.

Kui pikalt ühte maski kanda võib, on kirjas konkreetse maski kasutusjuhendis ja sellest tuleb kinni pidada. Tööandja peab arvestama, et maske oleks piisavas koguses, et neid saaks vajadusel vahetada.

Tööandja peab tagama, et töötaja kasutaks isikukaitsevahendit valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt, alates ohtliku töö algusest kuni töö lõpetamiseni ning kontrollima selle kasutamist. Töötajal on kohustus kasutada isikukaitsevahendit vastavalt kasutusjuhendile ja tööandja antud juhistele.

Seega on tööandjal õigus nõuda töötajalt isikukaitsevahendi kasutamist ja töötajal on kohustus kasutada isikukaitsevahendit.

Kui kontrollimiste käigus selgub, et vaatamata tööandja märkustele töötaja ei kasuta ettenähtud isikukaitsevahendeid, on tööandjal võimalik töötajat hoiatada. Hoiatus on üks võimalusi, kuidas tööandja oma ettevõttes tööd korraldab ning töötaja tööalasele käitumisele ja töökohustuste rikkumisele reageerib. Rikkumise esinemisel tuleb tööandjal sellele töötaja tähelepanu juhtida ning anda töötajale võimalus käitumist parandada. Hoiatus võib olla nii suuline kui ka kirjalik, kuid tööandja peab olema hiljem võimeline hoiatuse tegemist tõendama.

Väga äärmusliku variandina ja juhul, kui hoiatamine ei aita ning töötaja rikub endiselt oma kohustusi, on tööandjal õigus töösuhe erakorraliselt üles öelda sest töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Tööandjal õigus tööleping üles etteteatamistähtaegu järgides. Etteteatamistähtaja võib erandlikel juhtudel jätta järgimata, kui tööandjalt ei saa mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni või kokkulepitud tähtaja saabumiseni. Sel juhul võib tööandja töösuhte üles öelda mõistliku aja jooksul. See, mis on mõistlik aeg, tuleb hinnata tööandjal (nö päevapäevalt, nädala pärast või muu aeg). Töölepingu saab üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega (nt e-kiri jms) kusjuures tööandja peab ülesütlemist igal juhul põhjendama.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tööandja peab töötajale selgitama, miks on vajalik isikukaitsevahendeid kasutada ning seejärel kasutamist ka nõudma. Nõuete selgitamine töötajatele on oluline, et töötaja mõistaks, miks nõuded on kehtestud. Kui nõuete kehtestamise tagamaid töötajale ei selgitata, võib olla vastusseis nõuete täitmisele suurem.

Kui töötaja ei allu tööandja korraldustele, saab tööandja töötajat hoiatada, et temaga lõpetatakse töösuhe, kui töötaja ei järgi kehtestatud reegleid. Kui töötaja ka peale hoiatamist reeglitest kinni pidama ei hakka, on tööandjal võimalik töösuhe lõpetada.


Millised töökeskkonna nõuded peavad olema tagatud kaugtöö tegemisel?

15.09.2020

Tööandja on kaugtöö puhul kohustatud veenduma töökeskkonna ohutuses (läbi viima riskianalüüsi, töötajat juhendama jne). Kaugtöö puhul on võimalik kasutada riskianalüüsi läbi viimiseks alternatiivseid variante – näiteks küsida töötajalt pilte tema kodus asuva töökoha kohta ja/või lasta töötajal endal etteantud küsimustiku alusel kaardistada töökeskkonna riskid ja edastada vastav info tööandjale. Kui riskianalüüsi käigus näiteks ilmneb, et töötajal ei ole kuvariga töötamiseks sobivat töötooli, siis tuleb tööandjal ja töötajal koostöös leida võimalus nõuetele vastava tooli kasutamiseks.

Samuti tuleb juhendada kodus tööd tegevat töötajat, milliseks peab ta oma töökoha kujundama, millal tuleb pidada puhkepause, millised on võimalikud tervisemõjud, kas ja millistel tingimustel tohib tööd teha kodukontorist väljas (näiteks rannas, pargis või mujal).

Sellisel juhul on tööandja veendunud töökoha ohutuses riskianalüüsi kaudu , vajadusel kokkuleppel töötajaga leidnud võimaluse töökoha parendamiseks ning töötajat juhendanud, milline on hea töökorraldus, töökoha kujundus ja miks see oluline on.

Ka tervisekontroll tuleb kodus töötavale töötajale korraldada üldises korras. See tähendab, et kui töötaja töötab kuvariga üle poole tööajast, tuleb ta saata tervisekontrollile töötervishoiuarsti juurde nelja kuu jooksul tööle asumisest ja peale seda töötervishoiuarsti poolt näidatud ajavahemiku järel.

Lisaks soovitame läbi mõelda, kuidas toimitakse juhul, kui töötajaga peaks kaugtööd tehes juhtuma tööõnnetus, keda ja millal tuleb õnnetuse toimumisest teavitada.

Enne kaugtöö kokkuleppe sõlmimist soovitame tutvuda ka juhendiga kaugtöö kohta, mille leiate Tööelu portaalist lingilt: https://www.tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Paindlikud%20t%C3%B6%C3%B6v%C3%B5imalused/Kaugtootaja%20tootervishoiu%20ja%20-ohutuse%20juhis.pdf


Kui töötaja koondatakse, kas TLS § 37 alusel vähendatud töötasu arvutatakse koondamishüvitise ja puhkusehüvitise sisse?

15.09.2020

Koondamishüvitist arvutatakse töötaja viimase kuue kuu töötasu põhjal. Kui töötajale on sel perioodil makstud vähendatud töötasu TLS § 37 alusel, siis seda tasu ei võeta arvesse koondamishüvitise ja hüvitise vähem etteteatatud aja arvestamisel, ehk need tasud ei vähene seetõttu. Näiteks kui töötaja koondatakse septembris, võetakse koondamishüvitise arvutamisel arvesse märtsi, aprilli, mai, juuni, juuli ja augusti töötasud. Töötaja töötasu vähendati aprillis ja mais TLS § 37 alusel. Kuna neid tasusid koondamishüvitise arvutamisel sisse ei võeta, arvutatakse töötaja koondamishüvitis märtsi, juuni, juuli ja augusti töötasu põhjal.

Samas võetakse vähenenud tasu arvesse puhkusehüvitise arvestamisel, mistõttu on puhkusehüvitis seetõttu väiksem.


Välismaalaste lühiajaline töötamine Eestis

Kui kaua võib välismaalane Eestis lühiajaliselt töötada?

14.09.2020

Välismaalaste seaduse alusel tohib Eestis seaduslikult viibiv välismaalane siin töötada kuni 12 kuud 15 kuu jooksul, hooajatööde korral 9 kuud 12 kuu jooksul. Selle eeldus on, et tööandja soovib välismaalase tööle võtta ning registreerib tema lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis.


Mis saab neist välismaalastest, kes viibivad küll Eestis seaduslikult, aga kellel ei ole siin tööd?

26.06.2020

Välismaalastel, kellel ei ole enam Eestis tööd, soovitame esimesel võimalusel oma koduriiki tagasi pöörduda. Seda eeldusel, et piiriületused ja transport seda võimaldab.

Alates 1. juunist on võimalik Eestis lühiajaliselt töötanud, kuid hetkel töötutel välismaalastel saada töövahendusteenust Eesti Töötukassast, kui neil on töö leidmise korral õigus jätkata lühiajalist töötamist Eestis. Varem pidi töötaja olema töötukassa töövahendusteenuse saamiseks veel eelmises kohas tööl.


Olen välismaalane ja töötan Eestis. Tööandja teavitas mind, et tal ei ole võimalik mulle enam maksta Eesti keskmist palka, aga ma töötan endiselt täiskoormusega. Kas see on seaduslik ja lubatud?

14.09.2020

Juhul kui Sinu kui välismaalase lühiajaline töötamine on registreeritud või Sul on elamisluba töötamiseks, milleks kohaldub palgakriteerium, siis ei ole tööandjal õiguslikku alust maksta Sulle kriteeriumist väiksemat töötasu.

Kui Sa töötad endiselt täiskoormusel, on tööandjal kohustus maksta Sulle seadusele vastavat töötasu. Kui tööandja ei tee seda, rikub ta seadust ning Sul on õigus esitada selle kohta Politsei- ja Piirivalveametile e-kirja teel (aadressil ppa@politsei.ee) kaebus.

Lisateave välismaalaste seadusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019083?leiaKehtiv.


Mis saab siis, kui välismaalane eirab korraldust ja asub pärast lühiajalise töötamise registreerimise kehtivusaja lõppu siiski tööle, n-ö mustalt?

14.09.2020

Sellisel juhul karistatakse teda Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest rahatrahviga kuni 1200 eurot (300 trahviühikut) või arestiga.

Tööandjat, kes on võimaldanud rikkuda välismaalase Eestis töötamise tingimusi, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Lisateave välismaalaste seadusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019083?leiaKehtiv.


Kuidas lahendatakse välistööjõu vajaduse küsimus põllumajanduses, kus hooajalisi põllutöid ei saa edasi lükata?

19.05.2020

Välismaal viibivad välismaalased

Praegu ei ole välismaal viibivatel ja Eestisse tööle tulla soovivatel kolmandate riikide kodanikel veel võimalik siia tulla.

Kui piiriülese liikumise piirangutest loobumine saab võimalikuks, siis taastatakse endine kord, mille alusel viisaga või viisavabalt Eestis viibivatel välismaalastel on võimalus registreerida oma lühiajaline töötamine Eestis ja tööandja saab kasutada välistööjõudu kuni 12 kuud 15 kuu jooksul.

Eestis viibivad välismaalased

Eestis seaduslikult juba viibiv välismaalane tohib siin töötada samadel tingimustel nagu enne eriolukorda.

Kui ta ei ole kasutanud ära maksimaalset lühiajalise töötamise aega, tohib ta jätkata Eestis töötamist juhul, kui seda soovib tema tööandja, kes registreerib Politsei- ja Piirivalveametis tema lühiajalise töötamise. Uut lühiajalise töötamise perioodi registreerides peab tööandja veenduma, et välismaalasel jaguks piisavalt viibimispäevi (oleks seaduslik alus) sel perioodil töötamiseks.

Nii nagu ka enne eriolukorda ei saa tööandja välismaalase töötamist pärast maksimaalse tööaja täitumist pikendada.

Erand on põllumajandussektor. Seal lühiajaliselt töötavate või sinna tööle asuvate juba Eestis viibivate välismaalaste lühiajalise töötamise luba saab pikendada kuni 31. juulini 2020. Tööandja majandustegevus peab olema

  • taime- ja loomakasvatus,
  • jahindus või
  • neid teenindav tegevusala (EMTAK A 01).

Välismaalaste seaduse alusel tohib Eestis seaduslikult viibiv välismaalane siin töötada

  • kuni 12 kuud 15 kuu jooksul,
  • hooajatööde korral kuni 9 kuud 12 kuu jooksul.

Selle eeldus on, et tööandja soovib välismaalase tööle võtta ning registreerib tema lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis.

Tööjõu leidmise võimalused

Eesti Töötukassa on valmis vahendama tööotsijatele Eestis ettevõtete tööpakkumisi: neid saab avaldada www.tootukassa.ee portaalis ja ajutise tööjõu leidmiseks sobib ka virtuaalmess toomess.ee/ajutinetookoht.

Nõu ja abi saamiseks võib pöörduda oma maakonna tööandjate konsultandi poole, kelle kontaktandmed on Eesti Töötukassa kodulehel.



Millistel tingimustel tohib välismaalane Eestis töötada?

14.09.2020

Eestis seaduslikult juba viibiv välismaalane tohib siin töötada samadel tingimustel nagu enne eriolukorda. Kui ta ei ole kasutanud ära maksimaalset lühiajalise töötamise aega, tohib ta jätkata Eestis töötamist juhul, kui seda soovib tema tööandja, kes registreerib Politsei- ja Piirivalveametis välismaalase lühiajalise töötamise. Juhul kui välismaalase viisa on lõppemas, tuleb esitada ka uus viisataotlus.


Mis ajani saab pikendada põllumajandussektoris töötava välismaalase lühiajalise töötamise luba?

28.08.2020

Põllumajandussektoris lühiajaliselt töötava või sinna tööle asuva, juba Eestis viibiva välismaalase lühiajalise töötamise luba sai pikendada kuni 31. juulini 2020.


Olen tööandja põllumajandussektoris. Kas saan töötaja registreerida ka juhul, kui ta töötas varem mõnes muus sektoris?

11.05.2020

Jah, see on lubatud.


Kas tööandja saab välismaalase töötamist pärast maksimaalse tööaja täitumist pikendada?

14.09.2020

Ei saa. Nii nagu ka enne eriolukorda, ei saa tööandja välismaalase töötamist pärast maksimaalse tööaja täitumist pikendada.


Kus saab tööandja esitada lühiajalise töötamise registreerimise taotlusi?

14.09.2020

Neid taotlusi saab esitada Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses aadressil https://etaotlus.politsei.ee/ltr/.


Kui Eestis seaduslikult viibival välismaalasel lõppeb siin lühiajalise töötamise aeg, siis kas tema lühiajalise töötamise saab uuesti registreerida?

14.09.2020

Seda saab teha juhul, kui:

  1. välismaalane viibib Eestis seaduslikult,
  2. tema maksimaalne lubatud lühiajalise töötamise aeg ei ole täis ja
  3. tema tööandja soovib seda.

Pikim lubatud lühiajalise töötamise aeg on 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul ja hooajatööde korral 270 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul.


Kui mul on kehtiv D-viisa ja tööandja lõpetab minuga töösuhte, siis kas minu viisa tunnistatakse kohe kehtetuks?

14.09.2020

Ei. Inimesele antakse mõistlik aeg uue töökoha otsimiseks ja dokumentatsiooni korda ajamiseks.


Ühistransport

Kuidas vältida nakatumist ühissõidukis?

19.08.2020

Ühissõidukis toimi järgmiselt.

  • Võimaluse korral kanna maski.
  • Aevastades või köhides kata suu taskuräti või varrukaga.
  • Ära puuduta palja käega käsipuud või muud pinda.
  • Ära puuduta enda nägu.
  • Desinfitseeri käed esimesel võimalusel pärast ühissõidukist väljumist.
  • Kui võimalik, hoia teiste sõitjatega 2-meetrist vahemaad.


Kas peaksin bussi asemel taksoga sõitma?

11.04.2020

Kui soovid, võid sõita taksoga, et vältida kokkupuudet teiste inimestega. Uuri juhilt enne taksosse istumist, kas ta on autot desinfitseerinud ja sõitude vahel tuulutanud. Tuleta taksojuhile meelde, et ta puhastaks ja tuulutaks autot, kui oled temaga sõidu lõpetanud.


Kuidas kaitstakse bussijuhi tervist maakonnaliinil?

15.04.2020

Bussijuhtide tervise kaitseks on vähendatud nende kokkupuudet sõitjatega:

  • avaliku maakonnaliini bussi tuleb sõitjal siseneda kas keskmisest või tagumisest uksest (sellise ukse olemasolu korral);
  • bussijuht ei müü pileteid ja esiukse juures olevat validaatorit ei ole lubatud kasutada. Seega ei ole sõitjal vaja piletit osta ka neis maakondades, kus seni oli maakonnasisene bussisõit tasuline.


Kuidas välditakse viiruse levikut rongis?

04.05.2020

Kõik Elroni klienditeenindajad desinfitseerivad regulaarselt käsi, et vältida nakatumist ja viiruse edasikandmist.

Otsekontaktide vältimiseks soovitame osta pileti ette veebist. Elroni sõidukaarti kasutades on võimalik pilet soetada ka rongi piletimasinast.

Võimalusel tuleks ka rongis järgida 2 + 2 nõuet.


Kas rongid ja bussid Venemaale sõidavad?

28.03.2020

Tallinna–Peterburi–Moskva rong ajutiselt ei sõida. Kui soovid ostetud pileti tagastada, võta ühendust Go Raili klienditeenindusega:

  • tel +372 631 0044,
  • e-post reisid@gorail.ee,
  • www.gorail.ee.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmetel ei sõida praegu Venemaale ka bussid.


Liikumispiirangud looduskaunites kohtades

Mida tuleb liikluspiirangu seadmiseks teha?

17.04.2020

Kui tee omanik on

  • vald või linn, siis otsustab ta liikluspiirangu seadmise üle ise,
  • riik, siis peab vald või linn esitama liikluspiirangu seadmiseks taotluse Maanteeametile.

Kui luba on olemas, tuleb liikluspiirangu teave avaldada enne piirangu jõustumist

  • Maanteeameti liiklusinfo veebirakenduses,
  • muudes avalikes teabekanalites, näiteks kohalikus ajalehes ja valla või linna veebilehel.


Kuidas tuleb liikluspiirangu seadmisest teavitada?

19.04.2020

Liikluspiirangust tuleb teavitada võimalikult paljudes kanalites (ajalehed, televisioon, raadio, veebileht, kiri) järgmiselt:

  • olulise mõjuga liikluspiirangust vähemalt 14 päeva enne selle jõustumist,
  • muust liikluspiirangust vähemalt 1 tööpäev enne selle jõustumist,
  • erakorralistest asjaoludest tingitud liikluspiirangust tuleb erandina teavitada esimesel võimalusel pärast selle jõustumist. Piirangu seadmise põhjendused peavad olema igaühele kättesaadavad.

Kui keegi tunneb, et piirang rikub tema õigusi ja vabadusi, saab ta kuu aja jooksul esitada vaide vallale või linnale või kaebuse halduskohtule.


Riigipiiri ületamine

Kellele kehtib pärast Eestisse tulekut 14-päevane eneseisolatsioonikohustus?

16.07.2020

Eneseisolatsiooni kohustus on kõikidel haigustunnustega inimestel. Haigustunnusteta inimeste eneseisolatsiooni kohustus sõltub sellest, millisest riigist nad enda teekonda alustasid või millist riiki läbisid.

Teave riikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele asub välisministeeriumi kodulehel: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-eneseisolatsiooninouete-kohta-eestisse-saabujatele

Isolatsiooni jäämine tähendab, et inimene ei tohi lahkuda 14 päeva jooksul oma elukohast, välja arvatud tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või vältimatuteks käikudeks. Näiteks võib kodust lahkuda, kui sinu elu on ohus või vajad arstiabi, pead uuendama toiduvarusid, soetama esmatarbekaupu, muretsema ravimeid. Kõigil neil juhtudel tuleb vältida kokkupuudet teiste inimestega. Seetõttu ei tohi käia tööl või rahvarohkel metsarajal. Küll aga võib minna näiteks jooksma või rattaga sõitma, kui teed seda teistega kokku puutumata.


Mis on liikumisvabaduse piirangu kinnitus?

16.07.2020

Liikumisvabaduse piirangu kinnitus on dokument, mille välismaalt Eestisse tulija allkirjastab piiril. Ta kinnitab, et on

  • teadlik liikumisvabaduse piirangust ja
  • kohustub viibima 14 kalendripäeva kodus või majutuskohas.

Inimene esitab isiku- ja kontaktandmed ning kodu või majutuskoha aadressi. Kui piiril antud aadress muutub kodus püsimise kohustuse ajal, tuleb Politsei- ja Piirivalveametit sellest teavitada e-posti aadressil ppa@politsei.ee.

Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatud liikumisvabaduse piirang (eneseisolatsioon) kehtib sõltumata sellest, kas Eestisse saabudes anti allkiri kinnituslehele või mitte.


Kas mind saadetakse piirilt tagasi, kui olen haige?

22.07.2020

Kui oled Eesti kodanik või elanik, ei saadeta sind piirilt tagasi ka juhul, kui oled haige. Samuti saavad riiki välisriikide kodanikud ja need välismaalased, kelle pereliige elab Eestis.

Piiril

  • kontrollitakse reisidokumente ja riiki sisenemise alust ning
  • hinnatakse visuaalselt inimese tervislikku seisundit


Kuidas politsei liikumispiirangute järgimist kontrollib?

22.07.2020

Kui eriolukorra ajal kontrollis 2+2 reeglist kinnipidamist politsei, siis eriolukorra lõppemisel määras valitsus oma korraldusega selle ülesande Terviseametile. Viirus ei ole kuskile kadunud. Politsei osutab Terviseametile liikumispiirangute täitmise kontrollimisel ametiabi, mis tähendab, et kui politseinikud märkavad oma tavatöö käigus valitsuse kehtestatud liikumispiirangute rikkumisi, suhtlevad inimestega ning selgitavad avalike kogunemistega kaasnevaid riske. Jätkuva rikkumise korral edastab PPA info Terviseametile, kes vajadusel saab teha ettekirjutuse ja määrata sunniraha.


Kas liikumisvabaduse piirangu kehtimisel tuleb vältida kokkupuudet ka pereliikmetega?

03.07.2020

Liikumisvabaduse piirangu mõte on vältida võimaliku nakatunu kokkupuudet teiste inimestega, et tõkestada koroonaviiruse levikut. Nende 14 päeva jooksul võiks seetõttu eemale hoida ka pereliikmetest või korterikaaslastest.



Ostsin naaberriigist kutsika. Kas on võimalik, et koera müüja toob kutsika naaberriigi piiripunkti ja mina lähen talle Eesti piirile vastu?

01.09.2020

Ei, nii ei ole võimalik looma kättesaamist korraldada, sest Politsei- ja Piirivalveameti ametnik ei tohi looma üle piiri tuua. Seega tuleb Sul leida muu lahendus või oodata liikumispiirangute lõppemist.

Kui otsustad ise naaberriiki looma järele minna, lubab Politsei- ja Piirivalveamet Sul Eestist lahkuda. Teise riiki sisenemisele võivad aga kehtida piirangud. Vajaduse korral võta naaberriigi piirivalveasutusega ühendust ja taotle riiki sisenemiseks eriluba. Lisateavet riikidesse sisenemise tingimuste ja eriloa taotlemise kohta võid küsida ka välisriigi saatkonnast või välisesindusest.

Kui looma müüja soovib tulla Eestisse, peab ta taotlema Politsei- ja Piirivalveametilt Eestisse sisenemiseks eriloa. Lisateavet leiad veebilehelt https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord.


Mida tähendab liikumisvabaduse piirang?

22.07.2020

Juhul kui koroonaviiruse test osutub positiivseks, kehtib teile liikumispiirang ning teil on keelatud lahkuda oma elukohast alates koroonaviiruse diagnoosimisest kuni tervenemiseni. Elukohast võib lahkuda vaid tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või hädajuhtumi korral, kui ohus on teie elu või tervis. Positiivse diagnoosi saanud inimese perele kehtib samasugune liikumisvabaduse piirang.

Erandina võib haigustunnuste puudumisel lahkuda oma elukohast juhul, kui:

  • pereliige on tervishoiutöötaja või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid osutav inimene
  • kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku ja see ei ole muul viisil võimalik. Seejuures tuleb järgida kõiki avalikus ruumis liikumise piiranguid
  • kui elukohas on välistatud igasugune kontakt koroonaviiruse diagnoosi saanud isikuga
  • õues viibimiseks, kui järgitakse kõiki varem kehtestatud liikumisvabaduse piiranguid avalikus kohas


Kelle poole peaksin pöörduma, kui soovin muuta liikumisvabaduse piirangu kinnituslehele märgitud kontaktandmeid?

31.08.2020

Juhul, kui inimene soovib, et PPA vaataks üle liikumisvabaduse piirangu kehtestamise või soovib muuta kinnituslehele märgitud kontaktandmeid, tuleb ühendust võtta PPA-ga. Selleks tuleb saata aadressile ppa@politsei.ee:

  • enda kontaktandmed (ees- ja perekonna nimi, isikukood, telefoni number, aadress)
  • piiriületuse aeg ja koht
  • selgitus (nt erandi alla kuulumise põhjendus)


Tahan lennata kahe nädala pärast Eestisse/Eestist välja, kuidas tean, et mu lend kindlalt toimub?

06.08.2020

Hetkel on kõige kindlam otselende Eestist või Eestisse planeerida maksimaalselt üks nädal ette, pärast seda ei ole täit kindlust, et selles riigis haigestumise määr ei tõuse üle lubatud piiri.. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium vaatab iga reede pärastlõuna üle riikide haigestumise määra, mille põhjal avatakse või sulgetakse lennuliine.

Lennuliinide avamise piirang kehtib hetkel augusti lõpuni, millega on lubatud avada Eestist lennuliine riikidega, mille koroonaviiruse haigestumise määr 100 000 elaniku kohta viimasel 14 päeval, on vähem kui 25. Valitsus võib piirangut veel pikendada.

Lubatud riikide nimekiri uueneb iga reede pärastlõuna, mis tähendab et iga nädal võib riikide nimekiri, kuhu on võimalik Eestist otse lennata, muutuda. Info riikidest on leitav siit: https://www.mkm.ee/et/uudised/info-lennupiirangute-kohta


Kellel on õigus Eestisse siseneda?

09.09.2020

Eestisse võivad siseneda:

  • Inimesed, kellel on Eesti kodakondsus, Eesti elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis, sõltumata, kas neil on haigustunnused või mitte.
  • Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna, Šveitsi Konföderatsiooni, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi või Andorra Vürstiriigi, Monaco Vürstiriigi, San Marino Vabariigi ja Vatikani Linnriigi (Püha Tool) kodanikul, elanikul ning pikaajalist viisat omaval isikul, kellel ei esine haigusnähte, ja tema perekonnaliikmel, kellel ei esine haigusnähte.
  • Kõik inimesed, kes saabuvad Eesti Vabariiki Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigist või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist ja neil ei esine haigusnähte.
  • Inimesed, kellel on Läti Vabariigi või Leedu Vabariigi kodakondsus, elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht on rahvastikuregistri järgi Läti Vabariigis või Leedu Vabariigis ja ei esine haigusnähte.
  • Inimesed, kellel on Soome Vabariigi kodakondsus, elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht on rahvastikuregistri järgi Soome Vabariigis ja kellel ei esine haigusnähte, kui:
  1. Eestisse saabumise eesmärk on töötamine või muude lepinguliste kohustuste täitmine,
  2. õpib Eestis registreeritud õppeasutuses,
  3. saabub Eestisse vältimatul perekondlikul põhjusel, eelkõige lähisugulasega kohtumine, matused, pulmad ja haigusjuhtumid.
  • Kolmandast riigist saabuvad välismaalased, kes tulevad Eestisse õppima või töötama ja kellel ei esine haigusnähte.

Eneseisolatsiooni kohustus on kõikidel haigustunnustega inimestel. Haigustunnusteta inimeste eneseisolatsiooni kohustus sõltub sellest, millisest riigist nad enda teekonda alustasid või millist riiki läbisid. Teave riikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on välisministeeriumi kodulehel. Kui inimene saabub riigist või läbib riiki, mis ei ole välisministeeriumi lehel välja toodud või on „punane“, tuleb tal jääda isolatsiooni.

Alates 1. septembrist saavad COVID-19 riskiriikidest Eestisse saabujad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes lennujaamas ja sadamas testida. Testi tulemuse teadasaamiseni peab inimene viibima täielikus eneseisolatsioonis. Negatiivse testitulemuse korral tuleb seitse esimest päeva olla piiratud eneseisolatsioonis ehk käia tohib küll tööl ja näiteks poes, kuid vältida tuleb mittevajalikke kontakte. Mitte varem kui 7 päeva pärast esimese testi tulemuse saamist tuleb teha teine test ning kui ka see on negatiivne, saab jätkata tavapärast elu.


Reisimine Eestisse - Eesti kodanikud ja elanikud

Sain lennupiletid Eestisse naasmiseks. Millega peaksin praegu Eestisse reisides arvestama? Kas peaksin midagi teisiti tegema kui tavaliselt?

27.08.2020

Tuleb arvestada, et pilet võib olla küll väljastatud, kuid lende jätkuvalt tühistatakse või lükatakse edasi. Seepärast oleks hea enne reisi kontrollida, kas lend toimub või on tehtud muudatusi lennugraafikus.

Samuti tuleb täpsustada, kas on vahepeal tekkinud lisanõuded – tuleb esitada täiendavaid dokumente (nt kehtestatud on kohustus esitada viirusetesti tulemused jms).

Kindlasti on vajalik teha selgeks, millised nõuded kehtivad transiitriikides (st vahemaandumiste korral). Infot leiab www.reisitargalt.vm.ee.

Lennu toimumise päeval tuleb varakult lennujaama minna ja ennast esimeste seas lennule registreerida. Vähetähtis pole ka see, kas asukohariigist Eestisse saabumisel tuleb jääda eneseisolatsiooni või mitte. Siin on abiks välisministeeriumi koduleht.


Olen USAs, kuid minu viisa (ESTA) hakkab lõppema, aga ma ei leia tagasilende. Mida peaksin tegema?

27.08.2020

Kui oled USAs viisaga, pead täitma vormid I-539 ja I-912 (mõlemad veebisaidil https://www.uscis.gov/i-539-addresse) ning selgitama, miks Sa ei saanud õigel ajal lahkuda. Kui viisa kehtivus lõppeb lähipäevil, võta ühendust kodakondus- ja migratsiooniteenistusega.


Olen praegu välismaal, kuid tahaksin tagasi tulla, aga piletiostuks raha ei ole. Mida ma pean tegema?

27.08.2020

Esmajoones pöördu oma sugulaste ja sõprade poole. Kui neil puudub võimalus aidata, siis võta ühendust oma kohaliku omavalitsusega Eestis.

Kui ka siis lahendust ei leia, helista numbril +372 5301 9999, kuid palun arvesta, et riigipoolne toetus on võimalik vaid hädajuhtumite korral ning toetuse puhul on tegemist laenu, mitte kingitusega. Saadud rahaline abi tuleb riigile lepingu alusel tagasi maksta hiljemalt 90 päeva jooksul peale abisaaja Eestisse tagasijõudmist.


Millistest kolmandatest riikidest on võimalik hetkel Eestisse reisida?

11.07.2020

Turismi eesmärgil ei ole võimalik reisida kolmandatest riikidest Eestisse. Erand on õppimine või töötamine, millisel juhul on kolmandatest riikidest Eestisse reisimine lubatud. Erandid võivad puudutada ka kolmandaid riike, mis on Euroopa Nõukogu riikide erinimekirjas.


Kellele kehtib riiki sisenedes eneseisolatsioonikohusus?

15.09.2020

Eneseisolatsiooni kohustus on kõikidel haigustunnustega inimestel.

Haigustunnusteta inimeste eneseisolatsiooni kohustus sõltub sellest, millisest riigist nad enda teekonda alustasid või millist riiki läbisid. Teave riikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on välisministeeriumi kodulehel. Kui inimene saabub riigist või läbib riiki, mis ei ole välisministeeriumi lehel välja toodud või on „punane“, tuleb tal jääda isolatsiooni.

Alates 1. septembrist saavad COVID-19 riskiriikidest Eestisse saabujad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes lennujaamas ja sadamas testida. Testi tulemuse teadasaamiseni peab inimene viibima täielikus eneseisolatsioonis. Negatiivse testitulemuse korral tuleb seitse esimest päeva olla piiratud eneseisolatsioonis ehk käia tohib küll tööl ja näiteks poes, kuid vältida tuleb mittevajalikke kontakte. Mitte varem kui 7 päeva pärast esimese testi tulemuse saamist tuleb teha teine test ning kui ka see on negatiivne, saab jätkata tavapärast elu.


Reisimine Eestisse – välisriikide kodanikud

Kas Eestis töötav, kuid Venemaal elav Venemaa kodakondsusega inimene (sh Eesti ja Venemaa topeltkodakondsusega inimesed) saaks erandkorras tööl käimise eesmärgil Eesti-Vene piiri mõlemas suunas ületada?

02.04.2020

Eesti-Vene piiri ületamisel ei ole ette nähtud erisusi ja piiriületusel peavad isikud arvestama 14-päevase liikumispiiranguga nii Eestis kui ka Venemaal. Edasi-tagasi piiri ületades tööl käia ei ole võimalik.


Kes saavad Eesti saatkondades viisat taotleda?

27.08.2020

Eesti välisesindustes, mis menetlevad viistaotlusi ja mis asuvad Euroopa Nõukogu erinimekirja kuuluvates riikides, on taas võimalik viisat taotleda Eesti külastamiseks kõikidel reisieesmärkidel, sh turism. Riikide nimekirja vaata siit: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-karantiininouete-kohta-euroopast-saabujatele (keri leheküljel alla).

Teistes Eesti välisesindustes, mis menetlevad viisataotlusi, on võimalik viisat taotleda inimestel, kes tulevad Eestisse töö- või õppimise eesmärgil või kellel on lubatud Eestisse siseneda. Nimekirja vaata siit: https://www.kriis.ee/et/reisimine-eestisse-valisriikide-kodanikud


Millistest riikidest on Eestisse võimalik tulla õppima või töötama?

16.09.2020

Eestisse on töötama ja õppima võimalik tulla kõigist maailma riikidest. Kohustusliku eneseisolatsiooninõue kehtib, kui tullakse riigist, mille nakkuskordaja on 16 või enam. Ülevaade nakkuskordajatest on koostamisel ning avaldatakse välisministeeriumi kodulehel.


Millistel välismaalastel on õigus erandina Eestisse siseneda?

