ANNIKA VEIMER: Kanep avab ukse kangematele narkootikumidele

"15 -eluaastaks on kolmandik poistest ja viiendik tüdrukutest proovinud kanepit," märkis Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer. "Oluline on see, et kanepist saab alguse ka kangemate narkootikumide tarvitamine. See on ka ainus vastus küsimusele, kas kanepit tuleks legaliseerida või mitte. Kanep avab ukse. Igaüks sellest sisse ei lähe, aga mõned lähevad."

Pilt: Scanpix

ANNIKA VEIMER: Kanep avab ukse kangematele narkootikumidele (6)

Triin Oja

"15 -eluaastaks on kolmandik poistest ja viiendik tüdrukutest proovinud kanepit," märkis Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer. "Oluline on see, et kanepist saab alguse ka kangemate narkootikumide tarvitamine. See on ka ainus vastus küsimusele, kas kanepit tuleks legaliseerida või mitte. Kanep avab ukse. Igaüks sellest sisse ei lähe, aga mõned lähevad."

Tervise Arengu Instituudi direktori Annika Veimeri sõnul on narkomaania näol tegemist probleemiga, millega tegelemine ja mille lahendamine tõstab turvalisust. "Me teeme juba päris palju, iseasi kas piisavas mahus. Mahtu oleks juurde vaja, mitte ainult raha," nentis ta konverentsil "Turvaline Tallinn". "Sageli jäävad tegemised just inimressursi taha.
 
Narkootikumiprobleem puudutab oluliselt nooremaid lapsi, kui tavaliselt ette kujutatakse. "Kui me vaatame 13-18 aastaseid 6-12 klassi õpilasi, siis neist on narkootikume proovinud 9 protsenti, korduvalt on seda teinud aga 4 protsenti," ütles Veimer. "15-16-aastastest on narkootikume tarvitanud aga juba 38 protsenti."
 
Veimer rõhutas, et narkoennetusega peab tegelema juba varakult. "Kui räägime alles 14-15-aastastega, siis oleme juba hiljaks jäänud," ütles ta.
Täiskasvanutest on narkootikume TAI andmetel proovinud viiendik ning kõige levinum aine kõigi vanusegruppide seas on kanep. "15 -eluaastaks on kolmandik poistest ja viiendik tüdrukutest proovinud kanepit," märkis Veimer. "Oluline on see, et kanepist saab alguse ka kangemate narkootikumide tarvitamine."
 
"See on ka ainus vastus küsimusele, kas kanepit tuleks legaliseerida või mitte. Kanep avab ukse, igaüks sellest sisse ei lähe aga mõned lähevad, seda ei saa ennustada," tõdes Veimer lisades, et kanepit tarvitanud noored on valdavalt ka suitsetanud ja alkoholi tarvitanud.
Euroopas tervikuna on tema sõnul nii kanepi kui stimulantide tarvitamine tõusuteel ja illegaalsel turul pakutavad ained on järjest puhtamad ja tugevatoimelisemad, mis toovad kaasa ka suurema üledoosiriski.
 
Eestis on TAI andmetel umbes 9000 narkootikume süstivat isikut, kellest üle pooled on HIV positiivsed. Keskmine süstiv narkomaan on üle 30 aasta vana, ta elab Tallinnas või Ida-Virumaal. "Üle poolte on alustanud tarvitamist mõnel muul viisil, kui süstimine. Üldjuhul inimene esimese tarvitamise viisina ei asu kohe süstima," märkis Veimer.
 
Süstimisega alustatakse tema sõnul keskmiselt 18-aastasena, kuid umbes veerand on alustanud ka enne 15. eluaastat. "Tänavapildis ei pruugi me narkomaane ära tunda, paljudel neist on pered ja lapsed," lisas Veimer, kelle sõnul on 44 protsendil narkomaanidest lapsed ning 22 protsenti neist elab oma lastega koos.
 
Veimer juhtis tähelepanu ka faktile, et Eestis sureb üledoosi tagajärjel rohkem inimesi kui üheski teises Euroopa riigis. "Perioodil 1999-2016 on üledoosi tagajärjel surnud 1209 inimest," rääkis ta. "2017. aasta esimese 7 kuuga on surnuid juba 63, mis on jube arv. Seda on juba sama palju, kui autoõnnetustes surnuid." 
 
TAI võitleb narkoprobleemiga läbi universaalse ennetuse. Rakendatakse tõenduspõhiseid riskikäitumist ennetavaid sekkumisi, vanemahariduse programme, koolitatakse ka spetsialiste ning koole ja õpetajaid.

6 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...