Eneseparandus liiklustrahvi asemel võiks aidata poolt tuhandet roolijoodikut

"Ei ole nuppu inimesele, kes tuleb kohale ja väidab, et ajab pool liitrit sisse, magab kaks tundi, sööb kausitäie suppi ja siis sõidab ja on kaine," rääkis  Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri ennetus- ja menetlustalitluse vanemspetsialist Peeter Rehema. "Arvata võib, et tabame kuskil umbes kümme protsenti kõikidest joobnud juhtidest, kes päevast päeva meie teedel liiguvad."

Pilt: Scanpix

Eneseparandus liiklustrahvi asemel võiks aidata poolt tuhandet roolijoodikut

"Ei ole nuppu inimesele, kes tuleb kohale ja väidab, et ajab pool liitrit sisse, magab kaks tundi, sööb kausitäie suppi ja siis sõidab ja on kaine," rääkis  Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri ennetus- ja menetlustalitluse vanemspetsialist Peeter Rehema. "Arvata võib, et tabame kuskil umbes kümme protsenti kõikidest joobnud juhtidest, kes päevast päeva meie teedel liiguvad."

Võimalust trahvi maksmise asemel läbida liikluspsühholoogiline koolitus professionaalide käe all on politsei koostöös  MTÜ-ga Eesti Liikluskäitumise Arenduskeskus pakkunud  alates 2016. aasta algusest sõidukiroolist tabatud joobes juhtidele. Lõuna-Eesti juhtidest on liikluskoolituse Rehema sõnul läbinud kolmsada üks inimest, mis on nii katseprogrammide kui  korraliku juhi projekti kõige suurem number. Eneseparanduse võimalus on tema sõnul väga oluline.

"Esimene asi on see, et ei ole inimesel suuremat vaenlast kui tema ise," rääkis Rehema intervjuus Kuku raadiole.  "Teiseks on inimesi, kes on tegelikult väga head ja kained ja targad ja mõtlikud niikaua kuni on võtnud oma esimese pitsi. Siis nendes ärkab teine inimene ja see juba joob nagu loom ja pärast teeb lolle tegusid."

Kõiki joobes juhte koolitusele siiski saata pole võimalik.

"Päris kindlasti me kõiki joobes juhte ei saada järelkoolitusele, sellepärast et kõiki neid me ei tabagi," ütles Rehema. "Arvata võib, et tabame kuskil umbes kümme protsenti kõikidest joobnud juhtidest, kes päevast päeva meie teedel liiguvad."
Kõikidel juhtudel koolitus Rehema sõnul tulemust ei annakski.

"Esimene asi on see: pole mõtet raisata aega, ressursse ja närve inimestele, kelle probleem pole mitte selles, et nad on kord või kaks valesti käitunud," viitas Rehema sügavamatele isiksuse probleemidele või tervislikule seisundile. "Katsed teha sellisest inimestest korralikke juhte on paraku väga vähe viljakad."

Keda koolitada ja keda mitte?

"Esimene vahe  on kindlasti selles, et meil on seadusega ette pandud väga täpne piir," ütles Rehema. "Me tohime praegu saata koolitustele ainult neid inimesi, kelle väärtegu menetleb politsei. Need on need, kelle toime pandud tegu jääb liiklusseadustiku 224 paragrahvi teise lõike piiridesse. Ehk nad on tabatud joobes, mille numbriline väljendus on 0,25 kuni 0,75 milligrammi väljahingatava õhu liitri kohta. Vanasti öeldi nende kohta pool kuni poolteist promilli. Päris kindlasti me ei saada koolitusele ka neid inimesi, kelle varasem käitumine annab alust oletada, et seal on tegu sügavate isiksuse häiretega. Inimene, kes paneb sageli toime isiksusevastaseid väärtegusid või kuritegusid, on väga tõenäoliselt väärastunud isiksus, kellel on vaja hoopis teisesuunalist, võib-olla ka psühhiaatrilist ravi." 

Neist nelja koolituskorra ehk 16 tunniga korralike juhtide koolitamine pole Rehema sõnul võimalik.
"Ka ei meeldi meile need inimesed, kes korduvalt toime pannud varavastaseid väärtegusid – vargusi, röövimisi jne. Ka neil on tegemist sügavate isiksuse probleemidega, mis tuleb lahendada enne seda kui hakata neist koolitama korralikke juhte."

"Keegi kõrvaline olgu ta lapsevanem, psühholoog või politseinik, ei suuda inimest muuta," rõhutas Rehema. "Inimest saab muuta tema ise oma sihipärase pikaajalise tööga."

"Ei ole nuppu inimesele, kes tuleb kohale ja väidab, et ajab pool liitrit sisse, magab kaks tundi, sööb kausitäie suppi ja siis sõidab ja on kaine," tõdes Rehema.  "Tuleb kõigepealt selgeks teha see, kus kohapeal ta eksib.  Ja kui ta sellest aru saab, siis sel kohal teeb ta tõenäoliselt järelduse, et ta peaks hakkama muutma mitte maailma, vaid iseennast."

Koolituse kasutegur selgub kolme aastaga

"Number, mida saame jälgida, on retsidiivsus kolme aasta jooksul," ütles Rehema. "Neid inimesi, kes kolme aasta jooksul on toime pannud sarnase teo, on selle koolituse läbinute hulgas suhteliselt vähe, kuskil 7-8 protsenti."
Analoogseid koolitusi viiakse läbi ka Saksamaal ja Austrias.

"Seal need protsendid on paar kuni kolm korda kehvemad kui meil," sõnas Rehema. "Enam ei käi meie ainult Euroopas õppimas, vaid käiakse ka meilt õppimas ja saadakse siit head kogemust."

Koolitusele saajaid aitab selgitada vestlus politseis.

"Kõik need inimesed, kes sellesse karusselli sattunud, käivad läbi politsei vestluselt," selgitas Rehema. "Kui nad avaldavad selget soovi, et nemad valivad karistuse, siis see võimalus neile antakse."

Koolitusele asudes tuleb anda ka allkiri. 

"Seal üks punktidest on selline, et kui inimene katkestab koolituse, siis läheb tema väärteo menetlus uuendamisele ja ta saab oma karistuse kätte," ütles Rehema, kelle sõnul vahendite puudumise tõttu koolitus katki ei jää ja kolmsada pole ka koolituste läbiviimise piiriks.

"Ma arvan, et 500 võiks olla see normaalne piir," hindas Rehema. "Üle selle hakkab juba võitlus numbri pärast ja mitte võitlus inimese pärast."
Rehema sõnul aitavad kogenud psühholoogid inimesel endas seda head ja tugevat inimest üles leida, mis hea juhi omaduste hulka kuulub. Huvilised saavad projektiga tutvuda liikluskindlustuse keskuse veebilehe www.jkoolitus.eu kaudu.

 

Laadimine...Laadimine...