09.09.2020

Erandina on lubatud Eestisse siseneda järgmistel haigusnähtudeta välismaalastel:

  • kes on Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja või tema perekonnaliige, rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane
  • kes on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse kutsel Eestisse töökohtumisele saabuva välisdelegatsiooni liige.
  • kes on seotud vahetult kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega
  • kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid
  • kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev inimene
  • kes teenindab reisigruppe ja on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega
  • kelle Eestisse saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega
  • kelle Eestisse saabumine on seotud Eestis tegutseva ettevõtte seadme hooldamise või remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga, kui see on vajalik ettevõtte tegevuse tagamiseks
  • Eesti territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil oma elukohariiki jõudmiseks
  • kelle otsejoones alaneja või üleneja sugulane või abikaasa on Eesti kodanik, Eesti elamisluba või elamisõigust omav inimene
  • kes on avalikul üritusel esinejana või on ürituse läbiviija või kes osalevad spordivõistlusel sportlasena, või on otseselt seotud spordivõistluse või -ürituse läbiviimisega, mis on lubatud Terviseameti poolt
  • kelle Politsei- ja Piirivalveamet on riiki lubanud eritaotluse alusel. Eritaotluse eesmärk on võimaldada kolmandate riikide kodanikel taotleda välispiiri ületamise lubamist Eestisse sisenemise eesmärgil. Eelkõige perekondlikel põhjustel, nt matused, pulmad, pereliikme haigestumine, hädavajalik kohtumine pereliikmega jmt. Taotlus tuleb edastada aadressil ppa@politsei.ee. Erandlikel asjaoludel piiriületamise lubamise taotlus, mille leiab politsei kodulehelt: https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord

Eritaotluse alusel Eestisse siseneda lubatud välismaalasele kehtib üldine liikumisvabaduse piirang ning ta ei tohi 14-päeva jooksul oma püsivast elu-või viibimiskohast lahkuda. Alates 1. septembrist saavad COVID-19 riskiriikidest Eestisse saabujad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes lennujaamas ja sadamas testida. Testi tulemuse teadasaamiseni peab inimene viibima täielikus eneseisolatsioonis. Negatiivse testitulemuse korral tuleb seitse esimest päeva olla piiratud eneseisolatsioonis ehk käia tohib küll tööl ja näiteks poes, kuid vältida tuleb mittevajalikke kontakte. Mitte varem kui 7 päeva pärast esimese testi tulemuse saamist tuleb teha teine test ning kui ka see on negatiivne, saab jätkata tavapärast elu.


Kellele kehtib riiki sisenedes eneseisolatsioonikohusus?

15.09.2020

Eneseisolatsiooni kohustus on kõikidel haigustunnustega inimestel.

Haigustunnusteta inimeste eneseisolatsiooni kohustus sõltub sellest, millisest riigist nad enda teekonda alustasid või millist riiki läbisid. Teave riikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on välisministeeriumi kodulehel. Kui inimene saabub riigist või läbib riiki, mis ei ole välisministeeriumi lehel välja toodud või on „punane“, tuleb tal jääda isolatsiooni.

Alates 1. septembrist saavad COVID-19 riskiriikidest Eestisse saabujad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes lennujaamas ja sadamas testida. Testi tulemuse teadasaamiseni peab inimene viibima täielikus eneseisolatsioonis. Negatiivse testitulemuse korral tuleb seitse esimest päeva olla piiratud eneseisolatsioonis ehk käia tohib küll tööl ja näiteks poes, kuid vältida tuleb mittevajalikke kontakte. Mitte varem kui 7 päeva pärast esimese testi tulemuse saamist tuleb teha teine test ning kui ka see on negatiivne, saab jätkata tavapärast elu.


Reisimine Eestist välismaale

Kas ma tohin piiri ületada?

22.09.2020

Koroonaviiruse leviku tõttu soovitab välisministeerium vältimatu vajaduseta hoiduda rahvusvahelisest reisimisest.

Kui reisimine on vältimatu, palub välisministeerium kinni pidada järgmistest põhimõtetest:

  • Enne reisi planeerimist vaata sihtriigi nakatunute suhtarvu välisministeeriumi kodulehelt.
  • Vii end kurssi võimalike reisipiirangutega sihtriigis – info saamiseks tutvu riigi infoga Reisi Targalt lehel, Euroopa Liidu ReOpen portaalis ja võta vajadusel detailide täpsustamiseks ühendust sihtriigi välisesindusega.
  • Registreeri oma reis välisministeeriumi lehel Reisi Targalt, et saaksime Sind võimalikest kriisidest teavitada.
  • Järgi Terviseameti soovitusi turvaliseks lennureisiks, et hoida enda ja teiste tervist – haigussümptomite esinemisel lükka reis edasi ja võta ühendust perearstiga.
  • Sõlmi reisikindlustus ning tutvu hoolikalt kindlustustingimustega (k.a COVID-19 põhjustatud reisitõrgete korral).
  • Asukohariigis järgi kohalike ametivõimude juhiseid ning hoia end kursis võimalike uute piirangutega.
  • Reisilt naastes järgi Eestis kehtivaid reegleid, jälgi oma tervist ning võta viiruskahtluse korral ühendust oma perearstiga.
  • Juhime tähelepanu sellele, et riik võib muuta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimusi lühikese etteteatamisajaga. Täpsema info saamiseks sihtriigi tingimuste kohta soovitame pöörduda välisriigi esinduse poole või välisriigi vastavate ametiasutuste poole.


Kas laevaliiklus Eesti-Soome või Eesti-Rootsi vahel jätkub?

22.07.2020

Laevaliiklus jätkub osaliselt, aga soovitame uurida laevafirmade kodulehelt või infoliinilt üle, kas sind huvitav laevaliin on käigus.


Kas Eesti kodanik või elanik, kel on töökoht Venemaa territooriumil, võib tööl käimise eesmärgil erandkorras piiri ületada?

22.09.2020

Ei, see pole praegu võimalik.

Venemaa piirid on üldjuhul välismaalastele sisenemiseks suletud. Venemaa elamisloaga või ELi territooriumil elavad Venemaa kodakondsusega isikud saavad ühel korral kuus Venemaale siseneda.

Sissesõidukeeldu ei kohaldata: rahvusvahelisi autovedusid teostavatele autojuhtidele, lennukite, mere- ja jõelaevastiku ekipaažidele, rahvusvahelisi raudteevedusid teostavate rongikoosseisude töötajatele, isikutele, kellele on väljastatud viisa seoses lähisugulase surmaga ja isikutele, kes elavad alaliselt Vene Föderatsioonis. Lisaks võivad Venemaale siseneda ka välisriikide sportlased ja treenerid, isikud, kes tulevad ravile või haigete sugulaste eest hoolitsema ja kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistidele (viimasel kahel puhul ühekordne sissepääs).

Venemaa riigipiiri ületamise kohta saab lisateavet Venemaa välisministeeriumi infoliinidelt +7(495) 587 8860, +7(499) 244 1977, +7 (499) 244 1988 ja +7(499) 244 2847.


Soovin reisida välismaale. Kust ma saan informatsiooni teistesse riikidesse sisenemise kohta?

27.08.2020

Informatsiooni muude riikide sisenemistingimuste kohta leiad Reisi Targalt lehelt: https://reisitargalt.vm.ee/

Reisimisel tasub kinni pidada järgmistest põhimõtetest:

• Enne reisi planeerimist vaata sihtriigi nakkuskordaja infot välisministeeriumi kodulehelt;

• Vii end kurssi võimalike reisipiirangutega sihtriigis – info saamiseks tutvu riigi infoga Reisi Targalt lehel, Euroopa Liidu ReOpen portaalis ja võta vajadusel detailide täpsustamiseks ühendust sihtriigi välisesindusega;

• Registreeri oma reis välisministeeriumi Reisi Targalt lehel, et saaksime Sind võimalikest reisipiirangutest teavitada;

• Järgi Terviseameti soovitusi (PDF) turvaliseks lennureisiks, et hoida enda ja teiste tervist – haigussümptomite esinemisel lükka reis edasi ja võta ühendust perearstiga.

• Sõlmi reisikindlustus ning tutvu hoolikalt kindlustustingimustega (k.a COVID-19 põhjustatud reisitõrgete korral);

• Asukohariigis järgi kohalike ametivõimude juhiseid ning hoia end kursis võimalike uute piirangutega;

• Reisilt naastes järgi Eestis kehtivaid reegleid, jälgi oma tervist ning võta viiruskahtluse korral ühendust oma perearstiga.

• Juhime tähelepanu sellele, et riik võib muuta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimusi lühikese etteteatamisajaga. Täpsema info saamiseks sihtriigi tingimuste osas soovitame pöörduda välisriigi esinduse poole või välisriigi vastavate ametiasutuste poole.


Olen ravikindlustatud inimene. Mida pean teadma tervisekindlustusest Euroopa Liidu riikides reisides?

22.07.2020

Puhkusele minnes tasub kaasa võtta Euroopa ravikindlustuskaart, mis on välismaal tekkinud terviserikke korral oluline abimees. Euroopa ravikindlustuskaardi ettenäitamisel osutatakse Eesti kindlustatutele Euroopa Liidus ja lisaks ka Liechtensteinis, Norras, Islandil ja Šveitsis vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel nendes riikides elavate kindlustatud inimestega.

Kaarti saab tellida digitaalselt riigiportaalist eesti.ee ja see on tasuta.

Arstiabi saamiseks peab raviasutuses esitama Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi ning isikut tõendava dokumendi. Euroopa ravikindlustuskaardi alusel on õigus saada tervishoiuteenuseid ainult riiklikes raviasutustes.

NB! Juhime tähelepanu sellele, et Euroopa ravikindlustuskaart ei kata kõiki kulutusi, mis vajamineva arstiabiga võivad kaasneda. Patsiendil tuleb maksta omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu, ravimite omaosalustasu, tõlkekulud jne) asukohamaa hindades. Kaart ei kata riikidevahelist transpordi kulu ega eraarsti juures tehtud kulutusi. Soovitame reisile minnes sõlmida erakindlustusfirmas ka meditsiiniabi kaitsega reisikindlustuslepingu, mis sõltuvalt kindlustustingimustest kompenseerib patsiendi tehtud kulutused.

Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/kontaktpunkt/arstiabi-euroopas-reisides/euroopa-ravikindlustuskaart


Kaubavedu Eestis ja rahvusvaheliselt

Kas tegevusloata kaubavedu on lubatud? Millised dokumendid peavad juhil kaasas olema ja kas kehtib liikumispiirang?

28.03.2020

Rahvusvahelised kaubaveod on lubatud, sealhulgas veoste vedu tegevusloata.

Tasulise veoseveo korral peab autos olema selle auto kohta

  1. Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi vedajale antud ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (erandid rahvusvahelistel vedudel on sätestatud autoveoseaduse § 6 lõikes 1, näiteks omal kulul korraldatud veod Euroopa Liidus);
  2. veose saatedokument (CMR või nn loading list);
  3. välislepingust tulenev veoluba või CEMT-veoluba juhul, kui kaupa veab Eestist kolmandasse riiki või kolmandast riigist Eestisse Austria, Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Küprose, Luksemburgi, Norra, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome või Ungari vedaja.

Lisaks tuleb tühja autoga Eestisse sisenedes tõendada, mille alusel ja kuhu sõidetakse veosele järele (näiteks veotellimus).

Omal kulul korraldatava veoseveo korral peab autojuhil olema kaasas veose kohta dokument, millega tõendatakse, et see veos on omal kulul vedu korraldava ettevõtte omandis või on see ettevõte selle veose ostnud, müünud, remontinud, kaevandanud või töödelnud.

Omal kulul veoseveole kehtib ka teisi nõudeid, mis on kehtestatud Euroopa Liidu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d, aga eriolukorras koormaks nende kontrollimine liialt kontrolli teostajat.

Kaubaveoga vahetult seotud isikud on liikumispiirangust vabastatud.


Kas rekajuht, kes tuleb Eestisse kaubalaadungiga, peab olema 14 päeva kodus isolatsioonis või tohib ta kohe uuesti välismaale sõita?

16.04.2020

Ta tohib kohe uuesti välismaale sõita, sest 14-päevane liikumispiirang ei kehti kauba või tooraine transportijatele ning rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga tegelejatele. Loomulikult ei tohi juhil olla haigusnähte. Kui juhil on haigusnähud, peab ta jääma 14 päevaks koju isolatsiooni ning võtma ühendust oma perearstiga. Lisateavet saad eriolukorra juhi korraldusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/316032020007.


Olen Eesti ravikindlustusega kaugsõiduautojuht. Kas saan arstiabi, kui haigestun mõnes Euroopa riigis koroonasse?

03.04.2020

Enamikus Euroopa riikides osutatakse Eesti ravikindlustusega inimesele vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel nendes riikides elavate inimestega. Vajaminevat arstiabi osutatakse ka koroonaviiruse puhul.

Ravivajaduse üle otsustab arst.

Arstiabi saamiseks peab Sul kaasas olema Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat. Kui Sul ei ole kumbagi, pead haiglasse või arsti juurde sattumise korral kohe taotlema Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi.

Lisateavet leiad Eesti Haigekassa veebilehelt.


Kauba impordil tekkis probleem paberil originaalsertifikaadiga. Kas kriisiolukorras tohib kasutada selle koopiat?

13.04.2020

Jah, Euroopa Liitu võib ajutise kriisiolukorra abinõuna kaupa importida ka sertifikaadi koopia alusel.

Kuidas koopia saata, sõltub sellest, kas sellel Euroopa Liidu välisel riigil on juurdepääs ELi süsteemile TRACES.

Euroopa Komisjon teavitas sellest võimalusest Euroopa Liidu väliseid kaubanduspartnereid ja saatkondi ning on palunud sarnaseid abinõusid rakendada ka liiduvälistel riikidel, sest originaalsertifikaadi esitamisega on olnud probleeme ka Euroopa Liidu eksportijatel.


Meresõit

Millega tuleb arvestada sadamates tehtava piirikontrolli puhul?

16.04.2020

Kuna Euroopa Liidu sisepiiril on taastatud ajutine piirikontroll, kehtib ka väikelaevadele piirikontrolli kohustus, kui nad soovivad mõne liikmesriigi sadamas silduda.

Lõbusõidulaeva juht peab laeva saabumisest Eestisse (riigipiiri ületamisest) informeerima kõige lähema sadama politseiasutust (Tallinna kordon +372 619 1260) või sadama ametiasutust, kes informeerib kõige lähemat sadama politseiasutust, vähemalt üks tund enne laeva sadamasse saabumist või sealt väljumist.

Politsei teeb piirikontrolli väljakutse alusel. Lõbusõidualus peab Eestisse saabumisel suunduma rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadama piiripunkti. Piiripunktide loetelu leiab Riigi Teatajast.

Politseil on õigus riigipiiri valvamisel kontrollida merel kõiki aluseid, et tagada piirirežiimist kinnipidamine ja eriolukorra nõuete täitmine. Kõik, kes ületavad territoriaalmere piiri (sõltumata suunast), kuuluvad piirirežiimi kontrolli alla.

Välisriiki ei ole soovitatav minna. Enne sadamast väljumist tee selgeks, kas välisriik lubab Sinul oma riiki siseneda (üldjuhul on kõikjal riiki sisenemine keelatud, see on võimalik vaid erandkorras).

Neid, kellele ei laiene liikumispiirangu erandid, Eestisse ei lubata (näiteks soomlast, kes soovib tulla hooldama oma väikealust).


Eksamid üldhariduskoolides

Millal toimuvad sügisesed riigieksamite lisaeksamid?

12.06.2020

Esialgse kava järgi toimuvad 2019/2020. õppeaasta lisaeksamid järgmiselt:

  1. eesti keel (kirjalik) – 10. oktoober 2020. a;
  2. B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) – 11. oktoober 2020. a;
  3. B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) – 11.–13. oktoober 2020. a;
  4. inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (kirjalik) – 26. september 2020. a;
  5. inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (suuline) – 26. september – 2. oktoober 2020. a;
  6. matemaatika (kirjalik) – 17. oktoober 2020. a.

Need kuupäevad on ministeeriumitele ning koolijuhtide ja õpetajate ühendustele kooskõlastamiseks saadetud ministri määruse eelnõus ja võivad kooskõlastamise jooksul veel muutuda.

Lisainfo: innove@innove.ee


Millal saab registreeruda gümnaasiumi riigieksamite lisaeksamitele?

31.08.2020

Lisaeksamitele registreerumine on lõppenud.

Lisaeksamitele said 6. juunist kuni 17. juulini 2020. a. registreeruda kõik 2019/2020. õppeaastal kooli lõpetanud ja eelmistel aastatel gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikud.

Lisainfo: innove@innove.ee


Kas ilma eksamiteta saab kooliastme lõpetada?

29.07.2020

Põhikoolieksameid sellel õppeaastal ei toimunud, kuid soovijaid said keeletaseme saamiseks sooritada eesti keele kui teise keele eksami. Põhikooli lõpetamiseks peavad õpilase aastahinded olema vähemalt rahuldavad või arvestatud. Loovtöö ei ole põhikooli lõpetamise riiklik tingimus. Kooli õppenõukogul on õigus hinnata, kas seda on eriolukorda arvestades võimalik teha või mitte. Kui eriolukorra tõttu polnud võimalik loovtööd teha, siis ei pea põhikoolilõpetaja seda tegema.

Gümnaasiumi lõpueksamid ei ole kohustuslikud – gümnaasiumi saab lõpetada ka riigieksameid tegemata. Abituriendid, kes olid eksamitele registreerunud, said soovi korral teha eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami, matemaatika riigieksami ning ühe rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksami. Riigieksamid toimusid mai lõpus ja juuni alguses ning tulemused avalikustati 30. juunil.

Järgmise õppeaasta esimesel poolel korraldatakse ka gümnaasiumi riigieksamite lisaeksamid. Neid saavad teha õpilased, kes ei ole kevadel riigieksamitel käinud või kes ei ole oma riigieksamite tulemustega rahul.


Laagrid, trennid, huviringid, noortekeskused

Milliseid reegleid peavad järgima huvitegevuse ja huvihariduse pakkujad?

01.09.2020

Noorsootööasutuste töökorralduse üle otsustab pidaja Noorsootööasutuste (sh avatud noortekeskuste, huvikoolide, huviringide, noortelaagrite ja malevate) töökorralduse üle otsustab pidaja, kes informeerib kujunenud olukorrast kohalikku omavalitsust kui noorsootöö korraldajat vallas või linnas.

Oluline on tagada noorsootöö teenuste järjepidevus ning toetada noortevaldkonna töötajaid, et nemad saaksid omakorda pakkuda tuge neile noortele, kes seda kõige enam vajavad. Noorsootööasutuste tegevus viiruse leviku tõkestamiseks lähtub samadest põhimõtetest nagu haridusasutuste puhul ning asutuste täielik sulgemine jääb viimaseks abinõuks.

Huvitegevuse ja -hariduse pakkujad peavad koostöös pidajaga mõtlema läbi, kuidas koroonaviiruse leviku tingimustes riske maandada. Tegevust läbi viies on oluline silmas pidada, et järgitaks hügieeninõudeid, haigena tegevustes ei osaletaks ning vähendatakse lähikontaktide hulka. See tähendab võimalusel tegevuse hajutamist ning näiteks erinevate rühmade vaheliste kokkupuudete vähendamist.

Vajadusel korraldatakse töö ümber eelkõige hoone, asutuse või piirkonna kaupa, võttes arvesse kohalikke olusid. Juhul, kui noorsootöö asutuste ruumid otsustatakse sulgeda, on oluline jätkata noorsootöö tegevustega, kasutades selleks nutika noorsootöö võimalusi.

Tegevuste elluviimisel on võimalik saada tuge Haridus- ja Noorteametilt ning Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilistelt partneritelt noortevaldkonnas.

Täpsemat infot konkreetse kooli või ringi töökorralduse kohta jagavad huvikoolid ja huvitegevuse pakkujad.

Alates 18.08 ei kehti huvitegevuse ja huvihariduse pakkumisel enam siseruumides kuni 50-protsendilise täitumuse nõue ning inimeste arvule seatud piirangud. Seni valitsuse korralduses sätestatud piiranguid asendavad Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Terviseameti koostöös koroonaviiruse leviku ennetamiseks koostatud soovitused, mille leiab https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_koolialgusepakett_a4_2020-2021_viimane.pdf


Kuidas korraldada laagrites ja malevates majutus ja toitlustamine?

03.07.2020

Võimalusel tuleb paigutada erinevate rühmade noored eraldi hoonetesse või majutusruumidesse.

Toitlustamisel tuleb järgida tavapäraseid toidukäitlemise nõudeid.


Lasteaiad

Milliseid reegleid peab järgima lasteaedades, et vähendada töötajate ja laste nakatumisohtu?

31.08.2020

Lasteaia ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab selle pidaja. Kohalik omavalitsus peab vanemate soovil tagama võimaluse käia lasteaias kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega.

Lasteaedade ja -hoidude töökorralduse üle otsustab pidaja, lasteaia juhataja leiab koostöös omavalitsusega optimaalseima lahenduse. Lasteaedade sulgemisel on suur mõju üldisele elukorraldusele, mistõttu on oluline tagada lasteaedade ja -hoidude lahtiolek ka viiruse leviku kasvades.

Lasteasutuse õpetajal või lapsehoidjal on õigus ja kohustus haigusnähtudega lapsi ja vanemaid lasteasutusse mitte lubada. Lastel kulgeb COVID-19 reeglina väga kergelt ning seetõttu tuleb laste tervise jälgimisel ja haigustunnuste tuvastamisel olla tähelepanelik. Terviseamet on saatnud lasteasutustele juhendi, mida tuleb laste ja lasteaia töötajate tervise kaitseks järgida. Selles antakse täpsed juhised kõikide meetmete kohta, mida tuleb lasteaias rakendada.

Juhend lasteaedadele ja lapsehoidudele seoses COVID-19 levikuga

Soovitused lasteaedadele ja lapsehoidudele kriisist väljumise perioodil

Vajalike isikukaitsevahendite hankimise korraldab lasteasutus koostöös lasteasutuse pidajaga.


Kas lasteaialapsed tohivad käia õues?

01.09.2020

Jah.

Küll aga on soovitatav piirata erinevate rühmade omavahelist kokkupuudet.


Kas lasteaia töötaja peaks kandma kaitsevahendeid?

27.03.2020

Selle otsustab iga lasteaed ise. Kindlasti tuleb igas lastehoiu kohas järgida väga põhjalikult hügieenireegleid. Piirata tuleb hoonesse sisenevate inimeste hulka ning haigusnähtudega inimesi majja mitte lubada. Ka rühmad ei tohiks omavahel kokku puutuda.


Kas lasteaial on õigus keelduda vastu võtmast last, kes on 14 päeva pärast välisreisilt naasmist kodus olnud ja kellel ei ole ühtki haigusnähtu? Mida lapsevanem peaks tegema, kui lasteaia juht keeldub last vastu võtmast?

31.08.2020

Lapse lasteaeda mittelubamine peab olema põhjendatud. See võib olla põhjendatud näiteks juhul, kui on teada, et on rikutud kodus püsimise nõuet, laps elab koos või on kokku puutunud perekonnaliikmega või muu inimesega, kes on koroonahaige või selle haiguse kahtlusega. Vanemal on kohustus esitada tõesed andmed võimaliku nakkusohu kohta. Kui sellised asjaolud puuduvad, siis peab lasteaia pidaja otsima sobiva lahenduse.

Kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada vajaduse korral lasteaiakoht kõigile lastele, kelle vähemalt üks vanem on omavalitsusse sisse kirjutatud. See tähendab, et juhul, kui lasteaia juht keeldub last vastu võtmast, tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Kindlasti jälgi enda ja oma pereliikmete terviseseisundit ja ära vii lasteaeda haigusnähtudega last. Lasteaial on õigus haiged lapsed koju saata.


Kas laste üleandmine tuleb korraldada väljaspool lasteaia või - hoiu ruume?

31.08.2020

Sellist kohustust ei ole.

Jälgida tuleb seda, et lasteasutuses ei tohi viibida haigustunnustega lapsed, lapsevanemad ja töötajad.

Lasteaedade ja -hoidude töökorralduse üle otsustab pidaja, lasteaia juhataja leiab koostöös omavalitsusega optimaalseima lahenduse riskide maandamiseks.


Täienduskoolitus

Milliseid reegleid peab järgima täiskasvanuharidust ja täienduskoolitusi pakkudes?

31.08.2020

Vabariigi Valitsuse otsusega kaotati 18. sugustil haridusasutustele kehtinud piirangud, mida uuel kooliaastal hakkavad asendama haridus- ja teadusministeeriumi ning terviseameti koostöös koroonaviiruse leviku ennetamiseks antavad soovitused. Otsus puudutab üldharidus-, kutse- ja kõrgkoole, täienduskoolitusasutusi, huvikoole, avatud noortekeskusi, noortelaagreid, õpilasmalevaid ning autojuhi ja ohtlikku veost vedava autojuhi koolituste korraldamist. Otsuse kohaselt ei kehti neis paigus ja tegevuste juures enam ruumide 50% täituvuse nõue.

Ka täiskasvanuhariduse ja täienduskoolituste pakkujad peavad õppeaastat planeerides mõtlema läbi, kuidas maandada riske seoses koroonaviiruse levikuga. Meeles tuleb pidada, et kogu aeg peab järgima head kätehügieeni ning haigustunnuste ilmnemisel püsima kodus. Võimalusel tuleks tegevusi hajutada ning vähendada kontakte erinevate õppegruppide vahel.

Kogu õppeaasta vältel on soovitatav säilitada valmisolek distantsõppeks.

Hügieeni ja ruumide puhtuse tagamisel tuleb lähtuda Terviseameti soovitustest.


Kes tagab täienduskoolitusasutuses isikukaitsvahendid?

02.09.2020

Õppeasutusel ei ole otsest kohustust tagada kaitsemaske kõigile õppijatele ja personalile. Koostöös õppijatega leitakse sobivaimad lahendused.

Oluline on järgida universaalseid soovitusi, sh haigena õppes ei osale, tagada kätepesu võimalus, tuulutada vajadusel ruume, puhastada pindasid ja hajutada õppegruppe.


Välismaal õppimine

Õpin hetkel välismaal ja minu ülikoolis toimub õppetöö distantsilt. Kas pean tasuma õppemaksu, üüri, lennupiletite eest Eestisse?

31.08.2020

Õppemaksu tasumine toimub vastavalt ülikooliga sõlmitud lepingule. Eriolukorras sõltub tasumine ülikooli otsustest või eraldi kokkulepetest. Sama kehtib elamiskulude kohta. Kui seoses eriolukorraga peate vajalikuks naasta Eestisse, on kulud teie enda katta. Kindlasti tutvuge enne piirangutega, mis on seotud välismaalt Eestisse tagasipöördumisega.


Kas Eesti riik saab mind toetada kuidagi õpingute katkestamisega kaasnevate kuludega välismaal?

30.03.2020

Kahjuks ei, sest välismaale õppima suundumine ja sealsete õpingute katkestamine on isiklik otsus.


Mida teha, kui tahan jätta õppimise välismaal pooleli ja tulla Eestisse?

30.03.2020

Õpingute katkestamine välismaal sõltub ülikooli reeglitest ja/või ülikooliga sõlmitud õppelepingust. Eestis on võimalik kõrgkoolidesse sisse astuda vastavalt koolide poolt seatud tingimustele ja ajaraamile. Seni omandatud kogemusi ja õppeaineid võib olla võimalik üle kanda varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise protsessi VÕTA raames.


Minu õpiränne/projekt algab peagi ning eeldab välismaale minekut. Kas võin minna?

31.08.2020

Reisi kavandades tuleb läbi mõelda võimalikud riskid. Soovitame välisreisid edasi lükata.

Reisile minnes tuleb arvestada, et nii sihtkohta jõudes kui naastes võib olla vajadus jääda mõneks ajaks eneseisolatsiooni.

Eneseisolatsiooni peavad jääma kõik Eestisse saabuvad isikud, kes alustasid reisiteekonda riikidest või läbisid riike, mille kohta andmed puuduvad või koroonaviirusesse nakatanute suhtarv on suurem kui 16. Samuti Eestisse saabuvad isikud, kellel on haigustunnused. Täpsemat infot reisipiirangute kohta leiab Välisministeeriumi kodulehelt.


Kuidas saan välisriigi ülikoolile tõendada, milline on Eestis riigieksamite korraldus sel õppeaastal?

11.06.2020

Kui õpilane soovib minna õppima välisriigi ülikooli, väljastab Haridus- ja Teadusministeerium vajaduse korral konkreetse ülikooli jaoks infokirja. Kirjas selgitab ministeerium, millised on sel õppeaastal Eestis kehtivad gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja milliseid eksameid on abiturientidel sel aastal võimalik teha.

Infokirja saamiseks tuleb kirjutada aadressil pille.koiv@hm.ee.


Õpe hariduslike erivajadustega laste (HEV) koolides

Kuidas on korraldatud õpe hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste koolides?

31.08.2020

Iga haridusasutus koos pidajaga mõtleb läbi, kuidas koroonaviiruse leviku tingimustes riske maandada, võttes arvesse, et võimalikult kaua tuleb pakkuda kontaktõpet 1.–6. klassi õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele, kellele distantsõpe ei sobi.

Haridusliku erivajadusega õpilastele parima lahenduse leidmiseks saab abi Rajaleidja keskustest


Isikut tõendavad dokumendid

Kui mul on ainult kerge nohu ja köha, kas siis võin tulla edasilükkamatu toimingu jaoks teenindusse?

27.04.2020

Palun ära tule. Võimaluse korral taotle dokumenti iseteeninduses ja tule dokumendile järele siis, kui haigusnähte enam pole. Dokumente hoitakse teeninduses kuus kuud.


Kui pean edasilükkamatu toimingu jaoks tulema teenindusse, siis kas saan kohapealt maski?

27.04.2020

Politsei- ja Piirivalveameti teeninduses saad maski juhul, kui Sul on haigusnähud. Siiski palume, et jätaksid haigusnähtude korral teenindussaali tulemata, et hoida nii enda kui ka teiste tervist.


Kas saan volitada kedagi enda eest dokumendile järele tulema?

16.05.2020

Saad küll, kuid volitust ei saa teha tagantjärele. Volituse saad teha üksnes sel ajal, kui taotled dokumente Politsei- ja Piirivalveameti teeninduses või välisesinduses.

Dokumendile järele tulles peab volitatud isikul kaasas olema:

  • tema enda kehtiv isikut tõendav dokument, mis on väljastatud Eestis;
  • Sinu vana dokument, kui see veel kehtib.


Mida teha, kui taotlen passi esimest korda?

27.04.2020

Passi esmakordsel taotlemisel tuleb minna Politsei- ja Piirivalveameti teenindusse ning esitada Eesti kodakondsust tõendav dokument.



Kuidas saan muuta dokumendi väljastamise kohta?

27.04.2020

Et muuta dokumendi väljastamise kohta, esita Politsei- ja Piirivalveametile vabas vormis taotlus e-posti aadressil ppa@politsei.ee ning tasu internetipangas riigilõiv 10 eurot. Dokumendi tellimisel välisesindusse lisandub 20 eurot. Juhised leiad aadressilt https://www.politsei.ee/et/juhend/riigiloivud/internetipangas.


Kas mulle saadetakse pass koju, kui ma ei saa sellele ise järele tulla?

27.04.2020

Ei, Politsei- ja Piirivalveamet ei saada Eestis dokumente posti teel.


Kui kaua hoitakse minu dokumenti teeninduses?

27.04.2020

Dokumente hoitakse teeninduses kuus kuud.


Kas Eesti Vabariigi välisesindused on avatud?

27.04.2020

Jah, Eesti Vabariigi välisesindused (saatkonnad) on avatud, kuid nad võivad vajaduse korral muuta või piirata lahtiolekuaegu. Konsulaarvastuvõtuaegu tasub kontrollida Välisministeeriumi kodulehelt https://vm.ee/et/riigid/eesti-saatkonnad.

Välisministeeriumi konsulaarosakonna telefoninumber on +372 637 7440 ja e-posti aadress konsul@mfa.ee.


Passi kättesaamine välismaal

Eriolukord on läbi. Elan välisriigis. Kas saan endiselt passi väljastuse postiteenuse vahendusel tellida?

27.08.2020

Ei saa. Kuna eriolukord Eestis on lõppenud, on taastunud tavapärane dokumentide väljastuskord. Lisateavet Eesti passi taotlemiseks välismaal saad Politsei- ja Piirivalveameti veebilehelt.


Elamisload, viisad, relvaload

Olen nn halli passiga ehk määratlemata kodakondsusega inimene ja viibin välismaal. Minu dokumendid aeguvad või juba kaotasid kehtivuse välismaal olles ja uued on Eestis valmis. Kuidas saan Eestisse tagasi?

14.04.2020

Võta ühendust asukohariigi saatkonnaga, et saada tagasipöördumisluba.

Välisesindused ei väljasta välismaalase passi ega määratlemata kodakondsusega inimeste elamisloakaarte. Ka ei saada Politsei- ja Piirivalveamet neid dokumente välisesindustesse.

Tähelepanu! Reisidokument on pass. Ainult elamisloakaardist piiri ületamiseks ei piisa. Kui elamisloakaart kehtib, aga pass kaotab kehtivuse, siis tuleb samuti välisesindusse pöörduda.


Kui mul on kehtiv D-viisa ja tööandja lõpetab minuga töösuhte, siis kas minu viisa tunnistatakse kohe kehtetuks?

14.09.2020

Ei. Inimesele antakse mõistlik aeg uue töökoha otsimiseks ja dokumentatsiooni korda ajamiseks.


Liiklus ja sõidukid

Kas Maanteeameti teenindusbürood on avatud? Kas sõidu- ja teooriaeksamid toimuvad?

22.07.2020

Maanteeameti teenindusbürood on avatud. Büroo uksel on märgitud maksimaalne ruumis viibivate klientide arv. Teenindame esmajärjekorras broneeringutega kliente. Broneeringuta klientidel palume arvestada, et ooteaeg võib olla pikk ja võimalik, et tuleb oodata väljas. Registreerimiseelne kontroll toimub ainult broneeringu alusel.

Kõige parem oleks, kui eelistaksid kontaktivabu või minimaalse kontaktiga teenuseid – osutame neid kõigis büroodes. Töötasime taolised teenused välja just eriolukorra ajaks, et vältida nakkusohtu.

Kui Sulle hädavajalikku teenust aga ei ole võimalik saada e-teenusena, broneeri Maanteeameti büroosse aeg.

Eksamitest võetame praegu vastu üksnes

  • A-kategooria sõidueksameid (registeerimine autokoolis, alates maikuust ka e-teeninduses);
  • teooriaeksameid (registreerimine e-teeninduses).

Kehtestatud meetmeid vaatab Maanteeamet pidevalt üle ja teavitab edasisest tegevusest. Soovitame värsket infot jälgida Maanteameti kodulehelt.


Pean kohe algaval hooajal kasutama põllumajandustehnikat (traktor, haagis vms), kuid see ei ole registris. Mida peaksin tegema?

22.07.2020

Traktori, liikurmasina, nende haagiste (edaspidi masin) puhul on lisaks võimalik kutsuda Maanteeameti spetsialist masinat kontrollima masina asukohta. Avaldus spetsialisti väljakutse kohta tuleb saata  e-postiga info@mnt.ee, märkides e-kirja teemaks masinale lähim büroo (nt Tartu) ja kirje „Avaldus spetsialisti väljakutseks“. Teenindusbüroo informeerib klienti täpsest ajast, millal teenust osutatakse. Kui spetsialist saabub, pea meeles:

  • Masin peab olema õues ligipääsetavas kohas.  
  • Masina tehasetähis (kerel või raamil) tuleb eelnevalt puhastada ja see peab olema loetav.   
  • Originaaldokumendid tuleb masinas asetada kontrollijale kättesaadavasse kohta.  
  • Kontrollija ja masina juures pole vajadust olla. Kui soovite jälgida masina kontrollimist, siis distantsi hoida inimeste vahel 


Kui mul tühistati eriolukorra tõttu lõppastmekoolitus (ainult teooria jäi läbimata), siis kas võin jätkata esmaste juhilubadega sõitmist kuni lahendus on leitud või saan trahvi?

22.07.2020

Esmase juhiloa vahetamiseks juhiloa vastu on kindlasti vaja läbida lõppastme koolitus. Soovitame kontakteeruda erinevate autokoolidega ja läbida lõppastme koolitus esimesel võimalusel. Peale lõppastme koolituse läbimist edastab autokool andmed elektrooniliselt liiklusregistrisse. Peale andmete jõudmist liiklusregistrisse saab esmase juhiloa omanik taotleda esmase juhiloa vahetamist juhiloa vastu Maanteeameti e-teeninduses. Täpsem info esmase juhiloa vahetamise kohta on välja toodud Maanteeameti kodulehel.


Kasutatud maskid, taskurätid jne

Kui mul on diagnoositud koroonaviirus või mul on kahtlus, et olen sellega nakatunud, siis kuhu ma viskan n-ö koroonavarustuse (maskid, kindad, pabertaskurätid jms)?

06.04.2020

Olles haige või kahtlustades haigust, tuleb enda tekitatud jäätmed panna kilekotti, sõlmida see tugevasti kokku ja visata segaolmejäätmete sekka. Kuna enamasti on jäätmed inimesega otseses kokkupuutes, tuleb neist mõelda kui nakkusohtlikest. Seega on oluline, et võimaliku nakkusega jäätmeid liigiti ei sordita.


Kui kasutan poes käies ühekordseid kindaid ja maski, kuhu ma need pärast poeskäiku viskan?

03.04.2020

  • Kui oled olnud avalikus ruumis, näiteks käinud toidupoes, pane kasutatud mask, kindad, taskurätt jt võimaliku nakkusohuga esemed eraldi kilekotti ja sõlmi see pealt kinni, et need ei ohustaks teisi. Osades poodides on selliste jäätmete jaoks eraldi prügikastid. Kui neid aga pole, viska kasutatud isikukaitsevahendid kilekotti suletult olmeprügi hulka.

  • Kindlasti ei tohi kasutatud isikukaitsevahendeid panna prügikasti nii, et neile pääseks lihtsasti ligi inimesed, kes prügikastist midagi otsivad ja võivad seeläbi võimaliku nakkusega kokku puutuda. Samuti ei tohi kasutatud isikukaitsevahendeid ega muid jäätmeid visata poe juurde ega loodusesse.


Kui kasutan isetehtud maski, siis kuhu too visata?

03.04.2020

  • Ühekordse maski valmistamiseks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldanud juhendi, mille leiad SIIT.
  • Kui mask kannatab korduvat kasutamist, siis juhendi järgi tuleb seda pesta pesumasinas vähemalt 60 kraadi juures.
  • Kui soovid maski kohe pärast kasutamist ära visata, pane see kilekotti, sulge kott kindlalt ja viska segaolmejäätmete hulka.
  • Kui soovid maskist vabaneda pärast eriolukorda ehk ajal, mil nakkusoht on möödas, viska mask tekstiilijäätmete hulka.


Suletud ja avatud kultuuriasutused

Mis piirangud kehtivad kinodes, teatrites ja kontsertidel?

25.09.2020

Lubatud on avalikud üritused (etendused, kontserdid, festivalid, rahvakultuurisündmused, laadad, konverentsid jne), ent üritustel ei tohi viibida rohkem kui 2000 külastajat vabas õhus või 750 külastajat sisetingimustes (sealhulgas ei tohi ruumide täituvus ületada 50%).

Siseruumides kuni 50-protsendilise täituvuse piirang ei kehti teatrietendustele, kontsertidele ja kinoseanssidele, konverentsidele ning avalikele koosolekutele ja üritustele tingimusel, et kogu publikule on tagatud statsionaarsed istekohad. 50-protsendi piirangu erand ei laiene üritustele, kus kasutatakse ajutisi istekohti.

Üritustel osaledes tuleb külastajatel jätkuvalt hoida teiste inimestega distantsi ning korraldajatel tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine.


Fookuses: Uue kooliaasta algus, reisimise piirangud, koroonaviiruse testimine

Milliseid reegleid peavad järgima haridusasutused oma töö korraldamisel?

01.09.2020

Kooliaasta algab võimalikult tavapäraselt. Vabariigi Valitsuse otsusega kaotati 18. augustil haridusasutustele kehtinud piirangud, mida uuel kooliaastal hakkavad asendama haridus- ja teadusministeeriumi ning terviseameti koostöös valminud soovitused. Otsus puudutab üldharidus-, kutse- ja kõrgkoole, täienduskoolitusasutusi, huvikoole, avatud noortekeskusi, noortelaagreid, õpilasmalevaid ning autojuhi ja ohtlikku veost vedava autojuhi koolituste korraldamist. Otsuse kohaselt ei kehti neis paigus ja tegevuste juures enam ruumide 50% täituvuse nõue.

Iga haridusasutus mõtleb koos pidajaga läbi riskide maandamise koroonaviiruse leviku tingimustes, lähtudes sellest, et võimalikult kaua tuleb pakkuda kontaktõpet 1.-6. klassi õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele.

Põhiline, mida tuleb silmas pidada:

  • Jälgida tuleb head kätehügieeni.
  • Haigena ja COVID-19 lähikontaktsena tuleb jääda koju.
  • Kriitilise tähtsusega on kontaktide vähendamine koolides: koduklassid, õuesõpe, vajadusel osaline distantsõpe, vahetundide korraldus.
  • Üritusi on soovitatav korraldada hajutatult ja väiksemates rühmades, rahvusvahelised üritused ja välisreisid aga edasi lükata.
  • Ennetusabinõud on üliolulised, vajalikud isikukaitsevahendid tagab asutuse pidaja.

Ennetusabinõude esmärk on vältida haridusasutuste täielikku distantsõppele viimist. Vajadusel toimuvad ümberkorraldused eelkõige rühma/klassi, hoone, asutuse või piirkonna kaupa, arvestades juhtumi eripärade ja piirkondliku epidemoloogilise olukorraga.

Nakkusohu kasvades peavad haridusasutused olema valmis õppetöö vormi muutmiseks. Oluline on säilitada ja arendada distantsõppe võimekust kogu õppeaasta vältel. Arvestada tuleb sellega, et ilmselt on pidevalt nii õpilasi kui õpetajaid, kes peavad mõnda aega olema eneseisolatsioonis ja osalema õppetöös distantsilt.


Kas välisriigist tulevad õppijad võivad minna kooli?

11.09.2020

Tulles välisreisilt riigist, kus nakkuskordaja on 16 või enam, tuleb üldjuhul jääda kaheks nädalaks eneseisolatsiooni. Haridusasutust tuleb teavitada eneseisolatsiooni vajadusest ning kokku leppida õppetöö korraldamine distantsilt. Haridusasutusel on õigus suunata kõrge nakatumisriskiga riigist tulnud õppija distantsõppele.

Piiril koroonatesti tegemine ja 7 päeva hiljem toimuv kordustestimine isolatsioonikohustuse lühendamiseks on mõeldud eelkõige tööle naasmise kiirendamiseks. Õppijad võivad samuti teha piiril koroonatesti, ent esimene negatiivne testitulemus ei anna õigust kohe haridusastutusse naasta. Kui vähemalt 7 päeva pärast esimest testi tehakse teine test, mille tulemus on samuti negatiivne, loetakse see võrdseks kahenädalase isolatsioonis olemisega.

Testimisega saavad isolatsiooniaega lühendada järgmised inimesed:

  • Eesti kodakondsusega inimesed, Eesti elamisloa või elamisõigusega inimesed ning inimesed, kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis;
  • Euroopa Liidu ning Euroopa Liidu ühtsesse nimekirja kuuluvate riikide kodanikud.

Testimisega seotud vabastust ei ole võimalik saada EL-i ühtse nimekirja välisest kolmandast riigist töötamiseks ja õppimiseks tulnud inimestele. Nende riikide kodanikud peavad endiselt 2 nädalat oma liikumisvabadust piirama ja järgima teisi eraldi õppuritele ja töötajatele kehtestatud nõudeid.

Testimisest loe lähemalt Terviseameti kodulehelt.

Ajakohase info riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele leiab Välisministeeriumi kodulehelt.


Kas koolid ja teised haridusasutused tohivad korraldada välisreise?

01.09.2020

Koroonaviiruse leviku tingimustes on soovitatav välisreisid ja rahvusvahelised üritused ära jätta. Arvestada tuleb nii nakkusohu kui võimalike füüsiliste reisipiirangutega.

Kui riskidest hoolimata reis siiski korraldatakse, tuleb silmas pidada, et tulles välisreisilt riigist, kus nakkuskordaja on 16 või enam, peab õppija jääma kaheks nädalaks eneseisolatsiooni.


Kas kooliekskursioonid, aktused ja muud kooliüritused võivad toimuda?

03.09.2020

Aktusi, ekskursioone ja muid üritusi võib korraldada, ent seda tehes tuleb kaaluda nende toimumise vajalikkust ja võtta arvesse võimalikke riske. Soovitame üritusi korraldada hajutatult ja väiksemates rühmades. Alati tuleb meeles pidada kätepesu ning seda, et haigena tuleb jääda koju.

Õppekäike ja ekskursioone soovitame korraldada klasside või rühmade kaupa. Mistahes üritust korraldades on oluline, et oleks võimalik haigestumisjuhtumi korral tuvastada lähikontaktsete ring.

Välisreisid ja rahvusvahelised üritused soovitame edasi lükata.

Üritustele külaliste kutsumine ei ole keelatud, ent soovitame kaaluda selle vajalikkust ning mõelda läbi, kuidas seda vajadusel võimalikult turvaliselt teha.

Alates 18.08 ei kehti siseruumides kuni 50-protsendilise täitumuse nõue ning inimeste arvule seatud piirangud enam põhikoolides, gümnaasiumides, kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides, aga ka täienduskoolitusasutustes, huvikoolides, avatud noortekeskustes, noortelaagrites ja õpilasmalevates. Piirangud ei kehti ka huvitegevuse ja huvihariduse andmisel.

Seni valitsuse korralduses sätestatud piiranguid asendavad Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Terviseameti koostöös koroonaviiruse leviku ennetamiseks koostatud soovitused, mille leiab https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_koolialgusepakett_a4_2020-2021_viimane.pdf


Kas laste üleandmine tuleb korraldada väljaspool lasteaia või - hoiu ruume?

31.08.2020

Sellist kohustust ei ole.

Jälgida tuleb seda, et lasteasutuses ei tohi viibida haigustunnustega lapsed, lapsevanemad ja töötajad.

Lasteaedade ja -hoidude töökorralduse üle otsustab pidaja, lasteaia juhataja leiab koostöös omavalitsusega optimaalseima lahenduse riskide maandamiseks.


Kus saan lasta end koroonaviiruse suhtes testida riskiriigist reisilt tulles?

02.09.2020

Esimesest septembrist saavad COVID-19 riskiriikidest Eestisse saabujad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes lennujaamas ja sadamas testida. Eesti elanikele on testimine tasuta, välismaalased saavad kohapeal tasuda kaardimaksega.

Testi saab teha Tallinna sadama A- ja D-terminalis jalgsi saabujate alal Confido meedikute abil ning Tallinna lennujaamas Qvalitase ajutises testimispunktis saatekirja alusel. Saatekiri vormistatakse inimesele kohapeal. Saatekirja vormistamine ja proovi võtmine võtab aega umbes 5 minutit. Sadamas ja lennujaamas testitakse inimesi elavas järjekorras. Testimispunktid on avatud viimaste laeva- ja lennureisijate saabumiseni.

Reisijad, kes saabuvad riskiriigist muu sadama või lennujaama kaudu, rongiga või maismaad pidi, saavad testimise aja kokku leppida SYNLABi ja Medicumi testimiskeskuse broneerimise telefoninumbril 678 0000. Eelisjärjekorras testitakse haigussümptomitega inimesi, seetõttu on järjekorrad 1-2 päeva. Kui teate oma Eestisse saabumise aega, on soovituslik aeg testimisele ette broneerida. Testida saab üle Eesti avalikes testimiskohtades Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel, Viljandis, Paides, Rakveres, Kuressaares ja Kärdlas.

Välismaalased saavad eneseisolatsiooni lühendamiseks teha tasulise koroonatesti. Aja broneerimiseks tuleb soovijatel helistada tasulist teenust pakkuvate teenuseosutajate telefoninumbritel.


Kas kõik, kes on Eestisse saabumisel koroonatesti teinud ja negatiivse vastuse saanud, tohivad kohe tööle minna?

02.09.2020

Ka peale esimest negatiivset testi ei ole tööandja kohustatud inimest tööle lubama.

Õigus lahkuda elu- või viibimiskohast laieneb isikutele, kes täidavad tööandja otsusel ülesandeid, mis on vältimatult vajalikud. See tähendab, et tööandja peab igal üksikul juhul kaaluma, kas nt riskiriigist saabunud isik peab kindlasti tööülesandeid täitma selleks füüsiliselt töökohal olles või on võimalik töö selliselt ümber korraldada, et isik saab olla 14 kalendripäeva kodutööl. Tööandja peab hindama isiku tööle lubamisel võimalikku kollektiivi haigestumise riski ja võtma kasutusele kõik meetmed, et seda vältida. Töötamise lubamisel tuleb nii tööandjal kui ka töötajal võtta kasutusele kõik meetmed, et ennetada võimalikku viiruse levikut, muuhulgas näiteks viia miinimumini kontakt teiste isikutega või kasutada isikukaitsevahendeid. Tööandjal tuleb silmas pidada, et ka nimetatud juhtudel laienevad tööandjale töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevad tööandja õigused ja kohustused, muu hulgas viimases sätestatud kohustus tagada tööohutus ning tervisekontrolli tegemine.


Kas EL-i ühtse nimekirja välisest kolmandast riigist Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed saavad testimisega liikumisvabaduse piirangut lühendada?

21.09.2020

Ei saa. Näiteks kodanikud Ukrainast või Venemaa Föderatsioonist, mis ei kuulu ELi ühtsesse 3. riikide nimekirja, peavad Eestisse esmakordselt tööle või õppima saabudes viibima 14 päeva isolatsioonis ja tegema kokku 2 testi (üks tulles, teine pärast 14 päeva möödudes), alles seejärel saavad nad minna tööle või õppima.

Kui kolmanda riigi kodanikul on Eestis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis elamisluba, siis kehtivad talle samad õigused, mis Eesti kodanikele, ehk et kui inimene teeb riiki saabudes testi ning see osutub negatiivseks, võib ta käia tööl (kui tööandja lubab) ja teha muid vältimatuid käike, nt käia poes. Mitte varem kui 7 päeva pärast esimese testi tulemuse saamist võib teha teise testi. Kui ka selle tulemus on negatiivne, saab inimene jätkata tavapärast elu.

Viisa ega registreeritud lühiajaline töötamine ei võimalda pärast esimese testi negatiivset vastust tööle minna, vaid isik peab veetma 14 päeva isolatsioonis.


Kui palju maksab testimine piiril välismaalasele?

17.09.2020

Välismaalastele on testimine tasuline, lennujaamas ja sadamas maksab see 67 eurot, mujal vastavalt teenuseosutaja hinnakirjale.

Testida saab näiteks järgmiste teenuseosutajate juures:


Millistel välismaalastel on õigus erandina Eestisse siseneda?

09.09.2020

Erandina on lubatud Eestisse siseneda järgmistel haigusnähtudeta välismaalastel:

  • kes on Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja või tema perekonnaliige, rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane
  • kes on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse kutsel Eestisse töökohtumisele saabuva välisdelegatsiooni liige.
  • kes on seotud vahetult kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega
  • kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid
  • kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev inimene
  • kes teenindab reisigruppe ja on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega
  • kelle Eestisse saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega
  • kelle Eestisse saabumine on seotud Eestis tegutseva ettevõtte seadme hooldamise või remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga, kui see on vajalik ettevõtte tegevuse tagamiseks
  • Eesti territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil oma elukohariiki jõudmiseks
  • kelle otsejoones alaneja või üleneja sugulane või abikaasa on Eesti kodanik, Eesti elamisluba või elamisõigust omav inimene
  • kes on avalikul üritusel esinejana või on ürituse läbiviija või kes osalevad spordivõistlusel sportlasena, või on otseselt seotud spordivõistluse või -ürituse läbiviimisega, mis on lubatud Terviseameti poolt
  • kelle Politsei- ja Piirivalveamet on riiki lubanud eritaotluse alusel. Eritaotluse eesmärk on võimaldada kolmandate riikide kodanikel taotleda välispiiri ületamise lubamist Eestisse sisenemise eesmärgil. Eelkõige perekondlikel põhjustel, nt matused, pulmad, pereliikme haigestumine, hädavajalik kohtumine pereliikmega jmt. Taotlus tuleb edastada aadressil ppa@politsei.ee. Erandlikel asjaoludel piiriületamise lubamise taotlus, mille leiab politsei kodulehelt: https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord

Eritaotluse alusel Eestisse siseneda lubatud välismaalasele kehtib üldine liikumisvabaduse piirang ning ta ei tohi 14-päeva jooksul oma püsivast elu-või viibimiskohast lahkuda. Alates 1. septembrist saavad COVID-19 riskiriikidest Eestisse saabujad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes lennujaamas ja sadamas testida. Testi tulemuse teadasaamiseni peab inimene viibima täielikus eneseisolatsioonis. Negatiivse testitulemuse korral tuleb seitse esimest päeva olla piiratud eneseisolatsioonis ehk käia tohib küll tööl ja näiteks poes, kuid vältida tuleb mittevajalikke kontakte. Mitte varem kui 7 päeva pärast esimese testi tulemuse saamist tuleb teha teine test ning kui ka see on negatiivne, saab jätkata tavapärast elu.


Kellel on õigus Eestisse siseneda?

09.09.2020

Eestisse võivad siseneda:

  • Inimesed, kellel on Eesti kodakondsus, Eesti elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis, sõltumata, kas neil on haigustunnused või mitte.
  • Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna, Šveitsi Konföderatsiooni, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi või Andorra Vürstiriigi, Monaco Vürstiriigi, San Marino Vabariigi ja Vatikani Linnriigi (Püha Tool) kodanikul, elanikul ning pikaajalist viisat omaval isikul, kellel ei esine haigusnähte, ja tema perekonnaliikmel, kellel ei esine haigusnähte.
  • Kõik inimesed, kes saabuvad Eesti Vabariiki Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigist või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist ja neil ei esine haigusnähte.
  • Inimesed, kellel on Läti Vabariigi või Leedu Vabariigi kodakondsus, elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht on rahvastikuregistri järgi Läti Vabariigis või Leedu Vabariigis ja ei esine haigusnähte.
  • Inimesed, kellel on Soome Vabariigi kodakondsus, elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht on rahvastikuregistri järgi Soome Vabariigis ja kellel ei esine haigusnähte, kui:
  1. Eestisse saabumise eesmärk on töötamine või muude lepinguliste kohustuste täitmine,
  2. õpib Eestis registreeritud õppeasutuses,
  3. saabub Eestisse vältimatul perekondlikul põhjusel, eelkõige lähisugulasega kohtumine, matused, pulmad ja haigusjuhtumid.
  • Kolmandast riigist saabuvad välismaalased, kes tulevad Eestisse õppima või töötama ja kellel ei esine haigusnähte.

Eneseisolatsiooni kohustus on kõikidel haigustunnustega inimestel. Haigustunnusteta inimeste eneseisolatsiooni kohustus sõltub sellest, millisest riigist nad enda teekonda alustasid või millist riiki läbisid. Teave riikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on välisministeeriumi kodulehel. Kui inimene saabub riigist või läbib riiki, mis ei ole välisministeeriumi lehel välja toodud või on „punane“, tuleb tal jääda isolatsiooni.

Alates 1. septembrist saavad COVID-19 riskiriikidest Eestisse saabujad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes lennujaamas ja sadamas testida. Testi tulemuse teadasaamiseni peab inimene viibima täielikus eneseisolatsioonis. Negatiivse testitulemuse korral tuleb seitse esimest päeva olla piiratud eneseisolatsioonis ehk käia tohib küll tööl ja näiteks poes, kuid vältida tuleb mittevajalikke kontakte. Mitte varem kui 7 päeva pärast esimese testi tulemuse saamist tuleb teha teine test ning kui ka see on negatiivne, saab jätkata tavapärast elu.


Kellele kehtib riiki sisenedes eneseisolatsioonikohusus?

15.09.2020

Eneseisolatsiooni kohustus on kõikidel haigustunnustega inimestel.

Haigustunnusteta inimeste eneseisolatsiooni kohustus sõltub sellest, millisest riigist nad enda teekonda alustasid või millist riiki läbisid. Teave riikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on välisministeeriumi kodulehel. Kui inimene saabub riigist või läbib riiki, mis ei ole välisministeeriumi lehel välja toodud või on „punane“, tuleb tal jääda isolatsiooni.

Alates 1. septembrist saavad COVID-19 riskiriikidest Eestisse saabujad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes lennujaamas ja sadamas testida. Testi tulemuse teadasaamiseni peab inimene viibima täielikus eneseisolatsioonis. Negatiivse testitulemuse korral tuleb seitse esimest päeva olla piiratud eneseisolatsioonis ehk käia tohib küll tööl ja näiteks poes, kuid vältida tuleb mittevajalikke kontakte. Mitte varem kui 7 päeva pärast esimese testi tulemuse saamist tuleb teha teine test ning kui ka see on negatiivne, saab jätkata tavapärast elu.


Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha selle kahtluse korral?

22.09.2020

Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist:

  • Pese käsi sooja voolava vee ja seebiga, vajaduse korral kasuta alkoholipõhist desinfitseerimisvahendit.
  • Väldi kontakti. Hoia vähemalt 2 meetrit vahet inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimese lähedal, võid ka ise haigestuda.
  • Ära katsu silmi, nina ja suud. Kui puudutad neid mustade kätega, siis võib viirus kanduda ka Sinule edasi.

Mida teha viirusekahtluse korral?

  • Kui Sul on kerged hingamisteede haigusnähud, järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning püsi kodus, kuni oled tervenenud.
  • Jälgi oma tervist. Kui Sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi. Helista perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220.

Kuidas piirata pisikute ja viiruste levimist:

  • Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see kohe prügikasti ja puhasta käed. Kui Sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
  • Kui katad oma suu ja nina, takistab see pisikute ja viiruste levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda Sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele.


Mida teha koroonaviiruse testimisele pääsemiseks?

14.09.2020

  • Testimise üheks eelduseks on sümptomite avaldumine. Reeglina avalduvad sümptomid 5-6 päeva pärast nakatumist. Mõningatel juhtudel on inimene nakkusohtlik 1-2 päeva enne sümptomite avaldumist.
  • Kui sul on avaldunud sümptomid, püsi kodus ja helista oma perearstile. Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu.
  • Kui perearst otsustab, et testimine on vajalik, edastab ta elektroonse tellimuse laborisse ning sealt helistatakse Sulle, et leppida kokku testimise aeg ja koht. Jää kõnet ootama. Testimine toimub ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel.
  • Võta kaasa isikut tõendav dokument ja mine õigeks ajaks kokkulepitud kohta. Ninaneelu proovi saab anda vaid elektroonse saatekirja saanud inimene kokkulepitud ajal ja kohas isikut tõendava dokumendi alusel. Ilma nendeta ei ole mõtet kohale tulla. Testima tasub tulla üksi.
  • Oota vastust. Sulle helistatakse kahe tööpäeva jooksul. Vastused kantakse ka digilugu.ee keskkonda.
  • Kui Sinu proov osutub positiivseks, siis püsi kodus ja järgi perearsti eelnevalt antud soovitusi. Tervise halvenemise korral võta uuesti ühendust perearstiga või kutsu kiirabi, helistades numbril 112.
  • COVID-19 kinnitatud haige peab püsima arsti otsusel eneseisolatsioonis, mille puhul kehtivad inimesele samad nõuded, mis VV korralduses nr 257 karantiini korral. Mõlema alusel võib inimene lahkuda eneseisolatsioonist vaid erandjuhtudel (hädajuhtum, politsei korraldusel, haiglasse transport tervise halvenemisel vms).


Kas saan minna Lätti ilma eneseisolatsiooni jäämata?

16.09.2020

Eesti kodanik ja alaline elanik võib teatud juhtudel Lätis käia ilma eneseisolatsiooni jäämata.

  • Võib sõita isikliku autoga Riia lennujaama kedagi lennule viima või lennult Eestisse transportima, kui ei külastata avalikke kohti Lätis, sõitjal puuduvad haigustunnused ja ei ole viibinud viimase 14-päeva jooksul kõrge nakatumise riskiohuga riigis.
  • Transiit läbi Läti on lubatud 12 tunni jooksul ilma ööbimiseta. Transiit tähendab üldjuhul riigi läbimist ühest kohast teise jõudmiseks.
  • Riigipiiri võib ületada töökohustuste täitmise eesmärgil. Kaasas peab olema reisi põhjust kinnitav dokument (tööleping, koostööleping, äriregistri väljavõte vms).
  • lapsehoiuteenuse saamiseks või formaalse hariduse omandamiseks statsionaarõppes eelkooli hariduse tasemel (esitades teenuse osutaja või haridusasutuse väljastatud tõendi);
  • saates alaealist õpilast või täiskasvanud erivajadustega õpilast lapsehoidu, lasteaeda, kooli;
  • sugulaste hooldamiseks, matuste korraldamiseks või matusel osalemiseks;
  • arsti määratud tervishoiuteenuse saamiseks Lätis (esitades arsti väljastatud tõendi või saatekirja);

Üldised nõuded Läti territooriumil viibijatele:

  •      isikul ei tohi olla haigustunnuseid; 
  • isik ei ole viibinud viimase 14-päeva jooksul kõrge nakkusohuga (punases) riigis;
  • avalikes kohtades kasutatakse näomaski;
  • et mitte seada ohtu teiste isikute tervist, vältida liigseid kontakte (ei käi külas, ei külasta rahvarohkeid kohti jne).

Lõpliku otsuse enesiolatsiooni kohustuse kohta teeb Läti piirivalve.

Vata lisaks ka infot Reisi Targalt lehel: https://reisitargalt.vm.ee/riigid/lati/


Tulen autoga Venemaalt, kus saan koroonatesti teha?

17.09.2020

Avaliku koroonaviiruse testimispunkte on hetkel 14, kuhu saab minna isikut tõendava dokumendiga eelnevalt broneeritud ajal ja anda ninaneelu proov koroonaviiruse testiks. Aja broneerimiseks tuleb helistada testimiskeskuse broneerimise telefoninumbril 678 0000. Kõnesid võetakse vastu E-R 9.00-17.00.

Testimiskohad asuvad:

  • Tallinn, Haabersti - Paldiski mnt 104b, Saku Suurhalli kõrval (SYNLABi telk)
  • Tallinn, Mustamägi - Ehitajate tee 27, Mustamäe Tervisekeskuse parkla (Medicumi telk)
  • Tallinn, Lasnamägi - Narva mnt 95, Tallinna Lauluväljaku Mäe värav (Medicumi telk)
  • Tartu - Laulupeo puiestee 25, laululava juures (Qvalitase telk)
  • Viljandi - Viljandi turuplats (SYNLABi buss)
  • Pärnu - Rannapark P1 Naisteranna parkla (Qvalitase telk)
  • Rakvere - Tuleviku 1, Rakvere Polikliinik (SYNLABi kabinet)
  • Paide - Tallinna mnt 47, parkla (SYNLABi buss)
  • Kuressaare - Aia 25, Kuressaare haigla peaukse ees
  • Narva - Joala 20, Narva Gate (Corrigo kabinet)
  • Kohtla-Järve - Ilmajaama 14, G-korpuse autoparklas (Ida-Viru Keskhaigla telk)
  • Hiiumaa - Lepitakse proovi andmise koht Hiiumaa Haiglaga kokku
  • Võru - Kooli tn 4, Kagukeskuse parklas autopesula juures (Qvalitase telk)


Kas lähikontaktse eneseisolatsiooniaega saab vähendada testimisega?

17.09.2020

Lähikontaktse eneseisolatsiooni testimisega lühendada ei saa.


Mul on saatekiri COVID-19 testimisele. Miks ei ole veel testimiskeskusest helistatud?

17.09.2020

Seoses testimise mahu suurenemisega on ootejärjekorrad veidi pikemad. Kui andsite saatekirja vormistamisel õige telefoninumbri, võetakse Teiega kindlasti ühendust.


Millal ja mis kohtades hakkab Eestis kehtima üleriigiline öise alkoholimüügi keeld?

24.09.2020

Öise alkoholimüügi piirang hakkab üle Eesti kehtima 24. septmebri ööl vastu 25. septembrit kella 00.00st kuni kella 10.00. Keeld kehtib kõigis kohtades, kus müüakse alkoholi kohapealseks tarbimiseks. Näiteks baarides, ööklubides, restoranides, teatripuhvetites, kinobaarides, kontsertasutustes, hotellides ja mujal. Keeld kehtib esialgu 24. oktoobrini ning valitsus otsustab selle jätkumise vajaduse üle nädal aega enne praeguse otsuse kehtivuse lõppu.


Kes valvab üleriigilise öise alkoholikeelu täitmise üle?

18.09.2020

Üleriigilise öise alkoholimüügi keelu üle teostab järelevalvet kohalik omavalitsus.


Mis piirangud kehtivad kinodes, teatrites ja kontsertidel?

25.09.2020

Lubatud on avalikud üritused (etendused, kontserdid, festivalid, rahvakultuurisündmused, laadad, konverentsid jne), ent üritustel ei tohi viibida rohkem kui 2000 külastajat vabas õhus või 750 külastajat sisetingimustes (sealhulgas ei tohi ruumide täituvus ületada 50%).

Siseruumides kuni 50-protsendilise täituvuse piirang ei kehti teatrietendustele, kontsertidele ja kinoseanssidele, konverentsidele ning avalikele koosolekutele ja üritustele tingimusel, et kogu publikule on tagatud statsionaarsed istekohad. 50-protsendi piirangu erand ei laiene üritustele, kus kasutatakse ajutisi istekohti.

Üritustel osaledes tuleb külastajatel jätkuvalt hoida teiste inimestega distantsi ning korraldajatel tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine.


Liikumispiirangud

Kuidas erinevad liikumisvabaduse piirang, eneseisolatsioon ja karantiin

18.09.2020

Riigipiiri ületamisel kehtib hetkel endiselt liikumisvabaduse piirang 14 päeva nendest riikidest tulnutele, kus haigestumus ületab 16 inimest 100 000 kohta. Inimene võib Eestisse saabumisest 14 kalendripäeva jooksul elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või inimese elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral või toidu, esmatarbekaupade ja ravimite soetamiseks. Kui riigipiiri ületab kolmandatest riikidest pärit inimene töötamise või õppimise eesmärgil, siis lisaks 14-päevasele liikumisvabaduse piirangule peab kutsuja või tööandja korraldama inimesele esimese testimise viivitamata ja kordustestimise mitte varem kui 14 päeva möödudes. Liikumisvabaduse piirangute puhul ei saa inimene haigushüvitist, v.a. haigustunnuste tekkimisel.

COVID-19 kinnitatud haige peab püsima arsti otsusel eneseisolatsioonis, mille puhul kehtivad inimesele samad nõuded, mis VV korralduses nr 257 karantiini korral. Mõlema alusel võib lahkuda inimene eneseisolatsioonist vaid erandjuhtudel (hädajuhtum, politsei korraldusel, haiglasse transport tervise halvenemisel vms). COVID-19 kinnitatud haige lähikontaktne peab jääma eneseisolatsiooni, mille puhul kehtivad inimesele samad nõuded, mis VV korralduses nr 257 karantiini korral. COVID-19 nakkusesse haigestunu lähikontaktsete puhul ei käsitleta eneseisolatsiooni, st kodus püsimise nõude rikkumisena seda, kui inimene lahkub ajutiselt oma viibimiskohast, et hankida igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku ja kui muul viisil ei ole selle hankimine võimalik. Hädavajaliku all mõeldakse eelkõige toitu ja ravimeid. Sel juhul peab inimene võtma kasutusele kõik meetmed, et viiruse võimalikku levikut tõkestada, sh kasutama näomaski, kasutama kindaid või desinfitseerima käsi, hoidma distantsi teiste inimestega ning valima kodust lahkumiseks sellise kellaaja, kus on teiste inimestega kokkupuutumise võimalus väikseim. Eneseisolatsiooni puhul saab haigushüvitist.

Karantiini korral ei tohi inimene oma elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda, selle saab kehtestada VV oma korraldusega või TA haldusaktiga, kui on oht eriti ohtliku või uudse ohtliku nakkushaiguse leviku oht nakkuskoldest väljapoole (NETS § 27). Karantiini puhul saab haigushüvitist.


Töötukassa teenused, toetused, hüvitised

Kus ma saan end töötuks registreerida ning taotleda töötuskindlustushüvitist või töötutoetust?

26.06.2020

Töötuks registreerida ning töötuskindlustushüvitist või töötutoetust soovitame võimalusel taotleda e-töötukassa veebilehel https://www.tootukassa.ee/. Avaldusi võetakse vastu ka e-posti (digitaalselt allkirjastatult), tavaposti ja telefoni teel ning töötukassa esindustes kohapeal.

Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse saate esitada samuti e-töötukassas, e-posti (digitaalselt allkirjastatult) või tavaposti teel ning vajadusel töötukassa esindustes kohapeal. Soovi korral saadab töötukassa teile taotluse raamatu postiga.

NB! Kui esitatate avalduse või taotluse e-postiga, allkirjastage see enne digitaalselt.

Küsimuste korral

  • helistada infotelefonile 669 6513 või 15501,
  • kasutada kodulehte http://www.tootukassa.ee või
  • saata e-kiri aadressile info@tootukassa.ee.


Kellelt saab abi töövõtulepinguga inimene, kellel on praegu töö peatunud ja sissetulekut ei ole?

14.04.2020

Kui töövõtulepinguga töötanud inimese töö on peatunud (leping ei ole lõpetatud, kuid sissetulek puudub), siis soovitame tal taotleda kohalikult omavalitsuselt toimetulekutoetust.

Kui tema töövõtuleping on aga lõpetatud, on tal õigus taotleda Eesti Töötukassast töötutoetust ja töötuskindlustushüvitist juhul, kui ta on

  1. viimase 36 kuu jooksul töötanud vähemalt 12 kuud
  2. võlaõigusliku lepinguga ja
  3. nüüd kaotanud töö.


Kuidas kavatseb riik lahendada töötuks jäänud juhatuse liikmete ja võlaõiguslike lepingute alusel töötajate hüvitise probleemi?

14.04.2020

Töötuskindlustushüvitisele on tõepoolest õigus ainult inimesel, kes on

  • viimase 36 kuu jooksul töötanud vähemalt 12 kuud
  • võlaõigusliku lepingu alusel ja
  • nüüd kaotanud töö.

Võlaõiguslik leping on näiteks käsundusleping ja töövõtuleping.

Eesti Töötukassa ei hüvita võlaõigusliku lepingu alusel töötava inimese töötasu tööandjale.

Kui võlaõigusliku lepinguga inimesel ei ole enam tööd, on tal võimalus

  1. registreerida end töötuna ja
  2. taotleda töötuskindlustushüvitist või töötutoetust.

NB! Vahel tuleb ette, et käsundus- või töövõtulepingu alusel tehtav töö vastab töölepingulise suhte alusel tehtava töö tunnustele. Sel juhul võib kokkuleppel tööandjaga olla võimalik vormistada selline leping ümber töölepinguks. Kui kokkulepe on saavutatud, peavad tööandja ja töövõtja allkirjastama töölepingu seaduse nõuetele vastava töölepingu ning tegema vastavad muudatused ka töötamise registris. Ümbervormistamisel tuleb arvestada töösuhte tegeliku algamise aega. Loomulikult tuleb sel juhul arvestada ka tööjõumaksude tasumisega.


Kuhu pöörduda, kui perel hakkab raha otsa saama, sest tööd pole ja toetusskeemid pole tuttavad?

29.03.2020

Kui Su pere vajab abi, pöördu kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna või sotsiaalteenistuse poole.


Haiguspäevade hüvitamine

Millises määras ja milliste haiguspäevade eest saab töötaja hüvitist? Millised on hoolduslehe hüvitised?

09.09.2020

Haigushüvitis

Esimese kolme haiguspäeva eest hüvitist ei saa.

4.–8. haiguspäeva töötasu hüvitab Sulle tööandja ja alates 9. haiguspäevast teeb seda Eesti Haigekassa. Need hüvitised arvutatakse Su viimase kuu keskmise palga põhjal. Sa saad hüvitisena 70% oma keskmisest töötasust.

Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.

Loe haigushüvitistest lähemalt.

Hooldushüvitis

Hoolduslehe alusel maksab Eesti Haigekassa hooldushüvitist esimesed

  • 14 haiguspäeva vanemale, kellel on haigestunud alla 12-aastane laps või alla 19-aastane puudega laps;
  • 7 haiguspäeva teiste perekonnaliikmete põetajale.

Hüvitise suurus on 80% hoolduslehe võtja keskmisest töötasust. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.

Raske haiguse (kasvajad jms) korral kehtivad teistsugused hooldushüvitise maksmise reeglid.

Loe hooldushüvitisest lähemalt.

Lisainfot saad Eesti Haigekassa telefonil 669 6630.

Eriolukorra ajal loodi inimestele võimalus anda patsiendiportaali digilugu.ee kaudu haigus- või hoolduslehtede avamise soovist teada. Pärast eriolukorra lõppu ehk 18. maist saab haiguslehte avada ainult arsti juures ehk haigestumise või haige lähedase hooldamise korral tuleb haigus- või hoolduslehe saamiseks ühendust võtta oma perearstiga.


Kas mul on võimalik saada haigusleht, et tööle mitte minna, kuigi mu tervis on korras?

09.09.2020

Kui Su tervis on korras ja Sa ei ole ühegi koroonahaigega kokku puutunud, pole arstil põhjust haiguslehte anda. Jälgi oma tervist, tee võimaluse korral kaugtööd ja hoia teistest inimestest eemale.

Kokkupuudet koroonahaigega käsitatakse haigestumisena. Seega saab arst anda Sulle

  • haiguslehe, kui kokkupuude oli Sul endal, või
  • hoolduslehe, kui kokkupuude oli Su lapsel.

Haigus- ja hooldushüvitist makstakse tavapärasel moel.

NB! Haigus- või hoolduslehe saab arst väljastada ainult siis, kui tööandja on Su ametlikult tööle registreerinud ja Su ravikindlustus kehtib.


Olen saanud teavituse lähikontaktist COVID-19 nakatunuga ja peaksin end isoleerima. Kas ma saan taotleda haiguslehte?

09.09.2020

Kuivõrd lähikontaktsed peavad end isoleerima teistest, et nakkust mitte edasi kanda, siis on neil õigus haiguslehele, kui see peaks vajalikuks osutuma. Õigus haiguslehele on sõltumata sellest, kas lähikontakti on tuvastatud Terviseameti töötaja või HOIA äpp. Iga lähikontaktne peab haiguslehte taotlema perearstilt. Selleks, et perearst võiks kinnitada, et lähikontakt on toimunud, teeb ta järelpärimise Terviseametile.

Seega, kui sinu lähikontakti on tuvastanud äpp, peaksid sa sellest teada andma Terviseametile, helistades äpis kuvatud numbrile (+372 794 3500). Sealt suunatakse sind edasi sinu regiooni lähikontakti tuvastamise spetsialistini, kes küsib mõned täpsustavad küsimused ja registreerib sinu lähikontakti. Seejärel on sul võimalik perearstilt haiguslehte taotleda.


Kellel on õigus haiguslehele?

09.09.2020

Töövõimetuslehe saab arst väljastada inimesele, kes on tööandja kaudu ravikindlustatud. Töövõimetuslehe väljastamise või väljastamata jätmise otsustab arst inimese terviseseisundi põhjal.

Töövõimetuslehe alusel maksavad tööandja ja haigekassa inimesele töövõimetushüvitist, mille eesmärk on osaliselt kompenseerida töötajale haigestumise ajal saamata jäänud töötasu.

Töövabastuse perioodi kohta vormistab arst elektroonilise töövõimetuslehe ja edastab selle haigekassasse elektrooniliselt. Arsti edastatud andmeid ja hüvitise väljamaksmisega seotud infot saab vaadata riigiportaalis www.eesti.ee teenuses „Isiku töövõimetushüvitised".

Rohkem infot: https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/toovoimetushuvitised


Hoolduslehed

Kellel on õigus hoolduslehele?

09.09.2020

Hooldushüvitis on ajutise töövõimetuse hüvitis. Seda maksab haigekassa hoolduslehe alusel kindlustatud inimesele (st töötaja, teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav inimene, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, FIE, FIE ettevõtte tegevuses osalev abikaasa), kellel jääb haige lapse või pereliikme põetamise tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.

Hooldushüvitist saab:

  • alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega inimese põetamisel kuni 14 järjestikuse päeva eest;
  • alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 järjestikuse päeva eest, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas;
  • haige perekonnaliikme kodus põetamisel kuni seitsme järjestikuse päeva eest;
  • alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi. Neil juhtudel saab hooldushüvitist kuni 10 järjestikuse päeva eest.

Hoolduslehe võib arst väljastada ka pikemaks ajaks, kuid hooldushüvitise maksmise periood on piiratud.

Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/hooldushuvitis


Kaugtöö turvalisus

Kas kaugtöö on ikka turvaline valik?

17.04.2020

Õigesti ja teadlikult tehes on kaugtöö kindlasti turvaline.

Kuigi olukorras, kus paljud inimesed töötavad kodust, suureneb oht, et ettevõtted ja nende töötajad satuvad küberrünnaku või -pettuse ohvriks, saab need riskid elementaarseid küberhügieeninõudeid järgides miinimumini viia. Turvaliselt kaugtööle jäädes vähendad ka koroonaviirusega nakatumise võimalusi nii enda kui ka teiste jaoks.


Küberohud

Millised on hetkel levinuimad küberohud?

17.04.2020

Et koroonaviirusega seotud info on praegu arusaadavalt inimeste huvi keskmes, kasutavad pahavara levitajad seda ära – nii saadetakse üle maailma laiali kirju, mis sisaldavad mõnd dokumenti või linki, mis justkui annaks kirja saajale uut teavet koroona leviku kohta. Samuti teame, et peibutisena kasutatakse ära viiruse leviku kaarti. Need kirjad nakatavad Sinu arvuti pahavaraga, mis võib varastada Sinu paroole ja muid andmeid.

Samamoodi kasutatakse ära suurenenud kaugtöö vajadust. Kodus töötades tuleb tihtipeale liituda erinevate kesksete teenuste, failijaotusplatvormide ja suhtlusvõrkudega. Kui saad kirja, mis kutsub Sind klikkima lingil, mille kaudu peaks saama liituda tööga seotud grupiga, tee kindlaks, et see on ikka tööandjaga kokku lepitud grupp või teenus.

Töömeili saades tuleb kahtlemata meeles pidada, et küberkuritegevuses on üsna levinud arvepettused ja "tegevjuhi" petuskeemid. Kui ülemus (kellest oled hetkel tõenäoliselt eraldatud) palub sul teha ettevõtte arvelt ülekanne täiesti ootamatule pangakontole, küsi mõne teise kokkulepitud suhtluskanali kaudu üle, kas ta on selles ikka kindel. Kui äripartner võõras riigis palub teenuste eest maksta uuele pangakontole, siis kinnita ka see temaga telefonitsi või mõnd muud suhtluskanalit kasutades üle.

Viimasel ajal on taas aktiivselt levima hakanud palgakonto pettused, kus küberkurjategija saadab personalijuhile töötaja nime alt lühikese, kuid suhteliselt veenvas eesti keeles kirjutatud e-kirja, kus palub järgmisest kuust oma palga uuele pangakontole kanda. Uus konto on muidugi kurjategijate oma. Selleks kasutatakse visuaalset pettust, näiteks asendatakse nimes mõni täht või muudetakse vaevumärgatavalt domeeni (ettevõte.ee vs. ettveõte.ee). Samuti võidakse kasutada meilikonto puudulikku turvalisust ning teeseldakse ettevõtte töötaja aadressi, mida tavainimesel on keeruline märgata.

Kriisi alguses levisid Eestis ingliskeelsed telefonikõned, milles küsiti ligipääsu vastaja arvutile. Kõned tulid välismaistelt numbritelt ja helistaja tutvustas end rahvusvaheliselt tuntud ettevõtte esindajana. Viidates praegusele olukorrale, kus paljud töötavad kodukontoris, ja vajadusele hoida kaugtööks kasutatavad seadmed turvalisena, küsisid helistajad ligipääsu arvutile. Põhjenduseks tõid nad soovi kontrollida, kas seade on ikka piisavalt turvaline. Keeldumise korral ei lõpetanud helistajad kõnet, vaid jätkasid visalt ligipääsu küsimist. Petturite eesmärk võis olla varastada paroole ja pangakaartide andmeid. Selliste kõnedega võidakse müüa ka hirmuvara (scareware) tooteid, mis justkui leiavad ohvri arvutist pahavara. Petturitele makstes saab kahjuks päriselt lahti rahast ja vaid näiliselt nn pahavarast, mida arvutis tegelikult polnudki.


Ettevaatusabinõud

Millised on soovitused paroolide kohta?

17.04.2020

Kaugtöö ja -õppe puhul tuleb pidevalt kuskile sisse logida ja paroole sisestada. See võib tekitada kiusatuse kasutada ühtainust (ja võimalikult lihtsat) parooli igal pool. Sellega sisenetaks nii tööle, kooli, e-poodi, sotsiaalmeediasse, jututubadesse kui ka mängukoobastesse. Kui aga see üks parool peaks lekkima (ja paroolid aeg-ajalt lekivad!), siis katsetavad häkkerid juba lekkinud paroolide ja kasutajanimedega, kas nendega saab sisse ka teistesse kohtadesse.

Üks võimalus kasutada erinevates kohtades eri paroole nii, et sa ei pea ise pikki paroole meeles pidama, on uurida paroolihaldurite võimalusi. Neid on mitu, neid saab kasutada tasuta (nt LastPass, Keepass, 1Password) ja nii on sul vaja meeles pidada vaid ühte pikka parooli oma paroolihalduri jaoks.

Kuna aga kodune töö, meiliaadressid ja kõiksugu kontod on praegu töö, õppimise ja suhtlemise jaoks üliolulised, siis on üks väga oluline abimees oma kontode kindlustamiseks mitmetasemeline autentimine. See tähendab, et isegi kui keegi saab kätte sinu parooli (õngitsuse, pahavara või varem lekkinud paroolide kaudu), ei saa ta sinu meilikontole sisse ilma sinu telefonis oleva koodita. Ei, Sul ei tule iga kord oma koodi sisestada, kui Sa Gmaili tahad sisse saada. Aga kui keegi soovib geograafiliselt kaugest kohast või uuest seadmest Sinu meilikontole ligi saada, siis see tal ei õnnestu.


Kas kaugtööks või -õppeks kasutatavaid seadmeid tuleb kuidagi ette valmistada?

17.04.2020

Tee kindlaks, et nii Sinu kui ka Su lapse arvutil või seadmel oleks kasutusel viimane saadaolev tarkvara. See on ülioluline! Näiteks võib aegunud tarkvara tõttu nakatuda Sinu arvuti ainuüksi mõnd kahtlast netilehekülge külastades. Kui oskad otsida üles oma nutika teleri, ruuteri ja internetti ühendatud veebikaamera seaded, siis ka nende tarkvara tuleks regulaarselt uuendada. Kõike seda selleks, et sinu kodus asuvate seadmete kaudu ei saaks kedagi teist rünnata. Sa ei taha ju olla ka küberviiruse edasikandja.

Lisaks on oluline üle vaadata, kas Su seadmete viirusetõrjetarkvara on saanud end regulaarselt uuendada. Viirusetõrje ei kaitse kunagi kõigi ohtude eest – pahavara loojad on alati sammu võrra viirusetõrjeprogrammidest ees. Kuid kui pahavara on juba mitu tiiru maailmale peale teinud, siis tunnevad ka viirusetõrjeprogrammid need ära ja takistavad neid enne, kui need jõuavad Sinu või Su lähedaste arvuti nakatada.

Kindlasti uuri, kas ka Su lähedastel on arvutites operatsioonisüsteemide ja viirusetõrjetarkvara viimased versioonid. Windowsi operatsioonisüsteemil tähendab see näiteks Windows Defenderi definitsioonide uuendamist.


Olen ettevõtte juht. Millele peaksin erilist tähelepanu pöörama?

17.04.2020

Riigi Infosüsteemi Amet tegi 8. aprillil eesti keeles kättesaadavaks rahvusvaheliselt tunnustatud küberturvalisuse meetmete kogumi „CIS 20 Controls“. See on tunnustatud küberturbeekspertide koostöös valminud tööriist, mida saavad kasutada IT-juhid ja kõik teised, kes vastutavad oma ettevõtte IT-valdkonna eest, et tagada oma asutuses küberturvalisus. CIS 20 meetmete viimane versioon eristab ka meetmeid, mis on mõeldud rakendamiseks nii suurtele kui ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Eestikeelne meetmekogum ning vastavad lühijuhendid ja õpivideod nii eesti kui ka vene keeles on leitavad siit.

Kuigi sul ei pruugi olla võimalik neid meetmeid enne eriolukorra lõppu rakendada, tasub seda järjekindlalt teha lähi- ja kaugemat tulevikku silmas pidades. Nõnda elad turvaliselt üle nii võimalikud tulevased ühekordsed küberrünnakud kui ka järgmised eriolukorrad. Vt ka: ITL soovitab ettevõtetel kaugtöö korraldus läbi mõelda.


Mis on viis kõige olulisemat soovitust turvaliseks veebis käitumiseks?

17.04.2020

  • Ära ava tundmatutelt saatjatelt saadud manuseid ega linke.
  • Ära usu ähvardavaid ja viivitamatut tegutsemist nõudvaid kirju tundmatutelt saatjatelt.
  • Ära anna tundmatule helistajale ligipääsu oma arvutile.
  • Veendu, et kasutad tarkvara värskeimat versiooni ning turvauuendused on paigaldatud.
  • Tee nii arvutis kui ka telefonis olevatest failidest regulaarselt tagavarakoopiaid.

Vt ka Riigi Infosüsteemi Ameti blogi värskemaid sissekandeid.


Andmete säilimine

Kuidas kindlustada andmete säilimine?

17.04.2020

Hea viis, kuidas praegusel ebatavalisel ajal oma töö ja õppimisega seotud ärevust vähendada, on andmete varundamine. Keegi ei taha ju tehtud tööd uuesti teha. Kuid me teame, et seadmed ütlevad aeg-ajalt üles, või veelgi hullem, nakatuvad pahavaraga, mis ei lase Sind enam oma andmetele ligi. Tehtud töö kaotamine lunavara või ootamatult üles öelnud seadme tõttu võib olla päris suur probleem.

Varundamiseks on olemas hulk kommerts-pilvelahendusi (Google Drive, Microsoft Onedrive, Amazon Drive, Dropbox), mis automaatselt interneti kaudu Su dokumente varundavad. Sinu ülesanne on salvestada oma failid vaid õigele kettale, ja kui seadmega midagi juhtub, otsida teisest seadmest oma dokumendid uuesti üles.

Soovitame kasutada ka välist kõvaketast või mälupulka, et enda kõige olulisemad andmed varundada. Suuremahuliste andmete korral võib see aidata ühelt poolt kiiremini oma andmeid taastada, teisalt aga on suurte andmemahtude hoidmine pilvelahendustes kallim kui välisel andmekandjal.

Uuri ka oma tööandjalt, milliste varunduslahendustega ta nõus on – kas näiteks töödokumente üldse tohib pilves hoida või on ettevõtte reeglid teistsugused.


Video- ja telekonverentsid

Millist tarkvara peaks video- või telekonverentsi jaoks kasutama?

17.04.2020

Eelkõige on oluline leppida kolleegide ja lähedastega kokku, milliste suhtluskanalite kaudu eriolukorra-aegne kaugsuhtlus toimub. Samamoodi on näiteks ka Sinu lapsed kokku leppinud oma õpetajate ja sõpradega, millistes kanalites nemad suhtlevad. Alati on hea nende suhtluskanalite kohta lisainfot uurida, et teha kindlaks, millised on lisaks kasutusmugavusele ka sõnumisaladuse mõistes kõige turvalisemad – juhuks kui pead näiteks äripartneritega ärisaladustest rääkima. Loe läbi kasutustingimused! Samas hoia silm peal ka sellel, millised suhtluskanalid on Sinu lapse jaoks tema tervise ja heaolu mõistes kõige turvalisemad.

Kuna kaugtöö vajadus kestab nii Eestis kui ka mujal maailmas veel mõnda aega, on tõenäoliselt oodata kampaaniaid, kus kurjategijad püüavad erinevaid kaugtöörakendusi matkides levitada pahavara või varastada andmeid. Pahavara levitamiseks kasutatakse sageli ära mõne videokonverentsitarkvara populaarsust: ohvrile jäetakse mulje, et lingi on talle saatnud mõni selline programm või jagatakse mõne sellise programmiga seotud lehekülgi, kuid tegelikult õngitsetakse seeläbi kasutajaandmeid.

Ministeeriumides või nende allasutustes töötavatele inimestele rõhutab Riigi Infosüsteemi Amet, et asutusesiseseks kasutamiseks (AK) mõeldud teabe edastamiseks on lubatud kasutada ainult sellist videokonverentsisüsteemi, mis on teabevaldaja kontrolli all (majutatakse teabevaldaja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristul). Kui sellist süsteemi ei ole võimalik kasutada, ei tohi AK-teavet videokoosoleku kaudu edastada.


Kasutamata jäänud piletid ja nende hüvitamine

Kuidas toetab riik kultuuri- ja spordiürituste korraldajaid, asutusi ja vabakutselisi, kes kannatavad koroonakriisi tõttu suurt kahju?

31.08.2020

Kultuuriministeeriumi kriisipaketi suurus kultuuri- ja spordiasutuste töö jätkamise ning sündmuste toimumise kindlustamiseks oli 25 miljonit eurot. Kriisipaketi toetused on praeguseks välja makstud. Eelarvepiire tajudes tuli alustada pigem konservatiivselt. Nii tekkis osas valdkondades jääk. See raha - umbkaudu 2,5 miljonit eurot - ei lähe kultuuri- ja spordivaldkonnale kaduma. Kultuuriministeerium kuulutab lähiajal välja lisavoorud.

Lisavoorudega on plaanis toetada rahvusliku käsitöö tegijaid, rahvamaju, muusika suursündmuste korraldajaid ning filmindust. Uute voorude täpsed tingimused töötatakse välja ja neist antakse taotlejatele aegsasti teada.


Mis saab eelmüügist soetatud piletitest?

27.04.2020

Kultuuriministeeriumi hinnangul tuleb koroonaviiruse tõttu ära jäänud kultuuriüritustele pileti ostnud inimeste õigusi ja korraldajate kohustusi hinnata juhtumipõhiselt. Hinnata tuleb poolte vahel sõlmitud kokkuleppe sisu ja kokkuleppe muutmise võimalust, et leida vastastikku sobiv lahendus. Sündmusi korraldavad asutused ja organisatsioonid võivad pakkuda näiteks kinkekaarte või sündmuse toimumist muul ajal, ent kui pileti ostja pakkumisega nõus ei ole, on tal õigus kokkuleppest taganeda ja piletiraha tagasi küsida.

Kuna ärajäävate ürituste hulk on väga suur, tuleb kindlasti varuda kannatust asjaajamisel.


Raamatukogud

Millised piirangud kehtivad raamatukogudele?

11.09.2020

Raamatukogu siseruumides tuleb järgida inimeste hajutamise nõuet.

Võimalusel eraldada raamatukogusse sisenemise ja väljumise teekond.

Võimalusel hoida uksed avatuna, et vältida ukselinkide katsumist.

Raamatukogu tagab külastajatele võimalused käte desinfitseerimiseks ja pesuks.

Täpsemat juhendit raamatukogude töö korraldamiseks saab lugeda kultuuriministeeriumi koduleheküljelt.


Sporditegevus, välirajatised, treeninglaagrid

Millised piirangud kehtivad spordivõistlustele?

24.09.2020

Pealtvaatajatega spordivõistlused on lubatud sise- ja välitingimustes. Siseruumides on lubatud kuni 750 inimest ning õues kuni 2000 inimest, siseruumides tuleb täita maksimaalselt 50% täituvuse reeglit.

Täpset juhendit saab lugeda kultuuriministeeriumi koduleheküljelt.


Mis piirangud kehtivad treeningutele?

11.09.2020

Treening-, riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest.

Mitme treeningrühma üheaegsel tegutsemisel tuleb treeningpaigas korraldada tegevused ja liikumine nii, et võimalikult palju vältida rühmade omavahelist kokkupuutumist.

Täpset juhendit sporditegevuse korraldamiseks siseruumides saab lugeda kultuuriministeeriumi koduleheküljelt.


Ajateenistus

Kuidas ajateenijale väeossa pakki saata?

17.09.2020

Nii 1. kui ka 2. jalaväebrigaadi väeosadesse saad paki saata Omnivaga. Ära mine isiklikult pakki kohale toimetama! Kirjuta paki peale ajateenija nimi ja allüksus (pataljon). Ära pane pakki kiiresti riknevaid tooteid, sest pakkide kättetoimetamine võib aega võtta.

Aadressid, kuhu pakid saata:

  1. Kuperjanovi jalaväepataljon: Kose tee 3a, 65603 Võru, Võru maakond
  2. Tapa sõjaväelinnak: Loode 35, 45106 Tapa, Lääne-Viru maakond
  3. Paldiski sõjaväelinnak: Rae põik 1, 76806 Paldiski, Harju maakond
  4. Jõhvi sõjaväelinnak: Pargi 55, 41537 Jõhvi, Ida-Viru maakond


Mis juhtub ajateenija või tegevväelasega, kes haigestub koroonasse või puutub kokku koroonahaigega?

17.09.2020

Haigestunud ajateenija isoleeritakse teistest kuni ravi lõpuni.

Ajateenijad ja tegevväelased, kes on potentsiaalselt koroonahaigega kokku puutunud, jäävad aktiivsest väljaõppe tegevusest kõrvale kaheks nädalaks. Sel ajal tuuakse sõdurile termosega väeosa sööklast toitu ja jäetakse talle ukse taha. Tühjad termosed desinfitseeritakse. Nii väljaõppelt eraldatud kui ka väeosades väljaloata sõduritega saad Sa ühendust, kui helistad talle mobiilile. Sul on võimalik talle ka linnakusse pakk saata, kas posti teel või jättes oma paki väeosa pääslasse.


Kuidas on korraldatud Kaitseressursside Ameti arstlike komisjonide töö?

25.09.2020

Arstlikku komisjoni kutsutakse kutsealused kindlaks kellaajaks ning ükshaaval. Kõikidele tagatakse isikukaitsevahendid ning pinnad puhastatakse pärast iga kutsealuse vastuvõttu.

Enne arstlikku komisjoni ava kindlasti oma e-terviseandmed patsiendiportaalis digilugu.ee ning sisesta kaitseväeteenistuse veebi www.kaitsevaeteenistus.ee enda kontonumber, soovi korral ka usuline veendumus.


Kas oktoobris on võimalik tulla ajateenistusse?

24.09.2020

12. ja 13. oktoobril alustavad taas teenistust uued ajateenijad. Kui Sul on soov oktoobris teenistusse asuda, siis pöördu võimalikult kiiresti Kaitseressursside Ameti poole. Ameti kontaktid leiad kra.ee/kontaktid/, arstliku komisjoni aja saad valida või taotluse esitada kaitsevaeteenistus.ee.

Kogunemiskohtades palume lähedastel pikalt mitte viibida. Soovi korral võib eelneval kokkuleppel Kaitseressursside Ametiga minna ise määratud väeossa kohale. Kokkuleppe sõlmimiseks tuleb pöörduda ameti peaspetsialisti poole, kelle kontaktid leiad enda kutselt.

Kui ajateenitusse asumise korralduses muudatuste tekkimisel võtab Kaitseressursside Amet ühendust nende kutsealustega, keda muudatused puudutavad.


Kaitsevägi

Millised tegevusi on kaitsevägi ette võtnud, et takistada koroonaviiruse levimist kaitseväkke?

17.09.2020

Kaitsevägi on piiranud tegevväelaste liikumist välismaale ja on vaadanud väga kriitiliselt üle välislähetuste vajadused ja eesmärgid. Kõik välismaalt saabujad jäävad kontrollperioodiks võimalusel kodusele tööle. Samuti suunatakse võimalusel ennetava meetmena kodutööle kaitseväelased, kes on välismaal kokku puutunud inimestega, kes võivad olla potentsiaalsed viirusekandjad.

Struktuuriüksuste ülemad on kohustatud tegema iga Eesti-sisese ürituse asjus otsuse ürituse toimumise või ära jätmise kohta. Kui üritusele on kutsutud osalejaid väljastpoolt kaitseväge, on üksuse ülemal õigus need tühistada või kasutada kaugtöö vahendeid. Need üritused, mis muutuvad avalikeks üritusteks, kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega.

Haigusnähtudega teenistujatel tuleb jääda kaugtööle.


Kuidas kaitsevägi juba haigestunud või koroonakahtlusega inimesed teistest eraldab?

17.09.2020

Ettevaatusabinõuna rakendatakse kaitseväes karantiini ja isolatsiooni. Karantiini paigutatakse haigestunud teenistujad, kes pannakse teistest eraldatud ruumidesse. Isolatsiooni rakendatakse teenistujatele, kel ei ole haigusnähte, kuid kelle puhul on kahtlus, et nad on võinud viirusekandjaga kokku puutuda.


Välismissioonid

Kuidas mõjutab koroona välisoperatsioonidel teenivate Eesti kaitseväelaste tegevust ja ülesandeid? Kas sõdurid tuuakse tagasi koju?

17.09.2020

Praeguse plaani kohaselt jätkab kaitsevägi rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist seni kehtivatel põhimõtetel. Muudatusi tehakse vastavalt, kuidas olukord muutub, et tagada oma üksuste tervis ja turvalisus.

Seoses koroona levikuga on suur osa maailma riike seadnud sisse riiki sisenemise keelu või piirangud. Kuna lennujaamade sulgemise tõttu tühistavad tsiviillennufirmad lende, välja- ega sisselende suures osas ei toimu, võib pikeneda välisoperatsioonidel teenivate kaitseväelaste teenistusaeg kuni kaks kuud või kuni taastub lennuliiklus.


Kuidas on tagatud välisoperatsioonidel teenivate sõdurite turvalisus ja kaitse koroona eest?

17.09.2020

Sõjaliste operatsioonide juhtstaabid on juba rakendanud ja rakendavad vajadusel veel mitmesuguseid muid piiranguid seoses üksuste tegevuste ja ülesannetega operatsioonil, et isikkoosseisu turvalisus oleks tagatud ja koroonasse nakatumine välistatud. Lisaks üldtuntud hügieeninõutele piiratakse vajadusel täiendavalt inimeste liikumist, samuti kokkupuuteid tsiviilelanikega. Operatsioonipiirkonda liikujatele ning sealt naasjatele rakendatakse lisaks erinevate riikide kehtestatud karantiini- ja isolatsiooninõudeid.


Mis juhtub, kui välisoperatsioonil teeniv kaitseväelane haigestub koroonasse?

17.09.2020

Kõigile sõjalisel operatsioonil haigestunutele on tagatud igakülgne arstiabi vastavalt seni toiminud korraldusele. Kaitseväel on olemas võimekus kõik haigestunud või meditsiiniabi vajavad kaitseväelased erakorraliselt koju transportida.


Kas koroonaviiruse levik mõjutab kuidagi nende sõdurite kojujõudmist, kelle teenistusaeg praegu lõppeb?

17.09.2020

Pandeemia ning sellega kaasnenud liikumispiirangute tõttu võib üksuste operatsioonipiirkonnas viibimise ajavahemik pikeneda. Muudatusi tehakse vastavalt vajadusele ja kuidas olukord muutub.


Miks kaitseväelased ei saa tulla ettenähtud ajal välisoperatsioonilt Eestisse puhkusele?

17.09.2020

Suur osa maailma riike on kehtestanud praegu riikidesse sisenemise keelu või piirangud. Samuti rakendatakse riiki saabumisel kohustuslikke karantiiniperioode. Lennujaamade sulgemise tõttu tühistavad tsiviillennufirmad oma lende. Praeguses olukorras on igasugune rahvusvaheline liikumine ning riigipiiride ületamine kahjuks raskendatud.

Piirangud ja keelud on kehtestanud enamik riike, kus Eesti kaitseväelased sõjalistel operatsioonidel osalevad või läbi mille kaitseväelasi operatsioonipiirkonda ja koju transporditakse. Seetõttu on inimeste operatsioonipiirkonda ja sealt tagasi toimetamine raskendatud. Kui me mõtleme veel lisaks välisoperatsioonidel teenivate sõdurite viirusesse nakatumise riski maandamisele, siis on mõistlik sõdurite rahvusvahelist liikumist vältida, kuni liikumine on ohutum.


Pulmade pidamine

Kas abielluda saab? Millised eritingimused kehtivad?

28.08.2020

Abielu registreerimisel asutuses kehtivate nõuete teadasaamiseks tuleb ühendust võtta selle kohaliku omavalitsuse, vaimuliku või notariga, kes abielu sõlmib.

Isikliku koosviibimise korraldamisel on eriti oluline kaitsta just vanemaealisi ja nõrga immuunsüsteemiga inimesi, sest neid ohustab koroonaviirus kõige rängemalt. Perekondliku koosviibimise korraldaja vastutustundlik suhtumine aitab tõkestada viiruse levikut ja ära hoida uusi ohvreid.

Pulmakülaliste arvu kavandamisel veenduge, et kõigil oleks piisavalt ruumi, et soovi korral hoida teineteisega ohutut distantsi. Enne tavapärast embamist või kätlemist mõelge, et see võib soodustada viiruse levikut.

Täpsemat infot selle kohta, kuidas koroonaviirusest hoiduda, leiate lehelt: https://www.kriis.ee/et/koroonaviirus-selle-ennetamine-tunnused-ja-levimine. Soovitame kõikidel inimestel selle infoga enne üritusel osalemist tutvuda.


Matused, surnukeha käsitlemine

Kas matuseid tohib endisel moel korraldada? Millised eritingimused kehtivad?

28.04.2020

Matuseid tohib korraldada, kuid oluline on:

  • hoida pere- ja sõpradering nii väike kui võimalik,
  • lähtuda mõistlikkusest.

Lisaks soovitame vältida siseruume ja pidada matusetseremoonia otse kalmistul.

Välismaalastel on matustele tulekuks võimalik erandkorras Eesti viisat taotleda:

  • Eesti välisesindustest,
  • piiripunktis (põhjendatud juhul, kui polnud viisat võimalik saatkonnast taotleda).


Kas koroonaviiruse tõttu surnuga tegelemisel on vajalikud mingisugused erimeetmed?

04.05.2020

Koroonaviiruse tõttu surnu lähedased ja leinajad ei tohi surnukeha puudutada. Lubatud on nii matmine kui ka tuhastamine. Nakkusohutuse seisukohast on eelistatum tuhastamine, kuid kindlasti ei ole see kohustuslik ja sõltub lähedaste soovist.

Avatud kirstuga matus on lubatud tingimusel, et leinajad surnukehaga kokku ei puutu. Matusetalitusel leinajate ohutuse tagamine on matusekorraldaja kohustus.

Ärasaatmisel oleks soovitav lähtuda inimeste hulga puhul minimaalsuse põhimõttest, et vähendada nakkusohtu. Lisaks tuleb hoiduda kogunemisest siseruumides ja võimalusel pidada matusetseremoonia otse kalmistul.

Terviseamet on andnud välja juhise COVID-19 nakkusega või nakkuskahtlusega surnute käitlemiseks haiglates. Erimeetmed puudutavad surnukeha säilitamist, kremeerimist ja matmiseks ettevalmistamist. Võimalusel tuleb minimeerida surnukehaga otsest kontakti nõudvaid protseduure ja järgida ettevaatusabinõusid, kasutades spetsiaalseid isikukaitsevahendeid. Terviseamet on koostanud haiglatele asjakohase juhise.


Kohtute töö

Milline on kohtute töökorraldus pärast eriolukorra lõppu?

27.08.2020

Kohus lähtub töökorralduses sellest, et kohtusse tulla oleks ohutu.

Kohtusaalis kehtib hajutatuse reegel, soovitatav on kasutada isikukaitsevahendeid ja haigena peab püsima kodus.

Kui menetlusosaline on haigestunud, annab ta sellest teada ja siis on kohtuniku otsustada, kuidas edasi toimetatakse.


Vanglate töö

Kokkusaamistele registreerimised on vanglates ajutiselt peatatud

28.08.2020

Alates 27. augustist on vanglates ajutiselt peatatud pikaajaliste ja lühiajaliste kokkusaamiste registreerimised. Muudatus ei puuduta juba septembrikuusse planeeritud kokkusaamisi. Kõik registreeritud kokkusaamised toimuvad plaanipäraselt. Peamiselt puudutab ajutine otsus oktoobrisse kavandatavaid kokkusaamisi. Vanglad jälgivad pidevalt koroonaviiruse levikut ning teevad otsuseid kokkusaamiste registreerimise osas jooksvalt.

Kokkusaamiste kohta saab rohkem infot küsida: Tallinna Vangla 612 7539 Tartu Vangla 750 0806 Viru Vangla 663 7900

Kokkusaamise piirangud ei kehti vangistusseaduse § 26 nimetatud isikutele, st kinnipeetava kaitsjale, advokaadist esindajale, vaimulikule, oma riigi konsulaartöötajale ning tõestamistoimingu tegemiseks notarile.

Vangidel ei ole Eestis koroonaviirust tuvastatud.


Valitsuskomisjoni töö

Kes kuuluvad valitsuskomisjoni?

29.03.2020

Komisjoni tegevust juhib peaminister.

Komisjoni liikmed on: justiitsminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, siseminister, sotsiaalminister, välisminister, haridus- ja teadusminister, kaitseminister ning riigisekretär. Vajaduse korral kaasab komisjon oma töösse lisaliikmeid.

Senine töörühm, mida juhtis sotsiaalminister, andis töö üle valitsuskomisjoni abistavale meeskonnale, kuhu kuuluvad ministeeriumite ja ametite esindajad.


Teadusnõukoja töö

Mida teeb valitsuskomisjoni juurde moodustatud teadusnõukoda?

21.08.2020

Eriolukorra valitsuskomisjon kutsus 20. märtsil kokku teadusnõukoja, mis kogub ja analüüsib valitsuskomisjoni jaoks eksperdiinfot.

Teadusnõukoda hindab muu hulgas seda, kuidas kehtivad piirangud viiruse levikut tõkestavad ja tõrjuvad.

COVID-19 tõrje teadusnõukoja juht on Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar.

Nõukoja liikmed on:

  • Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer,
  • Tervise Arengu Instituudi teadussekretär Kristi Rüütel,
  • Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst ja Tartu Ülikooli kirurgiliste haiguste professor Peep Talving,
  • Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla,
  • Tartu Ülikooli rakendusviroloogia uurija-professor Andres Merits.


Eriolukorra õigusaktid

Kus saab tutvuda eriolukorda puudutavate õigusaktidega? Kas need on saadaval ka vene ja inglise keeles?

21.08.2020

Eriolukorda käsitlevad õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja avalehel, kust leiab kõik õigusaktid otselinkidena.

Vabariigi Valitsuse aktid ja eriolukorra juhi korraldused avaldatakse kohe, kui need on riigikantseleist esitatud, muudatuste korral ajakohases ja kehtivas sõnastuses.

Uuemate aktide juures on märge „Uus“. Igast uuest eriolukorda käsitlevast õigusaktist antakse teada ka Riigi Teataja Facebooki lehel.

Kõik õigusaktid tõlgitakse vene ja inglise keelde. Venekeelseid õigusakte saab lugeda lehelt Чрезвычайное положение ja ingliskeelseid lehelt Emergency Situation.

Nii eestikeelseid akte kui ka tõlkeid uuendatakse pidevalt. Muudatused avaldatakse terviktekstina uues sõnastuses.

Lisainfot saab küsida e-posti aadressil ert@riigiteataja.ee.

Lisaks sellele on COVID-19 tõkestamisega seotud valitsuse korraldused nähtavad ka Vabariigi Valitsuse kodulehel www.valitsus.ee ning COVID-19 erilehel www.kriis.ee


Kohalike omavalitsuste töö


Prügimajandus, jäätmekäitlus

Kuidas ma saan isolatsioonis olles prügi välja viia?

24.05.2020

Eramajades on lihtne – järgida sortimisnõudeid ja viia jäätmed konteinerisse. Kortermajades on asi keerulisem ning kõige õigem oleks isolatsiooni ajal välja mitte minna. Kui aga tundub, et kogutud jäätmed tekitavad juba nähtavat ja ka tuntavat probleemi, siis tuleks need kellegi kaasabil konteinerisse saata. See eeldab, et nakkusohtlikud jäätmed on suletud kilekotti ja kott tõstetud ühekordsete kinnastega näiteks ukse taha, kust keegi selle siis (samuti kaitsevahendeid kandes) ära viib.


Kui olen terve, nakkusohtu pole ja istun kodus nagu kõik, siis kuidas on jäätmete sortimisega?

01.04.2020

Sellisel juhul läheb kõik tavapäraselt ning võid jätkata jäätmete liigiti kogumist. Tuletame meelde, et salvrätid ei kuulu vanapaberikonteinerisse. Tavaoludes on salvrätid, sh ühekordselt kasutatavad taskurätid ja majapidamispaber, soovitatav visata biojäätmete hulka.

  • Tühjad desinfitseerimisvahendite anumad on pakendid ning tuleb visata pakendikonteinerisse.
  • Ühekordselt kasutatavad kummikindad, mida kasutad näiteks kauplustes käimiseks vms, tuleb visata segaolmejäätmete hulka, eelistatult suletud kilekotis.
  • Äärmiselt oluline on pesta käsi sooja vee ja seebiga või desinfitseerida vastava vahendiga. Lisaks rõhutame, et samamoodi tuleb käituda pärast prügikasti katsumist.


Kas tohin jäätmed igasuguse nakkusohu vältimiseks lõkkes ära põletada?

02.04.2020

  • Ei. Jäätmete põletamine lõkkes ja koduses küttekoldes on keelatud, kuna selle käigus eraldub tervisele kahjulikke mürgiseid ühendeid.


Majandusolukord

Millised ettevõtlussektorid on praegu kõige enam hädas?

31.08.2020

Koroonakriis puudutab kogu ettevõtlussektorit.

Praegu teame, et kõige kriitilisem on olukord turismisektoris (reisiettevõtlus, majutus, toitlustus; konverentside, seminaride, ürituste korraldamine).

Järjest keerulisemaks läheb olukord ka transpordisektoris, seejärel jõuavad probleemid tööstusesse ja teenindussektorisse.

Ettevõtete peamised probleemid on

  • likviidsusprobleemid (laenukohustused, arvelduskrediit);
  • töötajate tasustamine, kui kaugtöö pole võimalik;
  • kuidas hoida ära töötajate koondamist (töökoormuse jaotamine, sundpuhkusele saatmine);
  • paindumatud lahendused toetatud projektides tulenevalt Euroopa Liidu reeglitest;
  • nõudluse vähenemine;
  • ebaselgus, kuidas riik aitab ettevõtetel eriolukorras toime tulla.


Kui palju maksab kriisist väljatulek?

31.08.2020

Koroonaviiruse leviku takistamiseks seatud majandustegevuse ja liikumise piirangud kahjustavad suurel määral meie tööturu ja ettevõtluse toimimist.

Kuna kriisi põhjused ei peitu Eesti majanduses, tuleb valitsusel teha endast olenev, et leevendada kriisi mõju nii ettevõtetele kui ka majapidamistele. Praegu ei ole veel selge, milliseks majandusolud kujunevad, ja tuleb jälgida, et abi jõuaks selle vajajateni. Kui kriis venib oodatust pikemaks, siis peab riik kaaluma lisaabimeetmeid.

Seetõttu on kriisist väljumise rahalise kulu lõplikest summadest praegu veel vara rääkida.

Riigikogu vastu võetud 2020. aasta lisaeelarves sisalduvate kriisileevendusmeetmete mõju valitsussektori eelarvepositsioonile on sel aastal 1,15 miljardit eurot.

Kriisi tõttu on vähenenud maksutulu ning on suurenenud finantseerimistehingute ja reservide kasutuselevõtuga seotud väljaminekud. Seetõttu on riigikassa negatiivne rahavoog kasvanud sel aastal 3,8 miljardi euroni. Negatiivse rahavoo katteks võtab riigikassa laene ja emiteerib võlakirju ligikaudu 3,5 miljardi euro mahus. Valitsussektori võlakoormus kasvab seetõttu aasta lõpuks prognoosi järgi ligikaudu 22%ni Eesti sisemajanduse koguproduktist, võrreldes 8%ga möödunud aasta lõpul.

Ülevaadet jooksvatest majandusnäitajatest saab jälgida aadressil fin.ee/koroonakriis


Kuidas lahendab riik olukorra, kui ettevõttel ei ole võimalik töötajatele palka maksta?

02.06.2020

Eesti Töötukassa nõukogu jõudis 18. märtsil 2020 kokkuleppele, et vältimaks raskustes ettevõtetes koondamist, plaanib Eesti Töötukassa hüvitada kahe kuu jooksul 70% palgast.

Plaani kohaselt hüvitatakse ettevõttele, kelle käive ja tulud on järsult vähenenud ja kelle töötajatele ei ole tööd anda, kahel kuul, ajavahemikul märtsist maini, 70% töötajate brutosissetulekust. Ka ettevõte ise peab osalema hüvitise maksmises.

Hüvitise saamiseks peab ettevõte vastama kahele tingimusele kolmest:

  1. ettevõtte käive peab olema vähenenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga;
  2. ettevõttel ei ole tööd anda vähemalt 30% töötajatest;
  3. töötajate palka on vähemalt 30% vähendatud.

Meede kehtib tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 31. maini 2020. Kompensatsiooni saab taotleda kuni kahe kuu töötasu ulatuses, ajavahemiku valib tööandja selle kolme kuu seest. Seega laieneb meede ka neile töötajatele, kes on 1. märtsil 2020 ja pärast seda saanud koondamisteate.

  1. mail 2020 otsustas Töötukassa nõukogu pikendada töötasu hüvitamise meedet ka juuniks, muutes selle tingimusi. Vabariigi Valitsus kinnitas selle 28. mail. Töötasu hüvitist makstakse nüüd 50% palgast.

Hüvitist makstakse, kui ettevõtte käive või tulu on vähenenud eelmise aasta juuniga võrreldes vähemalt 50%. Lisaks peab ettevõte vastama ühele tingimusele järgmisest kahest:

  • vähemalt 50% ettevõtte töötajatest ei ole kokkulepitud mahus tööd anda ning töötajate tööaega on vähendatud vähemalt 30% võrra;

  • vähemalt 50% ettevõtte töötajatest on vähendatud töötasu vähemalt 30% võrra või alampalgani.

  • Tööandja peab olema töötajate tööaega või töötasu vähendanud kogu juunikuu ulatuses.

  • Hüvitist saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori tööandjad, sõltumata ettevõtte suurusest.

  • Juunikuu palga hüvitamist saavad küsida oma töötajatele need ettevõtted, kel pole maksuvõlga või see on ajatatud.

  • Tööandja saab hüvitist taotleda töölepinguga töötajatele, kelle töösuhe algas hiljemalt 1. märtsil 2020 ja kelle kohta on hiljemalt samaks kuupäevaks tehtud töötamise registrisse töötamise alustamise kanne.

  • Hüvitist makstakse neile töötajatele, kellele ei ole tööandjal kokkulepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud.

  • Hüvitise suurus on 50% töötaja keskmisest kalendrikuu töötasust. Hüvitise maksimumsuurus on 800 eurot. Tööandja peab lisaks maksma töötajale töötasu vähemalt 150 eurot (bruto). Tööandjal tuleb oma osa välja maksta enne taotluse esitamist.

  • Töötukassalt ja tööandjalt kokku saab töötaja vähemalt alampalga ehk 584 eurot. Kui töötaja sai osalise tööajaga töötamise tõttu alampalgast väiksemat töötasu, siis säilib tema senine sissetulek.

  • Juuni eest saavad juulikuus tööandjad taotleda töötasu hüvitist ka neile töötajatele, kellele taotleti hüvitist märtsi, aprilli või mai eest. Seega võib töötaja saada hüvitist maksimaalselt kolm kuud senise kahe asemel.

  • Töötukassa tasub hüvitiselt ja tööandja tasub töötasult sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse ning tulumaksu.


Riik toetab ettevõtteid lühi- ja pikaajaliste abipakettide kaudu. Mida need endast kujutavad?

01.09.2020

Vabariigi Valitsus võttis 19. märtsil 2020 vastu lühiajalise meetmepaketi.

Riigi raha suunatakse ettevõtete toetamiseks KredExi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu.

Lühiajaline meetmepakett sisaldab 1) Eesti Töötukassa tööturutoetust; 2) haigushüvitisi; 3) maksusoodustusi ja võimaldab maksuvõla ajatamist 18 kuuks; 4) kogumispensioni II samba sissemakse ajutist peatamist; 5) ärajäetud ürituste otseste kulude osalist kompenseerimist.

Meetmepaketi sisu

  • Lisatoetused KredExi kaudu. Loe nende kohta rohkem aadressilt https://kredex.ee/et/koroona.

  • Eesti Töötukassa pakutav tööturutoetus vähenenud töötasu toetamiseks. Kogusumma on 250 miljonit eurot ja toetuse taotlemise tingimused on järgmised:

  1. toetust saab iga kvalifitseeruv tööandja kasutada kaks kuud ajavahemikul märtsist maini 2020;
  2. toetust makstakse iga toetust vajava töötaja kohta ühes kuus kuni 1000 € brutosummana;
  3. toetust makstakse arvestusega üldjuhul 70% töötaja eelmise 12 kuu brutopalgast, millele lisandub tööandja poolt töötajale makstav töötasu vähemalt 150 eurot brutosummana. Eesti Töötukassa ja tööandja tasuvad töötasult ja toetuselt kõik tööjõumaksud. Vt https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis.
  • Märtsist maini 2020 hüvitab riik töötaja esimesed kolm haiguspäeva kõikide töövõimetuslehtede puhul.

  • Maaettevõtted saavad pöörduda Maaelu Edendamise Sihtasutuse poole, et saada käendust (kuni 50 miljonit eurot), käibelaenu (kuni 100 miljonit eurot) või maakapitali (kuni 50 miljonit eurot).

  • Füüsilisest isikust ettevõtjatele on mõeldud avansilise sotsiaalmaksu abimeede.

  • Kogumispensioni II samba sissemaksed peatatakse ajutiselt.

  • Riik kompenseerib märtsis-aprillis toimuma pidanud, kuid COVID-19 tõttu ära jäänud kultuuri- ja spordiürituste otsesed kulud kuni 3 miljoni euro ulatuses.

Luuakse ka pikaajaline abipakett, mille eesmärk on aidata praegusest turušokist kiiresti taastuda. Pikaajaline pakett on plaanis ellu viia siis, kui lühiajaline pakett on tehtud ettevõtjatele kättesaadavaks.


Kuidas riik kriisist mõjutatud ehitusettevõtteid toetab?

01.09.2020

Lisaeelarve sisaldab ka ehitusettevõtetele mõeldud abipaketti majanduslanguses vee peal püsimiseks. Ehitussektorile eraldatakse 145 miljonit eurot, et aidata turul stabiilsust säilitada.

Riigi kui tellija rolli suurendatakse juba sel aastal, aga põhilised väljamaksed tehakse ettevõtetele järgmistel aastatel.

Kõige olulisem on võtta praegu esmalt töösse need objektid, mis on juba ette valmistatud, kuna suurte taristuobjektide rajamisel on väga keeruline protsessi kiirendada.

  • Nii on ehitussektorisse suunatavast rahast 100 miljonit eurot plaanitud selleks, et püstitada korter- ja väikeelamuid ning kaasrahastada rekonstrueerimist.
  • Teedeehituseks antakse kohalikele omavalitsustele 30 miljonit ja Maanteeametile 10 miljonit eurot.
  • Mahajäetud majade lammutamiseks eraldati 5 miljonit eurot ja selle võrra suureneb KredExi juba praegu olemasoleva hoonefondi lammutustoetuse eelarve.


Psühholoogiline abi

Kuidas hoida kriisiolukorras vaimset tervist ja kust saan vajadusel abi?

25.05.2020

  • Ole enda ja oma lähedaste vastu lahke! Arvesta, et uute oludega kohanemine võib olla kõigile pingeline.
  • Loo päevaplaan, millega tagad piisava une, tervisliku eluviisi, tööaja ja puhkehetked.
  • Oleme üksteisele toeks! Helista iga päev paarile sõbrale ja lähedasele ning uuri, kuidas neil läheb.
  • Kui Sul on vaimse tervise mure, räägi sellest kellelegi, keda usaldad.
  • Kui võtad ravimeid, mis Su vaimset tervist toetavad, siis kindlasti jätka nende võtmist.
  • Laste ja noorukitega seotud muredega toetab lasteabitelefon 116 111 ja www.lasteabi.ee.
  • Psühholoogilist esmaabi saad üleriigiliselt kriisitelefonilt 1247 . Abi osutamiseks tehakse koostööd sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefoni 116 006 spetsialistidega. Telefonilt saad nõu, kuidas kriisis enda ja teiste vaimset tervist hoida. Samuti on oodatud inimeste kõned, kes on mures oma lähedaste pärast ning soovivad arutada, kuidas pakkuda neile paremat emotsionaalset tuge. Helistama on oodatud kõik, sealhulgas eesliinil viirusega võitlevad arstid, õed, politseinikud, päästjad, õpetajad jne, et toetada nende töövõime säilimist ja ennetada nende läbipõlemist. Inimesi nõustatakse ööpäev läbi eesti, vene ja inglise keeles. Neid inimesi, kes ei soovi või ei saa helistada, nõustatakse ka veebivestluse teel aadressil www.palunabi.ee.
  • Peaasi.ee lehel pakutakse ka veebipõhist vaimse tervise nõustamist.
  • Saad pöörduda ka oma perearsti poole, kes saab Sind vajadusel suunata õige spetsialisti juurde.
  • Vajadusel võta ühendust psühholoogi või psühhiaatriga, kes jätkavad oma tööd telefoni ja veebi vahendusel.


Lasteabi

Kuhu peaks pöörduma hädas olevad lapsed ja täiskasvanud, kui on vaja nõu ja abi laste asjus?

28.03.2020

Lasteabitelefon 116 111 töötab üle Eesti ööpäev läbi, vastatakse nii eesti kui vene keeles, vajadusel ka inglise keeles. Kõned on kõigile helistajatele tasuta, mobiiltelefonilt saab helistada ka siis, kui kõneaeg on otsas. Oodatud on kõik pöördumised, mis on seotud lastega, lapsi puudutavate teemadega või kui on vaja teatada abivajavast lapsest. Pöörduda võivad nii lapsed ise kui ka täiskasvanud – lapsevanemad, sugulased, spetsialistid, naabrid, sõbrad, tuttavad. Aga ka kõik teised, kellel on vaja laste asjus nõu.

Nõu saab küsida ka e-kirja teel, kirjutades e-posti aadressile info@lasteabi.ee. Samuti võib kasutada veebinõustamist lasteabi kodulehel www.lasteabi.ee.

Pöördumistele vastavad kogenud nõustajad, kes esmalt selgitavad välja pöördumise põhjuse ning jagavad nõuannet ja juhiseid, kuidas olukorras toimida. Kui lapse turvalisuse huvides on vaja kiiret sekkumist, tehakse koostööd politsei, Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksuse ja piirkonna lastekaitsetöötajaga. Soovi korral saab pöörduja jääda anonüümseks. Juhul, kui pöördumisest selgub, et lapse heaolu ja turvalisus on ohus, on lasteabitelefon kohustatud info edastama vastavatele spetsialistidele. Kõik pöördumised salvestatakse.

Lasteabitelefoni leiab ka Facebookist ja nutiseadmetest äpina, kasutades mõlemas otsingusõna „Lasteabi“.


Ohvriabi

Kust saab abi inimene, kes on saanud peksa, kogenud vaimset või seksuaalset vägivalda, langenud hooletuse või halva kohtlemise ohvriks?

27.04.2020

Helistada tuleks ohvriabi kriisitelefonile 116 006, kõne on helistajale tasuta ning abi antakse ööpäev läbi.

Ohvriabi kriisitelefonile helistaja võib soovi korral jääda anonüümseks.

Abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles.

Kui helistada ei ole võimalik või kui inimene ei soovi telefoni teel oma murest rääkida, saab kasutada ka veebinõustamist veebilehel palunabi.ee.

Ka ohvrite veebinõustamine töötab ööpäev läbi ja kolmes keeles.

Ööpäevane kriisinõustamine telefoni ja veebi teel aitab ohvritel vajalikku abi saada.

Näiteks saab kannatanu politseipatrulli juuresolekul või pärast nende lahkumist võtta ühendust kriisitelefoniga, et saada esmast nõustamist ja leppida kokku kohtumine ohvriabitöötaja juures.

Välismaalt saab Eesti ohvriabi kriisitelefonile helistada numbril +372 614 7393.


Maksude maksmine

Kuidas toetab riik maksude maksmisega hätta sattunud ettevõtjaid?

14.05.2020

  • Ettevõtjate rahalise seisu leevendamiseks peatab Maksu- ja Tolliamet (MTA) eriolukorra ajaks ettevõtete maksuvõlalt intressi arvestamise. Intressivabastus kehtib tagasiulatuvalt 1. märtsist 18. maini.

  • Alates 18. maist vähendatakse intressimäära seniselt 0,06 protsendilt 0,03 protsendile. Edaspidi võib MTA intressimäära vähendada 50 kuni 100 protsenti.

  • Riik tasub füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilised maksed, et aidata ettevõtjal toime tulla kriisiga kaasnenud majandusraskustega. Riik kannab FIE ettemaksukontole MTA-s esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse. Juhul kui FIE on avansilise makse juba tasunud, saab ta seda raha kasutada, et katta mistahes praegune või edaspidine maksukohustus, ja võib sotsiaalmaksu avansilise makse küsida oma pangakontole.

  • Kui ettevõtja soovib osaleda riigihankel, taotleda riigilt või kohalikult omavalitsuselt toetusi või lubasid, on võla tasumine kindlasti oluline ajatada. Samuti on võla ajatamine vajalik paljude riigipoolsete toetusmeetmete taotlemiseks.

  • Võla tasumine on tähtis ajatada ka siis, kui raskused on pikaajalised.

  • Kõik deklaratsioonid tuleb korrektselt täita ja õigeks ajaks esitada, et riik oskaks hinnata ettevõtete tegelikku olukorda ja teha ettevõtete aitamiseks õigeid otsuseid.


Kust saab ettevõtja ajakohast infot maksumuudatuste kohta?

24.05.2020

Maksu- ja Tolliameti teenindussaalid taasavati 18. mail. Klientide ja teenindajate tervise huvides kehtib teenindussaalides 2+2 reegel ning saalide ooteruumid jäävad suletuks. Füüsilise isiku tuludeklaratsioone võetakse nii elektrooniliselt kui ka paberil vastu 30. juunini.

  • Maksu- ja Tolliamet avas eriolukorra maksuinfot koondava veebilehe http://www.emta.ee/eriolukord, kust ettevõtjad leiavad vastused enamlevinud küsimustele ja värsked uudised muudatuste kohta. Info veebilehel täieneb pidevalt.
  • Vene keeles on korduma kippuvatele küsimustele vastatud veebiaadressil https://www.emta.ee/ru/chrezvychaynaya-situacya.
  • Lisaküsimuste korral palume ettevõtjatel kirjutada meiliaadressil ariklient@emta.ee või helistada telefonil 880 0812. MTA vastab e-kirja teel viie tööpäeva jooksul, kiire küsimuse korral palun eelistage helistamist.
  • Tolliteemadel saab infot, kui kirjutate meilile tolliinfo@emta.ee või helistate 880 0814.
  • Kui teil on tehnilisi küsimusi või soovite saada juhiseid, kuidas tegutseda e-MTAs, kirjutage meilile e-maks@emta.ee või helistage telefonil 880 0815.
  • Eraklientide küsimustele vastatakse meilil eraklient@emta.ee ja telefonil 880 0811.


Füüsilisest isikust ettevõtjad

Mida peaks silmas pidama FIE?

12.05.2020

  • Riik tasub füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilised maksed, et aidata kriisiga kaasnevate majandusraskustega toime tulla. FIE-de esimese kvartali sotsiaalmaksu avansiline makse kantakse FIE ettemaksukontole MTAs. Kui FIE on avansilise makse juba tasunud, saab ta sellest katta praegused või edaspidised maksukohustused, ja võib sotsiaalmaksu avansilise makse küsida oma pangakontole.

  • Nii FIE-dele kui ka teistele maksumaksjatele ei arvutata ega määrata kahe kuu jooksul, 1. märtsist 1. maini, maksuvõlgadelt intresse ja neid ei tule tasuda ka hiljem. Kui FIE on sattunud makseraskustesse, tuleb maksudeklaratsioon siiski korrektselt täita ja ka esitada – nii saab riik adekvaatse hinnangu ettevõtjate majandusseisust.

  • Maksuvõla tekkimise korral soovitab MTA selle ajatada. MTA e-keskkonnast leiate ajatamise lihtsustatud võimaluse. Maksukohustuse saab e-MTAs ajatada ka siis, kui selle tasumise tähtpäev ei ole veel saabunud, kuid deklaratsioon on juba esitatud.

  • Maksuvõlalt intressi arvestamine on 1. märtsist 1. maini peatatud, kuid see ei tähenda maksuvabastust. Makse peab endiselt maksma, kui see vähegi on võimalik.

  • FIE-l tasub arvestada, et kui ta peatab Äriregistris oma tegevuse, peatub kahe kuu pärast ka tema ravikindlustus. Seega need, kelle ravikindlustus tuleneb FIEna registreerimisest, võiksid tegevust pigem mitte peatada.


Pangandus

Mida plaanivad teha pangad ja kuidas nad aitavad hädasolevaid ettevõtteid?

12.05.2020

Pangad on kinnitanud soovi oma kliente aidata, et nad keerulise olukorraga hakkama saaksid.

Eesti Pank otsustas 25. märtsil langetada kommertspankadele kehtiva süsteemse riski puhvri 1%-lt 0%-ni. Sel moel vabaneb pankade jaoks 110 miljonit eurot, mida nad saavad kasutada, et katta võimalikke laenukahjumeid ja väljastada uusi laene.


Mida teha, kui ma ei suuda sissetulekute vähenemise tõttu praegu laenumakseid tasuda?

28.04.2020

Kui näed, et sissetulekute vähenemise tõttu võib Sul tekkida raskusi laenumaksete õigeaegse või täismahus tagastamisega, võta kohe ühendust laenuandjaga.

Kiire tegutsemine on tähtis kahel põhjusel:

  • laenuandja poole pöördumine enne võla tekkimist loob hea eelduse kokkuleppele jõudmiseks;
  • Sul on kasulik hoida oma makseajalugu korrektne ja vältida märget maksehäireregistris.

Vaata lisa: https://minuraha.ee/et/pangandus/laenud/makseraskustes-kaitumine.


Mida teha, kui olen jäänud võlgu?

28.04.2020

Kui Sul on tekkinud näiteks laenu-, järelmaksu- või liisinguvõlg, tegele probleemiga kohe. Võta ühendust laenuandjaga või ettevõttega, kellele oled võlgu jäänud.

Pea meeles:

  • mida kiiremini reageerid, seda suurem on võimalus saavutada mõlemale poolele sobiv kokkulepe;
  • Sul on kasulik hoida oma makseajalugu korrektne ja vältida märget maksehäireregistris.

Vaata lisa: https://minuraha.ee/et/kui-laenu-tagasimaksmine-kaib-ule-jou.


Mis on laenu- või maksepuhkus? Millal saan seda kasutada?

28.04.2020

Laenu- või maksepuhkus on kokkulepe pangaga lükata laenu põhiosa maksete tasumine teatavaks ajaks edasi (eluasemelaenude puhul üldjuhul 3–12 kuuks, liisingu ja tarbimislaenude puhul 3–6 kuuks). Sõltuvalt laenutüübist ja muudest asjaoludest (nt sissetulek on täiesti kadunud) võib laenuandja anda puhkust ka intresside maksmises.

Edasilükatud maksete summa jaotatakse ülejäänud laenuperioodile, vajaduse korral pikendatakse laenulepingu tähtaega. Laenulepingu muid tingimusi ei muudeta.

Maksepuhkuse vormistamisel ei võeta üldjuhul teenustasu või võetakse tavapärasest väiksemat teenustasu. Mõningatel juhtudel võib lisanduda lepingu muutmise tasu. Erijuhtumite korral võib laenuandja teha erandeid.

Laenu- või maksepuhkust saab kasutada kokkuleppel laenuandjaga. Üldjuhul sõlmitakse selline kokkulepe sissetulekute ajutise vähenemise tõttu. Et uurida oma võimalusi, palun pöördu laenuandja poole. Kui oled juba laenu tagasimaksmisega hilinenud ehk laenuandjaga sõlmitud lepingu tingimusi rikkunud, siis võib laenuandja maksepuhkuse andmisest keelduda.

Vaata lisa: https://www.minuraha.ee/et/pangandus/laenud/makseraskustes-kaitumine.



Milliseid leevendusi pakutakse väike- või kiirlaenu võtnutele?

28.04.2020

Klientidele, kelle maksevõime on vähenenud, võib laenuandja anda maksepuhkust. Tarbimis- ja väikelaenu ning liisingu puhul on maksepuhkuse pikkus üldjuhul 3–6 kuud.

Edasilükatud maksete summa jaotatakse ülejäänud laenuperioodile, vajaduse korral pikendatakse laenulepingu tähtaega. Laenulepingu muid tingimusi ei muudeta.

Maksepuhkuse vormistamisel ei võeta üldjuhul teenustasu või võetakse tavapärasest väiksemat teenustasu. Erijuhtumite korral võib laenuandja teha erandeid.


Millised on väikeettevõtjatele ja keskmise suurusega ettevõtjatele mõeldud laenuleevendused?

28.04.2020

Väikeettevõtjad saavad maksepuhkust taotleda üldiselt lihtsustatud korras nagu eraisikudki.

Keskmise suurusega ettevõtjate puhul lähtutakse ettevõtja olukorrast ja vajadustest.


Millised on suurettevõtjatele mõeldud laenuleevendused?

28.04.2020

Suurettevõtjatega tegeletakse juhtumipõhiselt.

Lisaks kavandab KredEx abimeetmeid, mis võimaldavad kasutada olemasolevate laenude proportsionaalset käendust (50% laenusummast) või fikseeritud käendust (35% laenusummast).

Maksimaalne käendussumma on 5 miljonit eurot või ettevõtja 2019. aasta kahekordne palgakulu koos sotsiaalmaksuga. KredExi meetmete esialgne maht on vaid 100 miljonit eurot, ilmselt on vaja seda suurendada.


Mida teha, et kaitsta oma pere rahaasju sissetulekute vähenemise eest?

11.04.2020

Sissetulekute vähenemine, töökoha kaotus või ebakindlus tuleviku ees võivad ohustada pea igat peret. Seetõttu on oluline omada ülevaadet oma või pere sissetulekutest ja kulutustest, laenukohustustest ning tagasimaksetähtaegadest ning mõelda läbi, millised kulutused annaks keerulise perioodil üleelamise nimel edasi lükata või tühistada. Kui sissetulekud on alles ning olukord võimaldab, tuleks panna kehvemateks päevadeks raha kõrvale, et toime tulla kõikvõimalike ootamatute olukordadega. Hea oleks kui rahaline puhver või meelerahufond kataks vähemalt 3 kuu kulutused, aga iga kõrvalepandud summa pehmendab lööki, kui teha tuleb ootamatu väljaminek või kui kriisi tõttu tuleb leppida sissetulekute vähenemisega. Vaata lisaks siit: https://blogi.fin.ee/2020/03/3-lihtsat-sammu-mida-teha-rahaliste-raskuste-uletamiseks-ja-valtimiseks/.


Kas pandeemia ajal peaks poodides maksma üksnes kaardiga, et vältida viiruse levikut sularaha kaudu?

09.04.2020

Jah, tõepoolest soovitame maksta

  • eelkõige viipemaksega (ajutiselt on selle limiit 50 eurot) või
  • pangakaardiga tavalisel moel.

Kui võimalik, ära sularaha kasuta.

Kui oled siiski sunnitud sularahas tasuma, jälgi hoolega kätehügieeni.

Koroonaviirus võib säilida saastunud metall-, plast- ja roostevabal pinnal kuni 72 tundi, poorsel materjalil (paber, papp) kuni 24 tundi.


KredExi meetmed

Milliseid lisateenuseid pakub KredEx kriisist mõjutatud ettevõtetele?

01.09.2020

KredExi meetmete paketid on välja töötatud kriisi kulgemise võimalike stsenaariumite jaoks ning eesmärgiga aidata ettevõtete likviidsusprobleeme kas ennetada või pehmendada.

Valitsuse otsuse järgi pakub KredEx juba kokku lepitud majanduspaketi raames ettevõtetele järgmisi uusi teenuseid:

  • Laenukäendus uute ja olemasolevate pangalaenude tagamiseks. KredEx saab selleks sihtotstarbelist toetust kuni 1 miljard eurot.
  • Käibelaen – KredEx saab 500 miljonit eurot käibelaenu andmiseks, et aidata ettevõtetel likviidsusprobleeme ületada, sh vajaduse korral pangalaenu maksete tasumiseks.
  • Investeerimislaen – 50 miljonit eurot investeerimislaenu andmiseks, et ületada koroonapuhangust tingitud raskusi.

Rohkem infot leiad siit: https://kredex.ee/et/koroona.


Põllumajandus ja maaelu

Kuidas aidatakse põllumajandustootjaid?

11.07.2020

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu suunatakse 200 miljonit eurot põllumeeste majandusraskuste leevendamiseks:

  • laenukäendus põllumajandus- ja toiduainesektorile ning maaettevõtjatele väljastatud laenudele (eelarve kokku 50 miljonit eurot);
  • käibelaen maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele koroonaviiruse puhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks (eelarve kokku 100 miljonit eurot);
  • maakapital põllumaa omanikele sale-and-leaseback (müü ja rendi tagasi) tehinguteks koroonaviiruse puhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks (eelarve kokku 50 miljonit eurot).

Rohkem infot MESi meetmete kohta leiad sihtasutuse kodulehelt.

Põllumajandustootja asendusteenuse toetuse eelarvet suurendatakse 0,5 miljoni euro võrra, et tagada tootjate asendamine viiruse leviku tingimustes töölt eemale jäämise tõttu lisaks loomakasvatajatele ka taimekasvatussektoris.


Milliseid abimeetmeid pakub Euroopa Liit põllumajandus- ja kalandussektoris?

29.04.2020

Ühine põllumajanduspoliitika

On tehtud erand, mille järgi võib 2020. aastal teha toetusesaajatele ühise põllumajanduspoliitika kohaste otsetoetuste ettemakseid kuni 70% ulatuses (reegel on kuni 50%) ning pindala- ja loomapõhiste maaelu arengutoetuste ettemakseid kuni 85% ulatuses (reegel on kuni 75%).

Samuti on tehtud 2020. aastaks erand, mille kohaselt otsetoetuste ettemakseid on võimalik teha pärast nõutavate halduskontrollide, kuid enne kohapealsete kontrollide, lõpuleviimist. Reeglite kohaselt on otsetoetuste ettemakseid võimalik teha ainult pärast haldus- ja kohapealsete kontrollide lõpuleviimist. Pindala- ja loomapõhiste maaelu arengu toetuste ettemakseid on juba kehtivate reeglite kohaselt võimalik teha pärast halduskontrollide, kuid enne kohapealsete kontrollide, lõpuleviimist.

Ühise põllumajanduspoliitika toetuste kontrollisätteid on 2020. aastaks leevendatud. Näiteks on võimalus asendada pindalapõhiste toetuste puhul nõutud füüsilised kontrollid, eelkõige kontrollkäigud ja kohapealsed kontrollid, ortofotode tõlgenduste või muude asjakohaste tõenditega; teha loomapõhiste toetuste nõutavad kohapealsed kontrollid vabalt valitud ajal; vähendada pindalapõhiste toetuste iga-aastaste kohapealsete kontrollide kontrollivalimit (vähemalt 5%-lt vähemalt 3%-ni); asendada mitte-pindala- ja loomapõhiste maaelu arengu toetuste nõutavad kontrollkäigud ja kohapealsed kontrollid toetusesaajate endi poolt esitatud asjakohaste tõenditega (nt geomärgistatud fotod) ning vähendada mitte-pindala- ja loomapõhiste maaelu arengu toetuste iga-aastaste kohapealsete kontrollide ja järelkontrollide kontrollivalimeid (vastavalt vähemalt 5%-lt vähemalt 3%-ni ning vähemalt 1%-lt vähemalt 0,6%-ni).

Ühine kalanduspoliitika

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) on ajutiste meetmetena võimalik abikõlblikkusega alates 1. veebruarist 2020 kuni käesoleva aasta lõpuni hüvitada vesiviljelusettevõtetele ja kalatöötlemise väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele müügitulude vähenemisest tingitud kahju ning kutselise kalapüügiga tegelevatele ettevõtjatele, kes aastatel 2018 ja 2019 on püügiga tegelenud vähemalt 120 päeva, püügitegevuse ajutise peatamise korral tulude vähenemisest tingitud kahju.

Lisaks on võimalik tootjaorganisatsioonidele 2020. aastal hüvitada kala ladustamisega seonduvaid kulusid, kui toodangut ei ole võimalik turustada. EMKFi määruse muudatused võimaldavad liikmesriikidel ka EMKFi eelarve paindlikumat kasutamist.


Kui saan eriolukorraga seonduvalt töö vähenemise või töö kaotamise tõttu riigilt toetust, siis kas mul on võimalusi põllumajandussektorile hooajaliselt appi minna? Kui jah, siis kas nende võimaluste kasutamisel mu toetus säilib?

29.04.2020

Kui saate töö või töötasu vähenemise tõttu töötukassalt töötasu hüvitist, võite samal ajal töötada, sealhulgas ka teise tööandja juures, näiteks põllumajanduses.

Kui olete töö kaotanud ja töötuna registreeritud ning saate töötuskindlustushüvitist või töötutoetust, siis praegu kehtivate reeglite järgi ei saa te samaaegselt töötada.

Lisainfot saate aadressilt tth@tootukassa.ee või telefonilt 15501.


Haiglate ja kliinikute töö

Kui palju on Eestis haiglakohti koroonaviirusega patsientide raviks?

24.04.2020

Eesti haiglates on koroonahaigete raviks piisavalt kohti.

Nakkushaigusega patsientidele mõeldud negatiivse rõhuga palatites on Eestis 163 voodikohta. Negatiivse rõhuga palat on spetsiaalse ventilatsioonisüsteemiga ruum, kus haigustekitajate kandumine õhuga palatist välja on takistatud. Selliseid palateid on kokku viies haiglas: Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliinikus (100), Pärnu haiglas (20), Narva haiglas (20), Ida-Viru Keskhaiglas (12) ja Tartu Ülikooli kliinikumis (11).

Intensiivravi kohti on Eestis kokku 191, vajadusel on võimalik suurendada nende arvu 500ni. Ravikohti on haiglates 5300. Vajadusel saab aktiiv- ja intensiivravi kohti juurde luua, kasutada on ka kaitseväe välihaigla (20 intensiivravi kohta ja 40 üldpalatikohta).

Hingamisaparaate on meie haiglates ligi 300. Eesti osaleb ka Euroopa Liidu ühishankes, mille abil saab vajadusel juurde hankida nii isikukaitsevahendeid kui ka hingamisaparaate.


Kas ja milline hüvitis laieneb meditsiinitöötajatele ja nende peredele juhul, kui meditsiinitöötaja peaks saama tervisekahjustuse või surema tööülesannete täitmise tulemusel?

30.03.2020

Riik ei ole selleks puhuks eraldi hüvitist ette näinud. Tervishoiutöötaja töötab töölepinguseaduse alusel ja saab ka hüvitist vastavalt sõlmitud lepingule, seega sõltub see tööandja ja töötaja vahelistest kokkulepetest.


Hambaravi

Kas hambaarstid võtavad jälle vastu plaanilisi patsiente? Millised reeglid kehtivad hambaravi puhul?

25.04.2020

Plaaniline hambaravi on alates 21. aprillist taas lubatud, paljud hambakliinikud on alustanud uute visiitide broneerimisega. Endiselt kehtivad eriolukorras kehtestatud reeglid nakkuse leviku vältimiseks.

Kliinikusse saabudes pead desinfitseerima käed ja laskma mõõta kehatemperatuuri (kontaktivabal meetodil), lisaks pead täitma COVID-19 tervisedeklaratsiooni.

Kui Sul on hingamisteede haiguse tunnuseid (köha, nohu) ja/või palavik, siis Sa plaanilisele ravile ei pääse.

Visiidile tule võimalusel üksinda ja täpselt õigeks ajaks. Alaealiste või saatjat vajavate patsientidega võib olla kaasas üks saatja. Kui saabud varem, võidakse Sind paluda oodata kliinikust väljas, et vahemaa teiste külastajatega oleks vähemalt 2 meetrit.

Hambaravikabinetis on äärmiselt oluline tarvitada kõiki ettevaatusabinõusid, sest protseduuride käigus tekib pidev aerosoolipilv, mis katab kõik esemed kuni viie meetri raadiuses. Sellises keskkonnas on oht nakkuse levikuks väga kõrge ja ohtusmeetmed selle võrra rangemad.

Ägeda hambavalu korral konsulteeri esmalt oma hambaarstiga, kes saab Sind nõustada telefoni teel ja vajadusel kirjutada välja ravimid või osutada võimalusel vältimatut abi. Sul on võimalus pöörduda tasuta vältimatu hambaravi saamiseks hambakliinikute poole, kellel on Haigekassaga leping - kontaktid leiad Haigekassa lehelt. Ohutuse tagamiseks on vajalik eelregistreerimine.


Perearstide töö, retseptid

Kuhu peaks koroonatesti tegemiseks pöörduma välismaalane, kellel pole Eestis perearsti?

14.04.2020

Nii Eestis viibiv välismaalane kui ka kõik teised, kel ei ole oma perearsti, peavad haigestumisel pöörduma lähima perearstikeskuse poole. Seejärel otsustab sealne perearst, kas koroonatest on vajalik või mitte.

Kõik ägedate hingamisteede haiguse nähtudega arsti poole pöördumised on võrdsustatud vältimatu abiga ja selle eest tasub Haigekassa.


Kust saab välismaalane tervisenõu inglise keeles, kui tal puudub Eestis perearst?

18.05.2020

Perearsti nõuandetelefonilt 1220 (lauatelefonilt valides +372 6346 630) saab nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaabiks ning vajadusel ka infot tervishoiukorralduse kohta nii eesti, inglise kui ka vene keeles. Kindlasti on ingliskeelne nõustaja liinile vastamas iga päev kell 15-17.

Lühinumbrile 1220 helistamisel ei lisandu praeguse olukorra tõttu tavapärast lühinumbri tariifi 30 senti minuti eest.


Kuidas saan arstiabi, kui mul ei ole ravikindlustust?

03.04.2020

Koroonaviiruse kahtluse ja ägeda haigestumise korral rahastab Eesti Haigekassa ka ravikindlustuseta inimese arstiabi.

Kui arvad, et oled nakatunud, võid telefoni teel võtta ühendust perearsti või lähima perearstikeskusega. Sealt suunatakse Sind vajaduse korral testimisele ja juhendatakse, kuidas tervisemurede korral toimida. Arve esitatakse Eesti Haigekassale ja Sa ise seda tasuma ei pea.

Ravikindlustuse saamise kohta leiad lisateavet Eesti Haigekassa veebilehelt.


Haigusnähud, nakatumiskahtlus ja terviseseisundi jälgimine

Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha selle kahtluse korral?

22.09.2020

Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist:

  • Pese käsi sooja voolava vee ja seebiga, vajaduse korral kasuta alkoholipõhist desinfitseerimisvahendit.
  • Väldi kontakti. Hoia vähemalt 2 meetrit vahet inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimese lähedal, võid ka ise haigestuda.
  • Ära katsu silmi, nina ja suud. Kui puudutad neid mustade kätega, siis võib viirus kanduda ka Sinule edasi.

Mida teha viirusekahtluse korral?

  • Kui Sul on kerged hingamisteede haigusnähud, järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning püsi kodus, kuni oled tervenenud.
  • Jälgi oma tervist. Kui Sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi. Helista perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220.

Kuidas piirata pisikute ja viiruste levimist:

  • Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see kohe prügikasti ja puhasta käed. Kui Sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
  • Kui katad oma suu ja nina, takistab see pisikute ja viiruste levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda Sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele.


Mida koroonaviirus organismiga teeb – kas ta kahjustab mingeid organeid, näiteks kopsu?

22.09.2020

Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga.

Enamikul koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Viiruse riskirühma kuuluvad vanemad ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esineb sagedamini raske haigusvorm.


Mida pean tegema, kui mul tekivad haigusnähud?

26.04.2020

Kõige tähtsam on jääda kohe koju seniks, kuni arst ütleb, et nakkusoht on kadunud. Järgi kõiki koduseid nakkusohu vältimise reegleid.

  • Helista kohe oma perearstile. Tema annab sulle sõltuvalt olukorra tõsidusest soovitused, mida järgida. Kui Sa ei saa perearsti kätte, siis helista perearsti nõuandetelefonile 1220.
  • Perearst korraldab Sulle koroonaviiruse proovi võtmise, kui see on vajalik. Ära kutsu selleks kiirabi, ära mine perearstikeskusse ega EMOsse.
  • Puhka ja ravi ennast hoolega.

Kui seisund muutub raskeks, kutsu kiirabi telefonil 112.

Täpsemad juhised leiad veebilehelt http://www.koroonaviirus.ee.


Kui elan koos inimesega, kellel on palavik ja kes köhib, aga kellele ei ole testi tehtud, kas peaksin jääma 14 päevaks koju? Kas saan sel põhjusel vormistada haiguslehe?

24.09.2020

Jälgi oma tervist ja küsi tööandjalt, kas oleks võimalik teha kaugtööd. Hoia teistest inimestest eemale, järgides samal ajal kõiki hügeenireegleid.

Kui Su tervis on korras ja Sa ei ole ühegi testitud koroonahaigega lähikontaktis olnud, pole arstil põhjust haiguslehte anda.

Lähikontakti koroonahaigega käsitatakse aga samaväärselt haigestumisega. Seega saab arst anda Sulle:

  • haiguslehe, kui kokkupuude oli Sul endal,
  • hoolduslehe, kui kokkupuude oli Su lapsel.

NB! Haigus- või hoolduslehe saab arst väljastada ainult siis, kui tööandja on Su ametlikult tööle registreerinud ja Su ravikindlustus kehtib.


Kas ma saan Eestis mõnes veebikeskkonnas hinnata oma koroonasse haigestumise võimalikkust?

24.09.2020

Jah, enesehindamiskeskkonnas koroonatest.ee saab lihtsatele küsimustele vastates hinnata koroonaviirusega nakatumise ohtu. Keskkonnas antakse inimesele hindamistulemuste põhjal ka edasised soovitused.

Veebilahendus sündis Garage48 ja Accelerate Estonia korraldatud häkatonil, mille eesmärk oli luua arendusi koroonakriisi lahendamiseks. Idufirma Montonio Finance töötas koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Terviseametiga välja veebipõhise hindamisküsimustiku.


Kuidas peab käituma suurtööstuse, näiteks tehase töötaja konveieri ääres, kui tal ilmnevad haigusnähud (köha, kurguvalu jms)? Kelle poole pöörduda ja mida teha?

24.09.2020

Kui töötajal ilmnevad haigusnähud (köha, hingamisraskused ja/või palavik), mis võivad viidata ägedale hingamisteede nakkusele, sealhulgas koroonaviirusele, siis peaks ta

  • jääma viivitamatult koju ja
  • võtma ühendust perearstiga, kes korraldab vajaduse korral testimise koroonaviiruse suhtes.

Tema töökaaslased peaksid

  • jälgima oma tervist,
  • enda ja teiste kaitsmiseks järgima hügieeninõudeid ja pesema sageli käsi,
  • haigusnähtude korral samuti jääma koju ja võtma ühendust oma perearstiga.


Kui mu töökaaslasel tuvastati testiga koroonahaigus, siis mida peaksin mina tegema?

24.09.2020

Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed peavad jääma 14 päevaks koju eneseisolatsiooni ja oma tervislikku seisundit jälgima. Ülejäänud töötajad võivad tööle naasta pärast tööruumide puhastamist ja desinfitseerimist. Lähikontaktsetel on samuti võimalik pöörduda perearsti poole sooviga avada eneseisolatsiooni ajaks töövõimetusleht.


Millal võib inimene ühiskonnaellu tagasi tulla, kui tema haigusnähud on möödunud?

25.09.2020

Inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva pärast haigusnähtude avaldumist.

Inimene tunnistatakse terveks, kui tal puudub palavik vähemalt kolm päeva ja hingamisteede haiguse nähud (eelkõige köha ja kurguvalu) on taandunud.

Tervenemise ja ühiskonnaellu tagasipöördumise üle otsustab perearst.


Kuidas kaitsta oma töötajaid nakatumise eest?

17.07.2020

Jälgi töötajate tervist.

  • Haigusnähtudega töötaja saada 14 päevaks koju.
  • Haigestunuga kokku puutunud töötajad peavad jälgima oma tervist ja jääma haigusnähtude tekkimise korral 14 päevaks koju.

Jälgi puhtuse hoidmist ja kaitsevahendite õiget kasutamist.

  • Võimalda töötajatel vähemalt iga 2 tunni järel käsi pesta (vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit). Kui kätepesu ei ole võimalik, tuleb käsi desinfitseerida vähemalt 70% etanoolipõhise desovahendiga. Nähtavalt määrdunud käed tuleb kindlasti pesta.
  • Klientidega kokku puutuvatel töötajatel on soovitatav kanda lisaks tekstiilkinnastele kummikindaid. Enne kinnaste kasutamist ja pärast nende eemaldamist tuleb käed desinfitseerida. NB! Ühekorrakindaid ei pesta ega desinfitseerita. Need tuleb nt kassast lahkudes käest võtta: ühe käe kindaga tuleb võtta teise käe kinda peopesa ja randme vahelisest osast sõrmedega kinni ja tõmmata kinnas käest nii, et see läheks pahupidi (saastunud pool jääks sissepoole). Seejärel tuleb kindad panna pealt suletavasse kotti.
  • Kaitsemaski ei tohi kanda kauem, kui tootja on ette näinud.
  • Ühekordsed maskid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Pesemine võib kahjustada materjale, millest maskid on tehtud ning vähendada maskide efektiivsust.
  • Pärast iga vahetust tuleb tööriided (sh tekstiilkindad) pesta maksimaalsel kangale lubatud pesutemperatuuril ja puhastada tööjalanõud.

Muuda töökorraldust.

  • Töötajad peavad hoidma klientidega vähemalt 2-meetrist vahemaad.
  • Minimeeri riskirühmadesse kuuluvate töötajate (eelkõige vanemaealiste ning krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega töötajate) kokkupuudet klientidega.
  • Kui võimalik, korralda töö ühes vahetuses. Mitme vahetuse korral väldi eri vahetuste töötajate kokkupuudet.

Juhendid ja soovitused

Terviseameti trükised ja juhendid

Veterinaar- ja Toiduameti soovitused toidukäitlejale

Tööinspektsiooni soovitused tööandjale ja töötajale


Kas pean jääma 14 päevaks koju, kui puutusin tööl kokku inimesega, kes nuuskas või köhis?

21.09.2020

Pead koju jääma juhul, kui puutusid kokku COVID-19 nakatunuga või kui Sul esineb haigusnähte (köha, hingamisraskused või palavik).

Kui Su kolleegil ilmnevad haigusnähud, mis viitavad ägedale hingamisteede nakkusele, sh koroonaviirusele, siis peab ta

  • minema kohe koju ja
  • võtma ühendust perearstiga, kes korraldab vajaduse korral tema testimise koroonaviiruse suhtes.

Kui Su kolleegi koroonatesti tulemus on positiivne, peab tööandja selgitama välja tema lähikontaktsed. Kui kuulud nende hulka, tuleb Sul jääda 14 päevaks koju ja jälgida oma tervist. Kuna kokkupuudet nakatunuga käsitatakse haigestumisega samaväärsena, saab arst anda Sulle haiguslehe.


Viibisin samal üritusel koroonapositiivsega, kuidas peaksin edasi käituma?

17.09.2020

Kui Teil oli lähikontakt COVID-19 haigega, peaksite sellest teada andma Terviseametile, helistades numbrile +372 794 3500. Sealt suunatakse Teid edasi Teie regiooni lähikontakti tuvastamise spetsialistini, kes küsib mõned täpsustavad küsimused ja registreerib lähikontakti. Täpsemad käitumisjuhised lähikontaktsetele leiate siit: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Juhendid/COVID-19/lahikontaktse_juhis_alates1805.pdf


Käitumine nakatumise korral

Kui töötaja koroonaviiruse proov on osutunud positiivseks, kas tööandja peaks sellest teavitama kõiki tema kolleege või ainult neid, kes on nakatunuga kokku puutunud? Millised abinõud tuleb kasutusele võtta?

02.06.2020

Kui töötaja saab teada, et tema koroonaviiruse proov oli positiivne, siis tuleb tal sellest kohe teavitada tööandjat.

Tööandja peab saatma nii haigestunud kui ka haiguskahtlusega töötajad koju karantiini.

Selleks selgitab tööandja välja töötajad, kes on haigestunud kolleegiga viimasel kahel nädalal töökohal kokku puutunud. Nemad peavad samuti 14 päevaks koju jääma ja hoolikalt oma tervist jälgima. Kui sel ajal tekib inimesel palavik või köha, tuleb tal võtta ühendust oma perearstiga.

Need töötajad, kes haigestunuga otse kokku ei puutunud, võivad jätkata oma igapäevatööd, kuid peaksid oma tervist hoolikamalt jälgima.

Tööandja peab tagama, et tööl kasutatakse nakkuse piiramiseks

  • vajalikke kaitsevahendeid,
  • tuulutatakse ruume ja
  • puhastatakse hoolega pindu.


Mida peab tegema, kui kaubandusettevõttes jääb töötaja haigeks? Kas pood tuleb kinni panna?

27.04.2020

Kui mõni kaupluse töötaja haigestub töövälisel ajal,

  • siis peab ta püsima kodus 14 päeva ning võtma ühendust oma perearstiga, kes saadab ta vajaduse korral testimisele ja avab haiguslehe.
  • Haigestunud töötaja võib 14 päeva pärast tööle naasta, kui tal ei ole palavikku, köha, nohu ega muid hingamisteede haiguste nähte.

Kui arst on töötaja haiguslehe lõpetanud, siis võib ta tööle naasta ja tööandjal ei ole õigust töötajalt uut testi nõuda.

Kui mõni kaupluse töötaja haigestub tööajal,

  • siis peab ta kohe koju minema, võtma ühendust oma perearstiga ja püsima kodus 14 päeva.
  • Kui haigestunud töötaja saab positiivse koroonaviiruse diagnoosi, peab ta sellest tööandjat teavitama.
  • Tööandja peab seejärel kohe kaupluse sulgema vähemalt 48 tunniks ja desinfitseerima ruumid.
  • Tuleb välja selgitada haigestunud töötajaga lähikontaktis olnud inimesed ning paluda ka neil 14 päeva kodus olla.

Täpse juhise leiate siit: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Juhendid/COVID-19/kaubandusettevotete_juhis_12.04.20-2.pdf.


Mida soovitate tööandjale seoses töötajatega, kel on olnud kokkupuude koroonaviirusega nakatunuga?

24.05.2020

Pärast lähikontakti koroonaviirusesse nakatunuga, tuleb töötajal jääda 14 päevaks koju ja jälgida oma terviseseisundit. Tervisemurede korral tuleb võtta ühendust oma perearstiga.

Arsti kaalutletud otsusel on võimalik saada haigusleht.


Millised liikumispiirangud on minul ja minuga koos elavatel inimestel, kui mul on diagnoositud koroonaviirus?

27.09.2020

Kui Sul on diagnoositud koroonaviirus, pead püsima kodus kuni tervenemiseni. Tervenemine tähendab, et vähemalt viimased 72 tundi ei ole Sul olnud palavikku ja hingamisteede haiguse nähud on taandunud. Tervenemise üle otsustab arst.

Et hoida ära viiruse levik, on Sul keelatud haiguse ajal oma elukohast lahkuda. Kodust võid lahkuda üksnes tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel, tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või juhul, kui kodus oleks ohus Su elu või tervis.

Kui mitte kellelgi pole võimalik tuua Sulle koju eluks hädavajalikku (toit, ravimid), pöördu palun abi saamiseks telefoni või e-kirja teel oma kohaliku omavalitsuse poole.

Kui Sul endal haigusnähte ei ole, aga Sa elad koos inimesega, kellel on diagnoositud koroonaviirus, võid elu- või viibimiskohast lahkuda ainult siis,

  • kui oled saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks;
  • kui lahkud oma elukohast või püsivast viibimiskohast tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;
  • kui oled tervishoiutöötaja või avalikku ülesannet täitev isik, kes tööandja otsusel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid;
  • kui hangid elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;
  • kui Sul on välistatud igasugune kontakt samas elukohas elava või viibimiskohas viibiva COVID-19 haiguse diagnoosiga isikuga;
  • kui viibid õues ja väldid täielikult kontakti teiste inimestega.

Elu- või viibimiskohast lahkumispiirangu täitmise tagamiseks saab kohaldada haldussunnivahendeid, võimalik on määrata sunniraha kuni 9600 eurot.

Vaata ka Vabariigi Valitsuse 16. juuli korraldust 257: [https://www.riigiteataja.ee/akt/318082020002].


Kui üks pereliige on nakatunud, siis mida peavad tegema ülejäänud? Mida teha, kui nakatunut pole võimalik teistest eraldada?

15.04.2020

Nakatunu peab kindlasti püsima kodus kuni tervenemiseni.

Ka pereliikmed peavad jääma 14 päevaks koju, kuna nad on vahetult haigega kokku puutunud. See aitab vältida viiruse edasist levikut.

Kui pereliikmel tekib sel ajal palavik või köha, tuleb pidada nõu perearstiga.

Nakatunud pereliige tuleb eraldada nii palju kui võimalik ja temaga peaks suhtlema vaid üks inimene.

Kodus tuleb iga päev hoolega puhastada kõiki katsutavaid pindu ning tuulutada tuba.


Milliseid ravimeid kasutatakse koroonahaiguse raviks Eestis? Kas ka meil kasutatakse malaariaravimit nagu mõnes teises riigis?

07.04.2020

Koroonaviiruse spetsiifiline ravi puudub, võimalik on leevendada ainult haigusnähte. Maailma Terviseorganisatsioon ei ole veel soovitanud ühtegi ravimit, mida võtta raviskeemi. Mõnes riigis on katsetatud malaariaravimit, kuid Eestis eksperimentaalset ravi ei praktiseerita.


Millal võib inimese lugeda koroonaviirusest paranenuks ja kuidas seda kindlaks tehakse?

24.09.2020

Uuringud on näidanud, et haigestunud inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva pärast haigusnähtude tekkimist. Seetõttu tuleb isolatsioonis olla vähemalt 14 päeva.

Inimene tunnistatakse terveks ja ta võib Isolatsioonist väljuda, kui

  • ta on vähemalt 72 tundi ilma palavikuta ja
  • ägedate viirushaiguse nähud on taandunud.

Tervenemise üle otsustab arst.

SARS-CoV-2 infektsiooni läbipõdenud ja tervenenuks loetud patsientide puhul kordustestimist ei teostata.

Kui inimene on olnud haiglaravil, siis sõltub terveks tunnistamine tema seisundist. Haiglad soovitavad enamasti olla kodus veel kaks nädalat pärast haiglat. See ei kehti nende inimeste kohta, kel on kerged haigusnähud, aga kes on mingil põhjusel siiski haiglas ravil olnud.

Viirus võib olla laboratoorselt tuvastatav isegi kuni 37 päeva, kuid patsient ei ole enam nakkusohtlik.

14-päevases isolatsioonis tuleb püsida ka siis, kui kõik haigusnähud on mõne päevaga kadunud. See aitab ennetada haiguse levimist.

Nii kodusel ravil kui ka haiglas saab kõiki juhiseid perearsti või raviarsti käest. Arsti soovitusi tuleb järgida.


Testimine viiruse suhtes

Mida teha koroonaviiruse testimisele pääsemiseks?

14.09.2020

  • Testimise üheks eelduseks on sümptomite avaldumine. Reeglina avalduvad sümptomid 5-6 päeva pärast nakatumist. Mõningatel juhtudel on inimene nakkusohtlik 1-2 päeva enne sümptomite avaldumist.
  • Kui sul on avaldunud sümptomid, püsi kodus ja helista oma perearstile. Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu.
  • Kui perearst otsustab, et testimine on vajalik, edastab ta elektroonse tellimuse laborisse ning sealt helistatakse Sulle, et leppida kokku testimise aeg ja koht. Jää kõnet ootama. Testimine toimub ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel.
  • Võta kaasa isikut tõendav dokument ja mine õigeks ajaks kokkulepitud kohta. Ninaneelu proovi saab anda vaid elektroonse saatekirja saanud inimene kokkulepitud ajal ja kohas isikut tõendava dokumendi alusel. Ilma nendeta ei ole mõtet kohale tulla. Testima tasub tulla üksi.
  • Oota vastust. Sulle helistatakse kahe tööpäeva jooksul. Vastused kantakse ka digilugu.ee keskkonda.
  • Kui Sinu proov osutub positiivseks, siis püsi kodus ja järgi perearsti eelnevalt antud soovitusi. Tervise halvenemise korral võta uuesti ühendust perearstiga või kutsu kiirabi, helistades numbril 112.
  • COVID-19 kinnitatud haige peab püsima arsti otsusel eneseisolatsioonis, mille puhul kehtivad inimesele samad nõuded, mis VV korralduses nr 257 karantiini korral. Mõlema alusel võib inimene lahkuda eneseisolatsioonist vaid erandjuhtudel (hädajuhtum, politsei korraldusel, haiglasse transport tervise halvenemisel vms).


Kellele, kuidas ja miks tehakse koroonatest?

11.07.2020

Koroonatest tehakse:

  • igas vanuses haigusnähtudega inimestele,
  • igas vanuses mistahes meditsiinilise näidustusega inimestele,
  • kõikidele viirushaiguse tunnustega haiglaravil olevatele inimestele.

Testimise vajalikkuse üle otsustab perearst, kellele on selleks antud konkreetsed juhised, milles perearstid ja Terviseamet on ühiselt kokku leppinud. Juhised aitavad arstil koroonaga seotud otsuseid langetada. Perearst arvestab kõikide juhistes toodud soovitustega ning hindab iga patsiendi juhtumit eraldi. Otsustamisel arvestab arst patsiendi haigusnähtude, üldise tervisliku seisundi ja kõikide kaasnevate haigustega. Kui vaja, suunab perearst patsiendi proovivõtmisele.

Haigestumise või muu tervisemure korral on inimese esmane kontakt perearst või perearsti nõuandeliin 1220.


Mida teha haigestumise korral?

06.04.2020

  • Kui oled haigestunud, helista oma perearstile! Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu. Kui testimine on vajalik, saadab perearst tellimuse laborisse ning sealt helistatakse Sulle, et leppida kokku testimise aeg ja koht. Oota kõnet!
  • Veendu, et perearstil oleks Sinu telefoninumber, muidu pole kõnekeskusel võimalik Sinuga ühendust võtta.
  • Võta kaasa isikut tõendav dokument ja sõida autoga õigeks ajaks kokkulepitud kohta! Ninaneelu proovi saad anda dokumendi alusel proovivõtupunktis autost väljumata. Testitakse vaid perearsti digitaalse saatekirjaga ja eelregistreeritud inimesi. Testima tulles ära võta pereliikmeid autosse kaasa.
  • Kui Sul ei ole võimalik autoga proovivõtupunkti minna, siis lepitakse telefoni teel kokku aeg, millal proovivõtja saab Sulle koju tulla.
  • Pärast prooviandmist püsi kodus ja oota vastust. Vastuse saab kuni kahe tööpäeva jooksul. Positiivse vastuse korral Sulle helistatakse. Vastused lähevad ka digilukku.
  • Kui Sinu proov on positiivne, siis püsi endiselt kodus ja järgi perearsti soovitusi!
  • Tervise halvenemise korral võta ühendust oma perearstiga või kutsu kiirabi, helistades numbril 112.

Lisainfo: [https://synlab.ee/algab-perearsti-saatekirjaga-koroonaviiruse-laiendatud-testimine/].


Miks kõiki koroonatesti soovijaid ei testita?

20.07.2020

Laustestimine pole otstarbekas seetõttu, et tulemus peegeldab vaid testimise hetkel valitsevat olukorda ega välista positiivset tulemust näiteks järgmisel päeval. Seega võib negatiivne testitulemus luua inimesele petliku turvatunde. Veelgi enam, testimise tulemus ei anna inimesele ka vajalikku infot oma tervise eest hoolitsemiseks, kuna praeguseks pole veel välja töötatud ravimit, mis just koroonat raviks. Seega jääks haigel ka positiivse tulemuse korral üle vaid tavapäraste külmetushaiguste sümptomite leevendamine.

Kui oled haigestunud, tuleb Sul helistada oma perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220. Testimisvajaduse üle otsustab perearst, võttes aluseks Sinu tervisliku seisundi ning arstidele antud juhised.

Kui Sinul või su lähedasel on tekkinud õhupuudus või hingamisraskused, helista kiirabisse numbril 112.

Pea meeles, et koroona leviku aeglustamiseks on kõige olulisem vältida kehalist kontakti kõikide, eriti haigusnähtudega inimestega, järgida tavapäraseid hügieenireegleid ning haigena püsida kodus vähemalt haigusnähtude kadumiseni.


Kelle seas ja kuidas viiakse läbi rahvastikupõhine viiruse antikehasid määrav uuring?

21.04.2020

Vabariigi Valitsus toetas 16. aprillil kahe sero-epidemioloogilise (s.t viiruse antikehasid määrava) uuringu läbiviimist, et selgitada välja koroonaviiruse leviku ulatus Eestis.

Esimene sero-epidemioloogiline uuring korraldatakse ajavahemikus 1. mai kuni 31. juuli 2020 ja uuritakse kahe kogukonna – Saaremaa ja Õismäe – elanikke. Mõlema kogukonna esinduslikud juhuvalimid moodustab Eesti Haigekassa ning uuritakse 1080 inimest Saaremaalt ja 1080 inimest Õismäelt. Uuringut koordineerib Tartu Ülikool.

Uuringus osalemine on vabatahtlik. Vabatahtlike värbamise ja analüüside võtmisega tegelevad perearstid. Inimestelt võetakse veeniverd ning uuritakse antikehade olemasolu selles, mis näitab, kas inimene on koroonaviiruse läbi põdenud või ei.

Testimisega loodetakse saada teavet selle kohta, kui paljud inimesed tegelikult on koroonahaiguse läbi põdenud. Uuringu tulemuste alusel on lihtsam otsustada, millal ja milliseid eriolukorra piiranguid on võimalik leevendada.

Lisaks korraldab Tartu Ülikooli uurimisrühm koroona seiresüsteemi teadusprojekti raames kogu Eestit hõlmava uuringu, mille käigus intervjueeritakse ja testitakse juhuvalimisse sattunud inimesi. Nädalas testitakse 2000 inimest – nii haigusnähtudega kui ka ilma –, et hinnata üleriigilist nakkuse levikut eri maakondades ja rahvastikurühmades. Koroona seireprogrammi projekti juhib Tartu Ülikool. Seire tulemustest teavitatakse valitsuskomisjoni igal nädalal.


Mida kavandatav sero-epidemioloogiline uuring näitab?

20.05.2020

Sero-epidemioloogilised uuringud võimaldavad määrata verest viiruse antikehi.

Kui viirus on organismi pääsenud ja inimesel on tekkinud haigusnähud, siis umbes 5–10 päeva pärast nähtude ilmnemist hakkab organism viirusega võitlemiseks tootma antikehi. Seetõttu ei ole mõtet teha antikehade testi haiguse varajases staadiumis. Samal põhjusel ei saa antikehade testi tulemusi võtta aluseks, et otsustada kodus püsimise vajaduse üle.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) hinnangul võib aga antikehade määramine olla vajalik selleks, et hinnata elanikkonna immuunsust (vastupanuvõimet viirus(t)e suhtes) hilisemate sero-epidemioloogiliste uuringute käigus.

Valitsus otsustas 16. aprillil 2020 toetada Eestis kahe sero-epidemioloogilise uuringu läbiviimist, et selgitada välja koroonaviiruse leviku ulatus riigis.

Testimisega loodetakse saada teavet selle kohta, kui paljud inimesed on koroonahaiguse läbi põdenud. Uuringu tulemuste alusel on lihtsam otsustada, millal ja milliseid eriolukorra piiranguid on võimalik leevendada. Rahvastikupõhine sero-epidemioloogiline (st viiruse antikehasid määrav) uuring ei tähenda kindlasti kogu elanikkonna testimist, vaid testimiseks moodustatakse esinduslik valim. Plaanitavas uuringus osalemine on vabatahtlik.

Esimene uuring toimub COVID-19 seiresüsteemi teadusprojekti raames ja selle korraldab Tartu Ülikooli uurimisrühm. Testitakse juhuvalimis olevaid inimesi üle kogu Eesti. Nädalas testitakse 2000 inimest, nii haigustunnustega kui ka ilma, et hinnata nakkuse levikut eri maakondades ning rahvastikurühmades. Seire tulemustest antakse iga nädal valitsuskomisjonile teada.

Teise, sero-epidemioloogilise uuringu katseprojekt viiakse läbi Saaremaal ja Õismäel. Uuringu eesmärk on määrata, kui suur hulk inimesi on koroonaviirusega kokku puutunud. Mõlema kogukonna juhuvalimid moodustab Eesti Haigekassa. Uuritavate arv kokku on 1080 inimest Saaremaalt ja 1080 inimest Õismäelt. Inimestelt võetakse veeniverd ning uuritakse antikehade olemasolu, mis näitab, kas inimene on koroona läbi põdenud. Vabatahtlike värbamist ja analüüside võtmist organiseerivad perearstid. Uuring kestab 1. maist 31. juulini 2020. Ka seda uuringut koordineerib Tartu Ülikool.


Kas koroonahaiguse läbipõdemine annab selle haiguse vastu immuunsuse ja kui kaua see võib kesta?

15.04.2020

Praegu aktuaalne koroonaviiruse tüüp tekkis alles 2019. aasta detsembris. Niisiis on see veel liiga uus, et immuunsuse tekkimise kohta midagi kindlat öelda.

Seniste viiruste ja ka teiste koroonaviiruste põhjal võib aga oletada, et inimestes võiksid tekkida kaitsvad antikehad.


Milliseid teste praegu koroonaviirusega nakatumise varaseks tuvastamiseks kasutatakse?

15.04.2020

Kuna koroonaviiruse puhul on tegemist RNA-viirusega, soovitavad Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) ning Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kasutada molekulaarseid uuringuid, mis tuvastavad praegu leviva koroonaviiruse tüübi RNA-d (viiruse geneetilist teavet kandev ribonukleiinhape). Sellisteks uuringuteks on vaja korraliku varustusega laboreid, oskuslikke spetsialiste ja mitmeid reagente. Paraku on aga testisoovijaid rohkem kui teste teha suudetakse.

Välja on töötatud mitmeid kiirteste, mille tulemuse saamiseks kulub vaid 10–30 minutit. Et tagada testitulemuste usaldusväärsus, tuleb kiirtestide tulemuste paikapidavust aga kliiniliselt kontrollida. Seda tehakse mitmete Euroopa Komisjoni liikmesriikide haiglalaborites ning uuringuid rahastavad Euroopa Komisjon ja selle liikmesriigid. WHO koroonatestide võrdluslabor kontrollib praegu kauplustes müümiseks mõeldud uuringukomplekte.

Lisaks WHO-le, Euroopa Komisjonile ja selle liikmesriikide ametkondadele teeb ECDC kiirtestide valideerimisel tihedat koostööd ka laboridiagnostikat arendava mittetulundusliku asutusega FIND ([https://www.finddx.org]).

Testimist puudutavate uuringute tulemuste avaldamine teadusartiklites peaks üsna pea tooma selgust, kuidas koroonat määravad kiirtestid toimivad, millised on nende piirangud ning millised testid on kasutamiseks piisavalt ohutud ja usaldusväärsed. Kohe pärast tulemuste selgumist antakse neist ka liikmesriikidele teada.


Kus saan teha tasulist koroonaviiruse testi?

08.09.2020

Tasulise testimise teenusepakkujaid on mitmeid: Confido https://broneerimine.confido.ee/ , Medicum https://www.medicum.ee/ , SYNLAB https://minu.synlab.ee/toode/koroonaviiruse-maaramine , Qvalitas Arstikeskus https://qvalitas.ee/et/ - nimekiri ei ole lõplik.

Testimine on põhjendatud eelkõige haigustunnustega ja meditsiinilise näidustusega inimeste puhul. llma haigusnähtudeta inimeste testimist ei peeta otstarbekaks, kuna testitulemus näitab olukorda vaid testimise hetkel ja negatiivne tulemus võib luua petliku turvatunde, mis ei välista nakatumist lähitulevikus.


Kui kaua läheb Terviseametil aega koroonaviiruse testitulemuste teadasaamiseks arvestades proovi võtmise hetkest? Kas inimesele helistatakse ainult juhul, kui vastus on positiivne või igal juhul?

17.04.2020

Positiivse proovi andnud inimestele helistatakse kindlasti. Tulenevalt suurest töökoormusest võtab testide tegemine ja tulemustest teavitamine aega, kuid enamasti on tulemused teada kahe tööpäeva jooksul.

Negatiivse proovi korral sisestatakse analüüsi vastus inimese digilugu.ee lehele, sest kõiki inimesi läbi helistada ei jõuta. Digilugu.ee lehele saab siseneda kasutades ID-kaarti või Mobiil-IDd.


Kui kiiresti jõuab viiruseproovi vastus digilukku? Väidetavalt on juhuseid, kus reedel võetud proovi kohta info puudub, ent pühapäeval võetud proovi vastus on juba teada.

17.04.2020

Testi tulemuse info saadetakse perearstile, kes sisestab selle lehele digilugu.ee. Positiivse testitulemusega inimesi teavitatakse lisaks ka telefoni teel. Digilukku jõudmise aeg sõltub arstide töökoormusest, kuid üldjuhul püütakse vastused sisestada paari tööpäeva jooksul.


Mis on koroonaviiruse kiirtest ja miks seda Eestis ei kasutata?

17.04.2020

Praeguste teadmiste ja tehnoloogia juures on ainus usaldusväärne viis uue koroonaviiruse nakkusjuhtumite varaseks avastamiseks koroonaviiruse RNA (ribonukleiinhappe) määramise uuring. Selleks võetakse patsiendi ninaneelust vatitikuga proov. RNA määramise uuringuid teevad Eestis suuremad haiglalaborid, Terviseameti labor ja SYNLAB Eesti OÜ.

Müügil olevad nn seroloogilised kiirtestid põhinevad veres sisalduvate antigeeni või antikehade määramisel, kuid need testid ei ole usaldusväärsed ega võimalda hinnata patsiendi nakkusohtlikkust. Nimelt kulub viimaste uuringute kohaselt koroonaviiruse vastaste esimeste antikehade tekkeks 5–10 päeva alates haigusnähtude avaldumisest. Seetõttu annavad niisugused kiirtestid palju valenegatiivseid vastuseid, kuigi tegelikult on patsient ka kogu antikehade tekkimisele eelneval ajal väga nakkusohtlik.

Neid asjaolusid arvestades ei soovita Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) antikehi määravaid kiirteste koroona diagnoosimiseks kasutada. Mõlema asutuse hinnangul võivad sellised testid osutuda kasulikuks aga hilisemate sero-epidemioloogiliste (veres leiduvate viirusevastaste antikehade) uuringute tegemiseks, et hinnata elanikkonna immuunsust. Praeguse seisuga on erialaspetsialistid ja teadlased siiski seisukohal, et usaldusväärseid sero-epidemioloogilisi uuringuid saab teha üksnes laboritingimustes.

Ka Eesti Terviseamet on hoiatanud, et kõik testid on tegelikult meditsiiniseadmed ja kodus kasutamiseks sobivaid teste praeguseks veel olemas ei ole. Lisateavet vaata Terviseameti kodulehelt.

Kui kiirtesti tootja või tema volitatud esindaja asub Eestis, siis peab ta testi müügile paiskamisest Eesti Terviseametit teavitama. Kui tootja asub mõnes muus riigis, siis on levitajal kohustus veenduda, et testi tootja oleks kõik nõuded täitnud. Teavitamiskohustust levitajal ega ka müüjal pole. Sellest hoolimata soovitab Terviseamet kõigil sissevedajatel Terviseametit sellistest testidest teavitada, kuna liikvel on väga palju võltsinguid.


Kus saan lasta end koroonaviiruse suhtes testida riskiriigist reisilt tulles?

02.09.2020

Esimesest septembrist saavad COVID-19 riskiriikidest Eestisse saabujad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes lennujaamas ja sadamas testida. Eesti elanikele on testimine tasuta, välismaalased saavad kohapeal tasuda kaardimaksega.

Testi saab teha Tallinna sadama A- ja D-terminalis jalgsi saabujate alal Confido meedikute abil ning Tallinna lennujaamas Qvalitase ajutises testimispunktis saatekirja alusel. Saatekiri vormistatakse inimesele kohapeal. Saatekirja vormistamine ja proovi võtmine võtab aega umbes 5 minutit. Sadamas ja lennujaamas testitakse inimesi elavas järjekorras. Testimispunktid on avatud viimaste laeva- ja lennureisijate saabumiseni.

Reisijad, kes saabuvad riskiriigist muu sadama või lennujaama kaudu, rongiga või maismaad pidi, saavad testimise aja kokku leppida SYNLABi ja Medicumi testimiskeskuse broneerimise telefoninumbril 678 0000. Eelisjärjekorras testitakse haigussümptomitega inimesi, seetõttu on järjekorrad 1-2 päeva. Kui teate oma Eestisse saabumise aega, on soovituslik aeg testimisele ette broneerida. Testida saab üle Eesti avalikes testimiskohtades Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel, Viljandis, Paides, Rakveres, Kuressaares ja Kärdlas.

Välismaalased saavad eneseisolatsiooni lühendamiseks teha tasulise koroonatesti. Aja broneerimiseks tuleb soovijatel helistada tasulist teenust pakkuvate teenuseosutajate telefoninumbritel.


Tulen autoga Venemaalt, kus saan koroonatesti teha?

17.09.2020

Avaliku koroonaviiruse testimispunkte on hetkel 14, kuhu saab minna isikut tõendava dokumendiga eelnevalt broneeritud ajal ja anda ninaneelu proov koroonaviiruse testiks. Aja broneerimiseks tuleb helistada testimiskeskuse broneerimise telefoninumbril 678 0000. Kõnesid võetakse vastu E-R 9.00-17.00.

Testimiskohad asuvad:

  • Tallinn, Haabersti - Paldiski mnt 104b, Saku Suurhalli kõrval (SYNLABi telk)
  • Tallinn, Mustamägi - Ehitajate tee 27, Mustamäe Tervisekeskuse parkla (Medicumi telk)
  • Tallinn, Lasnamägi - Narva mnt 95, Tallinna Lauluväljaku Mäe värav (Medicumi telk)
  • Tartu - Laulupeo puiestee 25, laululava juures (Qvalitase telk)
  • Viljandi - Viljandi turuplats (SYNLABi buss)
  • Pärnu - Rannapark P1 Naisteranna parkla (Qvalitase telk)
  • Rakvere - Tuleviku 1, Rakvere Polikliinik (SYNLABi kabinet)
  • Paide - Tallinna mnt 47, parkla (SYNLABi buss)
  • Kuressaare - Aia 25, Kuressaare haigla peaukse ees
  • Narva - Joala 20, Narva Gate (Corrigo kabinet)
  • Kohtla-Järve - Ilmajaama 14, G-korpuse autoparklas (Ida-Viru Keskhaigla telk)
  • Hiiumaa - Lepitakse proovi andmise koht Hiiumaa Haiglaga kokku
  • Võru - Kooli tn 4, Kagukeskuse parklas autopesula juures (Qvalitase telk)


Kas lähikontaktse eneseisolatsiooniaega saab vähendada testimisega?

17.09.2020

Lähikontaktse eneseisolatsiooni testimisega lühendada ei saa.


Mul on saatekiri COVID-19 testimisele. Miks ei ole veel testimiskeskusest helistatud?

17.09.2020

Seoses testimise mahu suurenemisega on ootejärjekorrad veidi pikemad. Kui andsite saatekirja vormistamisel õige telefoninumbri, võetakse Teiega kindlasti ühendust.


Kui palju maksab testimine piiril välismaalasele?

17.09.2020

Välismaalastele on testimine tasuline, lennujaamas ja sadamas maksab see 67 eurot, mujal vastavalt teenuseosutaja hinnakirjale.

Testida saab näiteks järgmiste teenuseosutajate juures:


Isikukaitsevahendid - maskid jms

Mida on kõige olulisem teada maskidest?

15.04.2020

• Maski kandmine vähendab viiruse levikut, kui seda kanda sellistes siseruumides, kus on koos hulk inimesi. Maski kandmine vähendab võimalust, et sotsiaalsete kontaktide, köhimise ja aevastuste kaudu jõuavad nakkuse piisad teiste inimesteni. Samuti võib maskist olla tervele inimesele abi, kui mõni viirusekandja tema suunas köhib või aevastab. Maski kandmine aitab viiruse eest hoiduda ainult siis, kui järgitakse ka teisi hügieenireegleid ja välditakse lähikontakte.

• Maski ei ole üldjuhul mõtet kanda kodus ega õues.

• Suu ja nina kaitsmine kinnistes rahvarohketes siseruumides aitab alati. Inimesed, kes tahavad maski kanda, võivad ühekordsete maskide puudumisel teha soovi korral ise riidemaski, millega katta nina ja suu avalikes siseruumides. Isetehtud maski kasutamine vähendab mõningal määral riski, et nakkusekandja annab viiruse edasi teistele, ning osaliselt kaitseb ka maskikandjat ennast, kui tal veel viirust pole.

• Isetehtud maski puhul tuleb meeles pidada, et see ei ole isikukaitsevahend ega ole samaväärne meditsiinilise maskiga.

• Enda tervise kaitsmiseks ja viiruse leviku pidurdamiseks on peamine pesta käsi, järgida hügieenireegleid ning väljas liikudes hoiduda lähikontaktidest ning täita 2+2 reeglit. Igasuguse haiguse kahtluse korral tuleb jääda koju.

NB! Diagnoositud viirusekandja või lihtsalt tõbine inimene peab püsima kodus ja hoiduma lähikontaktidest teiste inimestega, sõltumata sellest, kas tal on olemas mingi mask või mitte.


Mis on kaitsemask?

28.03.2020

Kaitsemaskiks peetakse tavamõistes nii meditsiinilist kaitsemaski kui ka muid hingamisteede kaitsevahendeid, näiteks maske ja respiraatoreid.

Kasutusotstarbe järgi liigitatakse maskid kaheks:

  • isikukaitsevahendid - maskid, mis kaitsevad inimest väljast ähvardava ohu eest,
  • meditsiinilised kaitsemaskid - maskid, mis on mõeldud eelkõige selleks, et kaitsta patsienti meditsiinilise protseduuri ajal. Näiteks selle eest, et arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ei jõuaks patsiendini.

Väliskeskkonnas lenduvate osakeste eest kaitsevad filtreerivad poolmaskid. Kaitsemaske jaotatakse klassideks selle järgi, kui hästi need filtreerivad. FFP2 klass tähendab, et see filtreerib 95% osakesi, mille läbimõõt on 0,3 µm ehk 0,0003 millimeetrit või enam. FFP3 kaitseklassi mask filtreerib vähemalt 99% õhus leiduvatest osakestest. Neid maske tohib kanda kuni kaheksa tundi.


Mida teha, kui mul ei ole spetsiaalset kaitsemaski?

30.04.2020

Kes tahab maski kanda, kuid seda ei õnnestu osta, see võib ise teha riidemaski. Isetehtud riidemask vähendab mõningal määral riski, et nakkusekandja annab viiruse edasi teistele ning osaliselt kaitseb ka maskikandjat ennast, kui tal veel viirust pole. Isetehtud maski puhul tuleb meeles pidada, et see ei ole isikukaitsevahend ega ole samaväärne meditsiinilise maskiga.

NB! Inimene, kel on tuvastatud koroona või kel on viirushaiguse nähud, peab püsima kodus ja vältima kontakte teistega sõltumata sellest, kas tal on mask või mitte.


Kui palju kaitseb isetehtud mask?

02.04.2020

Isetehtud maski puhul on kõige olulisem materjal. Sõltuvalt kasutatud materjalist võib mask kinni pidada 30–50% peentest osakestest. Isetehtud maski kandes tuleb lisaks täita kõiki teisi ennetavaid meetmeid: pesta käsi, hoida teiste inimestega distantsi. Oluline on meeles pidada, et igakordne maski puudutamine kätega suurendab maski saastumist ja seeläbi haigestumise ohtu. Oluline on pöörata tähelepanu ka silmade kaitsele ja mitte hõõruda neid kätega, sest avatud limaskesta kaudu võib viirus samuti leida tee organismi.


Mida on oluline silmas pidada isetehtud maski puhul?

02.04.2020

Isetehtud maski materjal niiskub väga kiirelt. Niiske mask tuleb välja vahetada, sõltuvalt valitud materjalist 2–3 tunni järel. Üks inimene vajab päevas umbes 4–5 maski, kui on vaja näiteks tööl käia.


Kuidas teha ise mask ja milliste nõuetega peaksin arvestama?

16.04.2020

Isetehtud maski puhul tuleb silmas pidada, et kuigi suu ja nina kaitsmine kinnistes rahvarohketes siseruumides on alati abiks, ei ole isetehtud mask samaväärne meditsiinilise maskiga ega takista samaväärselt viiruse levikut, küll aga võib sellise maski kandmine koos teiste ennetavate meetmetega vähendada sissehingamise kaudu nakkuse saamise ohtu ning teiste nakatamist.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab järgmised soovitused isetehtud maski valmistamiseks:

  • Riidemask peab olema õmmeldud mitmekordsest riidest, mis kannatab 60 kraadist pesu ja kuumutamist.
  • Maskiks sobivad muuhulgas näiteks puhastuslappide ja mikrokiududega rätikutes kasutatavad materjalid, tihedam nõude kuivatusrätiku kangas, antimikroobsete omadustega padjapüür.
  • Materjal peab olema selline, millest saab mugavalt läbi hingata.
  • Maski materjal ei tohiks olla liiga jäik, vaid naha vastas mugav. Tuleb arvestada, et maski pidev kohendamine vähendab oluliselt maskikandmise efektiivsust.
  • Mask tuleb kinnitada kõrvade taha ning kinnitamiseks saab kasutada kummipaela. Kummipaela asemel võib kasutada ka riidest igasse nurka kinnitatud paelu, aga sellisel moel on maski keerulisem kinnitada.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juhendi kaitsemaski tegemiseks leiad siit. Põhjalikumad soovitused maski tegemiseks eraisikutele ning meditsiinilise maski tegemiseks ettevõtjatele leiad siit.


Millistest reeglitest tuleb kinni pidada maski kandmisel?

13.04.2020

Maski kandmisel tuleb silmas pidada järgmist.

  • Mask peab olema korralikult näo ees nii, et suu ja nina on kaetud. Kui maskil on traat, siis on see maski ülemises servas. Traadi peab vajutama korralikult ümber nina. Maski alumine serv on lõua all.
  • Kui mask on korra näolt alla või üles tõmmatud või seda on käega korduvalt kohendatud ja katsutud, tuleb mask välja vahetada.
  • Apteekides müüdava kaitsemaski maksimaalne kandmise aeg on kolm tundi. Seejärel on soovitatav maski vahetada, sest selle pealispind võib viirust edasi kanda.
  • Mask ei tohi olla niiske. Niiske mask tuleb välja vahetada.
  • Kasutatud mask tuleb visata kaanega prügikasti või panna kinnisesse kilekotti. Mitte mingil juhul ei tohi kasutatud maski jätta kuskile vedelema.

Kaitsemaski õiget paigaldamist vaata siit videost.


Kas isetehtud maski saab korduvalt kasutada?

02.04.2020

Jah, kuid riidemaskid peavad olema õmmeldud mitmekordsest riidest ja neid peab saama pesta kõrgel temperatuuril. Maski tuleb pesta vähemalt 60 kraadi juures. NB! Kasutatud maskid tuleb koguda kinnisesse plastkotti või karpi. Kindlasti ei tohi jätta kasutatud maski vedelema.


Millal oleks mõtet kanda maski?

15.04.2020

Maski ei ole üldjuhul mõtet kanda ei kodus ega õues. Õues piisab, kui hoiad teistega 2-meetrist vahet. Kodus ei ole mõistlik maski kanda, sest kui üks pereliige on haigestunud ja teised pereliikmed ei ole püsivalt eraldatud, siis leiab viirus tõenäoliselt ikka tee pereliikmete nakatamiseks.

Maski kandmisest on kasu ühiskondlikes ruumides (poed, apteegid, meditsiiniasutused, ühistransport), kus liigub palju inimesi. See võib vähendada võimalust, et köhides või aevastades jõuab piisknakkus teiste inimesteni. Nina ja suu katmine on sellises kohas sobiv ettevaatusabinõu. Samuti võib maskist abi olla tervele inimesele, sest see vähendab mõnevõrra võimalust, et läheduses köhivalt inimeselt jõuab viirus pritsmetega terve inimeseni koguses, mis põhjustab nakatumise ja haigestumise.


Kellele on mõeldud meditsiiniline mask ja mis on selle otstarve?

06.04.2020

Meditsiiniline ehk kirurgimask on ühekordne mask. Meditsiinilised maskid on mõeldud eelkõige patsiendi kaitsmiseks meditsiinilise protseduuri ajal, et näiteks arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ning sülg ei satuks meditsiinilise protseduuri käigus patsiendi peale ja sisse ega põhjustaks sedasi lisatüsistusi ja -haigusi.

Meditsiinilist maski soovitame kanda ka nakatanud inimestel, et vältida köhimisest ja aevastamisest tekkinud piiskade levimist. Meditsiiniline mask võib mingil määral kaitsta ka otseste mikroosakeste eest või takistada enda näo katsumist. Viiruse eest meditsiinilised maskid täielikku kaitset ei paku, kuid sellest hoolimata vähendavad nakatumise riski mitu korda.

Meditsiiniline mask kaotab niiskeks muutudes kaitseomadusi ning kui mask korra juba eest võetakse, siis seda uuesti kasutada ei tohi. Samuti ei ole mask mõeldud jagamiseks ning seda tohib kasutada vaid üks inimene. Ka siis, kui mask vaid korraks lõua alla tõmmatakse või eest ära võetakse, tuleks see ära visata ja kasutada uut.

Pärast maski eemaldamist peab pesema hoolega käsi, sest saastunud mask võib kanda haigustekitajaid. Pärast maski eemaldamist võib nägu puudutada vaid siis, kui käed on korralikult pestud.


Kus tohib maske müüa ja mis info peab maskiga kaasas olema?

24.05.2020

Maske võib müüa igal pool – apteekides, ehituspoodides, tervisepoodides, toidupoodides, e-poes. Oluline, et inimesele antakse õiget infot - inimene peab teadma, mida ta ostab, mille eest see kaitseb ja kuidas maski kasutada.

Seepärast peab tootega olema kaasas toote info (nimetus, vastavus standardile ja info kaitseomaduste kohta), eestikeelne kasutusjuhend ja importija andmed.

Kui kaitseomaduste kohta info puudub, võib seda reklaamida ainult kui näomaski.


Kas valesti valitud materjalist tehtud maski kandmine võib kahjustada kopse?

24.04.2020

Kui kanda pikemat aega nina ja suu ees näomaskiks sobimatust materjalist näokatet, siis võivad mikrokiud, tolm või muud osakesed sattuda hingamisteedesse ja neid kahjustada.

Mask on täiendav abinõu viiruse leviku tõkestamiseks, aga see ei asenda teisi olulisi nakatumist vähendavaid abinõusid nagu käte pesemine, pindade puhastamine ning ka teiste inimestega vahe hoidmine.


Kes vastutab valitsuses riigile isikukaitsevahendite hankimise ja jaotamise eest?

14.05.2020

Riigi-poolse isikukaitsevahendite keskse hankija vastutuse on valitsus pannud riigihaldusministrile kuni 31. detsembrini 2020 - ta peab isikukaitsevahendeid hankima, korraldama nende hoidmist ja jaotamist. Keskse koordinaatori rolli aitab ministril täita Riigi Tugiteenuste Keskus.


Mis tingimustel võib tööandja kohustada töötajaid kasutama isikukaitsevahendeid?

09.09.2020

Otsusele isikukaitsevahendite kasutamise kohta eelneb riskianalüüs. See tähendab, et tööandja viib läbi riskianalüüsi, mille käigus teeb ta kindlaks, millised ohutegurid töökeskkonnas esinevad. Sealhulgas hinnatakse bioloogilisi ohutegureid ja nende hulgas võimalikku koroonaviirusesse nakatumist. Seejärel saab otsustada, millised meetmed ohtude vältimiseks või vähendamiseks kasutusele võetakse. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 13 lõige 2 - Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.

Isikukaitsevahendeid tuleb kasutada, kui riskianalüüsi tulemusel leitakse, et haigestumise ohtu ei saa vältida ega vähendada ühiskaitsevahendite kasutamisega (näiteks paigaldada viiruse leviku tõkestamiseks kaitseklaasid) või töökorralduslike abinõudega (distantsi hoidmine, desinfitseerimisvahendite kättesaadavus).

Tööandjal on kohustus töötajaid töökeskkonna riskide hindamise tulemustest teavitada, sealhulgas terviseriskidest ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest. Tööandja selgitab töötajatele, millised on riskianalüüsiga tuvastatud võimalikud ohukohad (nakkusoht konkreetses ettevõttes, konkreetset tööd tehes) ning millised on meetmed, mida rakendatakse. Kuna isikukaitsevahendite kasutamisele tuleb eelistada ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid, tuleb töötajatele selgitada, miks otsustati isikukaitsevahendite kasutamise kasuks.

Tööandja peab töötajale selgitama, miks on vajalik isikukaitsevahendeid kasutada ning seejärel kasutamist ka nõudma. Nõuete selgitamine töötajatele on oluline, et töötaja mõistaks, miks nõuded on kehtestud. Kui nõuete kehtestamise tagamaid töötajale ei selgitata, võib olla vastusseis nõuete täitmisele suurem.

Kui töötaja ei allu tööandja korraldustele, saab tööandja töötajat hoiatada, et temaga lõpetatakse töösuhe, kui töötaja ei järgi kehtestatud reegleid. Kui töötaja ka peale hoiatamist reeglitest kinni pidama ei hakka, on tööandjal võimalik töösuhe lõpetada.


Kas tööandjal on õigus nõuda viiruse perioodil oma töötajalt näomaski kandmist?

15.09.2020

Otsusele isikukaitsevahendite kasutamise kohta eelneb riskianalüüs. See tähendab, et tööandja viib läbi riskianalüüsi, mille käigus teeb ta kindlaks, millised ohutegurid töökeskkonnas esinevad. Sealhulgas hinnatakse bioloogilisi ohutegureid ja nende hulgas võimalikku koroonaviirusesse nakatumist. Seejärel saab otsustada, millised meetmed ohtude vältimiseks või vähendamiseks kasutusele võetakse.

Isikukaitsevahendeid tuleb kasutada, kui riskianalüüsi tulemusel leitakse, et haigestumise ohtu ei saa vältida ega vähendada ühiskaitsevahendite kasutamisega (näiteks paigaldada viiruse leviku tõkestamiseks kaitseklaasid) või töökorralduslike abinõudega (distantsi hoidmine, desinfitseerimisvahendite kättesaadavus).

Tööandjal on kohustus töötajaid töökeskkonna riskide hindamise tulemustest teavitada, sealhulgas terviseriskidest ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest. Tööandja selgitab töötajatele, millised on riskianalüüsiga tuvastatud võimalikud ohukohad (nakkusoht konkreetses ettevõttes konkreetset tööd tehes) ning millised on meetmed, mida rakendatakse. Kuna isikukaitsevahendite kasutamisele tuleb eelistada ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid, tuleb töötajatele selgitada, miks otsustati isikukaitsevahendite kasutamise kasuks.

Tööandja peab hoolitsema ka selle eest, et isikukaitsevahend ei põhjustaks kandjale liigset koormust, sobiks kasutajale ja kasutamiseks kindlates tööoludes. Kui mõne töötaja puhul ei ole need nõuded täidetud, tuleb töötajal pöörduda tööandja poole ja koostöös otsida lahendusi. Nendeks võivad olla teist tüüpi maski kasutamine või töö ümberkorraldamine, võimaldades töötajale sagedamini puhkepause.

Kui pikalt ühte maski kanda võib, on kirjas konkreetse maski kasutusjuhendis ja sellest tuleb kinni pidada. Tööandja peab arvestama, et maske oleks piisavas koguses, et neid saaks vajadusel vahetada.

Tööandja peab tagama, et töötaja kasutaks isikukaitsevahendit valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt, alates ohtliku töö algusest kuni töö lõpetamiseni ning kontrollima selle kasutamist. Töötajal on kohustus kasutada isikukaitsevahendit vastavalt kasutusjuhendile ja tööandja antud juhistele.

Seega on tööandjal õigus nõuda töötajalt isikukaitsevahendi kasutamist ja töötajal on kohustus kasutada isikukaitsevahendit.

Kui kontrollimiste käigus selgub, et vaatamata tööandja märkustele töötaja ei kasuta ettenähtud isikukaitsevahendeid, on tööandjal võimalik töötajat hoiatada. Hoiatus on üks võimalusi, kuidas tööandja oma ettevõttes tööd korraldab ning töötaja tööalasele käitumisele ja töökohustuste rikkumisele reageerib. Rikkumise esinemisel tuleb tööandjal sellele töötaja tähelepanu juhtida ning anda töötajale võimalus käitumist parandada. Hoiatus võib olla nii suuline kui ka kirjalik, kuid tööandja peab olema hiljem võimeline hoiatuse tegemist tõendama.

Väga äärmusliku variandina ja juhul, kui hoiatamine ei aita ning töötaja rikub endiselt oma kohustusi, on tööandjal õigus töösuhe erakorraliselt üles öelda sest töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Tööandjal õigus tööleping üles etteteatamistähtaegu järgides. Etteteatamistähtaja võib erandlikel juhtudel jätta järgimata, kui tööandjalt ei saa mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni või kokkulepitud tähtaja saabumiseni. Sel juhul võib tööandja töösuhte üles öelda mõistliku aja jooksul. See, mis on mõistlik aeg, tuleb hinnata tööandjal (nö päevapäevalt, nädala pärast või muu aeg). Töölepingu saab üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega (nt e-kiri jms) kusjuures tööandja peab ülesütlemist igal juhul põhjendama.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tööandja peab töötajale selgitama, miks on vajalik isikukaitsevahendeid kasutada ning seejärel kasutamist ka nõudma. Nõuete selgitamine töötajatele on oluline, et töötaja mõistaks, miks nõuded on kehtestud. Kui nõuete kehtestamise tagamaid töötajale ei selgitata, võib olla vastusseis nõuete täitmisele suurem.

Kui töötaja ei allu tööandja korraldustele, saab tööandja töötajat hoiatada, et temaga lõpetatakse töösuhe, kui töötaja ei järgi kehtestatud reegleid. Kui töötaja ka peale hoiatamist reeglitest kinni pidama ei hakka, on tööandjal võimalik töösuhe lõpetada.


Ettevaatusabinõud, pindade puhastamine, desinfitseerimisvahendid

Millal tuleb käsi pesta?

07.04.2020

Käsi tuleb pesta:

  • enne töö alustamist;
  • enne kuumtöödeldud või valmistoidu käitlemist;
  • pärast kuumtöötlemata toidu käitlemist või valmistamist;
  • pärast jäätmete käitlemist;
  • pärast koristamist;
  • pärast tualeti kasutamist;
  • pärast nina nuuskamist, aevastamist või köhimist;
  • pärast söömist, joomist või suitsetamist;
  • pärast raha käsitsemist.


Kas ruumide tuulutamine aitab viirusest hoiduda?

12.05.2020

Koroonaviirus levib piisknakkuse teel. Praeguste teadmiste põhjal ei saa välistada koroonaviiruse levikut ruumis piiskade aurustumisel tekkivate peenosakeste kaudu.

Viiruse leviku igakülgseks tõkestamiseks tuleb ruume korralikult õhutada.


Kas ja kuidas tuleks puhastada poest ostetud kaupa?

12.04.2020

Poest ostetud marju, köögi- ja puuvilju tuleb pesta põhjalikult sooja veega. Seepi või nõudepesuvahendit ei ole soovitatav kasutada.

Kilepakendid võib üle pesta seebiveega või kasutada desovahendit, paberpakendeid võib puhastada desovahendiga.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedases kontaktis inimesega, kellel on haigusnähud, eelkõige palavik, köha ja hingamisraskused.

Viirus püsib pindadel kuni 72 tundi. Seega on oluline võimalikus kokkupuutes olnud pindu puhastada ja desinfitseerida.

Teadusuuringute põhjal koroonaviirus toidu kaudu ei levi. Koroonaviirused vajavad paljunemiseks peremeesorganismi ehk looma või inimest ega saa toidus paljuneda.


Kuidas vähendada kodus võimalikku toidust tulenevat ohtu nakatuda koroonaviirusega?

04.05.2020

Väga oluline on pesta käsi põhjalikult seebi ja sooja veega nii enne kui pärast poes käimist, kuna see kaitseb nii Sind kui ka teisi. Samuti pese käsi enne ja pärast toidu valmistamist.

  • Hoiusta oma toiduaineid korralikult (vältida tuleks igasugust kontakti toorelt tarbitavate toiduainete ja kuumtöötlemist vajavate toiduainete vahel).
  • Viska pakendid minema enne hoiustamist (näiteks papist välispakend, kui on olemas ka plastmassist sisepakend).
  • Pane tähele toiduainete säilivusaega.
  • Pese puu- ja juurvilju põhjalikult, eriti kui Sa neid ei kuumtöötle (koroonaviirus hävineb kuumtöötlemisel).
  • Väldi toiduainete saastumist köögiriistade kaudu (noad, taldrikud jne), pestes neid hoolikalt pesuvahendiga erinevate toiduainetega kokkupuutumiste vahel.
  • Järgi kuumtöötlemise juhiseid (aeg, temperatuur jm).
  • Külmkappi ja köögipindu puhasta tavapärasest sagedamini.


Kas korteriühistud peaksid ühiskasutatavaid pindu, näiteks trepikodade käsipuid ja liftinuppe desinfitseerima?

29.04.2020

Terviseamet soovitab kortermajades uksekäepidemeid, trepikäepidemeid, liftinuppe jne desinfitseerida vähemalt kord päevas. Viirused hävitab selline desinfitseerimisvahend, mille etanoolisisaldus on üle 70%.

Trepikodasid tuleks koristada puhta vee ja niiskust imava lapiga, sest tolmu pühkimine kuiva harjaga viirust ei hävita. Koristamisel kasutada ühekordseid kindaid ning kergesti puhastatavaid tööriideid ja jalanõusid, et kaitsta ennast kasutatavate kemikaalide ja pindadel oleva saastuse eest.

Kui vähegi võimalik, võiksid korteriühistud paigaldada sissekäikude ja liftide juurde vahendid käte desinfitseerimiseks. Kindlasti ei tohi aga unustada pärast koju saabumist käsi hoolikalt pesta. Rohkem soovitusi leiate Terviseameti juhistest.


Kuidas saab teenindusettevõtte töötaja kaitsta ennast ja kliente?

06.04.2020

Töötajal tuleb järgida tavapäraseid hingamisteede nakkuste ennetamise abinõusid.

  • Aevastades või köhides tuleb suu ja nina katta pabertaskuräti (hiljem visata prügikasti) või varrukaga.
  • Käsi tuleb pesta vee ja seebiga või puhastada alkoholi sisaldava desovahendiga (eriti tähtis on see pärast köhimist või aevastamist). Desovahendid peavad poodides olema kättesaadavad nii klientidele kui ka töötajatele.
  • Silmade, nina ja suu puudutamist tuleb vältida. Viirus levib ka pesemata käte kaudu.


Viiruse leviku ennetamiseks on soovitatud kontoriruume ka õhutada. Kuidas õhku puhastada, kui kontoris on üldventilatsioon ja aknaid ei saa avada?

01.04.2020

Kui ruume ei ole võimalik tuulutada, tuleks desinfitseerimisvahendiga regulaarselt pindu puhastada.

Pindadel oleva koroonaviiruse hävitamiseks on tõhus kasutada mikroorganismide vastaseid lahuseid (biotsiide). Üks levinuim neist on etanool. 70% etanooli sisaldusega lahus on piisav, et puhastada pinnad koroonaviiruse saastusest.

Koroonaviirus ei levi mitte ventilatsioonisüsteemi kaudu, vaid peamiselt lähikontakti kaudu nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud nähud (eelkõige köha). Viirus levib lähikontakti kaudu haige inimese kehavedelikega (verega, roojaga, uriiniga, süljega, spermaga).

Kui koroonasse nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, satuvad õhku viirust sisaldavad piisakesed. Need on üpris rasked ja seetõttu ei kandu õhus kuigi kaugele. Seni teadaolevalt võivad viiruspiisakesed kanduda kuni 2 meetri kaugusele. Piiskade raskuse tõttu ei ole ka tõenäoline, et need kanduksid pindadelt õhuvooluga edasi.

See, kui kaua viiruspiisakesed pindadel säilivad, sõltub ümbritseva keskkonna õhutemperatuurist ja keskmisest niiskusest. Toatemperatuuril (22–25 kraadi) ja 40% suhtelise niiskuse juures säilib viirus kuni neli-viis päeva. Mida kõrgem on temperatuur ja suurem suhteline niiskus, seda kiiremini viirus hävib.


Kuidas ennetada koroonaviiruse levimist kauplustes, kaubanduskeskustes ja toitlustuskohtades?

05.05.2020

Kauplustes ja toitlustusasutustes on soovitatav:

  • vältida kassatšekkide ja sularaha üleandmisel füüsilist kokkupuudet;
  • müüa valmistoitu (nt saiakesed, vorstid, kommid, küpsised, pähklid või salat) ainult pakendatult ja pakendada võimaluse korral ette ka valmistoidu iseteeninduslettides müüdav lahtine valmistoit. Valmistoitu tuleb pakendada eraldi ruumis või 2 meetrit klientide liikumisteest eemal. Ühekorrapakendid (nt kohvitopsid) ei tohi olla klientidele vabalt kättesaadavad;
  • järgida tavapäraseid toidu käitlemise nõudeid ja tagada, et kõik toitu käitlevad töötajad on läbinud toiduhügieenikoolituse;
  • mitte korraldada tootetutvustusi, sh toidu degusteerimisi;
  • puhastada ja desinfitseerida tavapärasest sagedamini kõiki sagedasti puudutatavaid ja toiduga kokku puutuvaid pindu (sh müügilette);
  • tagada kõigile kohapeal teenust osutavatele isikutele (nt seadmete paigaldajad või remontijad) käte pesemise ja desinfitseerimise võimalus;
  • koristada ja tuulutada ruume tavapäraselt. Puhastusvahendi kasutamisel ja puhastusgraafiku koostamisel tuleb lähtuda puhastusvahendi kasutusjuhendist;
  • visata jäätmed (sh isikukaitsevahendid), mis võivad olla viirusega saastunud, teistest jäätmetest eraldi ja hoida neid suletud kotis. 72 tunni pärast võib need visata olmejäätmemahutisse.

Loe lähemalt: Terviseameti käitumisjuhised kauplustele, kaubanduskeskustele ja toitlustusasutustele, sh restoranidele ja kohvikutele


Kuidas toimida kauplustes, et vältida koroonaviiruse levikut?

06.04.2020

Kaupluses peab

  • vältima inimeste kogunemist;
  • puhastama tavapärasest sagedamini iseteeninduspulte ja -kassasid, ostukärusid ja -korve, kaalusid jms. Näiteks iseteeninduspulte ja -kassade ekraane on soovitatav puhastada pärast iga kasutuskorda;
  • võimaluse korral tuletama klientidele siseraadios meelde, et nad hoiaksid üksteisest vähemalt 2 meetri kaugusele (sh kassajärjekorras) ja väldiksid kauba asjatut puudutamist;
  • korraldama kassade töö nii, et klientidel on võimalik hoida 2-meetrist vahemaad nii üksteise kui ka kassapidajaga;
  • soodustama e-poe olemasolu korral selle kasutamist.


Kas käte desinfitseerimiseks võib täitepudelis kasutada 80% viina?

04.04.2020

Ei, seda ei tasu teha.

Registreerimata ja kontrollimata desinfitseerimisvahendil ei pruugi olla tegelikke desinfitseerivaid omadusi. Seetõttu pole kindel, et alkohol Sind haiguse eest kaitseb.

Asi on selles, et peale alkoholi muudavad desinfitseerimisvahendi tõhusaks veel mitu koostisosa. Need aeglustavad vahendi aurustumist pinnalt või parandavad pinna märgumist, et tagada üheminutiline kontaktaeg. See aeg on viirusevastaseks toimeks hädavajalik.

80% viin üksi ei pruugi bakterit või viirust tappa, sest aurustub liiga kiiresti.

Kui kasutad desinfitseerimiseks kanget alkoholi, võid haigustekitajat küll (ajutiselt) nõrgestada, kuid see võib muutuda alkoholi suhtes vastupanuvõimeliseks. See tähendab, et alkohol võib kaotada desinfitseeriva mõju.


Millise seadistusega peab hoone ventilatsioonisüsteem praegu töötama?

12.05.2020

Mitteeluruumides ja hoolekandeasutustes ei tohi ventilatsioonisüsteemi välja lülitada isegi siis, kui hoone pole kasutuses.

Ventilatsioonisüsteem peab ka õhtul ja nädalavahetusel töötama kas projekteeritud tootlikkusega ehk tavapärasel päevarežiimil (100%) või vähendatud tootlikkusega (vähemalt 40%). Vähendatud tootlikkusega töötav ventilatsioonisüsteem tuleb projekteeritud tootlikkuse režiimile lülitada vähemalt kaks tundi enne hoone või hoone osa kasutamise algust.

Kauplusladudes ja ostukeskustes on kasutusel ringlusega ventilatsioonisüsteemid. Need tuleb lülitada täielikult välisõhu peale, et vältida võimalikku viiruste ringlemist ventilatsioonisüsteemi kaudu.

Ka muudes ventilatsioonisüsteemides tuleb üle vaadata õhu sissepuhke ja väljatõmbe seadistused, et süsteem tõmbaks õhku välja ilma seda tagasi suunamata.

Kui hoones pole sisekliimat tagavaid ventilatsioonisüsteeme, tuleb ruume tugevalt tuulutada. Seda tuleks teha vähemalt kord tunnis ja 15 minuti jooksul enne mitme inimese koosviibimist.

Ruumipõhine ringlusõhuga jahutus- või kütteseade (näiteks puhurkonvektor, fan-coil, split-seade) tuleb välja lülitada, välja arvatud juhtudel, kui see on vajalik ruumis kindla temperatuuri tagamiseks või kui seadet pole võimalik välja lülitada.

Sel juhul tuleb tagada pidev õhuvool läbi seadme. Kui fan-coil (ventilaatoriga kütteseade) töötab, siis tuleb see seadistada nii, et ventilaator vahepeal välja ei lülituks. Nii ei kogune viirus filtrisse.


Mida peaksid seoses koroonaviirusega silmas pidama toidutootjad?

15.04.2020

Koroonaviiruse leviku ennetamiseks tuleb

  1. vältida lähikontakti,
  2. järgida ohutu toidukäitlemise praktikaid,
  3. puhastada ja desinfitseerida pindu,
  4. tagada hügieenivõimalused ning
  5. järgida tavapäraseid koristus- ja ventilatsiooninõudeid.

Enda töötajate kaitsmiseks jälgi nende terviseseisundit.

  • Võimaluse korral soovita töötajatel hoida üksteisega vähemalt 2 meetrit vahet.
  • Minimeeri riskirühmadesse kuuluvate töötajate kokkupuudet teiste töötajatega.
  • Nakkusohu korral tee ettevõttes puhastus ja desinfektsioon, et vältida haiguse levikut töötajate hulgas.

Loo töötajatele rohkesti võimalusi käte desinfitseerimiseks ja pesuks.

  • Käsi tuleks pesta sooja vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit ja vähemalt iga 2 tunni järel.
  • Käsi tuleb pesta ja desinfitseerida ka enne ja pärast kummikinnaste kasutamist.
  • Desinfitseerimisvahendid peavad olema töötajate liikumisteedel nähtavas kohas.

Tööriideid (sh tekstiilkindaid) peske võimaluse korral peale igat vahetust.

  • Peske rõivaid kangale lubatud kõrgemail temperatuuril.
  • Puhastage peale igat vahetust ka jalanõud.
  • Võimaluse korral kasutage ühekordseid tööriideid.

Lisateavet saab Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt.


Mida peavad loomapidajad teadma koroonaviirusest?

28.04.2020

Praegu ei ole tõendeid, et lemmikloomad või muud koduloomad

  • nakatuksid koroonasse või
  • oleksid inimestele nakkusallikad.

Nõuded, mida peaksid järgima kõik, kes töötavad elusloomadega või käitlevad loomseid saadusi

Kuigi koroonaviirus levib inimeselt inimesele, tuleb loomadega tegelemisel sellegipoolest järgida elementaarseid hügieeninõudeid. Sel moel kaitstakse end sellistegi bakterite eest, mis võivad kanduda loomalt inimesele (kolibakter, salmonella).

Pärast loomadega kokkupuutumist tuleb käed pesta vee ja seebiga.

Peale sagedase kätepesu peavad kõik need, kes töötavad elusloomadega või käitlevad loomseid saadusi:

  • kandma tööriietust ja -kindaid;
  • regulaarselt desinfitseerima kasutatavaid töövahendeid ja töökohta. Seda tuleks teha vähemalt kord päevas;
  • pärast töö lõppu võtma kaitseriietuse seljast ja selle ära pesema. Soovitatav on kõik tööriided, töövahendid ja kaitseriided hoida töökohas ning pesta need kohapeal.

Lisainfot saab Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt.


Tarbija ja ettevõtja õigused – reisimine, üritused, kinkekaardid, piletid jne

Mu lend tühistati, millised on mu õigused?

28.08.2020

Kui lennuettevõtja lennu tühistab, on Sul õigus lennupileti raha tagasi saada (kui reis sai alguse EList või kolmandast riigist, aga lendu teostas EL-i vedaja).

Lisaks on Sul õigus lennuettevõtja abile ja hoolitsusele, näiteks saada toitlustust või majutust, kui Sa ootad esimesel võimalusel tehtavat asenduslendu. Kuid palun arvesta, et asendusteekonna pakkumine esimesel võimalusel ei pruugi lennuvedajal olla praegu objektiivselt võimalik.

Kui Sa valid

  • piletiraha tagastamise või
  • lepid kokku asenduslennu mõnel hilisemal kuupäeval,

ei ole lennuvedajal enam kohustust Sinu eest hoolitseda.

Lennuettevõtjad paluvad Sul arvestada, et neil võib päringutele või nõuetele vastamine praegu veidi enam aega võtta. Nad loodavad Sinu mõistvale suhtumisele ja kannatlikkusele.

Lisateavet, missugused on lennureisija õigused praeguses olukorras, saad soovi korral lugeda Euroopa Komisjoni avaldatud ülevaatest.


Minu lend ja majutus on eraldi broneeritud, kuid ma ei soovi reisile minna. Mida teha?

28.08.2020

Oleks hea, kui Sa võtaksid ühendust vahendajaga, kes Sulle piletid ja majutuse müüs.

Teine võimalus on ühendust võtta otse lennufirma ja majutusasutusega.

Soovitame Sul uurida, kas on võimalik teenusest loobuda ja raha tagasi saada.

Palun arvesta, et praeguse olukorra tõttu võib ettevõtjate vastus viibida, seepärast on kõigilt palutud mõistvat suhtumist ja kannatlikkust.


Kas reisikindlustus hüvitab koroonaviirusest tekitatud kulud?

28.08.2020

See, millised reisikindlustuse tingimused sulle kehtivad, sõltub konkreetsest sõlmitud lepingust, nt millisesse piirkonda reisid, kui kaua reis kestab ja kas oled sõlminud reisitõrkekindlustuse. Kui oled sõlminud reisikindlustuse, uuri kindlustusandjalt täpselt järele kindlustuskaitse ulatus ja selle tingimused.


Kas reisikindlustus üldse kehtib olukorras, kus Maailma Terviseorganisatsioon on välja kuulutanud ülemaailmse koroonapandeemia?

28.08.2020

Reisikindlustus on vabatahtlik kindlustus, kus kindlustuslepingu sõlmimisel lepivad kindlustusandja ja kindlusvõtja kokku, missuguse sündmuse (kindlustusjuhtumi) korral peab kindlustusandja oma kohustuse täitma.

Hüvitatakse üksnes see kahju, mille hüvitamise on pooled varem kokku leppinud.

Kindlustusandja tingimustes on kirjas, mida kindlustusandja loeb kindlustusjuhtumiteks ja mida mitte.

Enamasti on kindlustusandjate tingimustes loetletud ka välistused, mille korral ta hüvitist ei maksa.

Eesti Kindlustusseltside Liit on välja töötanud reisikindlustuse hea tava, mille kohaselt ei hüvita kindlustusandjad üldjuhul kahju, mis on tekkinud pandeemia, epideemia või ametivõimude tegevuse tõttu. Siinjuures ei ole oluline, kas reisikindlustus on sõlmitud enne või pärast pandeemia väljakuulutamist.

Seda, kas Sinu kindlustusandja hüvitab eriolukorra tõttu tekkinud kahju, sõltub konkreetsest kindlustusandjast. Osa kindlustusandjad on praeguseks teada andnud, et hüvitavad näiteks ravikulud, karantiiniga seotud lisakulud majutusele ja transpordile jms.


Kas olukorras, kus viibin välismaal reisil ja mul on kehtiv reisikindlustus, hüvitab kindlustusandja seoses koroonaviirusega tekkinud kulud?

28.08.2020

See sõltub konkreetsest kindlustusandjast ja kindlustuslepingu tingimustest. Loe oma kindlustuslepingu tingimused veel kord läbi. Üldjuhul aga kindlustusandjad ei hüvita kahju olukorras, kus inimene on juba reisil piirkonnas, kus kehtestatakse karantiin, ning inimene ei pääse kehtestatud karantiini tõttu õigel ajal reisilt koju ja seepärast tekib reisijale lisakulu.


Haigestusin reisil olles, kas kindlustus katab ravikulud?

28.08.2020

Selleks, et kindlustusandja hüvitaks ootamatu haigestumisega seotud kulud, peab enne reisi olema sõlmitud tervisekindlustus, mis üldjuhul on reisikindlustuslepingu sõlmimise kohustuslik eeldus, st kui inimene ei soovi tervisekindlustust sõlmida, ei sõlmita temaga ka reisikindlustust.

Kindlustused katavad tervisekindlustuse alusel mistahes viirushaigestumisega seotud ravikulud, kuivõrd taoline haigestumine on alati ootamatu. Seega loetakse kindlustusjuhtumiks ka koroonaviirusesse haigestumine. Tervisekindlustuse alusel on koroonaviirusesse haigestumisega seotud kulud kaetud üksnes hetkeni, mil piirkonnas, kuhu reisiti, kuulutati välja epideemia.

Kui inimene siiski otsustab reisida epideemia piirkonda ja haigestub seal koroonaviirusesse, ei ole tema ravikulud enam tervisekindlustuse alusel kaetud, sest inimene on end teadlikult ohtu asetanud.


Reisikorraldaja ei tühista pakettreisi, kuid ma ei taha reisida. Mida teha?

28.08.2020

Paljud reisikorraldajad on lähiajal toimuma pidanud pakettreisid juba tühistanud. Kuna olukord muutub kiiresti võivad reisid, mis on plaanitud toimuma mõne kuu või poole aasta pärast, toimuda nii, nagu on kavandatud. Seepärast ei maksa kaugemas tulevikus toimuvate reiside tühistamisega kiirustada. Tasub võtta mõtlemisaega ja rahulikult hinnata, kas reisi tühistamine on vältimatu.

Kui reisikorraldaja ei ole lähitulevikus toimuvat reisi tühistanud, on ka reisijal õigus lõpetada pakettreisileping lõpetamistasu maksmata enne pakettreisi algust, kui sihtkohas või selle vahetus läheduses esinevad vältimatud ja erakorralised asjaolud, mis mõjutavad olulisel määral pakettreisi teenuste osutamist või reisijate vedu sihtkohta.

Vältimatud ja erakorralised asjaolud võivad tähendada näiteks sõjategevust, muid tõsiseid julgeolekuprobleeme (nt terrorism), märkimisväärseid ohte inimese tervisele (nt raske haiguspuhang reisisihtkohas), või loodusõnnetusi (üleujutus, maavärin või ilmastikutingimused, mis muudavad võimatuks reisida sihtkohta turvaliselt pakettreisilepingus ette nähtud viisil).

Taganemisavaldus tuleb reisikorraldajale esitada enne pakettreisi algust.

Ärgitame reisijaid reisikorraldajatega kokku leppima paindlikke lahendusi. Näiteks, ettemaksu tagastamise asemel võib reisikuupäevad muuta hilisemaks või pakkuda kinkekaarte, mida reisija saab oma äranägemisel kasutada talle sobival ajal hiljem.


Üritus jäetakse ära koroonaviiruse leviku pärast. Mis saab piletirahast?

28.08.2020

Tarbija saab lepingust taganeda ja küsida tagasi kogu makstud raha. Kokkuleppel võib tagasimakse asendada ürituse toimumisega hilisemal kuupäeval või anda võimaluse külastada mõnd teist toimuvat üritust, kuhu tarbija saab siseneda juba lunastatud pääsmega või hüvitada kulu kinkekaardiga.


Soovin mängutoa broneeringu tühistada koroonaviiruse leviku pärast. Mis saab ettemaksust?

28.08.2020

Tarbijal on õigus broneering tühistada (juhul kui ettevõtja seda ise juba teinud ei ole) ja selle eest ettemakstud raha tagasi küsida. Samuti võib poolte kokkuleppel muuta broneeringu ümber hilisemaks kuupäevaks või asendada tagasimakse kinkekaardiga.


Mu laps ei saa käia huviringis, kuid olen selle eest maksnud. Kas mul on õigus vähem maksta?

28.08.2020

Oleneb konkreetse lepingu tingimustest. Näiteks, kui olete kokku leppinud nii, et lepingu kestel tuleb teenuse osutajal korraldada kindel hulk trenne/tunde, ent täpsed kuupäevad lepite kokku hiljem, võib olla lahendus see, et teenuse osutaja annab trennid/tunnid pärast olukorra normaliseerumist. Kui aga kokkulepe on selline, et igas kuus tuleb anda kindel arv trenne/tunde, võib märtsi-aprilli-mai trennid/tunnid lükata edasi, või vähendada teenustasu nende trennide/tundide võrra, mis osutamata jäävad.

Kui tasu küsitakse teenuse eest, mida on võimalik pakkuda koduõppe vormis, siis võib tasu küsida.


Mida teha, kui kinkekaart või pilet aegus ajal, mil seda ei olnud võimalik piirangute tõttu kasutada?

28.08.2020

Kui kinkekaart või -pilet aegus ajal, mil teenust ei olnud võimalik riikliku eriolukorra tõttu kasutada, siis on tarbijal õigus lepingust taganeda ja saada tagasi kinkekaardi või -pileti eest tasutud summa. Palume esmalt pöörduda kaupleja poole, kelle poolt on kinkekaart väljastatud. Tasub uurida kaupleja kodulehel olevat teavet, sest mitmed kauplejad on ise kõik vajaliku info üles pannud.


Kas kaupleja võib keelduda tagasi maksmast kinkekaardi eest tasutud summat, kui ta on kinkekaardi kasutamiseks pakkunud kliendile muud võimalust?

28.08.2020

Kui kaupleja pakub kinkekaardi kasutamiseks alternatiivi, ei ole tarbijal õigust lepingust taganeda ja saada tagasi kinkekaardi ostuks kulutatud raha.

Näiteks, kui inimene ei saa kinkekaarti kasutada kinos, ent saab seda teha kaupleja e-poes, ei ole tal õigust lepingust taganeda (loe: nõuda raha väljamaksmist).


Kas teenuseid saab ka hiljem tarbida, kasutades sama kinkekaarti (mis sest et hilisemaks ajaks on see kaart aegunud)?

28.08.2020

See on kokkuleppe küsimus kinkekaardi väljastajaga, paljud kauplejad pakuvad seda võimalust ise. Palun võtke ühendust kinkekaardi väljastanud kauplejaga. Vaidluse korral saab tarbija tugineda õiguskaitsevahenditele (nõuda kohustuste täitmist, nõuda kahju hüvitamist jts). Kindlasti tuleb sellised kokkulepped sõlmida kirjalikult.


Kuidas käituda, kui olen tellinud teenuse, nt ürituse korraldamine, millest soovin nüüd taganeda?

28.08.2020

Esmalt palun pöördu teenusepakkuja poole. 1) kui oled teenusepakkujale teinud ettemaksu ja soovid teenusest loobuda, on teenusepakkujal õigus ettemaksust maha arvata kulud, mis ta on juba teinud, ja ülejäänu peab ta sulle tagastama; 2) kui sa aga ei ole teinud ettemaksu ja soovid teenusest loobuda, on teenusepakkujal õigus sinult nõuda mõistlikku hüvitist kulude eest, mis ta on juba teinud. See, kas ja millised kulud on teenusepakkuja teinud, on tema enda tõendada.


Kas ma pean maksma laenu ja/või liisingu kuumakseid, kui olen palgata sundpuhkusel?

28.08.2020

Jah, peab küll. Tarbijakrediidilepingutes ei ole vääramatu jõud takistav asjaolu rahaliste kohustuste täitmisel. Kui on näha, et sissetulek väheneb, palun võtke esimesel võimalusel kindlasti ühendust teenusepakkujaga. Näiteks, osa pankasid pakub maksepuhkust.


Pretensiooni esitamise aeg hakkab kätte jõudma. Mida teha?

28.08.2020

Soovitame kauplejale esitada kaebuse e-kirja teel. Kaebusesse kirjutage oma ees- ja perekonnanimi, millal on kaup ostetud, mis puudused on kaubal ilmnenud ja kirjutage selge sõnaga oma nõue (soovite vahetada, tagastada vm). Palun märkige selles taotluses, et kauba toimetate kaupleja juurde esimesel võimalusel, st veenduge, et teie ja kaupleja vahel on olemas kokkulepe.


Kas kaupluses peab kauba eest olema võimalik tasuda tavakassas või võib kaupleja teha praeguse olukorra ajal nii, et tasutakse üksnes nutikassas?

28.08.2020

Tarbijal peab olema võimalus tasuda ka sularahas. Üldiselt viibib nutikassade alal ka kaupluse teenindaja, kes abistab ostjat ja vajaduse korral õpetab, kuidas iseteeninduskassas kaupa osta.  


Kas eriolukorra tõttu suletud ettevõtted võivad riigilt nõuda kahju hüvitamist?

02.09.2020

Üldine põhimõte on, et riik hüvitab õigusvastase kahju, õiguspärase kahju erandina vaid siis, kui ebaõiglus konkreetse ettevõtte puhul on ilmselge. Eriolukorras vastutavad solidaarselt nii avalik kui ka erasektor. See tähendab, et erasektor talub ühiskonna hüvanguks ning suure osa elanike elu ja tervise kaitseks tema suhtes rakendatud õiguspäraseid piiranguid. Millised eeldused peavad kahju hüvitamise nõudmiseks täidetud olema ning mis aja jooksul peaks ettevõtja tegutsema, loe lisaks Justiitsministeeriumi kodulehelt.


Kas toidukäitleja võib tarnijatelt küsida garantiisid seoses koroonaviirusega?

02.05.2020

Ei. Justkui toote viirusevaba olekut kinnitav sertifikaat ei ole õigustatud, kuna puuduvad tõendid, et toiduained võiks ohustada inimeste tervist seoses koroonaviirusega. Igasugused nõudmised sellist sertifikaati tagada on seega ebaproportsionaalsed ega ole seetõttu vastuvõetavad.


Liikumispiirangud hooldekodudes

Kas hooldekodude elanikud tohivad praegu avalikus ruumis liikuda, näiteks minna linna või külla jalutama?

27.08.2020

Terved kliendid saavad reegleid järgides kenasti liikuda (sh tööle). Alates 18. maist saab liikumist piirata juhtumipõhiselt, näiteks juhul, kui hooldekodus on nakatunud, nakkuskahtlusega inimesed jne.


Millised õigused on karantiinis hooldekodul piirata oma elanike liikumist? Kas elanikke võib näiteks takistada toast lahkumast, lukustades nende ruume?

27.08.2020

Hooldekodu peab tagama, et haigestunud ja terved inimesed kokku ei puutuks. Selleks tuleb hooldekodudes koroonaviiruse diagnoosi ja haigusnähtudega hoolealused tervetest eraldada. Kui hooldekodus on haigestunuid, on hoolealuste liikumine tubade ja osakondade vahel keelatud. Piiranguid tuleb hoolealustele selgitada ja vajadusel üle korrata.

Hea tervise juures olevad hooldekodu elanikud peavad saama õues käia. Kindlasti ei ole õige inimesi lukustada kinnistesse ruumidesse vaid tuleb hooldekodude elanikele neile arusaadavalt selgitada, vajadusel meelde tuletades, miks ei tohi karantiiniajal harjumuspäraselt ringi liikuda.


Liikumispiirangud varjupaikades ja kodutute öömajades

Kas haigusnähtudega kodutud võivad vabalt avalikes kohtades ringi käia?

19.08.2020

Varjupaikades ja turvakodudes viibivad inimesed, kes on nakatunud koroonaviirusega, samuti nendega lähedalt kokku puutunud inimesed ei tohi oma viibimiskohast lahkuda, vaid peavad püsima isolatsioonis.

Liikumispiirang kehtib neile alates haiguse diagnoosimisest kuni tervenemiseni.

Varjupaigast või turvakodust tohivad nad lahkuda ainult tervishoiutöötaja või politseiniku korraldusel, samuti elu ja tervist ohustava hädajuhtumi korral. Kui vaja, viiakse need inimesed haiglaravile.

Kuna inimestel on vaja varjupaigas või turvakodus elada, tuleb seal haiged ja nendega lähedalt kokku puutunud inimesed teistest eraldada.

Teised varjupaigas või turvakodus viibijad peavad toimima samamoodi nagu viirusnähtudeta inimesed, kes elavad koos nakatunuga, kuid ei puutu temaga vahetult kokku.

Politsei kontrollib varjupaigas või turvakodus liikumispiirangu järgimist.